Jump to content
Loorah

Minimaalne süsiv. päevane vajadus kui eesmärk rasvaprots. alandamine

Recommended Posts

kui nüüd vastata teemaalgataja küsimusele, siis vastus on: 0%. et normaalselt hakkama saada, ei vaja inimorganism otseselt grammigi süsivesikuid.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
kui nüüd vastata teemaalgataja küsimusele, siis vastus on: 0%. et normaalselt hakkama saada, ei vaja inimorganism otseselt grammigi süsivesikuid.

No ei tea. Kui ikka süskarid täiesti nulli viid siis suhteliselt garanteeritud peavalud ja muud probleemid. Ning seda ei saa enam hästi "normaalse" olemise alla võtta. Ära vast ei sure, kuid mnjah - ei usu, et see nüüd eriti kasulik ka on täiesti nullina seda hoida.

Keha suudab tõesti ka mujalt vajalikku sünteesida...

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

No füsioloogia algtõed ütlevad, et aju normaalseks funktsioneerimiseks on vaja min 110-130 g süsivesikuid päevas.

Aga guess what? See miinimum polegi tegelt oluline, sest üks normaalne menüü ei vaja tingimata minimaalses koguses süsivesikuid. V-o kui trenni mitte teha, kannatab nii elada, aga kes intensiivset jõusaalitrenni tahab teha, et lisaks kaalulangusele ka lihasmassi hoida ja lihtsalt väiksema kaalunumbri asemel vormis keha rasva alt välja koorida, siis on optimaalne kogus süsivesikuid vajalik. Need, kellel mitte midagi kaotada ei ole, võivad eriarvamusel olla.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
No ei tea. Kui ikka süskarid täiesti nulli viid siis suhteliselt garanteeritud peavalud ja muud probleemid. Ning seda ei saa enam hästi "normaalse" olemise alla võtta. Ära vast ei sure, kuid mnjah - ei usu, et see nüüd eriti kasulik ka on täiesti nullina seda hoida.

Keha suudab tõesti ka mujalt vajalikku sünteesida...

peavalud üldiselt lähevad üle, keha harjub ketoosiga. lisaks, adekvaatse valgu- ja rasvakoguse korral säilib ka lihasmass turvalisetl ning oskusliku tegutsemise korral peaks seda saama teoreetiliselt piiiiisut ka suurendada. kuid muidugi, kui on soovi korralikult lihast ehitada, siis on asjalik süskarikogus kindlasti omal kohal.

lihtsalt teemaalgataja küsis küsimuse nimme dieedi kohta, seega mõtlesin, et käin oma arvamuse välja - just paar päeva tagasi lugesin artiklit, kus põhjalikult räägiti süsivesikute tagasitõmbamisest ning öeldi ka, et pmst ei vaja keha grammigi süsivesikuid - st suudab ilma nendeta ellu jääda. ama on selles, et ma kuidagi ei suuda meenutada, kust aselle artikli leidsin. hea lugemine oli igatahes.

aga jah, koolkondi ja seisukohti on igasuguseid ja eks igaüks vali eesmärkidest lähtuvalt endale sobivaima.

edit: JESS! ÜLES LEIDSIN! SIINASAMAS TEEMAS JRX-I POOLT LISATUD LISATUD ARTIKKEL! SOOJALT SOOVITAN LUGEDA. LISAN LINGI UUESTI, SEST TOPELT JU TEADUPÄRAST EI KÄRISE!

http://www.bodyrecomposition.com/nutrition...o-you-need.html

Muudetud kasutaja vrsm poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
No ei tea. Kui ikka süskarid täiesti nulli viid siis suhteliselt garanteeritud peavalud ja muud probleemid.

Väga individuaalne, mõni läheb kiiresti ja raskusteta ketoonitoitele üle aga üle kuu aja ei lähe täielikuks kohastumiseks kellelgi.

Pillel ilmselt raskusi pole :lol:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Natuke meelevaldne tõlgendamine, või kuidas? Kas need ürgsed jahimehed ei elanud sellepärast üle 30, et nad olid sunnitud sööma ainult liha ja rasva või hoopis haiguste, vigastuste, nälja jms. pärast? Pealegi on inimene koguaeg korilusega tegelenud, marju, juurikaid, pähkleid, seemneid jmt. toitu on koguaeg söödud, ka siis kui hakati küttima, ega siis küttimine alati edukas polnud.

Ma ei räägi põhjustest miks või miks mitte elada 30-ks. Ma räägin sellest, et ei ole hetkel olemas laiapõhjalist uurimismaterjali inimeste näol, kes on selle mitmeid kordi läbi teinud ja on hetkel nt. 50-70 aastased. Ma ei räägi ketogeense dieedi ja vanuse vahelisest põhjuslikust seosest.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Need on nüüd küll väga vana kooli füsioloogia algtõed :lol:

Huvitav, huvitav. Ehk lisaksid mingi tõsiseltvõetava viite ka. Mitmel puhul oled nimetanud teiste seisukohti "vana kooli" omadeks ja justkui viimase paari aasta jooksul oleks avastatud bioloogias, füsioloogias jms. midagi põhjapanevat, mis kõik seniteatu ümber keerab. No offense, kuid palun viita mõnele materjalile mis antud väidet toetaks. See muudaks kõik arutelud siin foorumites palju tõsiseltvõetavamateks.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
kui nüüd vastata teemaalgataja küsimusele, siis vastus on: 0%. et normaalselt hakkama saada, ei vaja inimorganism otseselt grammigi süsivesikuid.

Peale energeetilise on süsivesikutel ka teisi funktsioone:

Energeetiline funktsioon: glükoosi täielik oksüdatsioon süsihappegaasiks ja veeks katab 53....58% inimorganismi energiavajadusest;

Varuaine: loomsetes organismides on energeetiliseks varuaineks maksas ja lihastes talletuv glükogeen, taimseks varuaineks on tärklis;

Biosünteetiline: süsivesikute metaboliidid on organismis paljude teiste ühendite süsinikskeleti loomise aluseks;

Bioregulatoorne: süsivesikud on mõningate hormoonide ja koensüümide komponentideks;

Struktuurne: biomembraanide ja sidekudede komponendid, nukleiinhapete koostises;

Kaitsefunktsioon: glükoosi derivaat glükuroonhape osaleb toksiliste ainete ( ka ravimite) kahjutuks tegemises. Antikehade, kaitselimade, verehüübimisfaktorite koostises.

http://www.e-ope.ee/_download/euni_reposit...organismis.html

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Ma ei räägi põhjustest miks või miks mitte elada 30-ks. Ma räägin sellest, et ei ole hetkel olemas laiapõhjalist uurimismaterjali inimeste näol, kes on selle mitmeid kordi läbi teinud ja on hetkel nt. 50-70 aastased. Ma ei räägi ketogeense dieedi ja vanuse vahelisest põhjuslikust seosest.

...ja ei olegi võimalik teha ühe põlvkonna piires mitte mingeid põhjapanevaid uurimusi ja sellest midagi järeldada, mis puudutaks toitumist.

On olemas nn Sinised tsoonid ja nende eluviisist tehakse järeldusi, kuid ka sealt kiputakse lihtsalt üle võtma mingeid üksikuid aspekte, mis teistes oludes ei pruugi mingit ligilähedast tulemust anda.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Huvitav, huvitav. Ehk lisaksid mingi tõsiseltvõetava viite ka. Mitmel puhul oled nimetanud teiste seisukohti "vana kooli" omadeks ja justkui viimase paari aasta jooksul oleks avastatud bioloogias, füsioloogias jms. midagi põhjapanevat, mis kõik seniteatu ümber keerab. No offense, kuid palun viita mõnele materjalile mis antud väidet toetaks. See muudaks kõik arutelud siin foorumites palju tõsiseltvõetavamateks.

Sa ise just postitasid viite ühele 90 aasta tagusele katsele. Nii et vanaks kooliks võiks siis pidada üle 100 aasta vanust koolkonda :lol:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
kui nüüd vastata teemaalgataja küsimusele, siis vastus on: 0%. et normaalselt hakkama saada, ei vaja inimorganism otseselt grammigi süsivesikuid.

Aga kuidas on võimalik, üldse mitte süüa süsivesikuid? Kas siis peabki ainult liha sööma?:lol:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Aga kuidas on võimalik, üldse mitte süüa süsivesikuid? Kas siis peabki ainult liha sööma?:lol:

Liha-kala-juust-munad, süsivesikuvaesed maltsad ja pähklid. Ega päris nulli ei saagi.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Aga kuidas on võimalik, üldse mitte süüa süsivesikuid? Kas siis peabki ainult liha sööma?:lol:

täitsa võimalik jah, päris hästi saab söönuks isegi. sv vaese toitumiskava pluss on see, et saab mitmeid rasvaseid asju, mis muidu "keelatud" on, kahe suupoolega süüa. rasvased piimatooted nagu hapukoor, vahukoor, tervislikud õlid...

hommikusöögiks nt munad peekoniga rahuliku südamega.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Niimoodi söödi Arnoldi ajal. Palju valke ja palju rasvu. Süskarid miinimumis. Söödi tavalist toitu. Liha, kodujuust, kana, muna. Kord nädalas suur laadimine jäätiste, kookidega jne. :lol:

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
tõesti, väga hea artikkel, selle võiks lausa eesti keelde tõlkida.

tänud.

Väga hea artikkel tõesti. Üldjoontes kattub suurest sellega mida 70ndatel tehti. High fat, high protein. Ning sama ka mida Marek Kalmus soovitab. Ilmselgelt on jutus iva. Ning kõik, kes niimoodi ka toituvad on minu andmete järgi vormi tunduvalt parandanud.

Samas eks siin on ka terve posu mehi, kelle jaoks ei ole mingi probleem päevas 300-400g süskareid nahka pista ning ikka suhteliselt kuiv olla. Seega ainuõiget lähenemist kindlasti ei ole.

Ehk kokkuvõtvalt:

50g süskareid päevas on umbkaudselt see maagiline piir, kus tekib juba ketoos, kuid puuduvad enamasti halvimad kõrvalnähud nagu peavalud ning keha ei hakka glükoosi saamiseks valke lõhkuma. Seda siis tavalisele inimesele, kes heal juhul teeb päevas kerget sörki aga muud trenni mitte.

Need kes korralikult jõusaalis rassivad: 24 rasket setti pidavad kulutama umbes 60g süsikuid. Ehk kui see nüüd juurde liita siis on tulemuseks ca. 110g süskareid. Ehk jõusaalimeestele selline kuldne piir kusmaal toimub kerge ketoos juba.

Ja mida raskemaks trenn läheb, lisada juurda aeroobset siis seda enam süskareid vaja läheb, et lihased oleksid täidetud ning keha ei tunneks vajadust hakata valke glükoosi jaoks lõhkuma. Kuigi teatud määral teeb ta seda ikka.

Pm. kui süsivesikud täiesti nulli viia siis on vajadus kindlasti suurendada valkude osakaalu menüüs. Kuna keha hakkab eelkõige glükoosi saama just valkude lõhkumisest siis võib korraliku lihaskasvu ja massi hoidmiseks vajaminevast puudu jääda. Kuid probleem selle variandiga ongi see, et liiga madal süsivesikute tarbimine tekitab enamikes halba enesetunnet, peavalusid. Seega on mõtekam veidi süsikuid ikkagist lisada kuna lõpptulemus on sama.

Üldiselt olen siiani Kalmus nõuannete järgi suht samamoodi käitunud kuigi täpseid tagamaid sain vast alles nüüd lähemalt teada, miks nii hea on. Otseselt protsentide järgi polegi kunagi oma kaloraaži arvutanud. Ikka nii, et rasvu vähemalt 1g per KG, süskareid ka umbes samapalju ehk ca. 100g ja ülejäänud siis valk.

Hea artikkel. :lol:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Väga hea artikkel tõesti. Üldjoontes kattub suurest sellega mida 70ndatel tehti. High fat, high protein. Ning sama ka mida Marek Kalmus soovitab. Ilmselgelt on jutus iva. Ning kõik, kes niimoodi ka toituvad on minu andmete järgi vormi tunduvalt parandanud.

Samas eks siin on ka terve posu mehi, kelle jaoks ei ole mingi probleem päevas 300-400g süskareid nahka pista ning ikka suhteliselt kuiv olla. Seega ainuõiget lähenemist kindlasti ei ole.

Lõpust: Simply, the question “How Many Carbohydrates Do You Need?” has no singular answer. The goals of the person, the amount and type of activity, their individual needs (e.g. insulin sensitive vs. resistant, whether or not they function well in ketosis or not), their individual goals all determine how many carbs are ideal in the diet.

Ehk, pikk jutt, mis on tõesti sisukas, kuid konkreetsed väärtused konkreetse persooni jaoks peab iga konkreetne persoon ise leidma :lol:

St. vastupidi, süsikate võimalikud piirid on 0-paar tuhat g/päev mis on veelgi laiem kui "vana kooli" dietoloogid soovitavad. Ehk, valiku tegemine on veelgi raskem ja individuaalsem :P

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×