Jump to content
zxcvb

Juust enne magamaminekut

Recommended Posts

Muidugi ülevalolev spekuleerimine eeldab, et süüakse pm kogu päevane valgukogus ühest allikast. Seda ju ometiti ei tehta enamasti.

Seega ma eeldan, et erinevad valgud seedivad üksteisest sõltumata. Enamvähem.

Ehk kui tarbimine 100g vadakut ja 100g kaseiini korraga siis vadak seedib/imendub 10g/h ja kaseiin (ei tea mis see number oli) näiteks 5g/h. Pannes mõlead kokku tuleb ühe tunni jooksul imenduv kogus kokku 15g/h. (Uuringud on näitanud, et vadak + kaseiin on effektiivsem, kui ainult vadak või ainult kaseiin peale trenni)

Ehk kuna enamike inimeste päevane valgukogus tuleb mitmest, mitmest eri allikast siis on tõenäoline, et siiski kogu valk seeditakse ja imendub ära 24h jooksul. Mis edasi sellest saab sõltub siis juba päeva üldisest energiavajadusest, trennist ja muust sellisest.

@Gmaster -

Uuringud näitavad, et meie keha tekitab super-kompensatsiooni peale pikemat kataboolset seisundit. Ehk kui meie lihased on pikemad aega näljas olnud ja siis tarbime toitu - suurendab meie keha Valgusünteesi tunduvalt kõrgemaks, kui ta seda muidu teeks. Ehk ta kompenseerib kataboolsest seisundist tulnud lihaskahju, suurendatud sünteesiga.

Seetõttu isegi peale trenni nälga jäädes ei koge me metsikut lihaskadu, isegi kui sööme alles mitme-mitme tunnib pärast. (Kuid nagu mainitud - enam, kui kindel on, et hommikul söödud päevane valgukogus ikka naljalt ära ei seedi õhtuseks trenniks. Ning enamasti on veres neid aminohappeid liikumas küll.)

Muidugi ma ergutan kõiki otsime vastupidiseid uuringuid ja väiteid. Ma ei taha ise ka lolliks jääda ja niisama jahuda. Uusi teadmisi pole kunagi liiga palju B)

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Probleem on kogustes vs imendumiskiirus. Siin on probleem kui kääbus ja sumokas on valkude imendumiskiiruses ühe vitsaga löödud.

Kui ma söön päevas näiteks 12 muna, siis selle valgu viimane tiksumine peaks toimuma ~90g/ 1,3g/h ~ 69h pärast? Sellist kolme ööpäevast varu ühe päeva söömaga ju ei teki. Kui valge ja kollase valgud on eri näitajatega, siis ikkagi kulub üle ööpäeva. Seega ei ole mõtet päevas üle nelja muna (24h x 1,3=31,2g valku, keskmine muna ~7,5g ehk 31,2/7,5~4 tk) süüa kui seda teha iga päev (eeldades, et kollase ja valge valgud konkureerivad imendumisel)?

Muudetud kasutaja Killhoven poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Probleem on kogustes vs imendumiskiirus. Siin on probleem kui kääbus ja sumokas on valkude imendumiskiiruses ühe vitsaga löödud.

Kui ma söön päevas näiteks 12 muna, siis selle valgu viimane tiksumine peaks toimuma ~90g/ 1,3g/h ~ 69h pärast? Sellist kolme ööpäevast varu ühe päeva söömaga ju ei teki. Kui valge ja kollase valgud on eri näitajatega, siis ikkagi kulub üle ööpäeva. Seega ei ole mõtet päevas üle kolme muna süüa kui seda teha iga päev (kui kolase ja valge valgud kattuvad)?

Vot jah. Läheb keeruliseks see. Ma päris mürki nende imendumiskiiruste peale ei võtaks kuna mõne eksperdi arvates, kes neid uurimustöid lahkasid - ütlesid, et seal olid mõned küsitavad tehnikad mõõtmistes vms. Kuid usun, et enamvähem on nad siiski täpsed.

+ ma isiklikult arvan, et on siiski mingid vahed sees olenevalt sellest, kas isik on 50kg naine või 150kg mees.

Mõni uuring on jälle näidanud, et mõned asjad võivad seda imendumiskiirust parandada. Piimarasv näiteks - mingil põhjusel, keegi seletada ei oska. :D

Siin artiklis räägitakse imendumiskiirustest veidi. (Pane tähele, et munavalkude koha pealt on * pandud - autor arvab, et need numbrid ei ole päris täpsed / Ehk võimalik, et see munavalk imendub ca. 2x kiiremini. Mis tähendaks, et enamikele inimestele ei oleks see oluline kuna enamus tervet resti ikka päevas ära ei söö B) )

http://www.bodyrecomposition.com/nutrition...ion-part-2.html

Muidugi ma ei taha kuidagi uskuda, et paar muna seedivad sul mitu päeva. Kuid krt teab. Põnev teema, kas pole? :P

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Põnev teema, kas pole? B)

Indeed. Pole ise toitumist niiii süviti uurinud, siin saab tarkust ikka kamalaga.

Keep up the good work!

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
a päeva üldisest energiavajadusest, trennist ja muust sellisest.

@Gmaster -

Uuringud näitavad, et meie keha tekitab super-kompensatsiooni peale pikemat kataboolset seisundit. Ehk kui meie lihased on pikemad aega näljas olnud ja siis tarbime toitu - suurendab meie keha Valgusünteesi tunduvalt kõrgemaks, kui ta seda muidu teeks. Ehk ta kompenseerib kataboolsest seisundist tulnud lihaskahju, suurendatud sünteesiga.

Seetõttu isegi peale trenni nälga jäädes ei koge me metsikut lihaskadu, isegi kui sööme alles mitme-mitme tunnib pärast. (Kuid nagu mainitud - enam, kui kindel on, et hommikul söödud päevane valgukogus ikka naljalt ära ei seedi õhtuseks trenniks. Ning enamasti on veres neid aminohappeid liikumas küll.)

Muidugi ma ergutan kõiki otsime vastupidiseid uuringuid ja väiteid. Ma ei taha ise ka lolliks jääda ja niisama jahuda. Uusi teadmisi pole kunagi liiga palju B)

Nii et sinu jaoks ei eksisteeri A ) katabolismi ja B ) nn anaboolset akent, kus treeningjärgselt on keha suurenud vastuvõtlikkusega toitainetele:)?

Tavainimene võib toituda kuidas tahab ja trenne teha millal iganes ja tulemus on ka milline iganes, aga räägime ikka erialaselt ja jõualade harrajatest. Kas nad tõesti tarbivad sv-valgu šeike enne ja peale trenni ainult selle pärast et (teised) suured onud reklaamis nii ütlevad? Kas sa ka ise mitte enne-ja peale trenni šeiki ei tee? Ja miks meie tegijad üsna täpselt ajastavad oma trennieelseid sööke? Kõik on naiivitarid:)?

Muudetud kasutaja gmaster poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Nii et sinu jaoks ei eksisteeri A ) katabolismi ja B ) nn anaboolset akent, kus treeningjärgselt on keha suurenud vastuvõtlikkusega toitainetele:)?

Tavainimene võib toituda kuidas tahab ja trenne teha millal iganes ja tulemus on ka milline iganes, aga räägime ikka erialaselt ja jõualade harrajatest. Kas nad tõesti tarbivad sv-valgu šeike enne ja peale trenni ainult selle pärast et (teised) suured onud reklaamis nii ütlevad? Kas sa ka ise mitte enne-ja peale trenni šeiki ei tee? Ja miks meie tegijad üsna täpselt ajastavad oma trennieelseid sööke? Kõik on naiivitarid:)?

A) Ei, katabolism eksisteerib. Kuid selle mõju on tunduvalt ületähtsustatud lühiajaliselt.

B ) Jah

"Get your macros down your facehole at some point within the time you wake to the time you sleep, and time your meals so that they do not hinder performance - which again, will vary with individual goals, preference, and tolerance.

Here's what you're not seeming to grasp: the "windows" for taking advantage of nutrient timing are not little peepholes. They're more like bay windows of a mansion. You're ignoring just how long the anabolic effects are of a typical mixed meal. Depending on the size of a meal, it takes a good 1-2 hours for circulating substrate levels to peak, and it takes a good 3-6 hours (or more) for everything to drop back down to baseline.

You're also ignoring the fact that the anabolic effects of a meal are maxed out at much lower levels than typical meals drive insulin & amino acids up to. Furthermore, you're also ignoring the body's ability of anabolic (& fat-oxidative) supercompensation when forced to work in the absence of fuels. So, metaphorically speaking, our physiology basically has the universe mapped out and you're thinking it needs to be taught addition & subtraction." - Alan Aragorn

----

Kui räägime teistest inimestest ning nende harjumustest sheike tarvitada. Kui paljud tegelikult teavad, miks nad seda teevad? Enamik teeb nii, sest neile on öeldud nii nende treenerite poolt. (Mina enam sheike ei tee peale trenne. Enne trenni teen sheigi, kus panen peamiselt beta-alaiini, EAA'd [tõestatud DOMS effektide pärssija))

Mis puutub professionaalidesse siis enamik neist teab, et valgud+insuliin peale trenni on hea kuna lihased on siis eriti avatud toitainetele ning valgusüntees on kõrgeim. Nii on. Kuid nagu üleval öeldud - see aken pole mingi 30min. Ning tavalised enne trenni söödud eined pakuvad toitaineid veel tunde peale treeningu lõppu. Sinu lihased ei ole näljas. B)

Seega nende Sheikide mõju piirdub tavaliselt lihtsalt sinu päevase valgunormi täitmisega + glükogeenivarude kiirema täitmisega ja vähemal määral ka taastumisega (Pigem võistluskulturisti võistluseelne periood vajab sellist detailset planeerimist) . Mõlemad, mis on suhteliselt ebaolulised, kui nende asemel oleks ülejäänud toitumine piisav. (Räägime siinkohal siis kulturistidest ja mitte teiste aladega tegelejatest)

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ma ei vaidle vastu, et mõnele inimesele sobib üks toitumisvariant paremini kui teisele, aga ei julge ikkagi öelda, et täiesti suva on millal oma toitu süüa. Ära unusta veresuhkru mõju ärkvelolekule ja erksusele. Lisaks usun jätkuvalt et kui suhkrud süüa hommikul, siis kasutatakse need suurema tõenäosusega ära kui enne magama minemist.

Aga valgušeikide kohta võin öelda küll seda, et mõned profid on seostanud seda hoopis keskkoha jämenemisega - tänu kiirele insuliini vabanemisele (jah, ka valgud mõjutavad insuliini)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Ma ei vaidle vastu, et mõnele inimesele sobib üks toitumisvariant paremini kui teisele, aga ei julge ikkagi öelda, et täiesti suva on millal oma toitu süüa. Ära unusta veresuhkru mõju ärkvelolekule ja erksusele. Lisaks usun jätkuvalt et kui suhkrud süüa hommikul, siis kasutatakse need suurema tõenäosusega ära kui enne magama minemist.

Aga valgušeikide kohta võin öelda küll seda, et mõned profid on seostanud seda hoopis keskkoha jämenemisega - tänu kiirele insuliini vabanemisele (jah, ka valgud mõjutavad insuliini)

Niipalju, kui ma uuringuid lugenud olen siis inimene suudab oma veresuhkrut ülihästi kontrolli all hoida. Isegi mingi 20h paastudes, seejärel rasket trenni tehes - on veresuhkur ikka samal tasemel nagu varem.

Ma ei oska peast väga täpselt seda seletada - aga peale mitmetunnist paastumist on inimese meel eriti ergas. Mingite ainete vallandumine paastumise ajal parandab ärksust ja keskendumisvõimet. Ning paljude jaoks on hommikuti söömine paras põnts erksusele ning peale toitumist on eriti kehva ja loid olek. Enda puhul tähendasin sama.

Jälgin ise praegu kahte toitumissüsteemi:

IF - intermittent fasting: 16h paastun ja 8h jooksul söön päeva kaloraaži täis. Trenni teen paastumise lõpus. Ehk enne trenni pole 16h mitte midagi söönud. (Jõuvarud püsivad muutumatuna ning energiat on tonnidena)

IIFYM[m] - If It Fills Your Macros (micors): Ehk kui makrode ja mikro-toitainete vajadused on kaetud - söö mida iganes tahad kuni kaloraaž vastab sinu eesmärkidele.

Jah, suhkrute kasutamine päeva jooksul on muutuv ning sellega võib mängida. Lihtsalt puuduvad raudkindlad uuringud mis näitaksid, et see ka pikemas perspektiivis sinu kehakoostist paremuse poole muudaks.

Kui hommikul kasutab keha rohkem süskareid energiaks, siis tähendab, et hiljem kasutab rohkem varutud rasvu(Kuna süskareid ju sa ei anna). Ja vastupidi. Kui hommikul ei söö süskareid - siis tuleb lõviosa energiast rasvadest. Õhtul süüas aga läheb enamik süskareid nahavahele kuna selleks ajaks on päevased toimingud tehtud ja glükogeenivarud enamasti täis (Kui just trenni sel päeval ei tehtud). Üldine tase kehas on suhtkoht sama lõpuks. (Summa ei muutu liidetavate järjekorrast - või midagi taolist vist oli. :P)

Ütleme nii, et uuringuid tehakse siiski kuradima vähe ning nii paljud neist on väga mõttetud. Keegi võiks tõesti mitme uuringu rahalised vahendid kokku panna ja teha suuremahulised, pikema-ajalised uuringud, kus ei oleks nii palju metootika vigu sees. B)

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Sa kipud ikka palju asju kahe silma vahele jätma:

http://www.fitness.ee/artikkel/985/toit-aj...ja-rasvapoletus

Juba vanadel roomlastel oli ütlemine, et täis kõht ei õpi! Õpilastele anti süüa alles koolipäeva lõpus pärast lõunat, et nad hommikupoole tundides ärksad oleks.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
You're also ignoring the fact that the anabolic effects of a meal are maxed out at much lower levels than typical meals drive insulin & amino acids up to. Furthermore, you're also ignoring the body's ability of anabolic (& fat-oxidative) supercompensation when forced to work in the absence of fuels.

a) maxed outi kohta meenuta seda leutsiini anaboolse mõu graafikut - max oli väga ebareaalselt kõrgel

B) superkompensatsiooni kohta arvesta, et superkompensatsioon saab ikka toimuda ainult PÄRAST trenni süües, ehk ikkagi peab ajastama. Kui ebaregulaarselt trenni tehes sööd alati laiskusperioodil ja paastud trenniperioodil, läheb ilmselt kogu menüü naha vahele ja kõhuõõnde, lammutatud lihas ka.

c) pole aega olnud Aragorni teooriaid läbi kammida, aga kuidas rasvakasvuga jääb? Peale trenni imevad lihased rohkem süsivesikuid ja rasvarakkudele jääb vähem. Kahtlustan et.... kahtlustan et siit vahepealt läks mul hea jupp teksti kaduma kuidagi :/

Mul on üldse tunne et enamuse ajast räägime me siin valkudest ja nende ajastamisest, ja lihaste anabolismist-katabolismist, aga ei räägi süsivesikutest-rasvadest ja rasvamassist.

Rääkimata ajust, nahast, kõõlustest. Ma ei tea kust inimene nälja ja kortisooli mõju all omale aminohapped võtab veresuhkru hoidmiseks, aga rott võtab nälgides 90% naha kollageenist. Naha anabolismi saavutada on palju raskem, aminohapperikas veri teda taastuma ei pane, võtab kohe mõtlema, kas nahk pärast ka taastatakse ja milline on lõpptulemus nahale.

Ja aju. Pikaajaline kortisool on väge efektiivne ajuhävitaja. Nälgides teeb erksaks, aga pikaaalise mõju korral tuleviku arvel.

Praegu oled sa vist ainuke siin, kes Aragorni viited läbi on kamminud nii et raske praegu arutada. Loodan et vaatad ka pikaajalist mõju isutasakaalule ja rasvatasakaalule (kortisool nt on lühikeses plaanis rasvapõletaja aga pikas plaanis miskipärast hoopis rasvakasvataja. Sama ilmselt nt östrogeeniga). Ja hommikusöögi mittesöömist seostatakse vaatlusuuringutes isegi väiksema päevakaloraazi korral suurema rasvamassiga, aga see ei pruugi olla põhjuslik seos ja vaatlus jääb ka ikka ainult vaatluseks.

Lisaks on näiteks BCAA puhul näidatud mõju testosteroonile, hiirtel ka rakulisele vananemisele ja mitokondrifunktsioonile, mida see koolkond võibolla ignoreerib.

Kui see artiklite analüüs kusagil eespool oli su enda tehtud, siis võiksid seda teemat õppima minna.

Muudetud kasutaja AlanBStard poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Juba vanadel roomlastel oli ütlemine, et täis kõht ei õpi! Õpilastele anti süüa alles koolipäeva lõpus pärast lõunat, et nad hommikupoole tundides ärksad oleks.

Roomlased ilmselt ei söönud hommikul kanamuna ja muud, mida Fred soovitab B)

Pärast munakollase söömist on tulemused intelligentsustestides paremad.

Näljaga on halvemad.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ütleme nii, et selleks, et kõik need teooriad ja uuringud ühtekokku lüüa - on vaja kõvasti veel lugeda ja õppida. Mida ma ka teha plaanin.

Lihtsalt kui võtame ühe osa kõigest sellest nagu lihaste kasvatus, siis tundub, et väga mõtet edasi-tagasi toidukordade ja muu sellisega tõmmelda pole. Küll aga võib tõesti olla sekundaarseid mõjusid mida on teinekord väga raske arvesse võtta.

Nagu keha muud funktsioonid, ajukeemia ja muu selline.

Mida rohkem erinevaid tegureid me valemisse paneme, seda keerulisemaks läheb lõpptulemuse ennustamine. Sest mingitest täpsetest arvutamistest enamasti siiski juttu olla ei saa.

Üldjoontes on minu nägemus selline, et ei ole vaja ekstreemsustesse langeda. See, et teoreetiliselt pole vahet, kas süüa 1x või 10x päevas - ei tähenda, et me peaksime kummagi ekstreemi valima. Kui räägime puhtalt praktilisest ja mugavast eluviisist siis enamik inimesi leiab ikkagist kuldse kesktee.

Ning ma usun, et seda kuldset keskteed valides tagame ka kõige parema üldise arengu. Sest tundub, et kui me manipuleerime positiivselt üht faktorit oma toitumisest - siis kipub mõni teine osa tähelepanuta jääma ja negatiivse mõju alla sattuma.

Ma veedan mingi 5h ja 5x nädalas neid tekste lugedes. Ja krt, suurt selgemaks asjad ikka ei lähe.

Probleem ongi selles, et uuringud keskenduvad alati ühele faktorile. Sa teed järeldused sellest ühest nüansist ja kõik on ilus ja tore. Aga kuidas sa uuringut kahest eri asjast kokku lööd ja nende mõju üksteisele hindad? Oleks vaja uut uuringud - vastasel juhul puhas spekulatsioon.

Aga nii suurt uuringut ei saagi õieti teha, et kõik erinevad nüansid kokku lüüa...

Seega väga segane värk. B)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Batman%20and%20Joker%20Diet%20Discussion.jpg

Kulda väärt B)

Tegelikult pole kõhul kui sellisel vahet, kas sööd korra või sööd neli korda päevas. Vahe on enesetundes. Tunned end ikka palju paremini/erksamini/töökamana, kui jagad toidukorrad mitmeks aga samas on võimalik elada ka ühe söögikorraga, kui keha on harjunud sellega. Ilmselgelt pikemas perspektiivis juhtub kehaga midagi soovimatut- läheb rasva, kui sööme piisavalt; kondiseks, kui sööme korra ja vähe - arengumaad:/ Aga kõhuta ei saa kumbalgi juhul- näljapaistetus või rasvakõht tuleb ikka.

Seega, kui soov saledat joont säilitada, siis jaga oma toit ära mitmeteks pisemateks aga mida sel hetkel süüa... "What you feel like"

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kokkuvõttes langeb kogu teema ikka sellele ütlusele "mida rohkem ma õpin, seda vähem ma tean" B)

Aga siiski tehakse üle maailma ihaldusväärseid vorme igasuguste erinevate dieetidega - kui midagi töötab, siis pole põhjust muuta.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Aga valgušeikide kohta võin öelda küll seda, et mõned profid on seostanud seda hoopis keskkoha jämenemisega - tänu kiirele insuliini vabanemisele (jah, ka valgud mõjutavad insuliini)

Minuteada vallandavad ainult lühiajaliselt ja koos glükagooniga. Minu teada pole selline vallandumine mingi probleem.

Krt mu pikast postitusest eespool on 1/4 kaduma läinud.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

awesome thread.

mulle meeldib kuhu Arch on jõudnud:)

Ka ise arvan juba pikka aega, et meal timing = overrated. V.a. mõnel juhul kui inimesed ise oma toitumisega selle selliseks teevad:P

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Üks huvitav Alan Aragorni artikkel, mis räägib veidi sellest, et enne magamaminekut pole vaja süskareid karta. :rolleyes:

http://www.alanaragonblog.com/2010/06/15/w...ogma-dies-hard/

"“No carbs at night” is nothing more than a calorie-cutting-for-dummies tactic. Can it work? Yes, it can. In the case of people who tend to overeat carbo-liscious foods at night, this can serve as a default solution, but it’s not a guideline that should be universally recommended. What works just as well is cutting back on an equivalent amount of calories earlier in the day. There are no night-time insulin fairies ready & waiting to store carbs in the fat tissue — at least not at any greater rate than they would do so during the day.

Is there research to back up the claim that shifting the majority of your carbs to the later part of the day won’t magically chub you up or make it tougher to lose fat? Yes there is – and this occurred despite exercise being in the earlier part of the day for both groups compared [1]. For those who put a lot of stock in case studies, the lack of fattening effect of pre-bed carbs has plenty of examples - particularly in Martin Berkhan’s clientele [2]."

-------

Lyle McDonald'i poolt üht-teist:

Net Change in Fat Stores = Fat Stored – Fat Burned -"loogiline eksole"

1) Carbs are rarely converted to fat and stored as such

2 )When you eat more carbs you burn more carbs and less fat; eat less carbs and you burn less carbs and more fat

3) Protein is basically never going to be converted to fat and stored as such

4) When you eat more protein, you burn more protein (and by extension, less carbs and less fat); eat less protein and you burn less protein (and by extension, more carbs and more fat)

5) Ingested dietary fat is primarily stored, eating more of it doesn’t impact on fat oxidation to a significant degree

"Let’s assume someone is eating at exactly maintenance calories. Neither gaining nor losing fat. Here’s what happens with excess calories. Assume that all three conditions represent identical increases in caloric intake, just from each of the different macros. Here’s what happens mechanistically and why all three still make you fat:

1) Excess dietary fat is directly stored as fat

2) Excess dietary carbs increases carb oxidation, impairing fat oxidation; more of your daily fat intake is stored as fat

3) Excess dietary protein increases protein oxidation, impairing fat oxidation; more of your daily fat intake is stored as fat"

Ehk. Üldplaanis on lõpptulemuse määrajaks - päeva jooksul tarbitavad kalorid. Seni kuni lihaskasvu jaoks vajalik valk ja hormonaalsüsteemi jaoks vajalik rasv on olemas - siis süskaritega mängimine ei paista mitte midagi muutvat.

---

But insulin also is involved in fat storage which is where it gets its ‘bad’ characterization. Insulin activates an enzyme called lipoprotein lipase which is involved in breaking fatty acids off of chylomicrons for storage. However, this isn’t the only important step in fat storage.

Contrary to popular belief (espoused by people still reading literature from the 1970′s), insulin is neither the only nor single most important hormone involved in fat storage. Rather, a little compound called acylation stimulation protein (ASP) has been described as “the most potent stimulator of fat storage in the fat cell”. And ASP levels can go up without an increase in insulin (although insulin plays a role)."

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Õhtuste süsivesikute vastu pole keegi olnud, pigem just poolt, padjaeelsete vastu räägib asjaolu et nad vähendavad uneaegset kasvuhormoonitoodangut. Uni samas on parem. Nii et hullupööra ma ei enne und neid ahmiks aga vajadusel natuke ikka.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Õhtuste süsivesikute vastu pole keegi olnud, pigem just poolt, padjaeelsete vastu räägib asjaolu et nad vähendavad uneaegset kasvuhormoonitoodangut. Uni samas on parem. Nii et hullupööra ma ei enne und neid ahmiks aga vajadusel natuke ikka.

Jah. Mul hakkavad teemad juba vaikselt segamini minema. :D

Aga Gmaster siin rääkis veidi toitainete ajastamisest, seega mõtlesin, et viskan selle postituse ka siia teemasse siiski. :rolleyes:

Selle kasvuhormooni kohta peaks ka mingeid jutte olema. Homme vaatan, kas leian midagi. :P

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Mehed ärge selle une-eelse söögiga väga jamage, muidu on kasvuhormoon üle normi nagu Veerpalul ja saate sügisel positiivse proovi.

:P

Ma juba ootan seda hetke, kui ma oma tavapäraste lugemistsüklitega lõpuks GH-ni välja jõuan. Enam vist kaua ei lähe. Juba omadega suht sealkandis. :rolleyes:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Õhtuste süsivesikute vastu pole keegi olnud, pigem just poolt, padjaeelsete vastu räägib asjaolu et nad vähendavad uneaegset kasvuhormoonitoodangut. Uni samas on parem. Nii et hullupööra ma ei enne und neid ahmiks aga vajadusel natuke ikka.

Kui palju on natuke?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Idee poolest niipalju, et veresuhkur ja insuliin ainult uinumise ajaks üles saada :P

Aga selle Aragorni koolkonna kohta...

Kui teooria tõsimeelselt väidab, et suhkrust, rasvast ja jahust kook on figuuri ja tervise seisukohast sama hea söök kui tomati-lõhesalat, siis on viga ilmselt teoorias :D

Ja see Martin-poiss ei käi vist oma sõnade järgi, paastumise ajal joob BCAA-d ehk tegelikult väldib aminohappepuudust ja ka süsivesikupuudust. Ja kiidab kaseiini kui head öist valku :rolleyes:

Peale selle soovitab multivitamiine, mida ei toeta ükski uuring. Suukaudse johimbiiniga mida ta soovitab on nii ja naa, sportlastel ilmselt alandab keharasva, logelejatel ei mõjuta.

http://www.leangains.com/2010/01/supplemen...ly-find_09.html

Ja see siin ei lähe ka söö-mida-ja-milla-tahad-lähenemisega kokku

http://www.leangains.com/2009/12/pre-worko...metabolism.html

Kahjuks pole nende materjale ikka põhjalikult läbi käinud, see eelnev oli esmane hinnang : )

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mina saan nii aru, et Aragorn toetab peamiselt IIFYM'i, kuid näeb positiivset mõju ka IF-s - mitte spetsiifilise dieedina, mis mõjutaks arengut kuidagi paremini. Vaid pigem seda, et tavapärasest erinev päeva toitumisrütm on paljudele inimestele mugavam järgida.

"Kui teooria tõsimeelselt väidab, et suhkrust, rasvast ja jahust kook on figuuri ja tervise seisukohast sama hea söök kui tomati-lõhesalat, siis on viga ilmselt teooria"

Seda ei väideta kuskil. Küll aga väidetakse, et keha lihaskasvu/rasvapõletuse jaoks ei oma tähtsust kust kohast see süsivesik, valk või rasv tuleb - seni kuni kogused on samad ning me räägime täisväärtuslikest valkudest ja EFA-sid sisaldavatest rasvadest.

Süsivesikute puhul aga vahet ei ole kuna meie keha jaoks pole vahet kas ta saab energiat kohe ja nüüd, või saab seda pikema aja vältel. Lühiajaliselt vahe on, aga pikema-ajaliselt mitte.

"if GI manipulation has trouble making a dent with the sedentary obese on high-carb diets, it will make less of a dent with the athletic population on non-idiotic macros" - Alan

Martin otseselt tavapärast IIFYM'i ei toeta kuna tema IF programm siiski eeldab, et toitumine toimub kõik kindlas ajavahemikus. Aga küll selle toitumis aja raames on IIFYM põhiline. Kuna ta ise laseb heaga torti ja alkot näost sisse ilma muredeta.

Tema põhimõttelised soovitused teatud päeva aegadel rohkem midagi süüa on enamuses teoreetilised ning seotud tavapärasest pikema Paastumisperioodiga. Ta arvab, et pikemast paastumisest põhjustatud erinev keha "olek" võimaldab veidi positiivselt mängida toidukoguste sisaldustega teatud ajal. (A'la suurim ja valgurohkeim toit peale trenni)

Ehk Martin ise minuteada pole kuskilt vätinud, et toitumisajad ei mõjuta midagi kuna kogu IF on ju selle peale üles ehitatud, et toitumisaegu muuta. :rolleyes:

Aragorn aga just seda suuresti väidabki - kuid toetab ka IF-i üldprintsiipi kui võimalikku mugavamat lahendust paljudele inimestele.

Aga vbl ma millestki valesti aru saanud. :P

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×