Minimaalne süsiv. päevane vajadus kui eesmärk rasvaprots. alandamine

[Loorah 0]

Otsisin ja otsisin aga ei leidnud päris ammendavat vastust ennast huvitavale küsimusele, nimelt mis oleks see minimaalne süsivesikute päevane vajadus kui on eesmärgiks eelkõige rasvaprotsendi alandamine? Ühikutena mõtlen siis eelkõige mitu % päevasest kaloraasist. Suur tänu, kes oskab aidata

[Archangel 482]

Otsisin ja otsisin aga ei leidnud päris ammendavat vastust ennast huvitavale küsimusele, nimelt mis oleks see minimaalne süsivesikute päevane vajadus kui on eesmärgiks eelkõige rasvaprotsendi alandamine? Ühikutena mõtlen siis eelkõige mitu % päevasest kaloraasist. Suur tänu, kes oskab aidata

Väga individuaalne, kindlasti sõltub ka sellest milliseid süsivesikuid tarbida.

Mina tarbin oma ca. 3000kcal (100kg kehakaalu juures) rasvapõletus-menüü juures ca 100-150g süsivesikuid mis oleks 600kcal ehk 13-20% päevakaloraažist.

Pead arvestama, et liiga madalale viies võib tekkida mitmeid kõrvalnähte ning üldiselt muutub olemine kehvaks. Alusta pigem tagasihoidliku piiramisega ning vajadusel korrigeeri sõltuvalt sellest kuidas end tunned.

[vrsm 4]

Väga individuaalne, kindlasti sõltub ka sellest milliseid süsivesikuid tarbida.

Mina tarbin oma ca. 3000kcal (100kg kehakaalu juures) rasvapõletus-menüü juures ca 100-150g süsivesikuid mis oleks 600kcal ehk 13-20% päevakaloraažist.

Pead arvestama, et liiga madalale viies võib tekkida mitmeid kõrvalnähte ning üldiselt muutub olemine kehvaks. Alusta pigem tagasihoidliku piiramisega ning vajadusel korrigeeri sõltuvalt sellest kuidas end tunned.

13-20%? oh sa kurat. seda on ikka päris vähe... ok, rasvapõletus küll, aga ikkagi. aga jah, nagu öeldud, kõik on väga individuaalne.

halva enesetunde koha pealt - täitsa nõus, oma nahalgi paar korda paraku ära tuntud. minu puhul väljendub see jõuetuses, tüdimuses ja eelkõige peavalus.

[Pille23 0]

Kaloreid päevas 1494 (baas on 1450, päevane 1994, tarbin -500) , kas 60 g süsivesikuid on liiga vähe? Tunnen end hästi ja kaal langeb - aga kas ka pikemas perspektiivis OK?

[Archangel 482]

Kaloreid päevas 1494 (baas on 1450, päevane 1994, tarbin -500) , kas 60 g süsivesikuid on liiga vähe? Tunnen end hästi ja kaal langeb - aga kas ka pikemas perspektiivis OK?

Väga pikas perspektiivis dieeditada pole arvatavasti üldse eriti hea.

Sinu puhul ma tegelikult kaloraaži niipalju isegi ei piiraks. See 500kcal moodustab sinu päevasest normist ikka suhteliselt palju. Võid alustada hoopis ca. 250kcal lõikamisega ning siis vajadusel veel kärpida. Rasvapõletuseks tegelikult palju kärpida polegi vaja, enamus ei oska niikuinii ainult rasvadest oma kaloraaži põletada - paljudel kipub ka lihast kaduma... Kui kava pole treeneri poolt koostatud siis on oht selles suur. Seega pigem alustada tagasihoidlikult.

Süsikaid paaniliselt karta ka ei ole vaja. Samas kui enesetunne hea siis miks mitte. Eeldan, et see 60g on umbes 1g kehakilo kohta? Igal juhul võid vabalt näiteks peale trenni endale veidi rohkem süskareid lubada või siis kord nädalas teha kerge laadimine kus lubad 2-3x rohkem süsikuid ühe päeva jooksul.

Hommikul siis aeglaseid süsikuid, peale trenni kiireid. Muul ajal ka pigem aeglaseid.

Kõik sõltub enesetundest, arengust ning väljanägemisest. Jõud trenni teha on ka oluline faktor. Võid avastada, et süsikuid liiga madalale võttes jääb trenni jaoks energiat väheks. See omakorda piirab üldist arengut, seega sel juhul kindlasti süsikaid juurde veidi ning usu mind, et need lisakalorid haihtuvad õhku kuna teed tugevama trenni. Ja kokkuvõttes olemine parem.

[Pille23 0]

Väga pikas perspektiivis dieeditada pole arvatavasti üldse eriti hea.

Sinu puhul ma tegelikult kaloraaži niipalju isegi ei piiraks. See 500kcal moodustab sinu päevasest normist ikka suhteliselt palju. Võid alustada hoopis ca. 250kcal lõikamisega ning siis vajadusel veel kärpida. Rasvapõletuseks tegelikult palju kärpida polegi vaja, enamus ei oska niikuinii ainult rasvadest oma kaloraaži põletada - paljudel kipub ka lihast kaduma... Kui kava pole treeneri poolt koostatud siis on oht selles suur. Seega pigem alustada tagasihoidlikult.

Süsikaid paaniliselt karta ka ei ole vaja. Samas kui enesetunne hea siis miks mitte. Eeldan, et see 60g on umbes 1g kehakilo kohta? Igal juhul võid vabalt näiteks peale trenni endale veidi rohkem süskareid lubada või siis kord nädalas teha kerge laadimine kus lubad 2-3x rohkem süsikuid ühe päeva jooksul.

Hommikul siis aeglaseid süsikuid, peale trenni kiireid. Muul ajal ka pigem aeglaseid.

Kõik sõltub enesetundest, arengust ning väljanägemisest. Jõud trenni teha on ka oluline faktor. Võid avastada, et süsikuid liiga madalale võttes jääb trenni jaoks energiat väheks. See omakorda piirab üldist arengut, seega sel juhul kindlasti süsikaid juurde veidi ning usu mind, et need lisakalorid haihtuvad õhku kuna teed tugevama trenni. Ja kokkuvõttes olemine parem.

Suur aitäh vastuse eest. Ma jõudsin siin vahepeal lugeda erinevaid postitusi, kus tarbitakse ainult 30 g SV... Arvasin, et peaksin ka veel rohkem vähendama süsivesikute hulka:D Aga kuidas on lood pähklitega? Palju kaloreid, aga vähe SV?

[JungaTroll 79]

Suur aitäh vastuse eest. Ma jõudsin siin vahepeal lugeda erinevaid postitusi, kus tarbitakse ainult 30 g SV... Arvasin, et peaksin ka veel rohkem vähendama süsivesikute hulka:D Aga kuidas on lood pähklitega? Palju kaloreid, aga vähe SV?

Möh? Kalorid = sv + rasv + valgud. Mujalt ju need kalorid ei tule. Ei ole toitu, kus oleks vähe "kaloreid" kuid palju rasva, süsivesikuid või valku ja vastupidi, palju "kaloreid" ja vähe süsivesikuid, rasva ja valku. Ühest neist need kalorid ikka tulevad.

30g SV kisub juba ekstreemse süsivesikuid piirava dieedi poole, see on ju vaid 135 kcal päevas süsivesikutest. Tavapäraselt koostatakse ikkagi dieete vähegi liikuva inimese puhul nii, et minimaalsed rasva ja valgukogused paika, seejärel ülejäänud energiatarbe katmiseks ongi kütus ehk süsivesikud. Ja siis mängitakse kahe asjaga - süsivesikute alatarbimise määr ja valitakse nende allikad ja tarbimise aeg imendumise kiiruse järgi sõltuvalt nt. füüsilise tegevuse jaotumisest ja intensiivsusest päeva peale.

[Pille23 0]

Möh? Kalorid = sv + rasv + valgud. Mujalt ju need kalorid ei tule. Ei ole toitu, kus oleks vähe "kaloreid" kuid palju rasva, süsivesikuid või valku ja vastupidi, palju "kaloreid" ja vähe süsivesikuid, rasva ja valku. Ühest neist need kalorid ikka tulevad.

30g SV kisub juba ekstreemse süsivesikuid piirava dieedi poole, see on ju vaid 135 kcal päevas süsivesikutest. Tavapäraselt koostatakse ikkagi dieete vähegi liikuva inimese puhul nii, et minimaalsed rasva ja valgukogused paika, seejärel ülejäänud energiatarbe katmiseks ongi kütus ehk süsivesikud. Ja siis mängitakse kahe asjaga - süsivesikute alatarbimise määr ja valitakse nende allikad ja tarbimise aeg imendumise kiiruse järgi sõltuvalt nt. füüsilise tegevuse jaotumisest ja intensiivsusest päeva peale.

Ma pidasin tegelikult silmas seda, et hoolimata suurest kalorihulgast võib/peab pähkleid süüa, sest seal on vähe süsivesikuid?

[JungaTroll 79]

Ma pidasin tegelikult silmas seda, et hoolimata suurest kalorihulgast võib/peab pähkleid süüa, sest seal on vähe süsivesikuid?

Oot, sellest vaatepunktist küll ei lähtuta pähklite söömisel vähemalt dieedi ja treeningu kontekstis. Tõsi, võrreldes nt. teraviljaga on seal süsivesikuid vähem. Kuid pähklid on dieetides eelkõige oma väärtuslike rasvade pärast. Eriti nt. kreeka pähkel oma oomega-3 rasvhapetega.

Kuid samas ehitada oma dieet üles pähklitele on kallis ja ühekülgne. St. dieedi koostamisel ei lähtuta ju sellest, et kuskil oleks midagi "vähe" vaid sellest, kuidas saab kokku vajalikud toitained nii, et mahtuda ideaaljuhul kõikide toitainete ja mikroelementide osas normide piiridesse. Mida väiksemaks aga võtta kalorinorm, seda raskemaks see muutub.

[tykonu 1]

Kui süsivesikud liiga madalale lähevad ja teatud piiri ületavad, läheb su keha ketoosi (loe lähemalt)

[JungaTroll 79]

Kui süsivesikud liiga madalale lähevad ja teatud piiri ületavad, läheb su keha ketoosi (loe lähemalt)

Üks artikkel ketogeensest dieedist ja tegelikult sellest, miks seda mitte pidada: http://www.nutritionandmetabolism.com/content/1/1/2

Tihti kirjutatakse ketogeensest dieedist nagu hommikusest hambapesust, mida lihtne teha ja millel ei ole mingeid tagajärgi peale ahhetamapaneva rannavormi.

Viimati lugesin ühte artiklit Eesti ajakirjast, kus asjasse suhtuti umbes samamoodi - paar korda aastas, peale jõule ja peale jaani teeme jälle väikse "keto" - nagu sõrmenipsu.

[belvedere 0]

Üks artikkel ketogeensest dieedist ja tegelikult sellest, miks seda mitte pidada: http://www.nutritionandmetabolism.com/content/1/1/2

Seda artiklit võib näidata "Pere ja Kodu" foorumis. Bodybuildingu kontekstis ei hakka ju ilmselgelt keegi standardset ketodieeti (SKD) pidama -- tehakse kas CKD või harvemini TKD. Õigesti tehtuna on CKD peal lihasmassi kergemgi säilitada kui low-fat dieedil.

[AlanBStard 126]

Kaloreid päevas 1494 (baas on 1450, päevane 1994, tarbin -500) , kas 60 g süsivesikuid on liiga vähe? Tunnen end hästi ja kaal langeb - aga kas ka pikemas perspektiivis OK?

Kui enesetunne on hea siis on kõik korras, see just ongi peamine pidur. Ilmselt oled geneetiliselt hea rasva energiaallikana kasutaja.

Pikemas perspektiivis see PEAKS olema kasulik, aga ilmselt sõltub geneetilistest eeldustest ja ega tegelikult palju pikaajalist materjali pole. On langetõve ravi uuringud, sest seal kasutatakse ketoosi ja siis üks ainuke aastapikkune täieliku ketoosi katse peaaegu sajand tagasi Aga see oli ka täielik ketoos, liha ja rasva dieet. Sina oled mõlemast variandist väga kaugel.

Väga pikas perspektiivis dieeditada pole arvatavasti üldse eriti hea.

Paljud just väidavad et on hea. Sõltub elustiilist ka, meestele sobib vähem sest mees tahab alati tugev ja kiire olla.

Tavapäraselt koostatakse ikkagi dieete vähegi liikuva inimese puhul nii, et minimaalsed rasva ja valgukogused paika, seejärel ülejäänud energiatarbe katmiseks ongi kütus ehk süsivesikud. Ja siis mängitakse kahe asjaga - süsivesikute alatarbimise määr ja valitakse nende allikad ja tarbimise aeg imendumise kiiruse järgi sõltuvalt nt. füüsilise tegevuse jaotumisest ja intensiivsusest päeva peale.

Nii teeb nn vana koolkond siiski.

Kuid samas ehitada oma dieet üles pähklitele on kallis ja ühekülgne. St. dieedi koostamisel ei lähtuta ju sellest, et kuskil oleks midagi "vähe" vaid sellest, kuidas saab kokku vajalikud toitained nii, et mahtuda ideaaljuhul kõikide toitainete ja mikroelementide osas normide piiridesse.

Siiski tehakse seda, esiteks näiteks selleks, et dieet oleks psühholoogiliselt kerge, ehk süüakse midagi mahukat aga toitainelagedat. Teiseks on väga paljud populaarsed toiduained lihtsalt süsivesikurikkad, nii et madala sv saavutamiseks PEAB üsna palju valima just selle järgi, et "kuskil midagi oleks vähe".

Aga pähklid on ka hea soodsa koostisega vaheldus lihtsalt.

[AlanBStard 126]

Üks artikkel ketogeensest dieedist ja tegelikult sellest, miks seda mitte pidada: http://www.nutritionandmetabolism.com/content/1/1/2

Mul jäi selles artiklis nägemata see "miks seda mitte pidada" osa.

Aga seda standardset ketogeenset dieeti kasutatakse jah vähe, põhiliselt vist langetõve raviks.

[JungaTroll 79]

Siiski tehakse seda, esiteks näiteks selleks, et dieet oleks psühholoogiliselt kerge, ehk süüakse midagi mahukat aga toitainelagedat. Teiseks on väga paljud populaarsed toiduained lihtsalt süsivesikurikkad, nii et madala sv saavutamiseks PEAB üsna palju valima just selle järgi, et "kuskil midagi oleks vähe".

Ma olen siiski seisukohal, et lõplikult saada lahti pidevast dieedile mõtlemisest ja asi tegelikult ja pikaajaliselt toimima panna, on vaja ikkagi kõrvaldada algpõhjus. Ehk elu pidev keerlemine toidu ja söömise ümber. Kõikvõimalikud "väikesed taldrikud", kapsasalati närimine et suu saaks liikuda sest "süüa on mõnus" ei likvideeri probleemi juurt ehk ei vii pidevat söömist ja söömistungi elu prioriteetides allapoole. Mina olen soovitanud lõpuks ikkagi püüda lõpetada enese petmine ja jätta vahele asendustegevused ning muuta elustiili lisaks toitumisele nii, et seal oleks olulised muud asjad. Siis ei ole vaja pidevalt paaniliselt mööda poodi otsida asju kus oleks "vähe" kalorit.

[JungaTroll 79]

Mul jäi selles artiklis nägemata see "miks seda mitte pidada" osa.

Aga seda standardset ketogeenset dieeti kasutatakse jah vähe, põhiliselt vist langetõve raviks.

- Conclusionite all on kirjas otseselt, et ei ole mõeldav kasutada alade puhul, kus on vajalik lihastes piisav glükogeenivaru

- Teiseks on seal kirjas, et enamik mitteoodatud tulemusi on saadud mõne olulise nüansi tähelepanuta jätmisel. Eriti aga antud näites toodud dieedi puhul aga on millegi valesti tegemise tagajärjed rasked.

- Otseselt selles artiklis vist ei olnud jah, kuid mujal on lisatud, et siiani on täpselt uurimata ketogeense dieedi mõju muudele organsüsteemidele ja liigestele nt. Ürgsed jahimehed, kes olid sunnitud seda pidama, ei elanud reeglina üle 30-nendate. Tänapäeva inimene tahab elada tervislikult 90-ni. Ei ole selge, kuidas selline dieet mõjub muule kui kitsale eesmärgile rasvast lahti saada.

[jorsik 12]

- Conclusionite all on kirjas otseselt, et ei ole mõeldav kasutada alade puhul, kus on vajalik lihastes piisav glükogeenivaru

- Teiseks on seal kirjas, et enamik mitteoodatud tulemusi on saadud mõne olulise nüansi tähelepanuta jätmisel. Eriti aga antud näites toodud dieedi puhul aga on millegi valesti tegemise tagajärjed rasked.

- Otseselt selles artiklis vist ei olnud jah, kuid mujal on lisatud, et siiani on täpselt uurimata ketogeense dieedi mõju muudele organsüsteemidele ja liigestele nt. Ürgsed jahimehed, kes olid sunnitud seda pidama, ei elanud reeglina üle 30-nendate. Tänapäeva inimene tahab elada tervislikult 90-ni. Ei ole selge, kuidas selline dieet mõjub muule kui kitsale eesmärgile rasvast lahti saada.

Natuke meelevaldne tõlgendamine, või kuidas? Kas need ürgsed jahimehed ei elanud sellepärast üle 30, et nad olid sunnitud sööma ainult liha ja rasva või hoopis haiguste, vigastuste, nälja jms. pärast? Pealegi on inimene koguaeg korilusega tegelenud, marju, juurikaid, pähkleid, seemneid jmt. toitu on koguaeg söödud, ka siis kui hakati küttima, ega siis küttimine alati edukas polnud.

[Aile 1]

- Conclusionite all on kirjas otseselt, et ei ole mõeldav kasutada alade puhul, kus on vajalik lihastes piisav glükogeenivaru

- Teiseks on seal kirjas, et enamik mitteoodatud tulemusi on saadud mõne olulise nüansi tähelepanuta jätmisel. Eriti aga antud näites toodud dieedi puhul aga on millegi valesti tegemise tagajärjed rasked.

- Otseselt selles artiklis vist ei olnud jah, kuid mujal on lisatud, et siiani on täpselt uurimata ketogeense dieedi mõju muudele organsüsteemidele ja liigestele nt. Ürgsed jahimehed, kes olid sunnitud seda pidama, ei elanud reeglina üle 30-nendate. Tänapäeva inimene tahab elada tervislikult 90-ni. Ei ole selge, kuidas selline dieet mõjub muule kui kitsale eesmärgile rasvast lahti saada.

Mis jahu...

Meil on hetkel võtta nii eskimude näide...kui veel mõned loodusrahvad.

Kuid see selleks... eskimod on eskimod ja kütt-korilane soojas kliimas on hoopis midagi muud. Selle kohta, mida nemad sõid, et nad nii tugevad olid, on materjali küll ja see ei olnud mitte rasv-valk dieet.

Natuke meelevaldne tõlgendamine, või kuidas? Kas need ürgsed jahimehed ei elanud sellepärast üle 30, et nad olid sunnitud sööma ainult liha ja rasva või hoopis haiguste, vigastuste, nälja jms. pärast? Pealegi on inimene koguaeg korilusega tegelenud, marju, juurikaid, pähkleid, seemneid jmt. toitu on koguaeg söödud, ka siis kui hakati küttima, ega siis küttimine alati edukas polnud.

Just...

Saadi loom kätte suure punnimise ja loomaga võidu jooksmise tulemusena (pikk saade oli teemal, kuidas inimese jahutussüsteem on parem võrreldes looma omaga ja joosti loomad seetõttu lihtsalt hingetuks ) ja pikaks ajaks oli pidu.

...ja seesama loom söödi ära...mitte ei valitud sealt toitainevaeseid pehmeid tükke.

[Risto Uuk 5]

Otsisin ja otsisin aga ei leidnud päris ammendavat vastust ennast huvitavale küsimusele, nimelt mis oleks see minimaalne süsivesikute päevane vajadus kui on eesmärgiks eelkõige rasvaprotsendi alandamine? Ühikutena mõtlen siis eelkõige mitu % päevasest kaloraasist. Suur tänu, kes oskab aidata

Üks ürgse eluviisi suur propageerija Mark Sisson soovitab süüa 50-100g süsivesikuid juurviljadest ja puuviljadest. Selle põhjal, mis sa meile öelnud oled, tundub, et sa lähed ilusti sinna vahemikku. Aga jah, ma nõustun absoluutselt sellega, mis eelpool enesetundest öeldud on -- kui tunned ennast hästi ja rasvapõletus toimib, siis jätka. Kui tunned ennast halvasti, võiksid midagi muuta; kuigi kes ütleb, et põhjuseks on süsivesikute kogus?

Muidugi tahaks siinjuures ka huvi tunda selle vastu, kust sa enda 60g süsivesikuid saad.

***

Kui palju keegi sellest aluseline-happeline teooriast teab? Ilmselt võib see veidi mõtteainet tuua selles osas, kui vähe ikkagi süsivesikuid süüa.

[jrx 142]

Hea artikkel sellel teemal, mis soovitab lugeda SV puhul mitte protsente vaid GRAMME.

[Pille23 0]

Üks ürgse eluviisi suur propageerija Mark Sisson soovitab süüa 50-100g süsivesikuid juurviljadest ja puuviljadest. Selle põhjal, mis sa meile öelnud oled, tundub, et sa lähed ilusti sinna vahemikku. Aga jah, ma nõustun absoluutselt sellega, mis eelpool enesetundest öeldud on -- kui tunned ennast hästi ja rasvapõletus toimib, siis jätka. Kui tunned ennast halvasti, võiksid midagi muuta; kuigi kes ütleb, et põhjuseks on süsivesikute kogus?

Muidugi tahaks siinjuures ka huvi tunda selle vastu, kust sa enda 60g süsivesikuid saad.

***

Kui palju keegi sellest aluseline-happeline teooriast teab? Ilmselt võib see veidi mõtteainet tuua selles osas, kui vähe ikkagi süsivesikuid süüa.

Mina loen süsivesikute gramme, mitte protsente. Süsivesikuid saan hommikuti nt greibist või ananassist, päevajooksul loen kokku ka sv kodujuustust, köögiviljadest ja kohupiimas. Muna, kala, kana puhul ei loe.

Endalegi üllatuseks olen avastanud, et vähe sv sisaldavad ainult tomat, kurk ja lehtsalat ning redis ka. Isegi porgandit ei saa vabalt närida:D

Mida võiksin veel oma menüüse lisada?

[Aile 1]

Mina loen süsivesikute gramme, mitte protsente. Süsivesikuid saan hommikuti nt greibist või ananassist, päevajooksul loen kokku ka sv kodujuustust, köögiviljadest ja kohupiimas. Muna, kala, kana puhul ei loe.

Endalegi üllatuseks olen avastanud, et vähe sv sisaldavad ainult tomat, kurk ja lehtsalat ning redis ka. Isegi porgandit ei saa vabalt närida:D

Mida võiksin veel oma menüüse lisada?

Juhuks, kui sa ei ole siiski plaaninud oma tervist rikkuda mõne ajutise vormitegemisega, siis...

Mida juurde lisada, pead otsustama mitte süsivesikute hulga järgi vaid mikrotoitainete järgi.

Neid toiduaineid lisad, millest kehal puudus on. Kui teed trenni, siis sööd vastavalt ka mikrotoitaineid rohkem. Tablettidele ei maksa lootma jääda.

[tykonu 1]

Lugesin ühe raamatu kokkuvõtet. Sealt leidsin päris hea soovituse: nimelt riputa külmkapi peale tabel, kuhu oled kirjutanud midagi sellist:

Kui näljane ma olen?

Totaalselt nälgimas

Väga näljane

Näljane

Kergelt näljane

Neutraalne

Kerge täiskõhutunne

Kõht on täis

Kõht on väga täis

Kõht on oksendamiseni täis

ehk siis midagi sellist oli, ma usun et see võib aidata.

[AlanBStard 126]

Ma olen siiski seisukohal, et lõplikult saada lahti pidevast dieedile mõtlemisest ja asi tegelikult ja pikaajaliselt toimima panna, on vaja ikkagi kõrvaldada algpõhjus. Ehk elu pidev keerlemine toidu ja söömise ümber. Kõikvõimalikud "väikesed taldrikud", kapsasalati närimine et suu saaks liikuda sest "süüa on mõnus" ei likvideeri probleemi juurt ehk ei vii pidevat söömist ja söömistungi elu prioriteetides allapoole. ... Siis ei ole vaja pidevalt paaniliselt mööda poodi otsida asju kus oleks "vähe" kalorit.

Üks algpõhjus ongi tegelikult tsivilisatsioonitoitude liigne toitainete ja mõnureaktsiooni või isu tekitavate ainete sisaldus või nende liiga kiire imendumine.

[AlanBStard 126]

- Conclusionite all on kirjas otseselt, et ei ole mõeldav kasutada alade puhul, kus on vajalik lihastes piisav glükogeenivaru

- Teiseks on seal kirjas, et enamik mitteoodatud tulemusi on saadud mõne olulise nüansi tähelepanuta jätmisel. Eriti aga antud näites toodud dieedi puhul aga on millegi valesti tegemise tagajärjed rasked.

- Otseselt selles artiklis vist ei olnud jah, kuid mujal on lisatud, et siiani on täpselt uurimata ketogeense dieedi mõju muudele organsüsteemidele ja liigestele nt. Ürgsed jahimehed, kes olid sunnitud seda pidama, ei elanud reeglina üle 30-nendate. Tänapäeva inimene tahab elada tervislikult 90-ni. Ei ole selge, kuidas selline dieet mõjub muule kui kitsale eesmärgile rasvast lahti saada.

Miks sa arvad et süsivesikurikka dieedi pikaajaline mõju organsüsteemidele ja liigestele on selgem ?

Luudele ja hammastele on tsiviliseeritud toit igatahes mõjunud hävitavalt.

Tänapäeva inimene ei ela tervislikult 90-ni vaid on väga nõrk ja haige, elab kauem tänu heale hooldamisele.

Vägivaldset surma surnud kiviaja sõjamehed kelle võimsad luud hiljuti Eestis välja kaevati olid enamuses 40ndates

http://www.epl.ee/artikkel/580069

nii et ei surnud nad midagi 30ndates vaid ilmselt ikka 50ndates ja hiljem.

Ja nii puhast ketogeenset dieeti nagu esimeses artiklis jutuks, kasutatakse nüüdisajal harva, nii et ei teki glükogeenivarudega ka probleeme.