Jump to content
Mrk1110

Vastupidavus

Recommended Posts

Oleneb mida sa mõtled.

Oletame, et sa jooksed 1000m ja viimased 200m sa lihtsalt ei jaksa enam. Siis tuleb arendada funktsionaal"mootorit". Tuleb teha aeroobset, ujuda, joosta või rattaga sõita. See arendab su südant(lihaseid otseloomulikult ka).

Kui sa jooksed 1000m ja viimastel 200m su jalad enam sind ei kanna siis tuleb teha jõusaalis harjutusi vastupidavusele. Näiteks teed kükke kangiga, 3x25.

Anyway, võib mõelda päris laialt siin. Kui su 100m distantsi viimastel 10m langeb maksimaalkiirus siis tuleb juba teha täiesti teist tööd.

Muudetud kasutaja fortuna.9 poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Eks ma mõtlesin kui ta langeb oluliselt. Sprindi viimased meetrid on väga tähtsad.

Tavaliselt on probleem selles, et lihased lähevad laktaati täis. Siis tuleb teha laktaatse vastupidavuse trenni :D

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Tavaliselt on probleem selles, et lihased lähevad laktaati täis. Siis tuleb teha laktaatse vastupidavuse trenni :D

Ole hea, räägi sellest lähemalt.

//sain

Muudetud kasutaja fortuna.9 poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Üldkehalist vastupidavust arendab vägagi hästi ka ujumine, nt. krooli või rinnuli ja ujumis tempo ei tohiks olla selline ulpimine :D . Kas mitte kõik võitlus spordialad ei nõua head üldfüüsilist ettevalmistust,ei usu et poks on ainuke aga jah poksis töötab kogu su ülakeha ja jalad ka :D .

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Teine põhjus miks kiirus langeb seiseneb selles ,et närvisüsteem hakkab väsima ja paratamatult toimub aeglustumine.

kiirust on veel võimalik hoida hea tehnika ning erialase vastupidavuse arvelt.

samuti omab tähtsust kõrge valulävi mis isegi nii lühikesel distantsil nagu 200m on üsna oluline.valu all ei pea silmas konkreetset lihasvalu või miskit vaid suutlikus ebameeldivas olukorras endast maksium anda.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Tavaliselt on probleem selles, et lihased lähevad laktaati täis. Siis tuleb teha laktaatse vastupidavuse trenni :D

Max pingutuses :

1-4s kulutab keha puhtalt ATP energiat. (anaeroobne)

4-10s kulutab keha ATP + kreatiinfosfaadi energiat. (anaeroobne)

10 - 45s on siis juba ATP + kreatiinfosfaat + lihaste glükogeenivarud (anaeroobne)

45 - 120s = lihaste glükogeenivarud (anaeroobne + lactic(piimhape?) )

120 - 240s = lihaste glükogeenivarud + laktaat (aeroobne + anaeroobne)

240 - 600s = lihaste glükogeenivarud + rasvad (aeroobne)

Nii peaks vast olema. Selle järgi vaadates jooksevad näiteks tippsprinterid 100m alla 10s puhtalt ATP + kreatiinosfaadi varudelt :D

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×