Eesti üliõpilaste 2011 a. lahtised meistrivõistlused jõutõstmises - juhend

[Alexander Andrusenko 52]

http://powerlifting.ee/index.php?page=uudised&uuid=21

[proTest 0]

Selliseid üritusi on Tartus varasematel aastatel ka tudengitele korraldatud, kui ma ei eksi. Kas kusagil on eelmisi tulemusi veel üleval?

Muudetud Märts 15, 2011 kasutaja proTest poolt

[Crln 6]

Selliseid üritusi on Tartus varasematel aastatel ka tudengitele korraldatud, kui ma ei eksi. Kas kusagil on eelmisi tulemusi veel üleval?

http://silbaum.net/voistlused/2009/EESTI_U...LAHTISED_mv.pdf

[Kristjan-Johannes Konsap 566]

http://powerlifting.ee/index.php?page=uudised&uuid=21

Seda uurisin ma juba mõned head aastad tagasi. Hetkel on muidugi kaal nii kõrge, et -75 kg ei mahu kuidagi, aga viimatikuvatud tulemustelehe järgi võiks -90 kgs isegi konkurentsi pakkuda.

Ei tea, kas tasuks osa võtta?

EDIT: Sel aastal toimub juba aprillis. Järgmisel hommikul pärast mu sünnipäeva virgutuseks üks jõutõstevõistlus?

[Pori 0]

Ega keegi tea, palju meie jõutõstmise tippudest üliõpilased on ja kes neist osaleks?

Muudetud Märts 16, 2011 kasutaja Pori poolt

[DL300 0]

Seda uurisin ma juba mõned head aastad tagasi. Hetkel on muidugi kaal nii kõrge, et -75 kg ei mahu kuidagi, aga viimatikuvatud tulemustelehe järgi võiks -90 kgs isegi konkurentsi pakkuda.

Ei tea, kas tasuks osa võtta?

EDIT: Sel aastal toimub juba aprillis. Järgmisel hommikul pärast mu sünnipäeva virgutuseks üks jõutõstevõistlus?

Kindlasti võistlema, Kirp!!! Mida rohkem mehi ala teeb, seda parem, usun, et tulemuste pärast Sul häbi tunda pole vaja!!!

[jrx 142]

Tohoh. Oma praeguste ilma varustuseta tulemustega oleks ma 2009. aastal -75 kg esikoha saanud (tunnistan, pole aimugi, kas mu tõsted on "competition legal", aga enda meelest peaks nagu olema). Ja 2009. aasta tulemustega teiseks oleks kindlasti tulnud.

See pani mind tõsiselt mõtlema, et äkki võistleks kah sel aastal, aga kahjuks on võistluspäev kokku langev ühe koolituspäevaga, millelt kuidagi puududa ei saa.

Muudetud Märts 16, 2011 kasutaja jrx poolt

[rait83 26]

Võistlustest saavad osa võtta nii EASL-i liikmesõppeasutuste ja teiste Eesti kõrgkoolide üliõpilased (k.a. kadetid, magistrandid, doktorandid), kellel on kehtiv üliõpilaspilet (vanusepiiranguid ei ole) ning vilistlased, kes on lõpetanud õppeasutuse 2010. a. või hiljem, aga ka kõik teised soovijad.

Teised soovijad? Mitteülliõpilane saab ka siis võistelda?

[jrx 142]

Ma saan aru, et saab võistelda ja punkte ja asju loetakse, aga lõppjärjestuses ei osale.

[-AJ-Styles 0]

-74kg see aasta tuleb 500kg kogusumma vähemalt saada 1. koha jaoks:D

[matjusm 24]

Muide kas võistlusest võib osa võtta eestlasest üliõpilane kes õpib välismaises õppeasutuses?

[Peep70 31]

Muide kas võistlusest võib osa võtta eestlasest üliõpilane kes õpib välismaises õppeasutuses?

JAH! Nimetatud võistlusest võib osa võtta eestlasest üliõpilane, kes õpib välismaises õppeasutuses.

Võistlustest võivad osa võtta ka mitte üliõpilased, aga väljaspool arvestust, individuaalselt, tasudes osalustasu - 5EUR.

Aga mitte EJTL poolt keelu all olevad sportlased.

[Aile 1]

JAH! Nimetatud võistlusest võib osa võtta eestlasest üliõpilane, kes õpib välismaises õppeasutuses.

Võistlustest võivad osa võtta ka mitte üliõpilased, aga väljaspool arvestust, individuaalselt, tasudes osalustasu - 5EUR.

Aga mitte EJTL poolt keelu all olevad sportlased.

Niih, mul on küsimus, mis puudutab jõutõstmise tulevikku ja nn kandepinda ehk siis harrastajate hulka.

Hetkel Wilks arvutab punkte vastavalt kehakaalule. St me automaatselt muudame harrastajate hulka, sest eelisolukorras on lühikesed inimesed.

Kas oleks võimalik muuta valemit kohandades selle näiteks hoopis KMI-le. St, et me võtame arvesse ka inimese pikkuse.

Ma loodan, et Wilks ei ole püha lehm...

[Reints 2]

Eelmine aasta, SELLi mängude raames toimunud võistlusel, olid tulemused kõvasti paremad kui aastal 2009.

[elar 17]

Eelmine aasta, SELLi mängude raames toimunud võistlusel, olid tulemused kõvasti paremad kui aastal 2009.

Seda seetõttu, et osalesid võistlejad ka Soomest, Lätist ja Leedust.

Alati suurepäraselt korraldatud võistlus ja hea võimalus võistelda neile, kes varem pole võistelnud.

[DL300 0]

JAH! Nimetatud võistlusest võib osa võtta eestlasest üliõpilane, kes õpib välismaises õppeasutuses.

Võistlustest võivad osa võtta ka mitte üliõpilased, aga väljaspool arvestust, individuaalselt, tasudes osalustasu - 5EUR.

Aga mitte EJTL poolt keelu all olevad sportlased.

Liikmeskoolide üliõpilastele on osalemine tasuta.

Osalemistasu EASL-i liikmeskonda mittekuuluvate kõrgkoolide üliõpilastele ja töötajatele on 5 eurot, mida saab tasuda EASL-i pangaarvele (a/k 221011374025) või sularahas kohapeal.

Juhendis väike näpukas sees v? Praegu loen küll välja, et osalemistasu on ette nähtud AINULT EASL-i liikmeskonda mittekuuluvate kõrgkoolide üliõpilastele ja töötajatele. Kuna muude osaledasoovijate jaoks osalemistasu juhendis kirjas pole, siis juriidiliselt peaksid nendel olema õigus tasuta võistlustel osaleda???

[Alexander Andrusenko 52]

Niih, mul on küsimus, mis puudutab jõutõstmise tulevikku ja nn kandepinda ehk siis harrastajate hulka.

Hetkel Wilks arvutab punkte vastavalt kehakaalule. St me automaatselt muudame harrastajate hulka, sest eelisolukorras on lühikesed inimesed.

Kas oleks võimalik muuta valemit kohandades selle näiteks hoopis KMI-le. St, et me võtame arvesse ka inimese pikkuse.

Ma loodan, et Wilks ei ole püha lehm...

Aile, EJTL reeglid põhinevad rahvusvahelise organisatsiooni (IPF) reeglitel. IPFis on kasutusel Wilksi punktid. Senikaua, kui need IPFis on kasutusel, on nad kasutusel ka EJTLis - ja täpselt sellisel kujul, nagu nad on. Kui IPF otsustab Wilksi valemit muuta, siis võtame ka meie muudatused vastu. Mingit omaloomingut me teha ei saa.

Kui sul on välja pakkuda parem/täpsem/õiglasem valem, siis tuleks see ettepanek otse IPFile suunata.

[Peep70 31]

Wilksi koefitsent näitab inimese suhtelist jõudu. Selle koefitsendi ja jõutõstmise lõpptulemuse korrutise põhjal selgitatakse välja ka kõikidel tiitlivõistlustel Absoluutvõitja (mitte suurim kogusumma kg-des). Ka järgunormid on kehtestatud just eelpool mainitud valemi järgi (näit. 500 punkti on Eeliit ehk Suurmeistri järgunorm). Olen nõus Hr Margus Silbaumiga, et alade eraldi arvestuses soosib Wilksi koefitsent jõutõmbes kergemaid tõstjaid ja lamades surumises see-eest raskemate kaalude atleete. Aga kolmevõistluses sobib see Wilks väga hästi, tekitab huvi ka võistlejate seas, (et kas Eesti 2011 Abs.võitjaks tuleb 77 kg kaaluv A.Kuusnõmm või 99 kg kaalu R.Sagor?! või kas 6-nda koha saab 173 kg S.Rast või 97 kg E.Hirsnik...)

Kindlasti ei ole Hr Robert Wilks "püha lehm". Aga minu teada on ta küll väga austatud IPF distsiplinaarkomisjoni esimees!

Leian, et EJTL ikkagi järgib IPF reegleid ning meil ei ole mõtet hakata siin oma jalgratast leiutama...

[Aile 1]

Aile, EJTL reeglid põhinevad rahvusvahelise organisatsiooni (IPF) reeglitel. IPFis on kasutusel Wilksi punktid. Senikaua, kui need IPFis on kasutusel, on nad kasutusel ka EJTLis - ja täpselt sellisel kujul, nagu nad on. Kui IPF otsustab Wilksi valemit muuta, siis võtame ka meie muudatused vastu. Mingit omaloomingut me teha ei saa.

Kui sul on välja pakkuda parem/täpsem/õiglasem valem, siis tuleks see ettepanek otse IPFile suunata.

Sellest ma saan aru, ettepanek tuleb suunata otse IPF-i suunata.

Lihtsalt puht teoreetiliselt, kuidas inimesed suhtuvad sellisesse muudatusse.

Wilksi koefitsent näitab inimese suhtelist jõudu. Selle koefitsendi ja jõutõstmise lõpptulemuse korrutise põhjal selgitatakse välja ka kõikidel tiitlivõistlustel Absoluutvõitja (mitte suurim kogusumma kg-des). Ka järgunormid on kehtestatud just eelpool mainitud valemi järgi (näit. 500 punkti on Eeliit ehk Suurmeistri järgunorm). Olen nõus Hr Margus Silbaumiga, et alade eraldi arvestuses soosib Wilksi koefitsent jõutõmbes kergemaid tõstjaid ja lamades surumises see-eest raskemate kaalude atleete. Aga kolmevõistluses sobib see Wilks väga hästi, tekitab huvi ka võistlejate seas, (et kas Eesti 2011 Abs.võitjaks tuleb 77 kg kaaluv A.Kuusnõmm või 99 kg kaalu R.Sagor?! või kas 6-nda koha saab 173 kg S.Rast või 97 kg E.Hirsnik...)

Kindlasti ei ole Hr Robert Wilks "püha lehm". Aga minu teada on ta küll väga austatud IPF distsiplinaarkomisjoni esimees!

Leian, et EJTL ikkagi järgib IPF reegleid ning meil ei ole mõtet hakata siin oma jalgratast leiutama...

Hetkekoefitsent, ehk siis Wilks, soosib kolmevõistluse peale kokku lühikesekasvulisi võistlejaid. Peep! See on hüpotees järgmise teadustöö jaoks! Pole tänu väärt...

Ka KMI näitab inimese suhtelist jõudu, lihtsalt avardatumalt.

Suure KMI ga inimene peaks olema reeglina tugevam. Oleneb suhtelisest jõust.

[shreku 3]

Sellest ma saan aru, ettepanek tuleb suunata otse IPF-i suunata.

Lihtsalt puht teoreetiliselt, kuidas inimesed suhtuvad sellisesse muudatusse.

Hetkekoefitsent, ehk siis Wilks, soosib kolmevõistluse peale kokku lühikesekasvulisi võistlejaid. Peep! See on hüpotees järgmise teadustöö jaoks! Pole tänu väärt...

Ka KMI näitab inimese suhtelist jõudu, lihtsalt avardatumalt.

Suure KMI ga inimene peaks olema reeglina tugevam. Oleneb suhtelisest jõust.

Milleks muuta süsteemi nii keeruliseks. Ainus kasu oleks sellest, et pikematel tõstjatel oleks natuke lihtsam paremat tulemust saavutada. Samas on üleüldiselt tõstealadel lühemad inimesed v.a. mõned erandid ja -120 ja +120 kaalud. Ja kui sportlane on tugev, siis ei ole sellest pikkuse arvestamisest suurt kasu (enamus rammumehi on jõutõstmises tugevad ja on ka võistelnud varasemalt selles. enamus neist on 190 cm ikka pikkad).

Tulles tagasi selle väite juurde, et lühematel on lihtsam kõrgemaid wilkese saada, siis võib selle koha pealt isegi õigus olla, kuid see on pigem seotud lühemate luukangide e. seeläbi lühemate tõsteteekondadega. Hoolimata sellest, siis kui vaadata MM-i tulemusi, siis on absoluutses (3 wilksi parimat) arvestuses võimalik kõikides kaaludes konkureerida.

[kaido leesmann 51]

Peaks natukene hoogu igasuguste ettepanekutega.

Ühtegi süsteemi ei rakendata IPF-s ilma, et oleks tehtud sügav analüüs.

Hetkel ei ole leitud paremat süsteemi, kui hr. R.Wilks'i oma. Elame sellega.

Selle üle, kas see süsteem on õiglane või mitte on vaieldud väga pikalt.

Väiksemad kaalud näevad ühte poolt, suuremad teist poolt.

Siis ilmub mõnes kehakaalus välja väga andekas sportlane ja lükkab ümber kõik vaidlused.

Mina usun, et me oleme natukene üle reageerinud selle abs. paremuse selgitamisega.

IPF-is on see täiesti teisejärguline. Antakse küll banketil karikad 3-le paremale, kuid ei ole seal suuri ovatsioone

ega mängita hümne.

Kaalukategooria võitja saab tunduvalt rohkem tähelepanu ja on hinnatud kindlasti kõrgemalt!

Seda enam, kui nüüd on neid ka kat.-e ka vähem.

[Aile 1]

Milleks muuta süsteemi nii keeruliseks. Ainus kasu oleks sellest, et pikematel tõstjatel oleks natuke lihtsam paremat tulemust saavutada. Samas on üleüldiselt tõstealadel lühemad inimesed v.a. mõned erandid ja -120 ja +120 kaalud. Ja kui sportlane on tugev, siis ei ole sellest pikkuse arvestamisest suurt kasu (enamus rammumehi on jõutõstmises tugevad ja on ka võistelnud varasemalt selles. enamus neist on 190 cm ikka pikkad).

Tulles tagasi selle väite juurde, et lühematel on lihtsam kõrgemaid wilkese saada, siis võib selle koha pealt isegi õigus olla, kuid see on pigem seotud lühemate luukangide e. seeläbi lühemate tõsteteekondadega. Hoolimata sellest, siis kui vaadata MM-i tulemusi, siis on absoluutses (3 wilksi parimat) arvestuses võimalik kõikides kaaludes konkureerida.

Siis on ju lihtsalt hästi tugev 190 cm ne.

Luukangide lühidus on ainult asja üks pool. Inimesel puhtalt lihaskoele läheb ligi 40 % kehakaalust (varieerub...) suurem osa kaalust ei tõsta, langeta ega ka liiguta mitte midagi.

Kui meil on olulise pikkusevahega inimesed enam-vähem samade jõuomadustega, siis puhtmatemaatiliselt on tõestatav, et suur osa pika inimese "lisakaalust" lihtsalt alandab tema Wilksi koefitsenti.

St. Kui ma olen pikem, siis võitmiseks peaksin ma olema ka tunduvalt tugevam.

[Aile 1]

Kui mina oleksin hetkel teie asemel, siis ainuke minu arvates vett pidav vastuväide oleks:

Loomulikult ongi elu ebaõiglane

Lühikestel on omad spordialad ja pikkadel jälle omad.

Keegi ei hakka korvpallis korvi madalamale asetama, et ka lühikesed saaksid mõnusalt pealt panna

[renku 54]

Minu lootus (kahjuks ei juhtu seda kunagi) ja väike kivike:

tuleks ära kaotada üldse igasugused kaalukategoorid (ei ole ju ka ntx kergejõustiku kuulitõukes nii, et kui 100 kg mees tõukab kuuli, siis liidetakse ta kuulitõukele 1 m võrreldes 110 kg-se mehega jne, et võitja välja selgitada)

Ärge nüüd hulluks minge, väike nali lihtsalt.

[Aile 1]

Minu lootus (kahjuks ei juhtu seda kunagi) ja väike kivike:

tuleks ära kaotada üldse igasugused kaalukategoorid (ei ole ju ka ntx kergejõustiku kuulitõukes nii, et kui 100 kg mees tõukab kuuli, siis liidetakse ta kuulitõukele 1 m võrreldes 110 kg-se mehega jne, et võitja välja selgitada)

Ärge nüüd hulluks minge, väike nali lihtsalt.

Veel mõnel on ideesid? ...või unistusi

Ajurakud vajavad treeningut täpselt samamoodi nagu ülejäänud füüsis.

Igal pool on inimesed...ja ainult inimesed ja Inimene reeglina on:

1) omakasupüüdlik,

2) ekslik,

3) laisk.

Igasugust tegevust, mis ületab neid kolme punkti on kindlalt vaja tunnustada.