Jump to content
protein_pets

Motivatsioonilangus

Recommended Posts

Tere! Tundub, et ka mind on tabanud kevadväsimus, nagu Maietki. Aknast ma välja ei hüppa ja jäätist ka tooma ei lähe, pigem ootaks positiivset julgustavat tuge ja kogemuste jagamist.

Kui varem olen alati äärmiselt motiveeritud olnud trenni tegema, korrektselt toituma, siis nüüd on tekkinud olukord, kus ma pean selleks end sundima. Aastake on möödas sellest, kui ma asja tõsiselt käsile võtsin. Tulemused on märkimisväärselt paranenud ja üldpilt väga mõnusaks muutunud, kuid kuhu siis edasi püüelda?

Asja teeb minu jaoks eriti raskeks see, et minu ümber pole mõistvaid inimesi, kes oleksid tõsised fitness-huvilised. Igast august tuleb minu tegevuse kohta pigem negatiivne tagasiside. Trennis on enamjaolt kodanikud, kes lihtsalt jalutavad ringi, säutsuvad ja mölisevad. Eriti naised - nagu oleks jõusaal mingisugune baar, kus mehi lantida ja sidrunidieetidest rääkida. See on äärmiselt häiriv. Ka toituda on raske. 6 toidukorda päevas, söögi ostmine, valmistamine, toitainete arvutamine, enda sööma sundimine.. Ja ei mingit mõistmist teiste poolt - iga päev praktiliselt satun ma kellegagi konflikti, sest talle ei meeldi, et ma nurgas koduuustu nosin. Alati pakub keegi mingeid saiakesi, sefiiri, koogikesi.. Olen kehtestanud nende suhtes nulltolerantsi - ei söö ja kõik. Ja ma ei taha neid enam absoluutselt - aga kuidas sa ütled vanaemale ära?

Kool. Töö. Hoolimata sellest, et olen kursakaaslastega võrreldes korralikult järje peal ja teoreetiliselt on see koht, kus lõdvemaks lasta, ei kipu ma seda tegema. Ja siis veel eksamid, kaitsmised.. Töö - olgugi, et juhuotsad, võtavad need ära suurema osa nädalavahetustest.

Alati teeb tuju heaks SKT osa Imre Vähiga <_< Olen rõõmus ka selle üle, et parim sõber on kulturist, ent kõik teised, sh perekond.. ei suuda seda mõista. Ja lõppu tahaksin veel kirjutada, et hoolimata sellest, et mõni mees on suur ja lai, on ka temal süda ja unistused, ning nende pidev proovilepanek võib isegi väliselt nii kindlale kaljule laastavalt mõjuda.

Edited by protein_pets

Share this post


Link to post
Share on other sites

Youtubes leian alati motiveerivaid videosid, nt http://www.youtube.com/watch?v=AyhCA_M4L0A on krdi hea <_<. Aga üldiselt, kui keegi tuleb rääkima, et mida sa siin kodujuustu sööd ja et see ei maitse ja on täielik saast... no ütle, et õgigu oma krõpse ja burxe edasi ja vaadaku oma pekki edasi, need vennikesed üldjuhul ei jõua mitte midagi teha ka, siis veel räägivad, et oh, see jõusaalis käimine pole küll mingi sport jms... nagu ikka noh :(. Ma nt võtan nagu paljud ülikooli kodujuustu kaasa, pausi ajal söön ka, aga sa vist käid veel gümnaasiumis vanuse järgi, kui see sul õige? Seal võib-olla jh veel natuke alaarenenud ja mittemõistvad inimesed :P... krt ei oska hetkel midagi lisada, öelda on palju, aga ei tea kuidas lühemalt kirjutada :P

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tegele vahelduseks meeldiva sportmänguga.

(Või vaheta lihtsalt ala - mine nt. toitumise kui treeningu koha pealt nt. 4'ks kuuks jõutõstmise või klassikalise tõstmise teemasse)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Eks ikka tuleb selliseid perioode ette.

Väikene puhkust sellest kõigest ei ole üldsegi mitte halb mõte. Kuskil poolteist kuud tagasi oli endal sama tunne, et krt. Väsinud sellest kõigest. Trenn võtab nii palju vaba aega. Söö kogu aeg sama kraami, kella järgi. Lisandeid terve hunnik jne jne.

Võtsin lihtsalt nädala vabaks.

Ei mingit trenni, ei mingeid lisandeid. Toitusin "enam-vähem". Ehk hoidsin kaloreid kontrolli all, kuid lubasin endale ka head ja paremat. Läksin kohe mõnuga poodi ja ostsin asju, mida tavaliselt ei osta.

Vaevalt, et see otseselt vormile kasuks tuleb - kuid tuleb mõelda pikemas perspektiivis. Stressivaba keha areneb kiiresti ja korralikult. Puhanud vaim ja keha kiirendab samuti edu treeningutel ning niimoodi mõeldes on see nädal puhkust lihtsalt teinekord hädavajalik.

Mul vähemalt oli peale seda nädalat küll selline tunne, et lammutaks korteriseinad maha. Keha oli 100% taastunud, lihased laetud, vaim puhanud ning tuju hea. <_<

Alati on hea omada mingeid kaugemaid eesmärke. Näiteks mul on eesmärk maksku, mis maksab endale suveks sixpack välja treenida. Juba vaimusilmas näen end sellises vormis ning hetkel ootan ainult, et päevad kiiremini tiksuksid, et jõuaks see vorm ometi kiiremini kätte. (Kuna vaja ju lihased alles hoida, siis dieet aeglane ja kontrollitud).

Samuti kaugemad plaanid siit sealt lihaseid suuremaks saada, baasjõunäitajaid aasta lõpuks vähemalt 20% tõsta jne. Kõik motiveerib.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Võimalus on ka mõni võistlus eesmärgiks võtta.

Neid võistlusi, kus on eraldi katekooriad alustajatele, on praegu toimumas küll. Reval Cup ja Lahtised Lõuna-Eesti Karikavõistlused.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ja lõppu tahaksin veel kirjutada, et hoolimata sellest, et mõni mees on suur ja lai, on ka temal süda ja unistused, ning nende pidev proovilepanek võib isegi väliselt nii kindlale kaljule laastavalt mõjuda.

Asi on tavaliselt selles, et tegelikult ta ongi ainult väliselt nö. kindel kalju, seesmiselt on nõrk, ebastabiilne...

Alaväärsuskompleks ehk Napoleoni kompleks on psühhoanalüüsi ja individuaalpsühholoogia teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt võivad inimesed alateadvuslikult tunda endid alaväärsetena, ebakohastena, nõrkadena, väikestena. Selline tunne võib pärineda lapsepõlvest ning olla seotud mingi alandusega, füüsilise puudega vms, kuid sellel võivad olla ka teistsugused põhjused.

Nende teooriate kohaselt sunnib alaväärsuskompleks enda kompenseerimiseks ja ületamiseks inimest ebateadlikult võtma endale suuri ülesandeid, tegema suuri tegusid jne.

(nende suurte ülesannete ja tegude hulka kuulub ka näiteks enda "suureks ja tugevaks" treenimine).

Enamasti see enda suure(ma)ks ja tugeva(ma)ks treenimine ongi põhjustatud alaväärsuskompleksist (arvatavasti ka sinu mainitud VV puhul).

Kui on motivatsioonipuudus, ära põe selle pärast. Varsti niikuinii silmad avanevad ja sa näed et see nö. suureks ja tugevaks treenimine on üsna mõttetu ning avastad et oled mõttetult palju aega ja energiat sellele kulutanud. <_<

Edited by frh

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kui on motivatsioonipuudus, ära põe selle pärast. Varsti niikuinii silmad avanevad ja sa näed et see nö. suureks ja tugevaks treenimine on üsna mõttetu ning avastad et oled mõttetult palju aega ja energiat sellele kulutanud. :D

Mõttetu ei ole ta mingil juhul, kasvõi füüsilise tervise mõttes. Eriti aga juhul kui suurus ja tugevus korrigeerib algselt nõrga vaimu. Paljudel ta seda teeb.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Asi on tavaliselt selles, et tegelikult ta ongi ainult väliselt nö. kindel kalju, seesmiselt on nõrk, ebastabiilne...

(nende suurte ülesannete ja tegude hulka kuulub ka näiteks enda "suureks ja tugevaks" treenimine).

Enamasti see enda suure(ma)ks ja tugeva(ma)ks treenimine ongi põhjustatud alaväärsuskompleksist (arvatavasti ka sinu mainitud VV puhul).

Kui on motivatsioonipuudus, ära põe selle pärast. Varsti niikuinii silmad avanevad ja sa näed et see nö. suureks ja tugevaks treenimine on üsna mõttetu ning avastad et oled mõttetult palju aega ja energiat sellele kulutanud. :D

Kas sa üritad väita et jõusaalikülastajad on mingite vaimsete puuetega? Ning kas sina oled see kes otsustab mis on elus mõttekas ja mõttetu et seda teistele niimodi ette öelda?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kas sa üritad väita et jõusaalikülastajad on mingite vaimsete puuetega? Ning kas sina oled see kes otsustab mis on elus mõttekas ja mõttetu et seda teistele niimodi ette öelda?

Kas saa siis aru ei saanud,et tegelane üritab kõigest hingest suuri ja laiu halvustada,mis on alaväärsuskompleksi ja vaimse ebakindluse kõige kindlamaks tunnuseks, :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Lohutuseks võin öelda, et selliseid ideaalseid kaaslasi pole kellelgi meist. Enamus inimesi äärmusi ei mõista, mida kulturism, koos täpse toitumise ja range elustiiliga kahtlemata on. Inimesed armastavad elada keskpäraselt, olla keskpärased ja teiste sarnased - see on sisse kodeeritud, nö. lambakarja fenomen. See, et sina erined, tekitab teistes trotsi ja ongi tulemus käes. Neid inimesi me muuta ei suuda, neid tuleb taluda kuidagi ja kui võimalik, siis vältida. Minul käisid isegi kauged sugulased kunagi rääkimas (kusjuures isegi peielauas), et ma ei tohiks ikka nii palju trenni teha, kael on jäme ja selg on kole jne. Uskumatu, milleni võib välja minna. Nüüd on sellest 10 aastat, mul on oma pere ja ma saadan kõik pikalt, ise teenin raha ja pole kellegi asi, mismoodi ma elan. Naine ainult muigab ja ohkab, et pulmaülikond enam selga ei lähe, alles ostetud uued teksad jäävad reie taha kinni ja särgid on kitsad. Mõnes mõttes seega teeb aeg oma töö, arvustajad ja kritiseerijad väsivad ja valivad omale uued objektid või hoopis...hakkavad sinumoodi elama, nagu mu oma kogemus on näidanud. Nii mõnigi mees sai minu trennitegemisest sellise motivatsiooni, et teeb siiani.

Motivatsioon tuleneb suuresti eesmärkidest ja kui seda pole, langeb kogu trenni mõte ära. Aga eesmärk võib olla väga lihtne, nt. parem enesetunne, parem tulemus, parem väljanägemine - võistlustel osalemiseni välja. Niisiis, kindlasti leiad ühe eesmärgi, mis samas ei tohiks olla ka liiga ebareaalne.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Asi on tavaliselt selles, et tegelikult ta ongi ainult väliselt nö. kindel kalju, seesmiselt on nõrk, ebastabiilne...

(nende suurte ülesannete ja tegude hulka kuulub ka näiteks enda "suureks ja tugevaks" treenimine).

Enamasti see enda suure(ma)ks ja tugeva(ma)ks treenimine ongi põhjustatud alaväärsuskompleksist (arvatavasti ka sinu mainitud VV puhul).

Kui on motivatsioonipuudus, ära põe selle pärast. Varsti niikuinii silmad avanevad ja sa näed et see nö. suureks ja tugevaks treenimine on üsna mõttetu ning avastad et oled mõttetult palju aega ja energiat sellele kulutanud. ;)

Mnjah. Selle loogika järgi on mistahes inimene, kes on ambitsioonikas - seda just sellepärast, et tal on alaväärsuskompleks. Ehk tunneb ennast nii pisikese ja mõttetuna, et annab endast kõik, et tähtis ja võimas olla.

Seda arvesse võttes tuleb välja, et alaväärsuskompleks on lausa nõutud asi, kui tahad edukas maailmas olla. Ehk siis suhteliselt hea asi. Tahaks ka seda kompleksi omada. Või äkki mul ongi?

Suureks ja tugevaks treenimine pole tõesti mõttetu. Tervis on üks asi. Kuid ärgem unustagem, et Arnold omal ajal leidis, et pikad ja suured, heas vormis mehed olid alati edukamad, rikkamad ning üleüldse läks elus paremini. Seda sellepärast, et ainuüksi nende füüsilise välimuse pärast said nad rohkem "respecti". Nad olid autoriteetsemad.

Tööle võeti neid tihedamini kuna neist kiirgas edukust.

Aga see selleks. :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kena keha on vaid üks eduvõrrandi osa, see üksinda ei määra veel inimese edukust teistel aladel. Kui päevast päeva vaid treeningule mõelda, siis on see isik tõesti väikese hälbega, kuna prioriteetide nimekirjas see esimeste seas pole.

Kriitilise tähtsusega on:

- akadeemiline edu

- tööalane edu ja ambitsioonide poole püüdlemine

- terved suhted

Terve keha vaid toetab põhilisi eesmärke ja nii tuleb sellele ka läheneda - terve keha, kuid samas ebaõiged prioriteedid on ebaedu retsept.

Kui tahate tõesti edukas olla, siis treenige oma aju vähemalt sama pühendunult kui ülejäänud keha

Edited by nightq

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kõik suhteline niikuinii.

Mõni rassib terve elu jõusaalis ning määrab oma edukust ainult ise-endaga võrreldes. Tema jaoks on see edukuse märk - olla parem kui oli seda eile. Olenemata sellest, et on neid, kes kokkuvõttes temast siiski paremad.

Terved suhted, tööalane edu, akadeemiline edu on kõik nii kuidas kellegile...

Kui keegi on ülimalt rikkaks saand ainult oma hobiga, on täiesti eraklik ning vihkab inimestega suhtlemist ning pole elu sees isegi keskkooli lõpetanud, siis võiks ju arvata, et täiesti mõttetu inimene ja üldsegi mitte edukas.

Aga eks ka selliseid leidub.

Maailm nii kuradi kirju, et inimesi lahterdada ning üleüldse kõike kategoriseerida on ikka väga raske, kui mitte võimatu ülesanne. :D

Share this post


Link to post
Share on other sites
Võimalus on ka mõni võistlus eesmärgiks võtta.

Neid võistlusi, kus on eraldi katekooriad alustajatele, on praegu toimumas küll. Reval Cup ja Lahtised Lõuna-Eesti Karikavõistlused.

This!

Täielikult nõustun. Ma ei suuda samuti midagi väga kaua teha, kui asi hakkab rutiiniks muutuma. Nüüd hakkasin võrdlema oma statse eestis võistlejatega powerliftingus ja usun, et poole aastaga suudaks isegi mingil määral konkurentsi pakkuda nimekirjade keskmistele. 6 kuud motivatsiooni right there...

Vaata ringi, ehk leiad mõne huvitava ala :D Praegu veel igast võistlused käivad ka, käi mõnel kohal.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Asi on tavaliselt selles, et tegelikult ta ongi ainult väliselt nö. kindel kalju, seesmiselt on nõrk, ebastabiilne...

(nende suurte ülesannete ja tegude hulka kuulub ka näiteks enda "suureks ja tugevaks" treenimine).

Enamasti see enda suure(ma)ks ja tugeva(ma)ks treenimine ongi põhjustatud alaväärsuskompleksist (arvatavasti ka sinu mainitud VV puhul).

Kui on motivatsioonipuudus, ära põe selle pärast. Varsti niikuinii silmad avanevad ja sa näed et see nö. suureks ja tugevaks treenimine on üsna mõttetu ning avastad et oled mõttetult palju aega ja energiat sellele kulutanud. :D

;) Keegi on vist jälle Vähi ülevoolavate iseloomuomaduste ohvriks sattunud.

Kindlasti on igal inimese teol mingid põhjused, teadlikud või alateadlikud. Nii must-valgelt neid aga mõttetuteks ja mõttekateks jagada on vale.

Keegi pole täiuslik ja kelle asi on öelda, millega teine inimene tegeleda võib või ei.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Create an account or sign in to comment

You need to be a member in order to leave a comment

Create an account

Sign up for a new account in our community. It's easy!

Register a new account

Sign in

Already have an account? Sign in here.

Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×