IPF Classic Powerlifting World Cup

[Arthas 0]

Ei valesti ei teinud ma midagi, sest raskemas kaalus tehtud tulemused ei ole olnud mul eesmärgiks omaette. Kui oleksin tahtnud 100kg midagi ära teha siis oleksin pidanud ennast 110 kg sööma ja siis EM või MM jaoks alla võtma.

Rinnalt surumine oli 100kg 212,5. 2009 aastal 2 kuud enne EM-i surusin 93kg juures 230kg ja 3kg hiljem ainult 220kg. Selle kirjutan viimse 2 kuu treeningu arvele kus panin paari asjaga mööda.

Sorry ma ei näe sellel nuumamisel erilist mõtet, kui see EM ja MM medaleid ei too. Asi ju selles mida suuremaks ennast sööd seda rohkem pead ka tõstma. Aga siin on piirid. Näiteks kui tahaks maailmas 100kg kehakaalu juures edukas suruja olla, siis peaksid 280-300kg suruma. Ja mida raskem oled seda rohkem pead suruma. Mis kasu saad 250kg surumisest kui oled oma suure kaalu tõttu maailmas 30 kohal. Minu jaoks see seda vaeva küll ära ei tasu. Miks teha sporti?! Et saaks kuskil pubis sõprade ees öelda, et olen kõva mees surun küll 250kg aga maailmas ma tegija pole. Kurb.

Ja siiski ei saa sa öelda, et oleksid 100kg-na oma päris maksi näinud. Ütlesid ju isegi, et selleks, et rekordeid teha, oleksid pidanud treeningperioodil ligi 110kg kaaluma, mida sa aga ei olnud? Ütleme, et kui sa oleksid järginud oma tavalist treenigkava (olles trenniperioodil mõnevõrra raskem, võttes alla alles võistlusteks), siis usun, et on ikkagi olemas võimalus, et numbrid oleksid teised olnud?

[Margus Silbaum 20]

Olen 15 aasta jooksul piisavalt andmeid kogunud, et nende abil enda ja teiste arengut edasi viia. Saate aru päris elu ei ole lineaarne matemaatika. Seda arvasin ka mina 15 aastat tagasi, et kõik on nii lihtne.

Ja siiski ei saa sa öelda, et oleksid 100kg-na oma päris maksi näinud. Ütlesid ju isegi, et selleks, et rekordeid teha, oleksid pidanud treeningperioodil ligi 110kg kaaluma, mida sa aga ei olnud? Ütleme, et kui sa oleksid järginud oma tavalist treenigkava (olles trenniperioodil mõnevõrra raskem, võttes alla alles võistlusteks), siis usun, et on ikkagi olemas võimalus, et numbrid oleksid teised olnud?

[kaido leesmann 51]

Inimestel on erinevad eesmärgid ja sihid. Võib iga eesmärgi kohta öelda, et see on liiga madal või liiga kõrge.

Hetkel veel ei paista, et jõutõstmist mingilgi tasemel korralikult tasustama hakatakse. Nii et elatuma sellest vaevalt keegi meist hakkab.

Olen aru saanud, et suurele enamikule on jõutõstmine ikkagi eelkõige võitlus iseendaga, enese ületamine.

Ja kui sellega saadakse hakkama, siis ongi eesmärk täidetud!

[Arthas 0]

Olen 15 aasta jooksul piisavalt andmeid kogunud, et nende abil enda ja teiste arengut edasi viia. Saate aru päris elu ei ole lineaarne matemaatika. Seda arvasin ka mina 15 aastat tagasi, et kõik on nii lihtne.

Võimalik, aga ometi ei läbinud sa siiski seda etappi kuni 100-s samamoodi nagu läbisid kuni 90-s? Või ma eksin?

[Margus Silbaum 20]

Tulen selle alguse juurde tagasi. Kallid kaasvõitlejad kes soovite oma tulemust parandada ärge tehke seda viga et sööte suvaliselt. Rasva abil kasvatatud kehakaal ei paranda teie tulemust. Sõltub muidugi eesmärkidest nagu Kaido just mainis. Oletame et olete lihtsalt raskejõustiku huviline siis jah sööte end 15 raskemaks saate surumist 20 kg juurde ja kõik on rahul. Kuid hoopis teises valguses paistab see sama 15 ja 20 kg siis kui tahate kaasa teha rahvusvahelistel võistlustel. Tänu sellele et sõite 15 kg juurde olete liikunud 2 kaalukategooriat kõrgemale kus on vaja mitte 20 kg rohkem suruda vaid 50-60kg. Ehk siis lollilt kaalu tõstes võite esimesel juhul rahul olla teisel juhul mitte. Kõik sõltub eesmärkidest.

Võimalik, aga ometi ei läbinud sa siiski seda etappi kuni 100-s samamoodi nagu läbisid kuni 90-s? Või ma eksin?

Edited January 28, 2011 by Margus Silbaum

[Arthas 0]

Tulen selle alguse juurde tagasi. Kallid kaasvõitlejad kes soovite oma tulemust parandada ärge tehke seda viga et sööte suvaliselt. Rasva abil kasvatatud kehakaal ei paranda teie tulemust. Sõltub muidugi eesmärkidest nagu Kaido just mainis. Oletame et olete lihtsalt raskejõustiku huviline siis jah sööte end 15 raskemaks saate surumist 20 kg juurde ja kõik on rahul. Kuid hoopis teises valguses paistab see sama 15 ja 20 kg siis kui tahate kaasa teha rahvusvahelistel võistlustel. Tänu sellele et sõite 15 kg juurde olete liikunud 2 kaalukategooriat kõrgemale kus on vaja mitte 20 kg rohkem suruda vaid 50-60kg. Ehk siis lollilt kaalu tõstes võite esimesel juhul rahul olla teisel juhul mitte. Kõik sõltub eesmärkidest.

Ma ei pidanud üldist pilti silmas, vaid konkreetselt su enda läbitehtud etappi. Mind huvitab lihtsalt su prognoos enda olukorrale, et kui sa oleksid olnud treeningperioodil kuni 110kg ja vahetult enne võistlusi ennast 100-sse tagasi toonud, siis kas sa arvad, et su numbrid, mis ennist välja tõid (kuni 100kg, 335kg kükk ja tõmme samuti 335kg) oleksid olnud jätkuvalt need samad või mitte? Loomulikult on raske prognoosida sõna "oleks", aga su enda võimalikult objektiivne hinnang subjektiivsest seisukohast, kui nii võib öelda.

[Archangel 482]

Tulen selle alguse juurde tagasi. Kallid kaasvõitlejad kes soovite oma tulemust parandada ärge tehke seda viga et sööte suvaliselt. Rasva abil kasvatatud kehakaal ei paranda teie tulemust. Sõltub muidugi eesmärkidest nagu Kaido just mainis. Oletame et olete lihtsalt raskejõustiku huviline siis jah sööte end 15 raskemaks saate surumist 20 kg juurde ja kõik on rahul. Kuid hoopis teises valguses paistab see sama 15 ja 20 kg siis kui tahate kaasa teha rahvusvahelistel võistlustel. Tänu sellele et sõite 15 kg juurde olete liikunud 2 kaalukategooriat kõrgemale kus on vaja mitte 20 kg rohkem suruda vaid 50-60kg. Ehk siis lollilt kaalu tõstes võite esimesel juhul rahul olla teisel juhul mitte. Kõik sõltub eesmärkidest.

Jutt õige, kuid alati tuleb meeles pidada, et oma kaloraaži kogu aeg stabiilsena hoides hoiad end siiski mingil määral tagasi. Ma ei vaidle vastu, et oled võimeline tugevamaks muutuma, kuid reaalselt vajab keha siiski lisakogustes toitaineid, et lihaseid suuremaks ja tugevamaks ehitada.

Piirates oma toitumist liiga palju tuleb arvestada sellega, et mingist hetkest alates ei pruugi taastumine enam ideaalne olla, samuti energiavarud. Kõik asjad mis mõjuvad lõpptulemusele negatiivselt.

Minu arust on ka veidi tobe end metsikult suureks õgida, kuid saan aru nende mõttekäigust pakkuda kehale iga päev maksimaalset hulka toitaineid, et tagada maksimaalne areng.

Kuid jah. Väga raske on öelda kindlalt, mis on kasulikum. Enamasti on tõesti suured poisid ikka tugevamad tänu ülalmainitule. Kuid jah, kas on see seda väärt? Vbl tõesti lihtsam võistelda -80kg kategooriates, kus piisab ka väiksemate raskuste üles-surumisest.

Üldjuhul aga minu arvamus on, et kui tehakse seda sporti justnimelt sellepärast, et meeldib suuri raskusi liigutada siis usun, et jääda igaveseks sinna 80-90kg piirimaile ei ole just parim egolaks.

Mulle meeldiks küll parema meelega öelda, et oman Eesti surumisrekordit absoluudis, kui et oman rekordit kuni -80kg näiteks.

Ning usun, et paljud maailmanimed on ka just sellepärast ennast söönud 120+kgsteks, et nende eesmärk on olla parim maailmas. Suruda rohkem, kui keegi teine. Mitte jääda mingite Wilksi punktidega uhkustama või oma kaalukategoorias jumal olla, vaid justnimelt suruda rohkem, kui ükski teine inimene maamunal.

Ning eks siinkohal läheb ka paljude arvamus lahku. Kes mille jaoks seda sporti teeb. Millised eesmärgid ning soovid.

[Arthas 0]

Jutt õige, kuid alati tuleb meeles pidada, et oma kaloraaži kogu aeg stabiilsena hoides hoiad end siiski mingil määral tagasi. Ma ei vaidle vastu, et oled võimeline tugevamaks muutuma, kuid reaalselt vajab keha siiski lisakogustes toitaineid, et lihaseid suuremaks ja tugevamaks ehitada.

Piirates oma toitumist liiga palju tuleb arvestada sellega, et mingist hetkest alates ei pruugi taastumine enam ideaalne olla, samuti energiavarud. Kõik asjad mis mõjuvad lõpptulemusele negatiivselt.

Minu arust on ka veidi tobe end metsikult suureks õgida, kuid saan aru nende mõttekäigust pakkuda kehale iga päev maksimaalset hulka toitaineid, et tagada maksimaalne areng.

Kuid jah. Väga raske on öelda kindlalt, mis on kasulikum. Enamasti on tõesti suured poisid ikka tugevamad tänu ülalmainitule. Kuid jah, kas on see seda väärt? Vbl tõesti lihtsam võistelda -80kg kategooriates, kus piisab ka väiksemate raskuste üles-surumisest.

Üldjuhul aga minu arvamus on, et kui tehakse seda sporti justnimelt sellepärast, et meeldib suuri raskusi liigutada siis usun, et jääda igaveseks sinna 80-90kg piirimaile ei ole just parim egolaks.

Mulle meeldiks küll parema meelega öelda, et oman Eesti surumisrekordit absoluudis, kui et oman rekordit kuni -80kg näiteks.

Ning usun, et paljud maailmanimed on ka just sellepärast ennast söönud 120+kgsteks, et nende eesmärk on olla parim maailmas. Suruda rohkem, kui keegi teine. Mitte jääda mingite Wilksi punktidega uhkustama või oma kaalukategoorias jumal olla, vaid justnimelt suruda rohkem, kui ükski teine inimene maamunal.

Ning eks siinkohal läheb ka paljude arvamus lahku. Kes mille jaoks seda sporti teeb. Millised eesmärgid ning soovid.

Põhimõtteliselt nõus, kõigil inimestel on ego, soov olla number üks, tunnistavad nad siis seda või mitte. Siiski ei ole paljudel 80kg kaaluvatel ja näiteks 1.65cm pikkadel sportlastel kuigi lihtne end +120-sse süüa, seetõttu lepitaksegi oma kaalu valitsemisega.

[renku 54]

Mina ei hakka detailide üle eriti vaidlema. Niipalju, kui tean, siis uus särk mille Timo muretses on nii jäik, et ei lase kergemate raskustega kangil rinnale vajudagi. Timo on Maailmameister ning usun, et see on piisavalt kõva tulemus.

Enamik eesti poisse ei julge selliseid raskuseid isegi mitte proovida.

Ise tahaks ka millalgi jõutõstmist proovida. Seni olen vaheldumisi kulturismi ning jõutõstjate moodi treeninud. Kuna kulturismis on igasugu nüansse väga palju ning üleüldse Eesti kulturism on paras nali siis väga nagu selles võistlema hetkel ei kutsu. Kui nüüd uus NAC liiga valmis saab korralikult siis on mõeldav.

Eesti kohalikel jõutõstmis võistlustel võiks aga ju käia.

Kuna meil see jube mõttetu liigadega ajukepp kogu aeg siis peaks särgiga vist harjutama kui RAW võistlusi veel pole. Profi käe all peaks särgiga 100kg+ juurde saama. Siis võiks juba Leesmanniga võistelda. - samas ega vist enne paari aastat harjutamist mingeid erilisi tulemusi loota pole.

Ühesõnaga asju mille üle arutleda ja vaielda on terve hunnik. Seega hoiab teemal silma peal. Arutelu pole kunagi liiga palju.

Ei saa mitte vaiki olla. IPF särgiga olen mina siiani juurde saanud võistlustel max 30 kg ja olen võistelnud ikka mitu mitu aastat . Seega + 100-st, isegi + 50-st ära mitte unistagi, kui sul ei ole särgiga surumiseks looduslikke ja väga häid eeldusi ning palju aastaid.

[Margus Silbaum 20]

Miks ei ole ma seda teinud ja ei tee on, seetõttu et oskan hinnata reaalsust. Ma oskan küll nii kaalu tõsta, et see max juurde annaks, kuid see ei annaks selliste kogusummade juures ikkagi 100kg juurde. Mis on vajalik, et olla maailmas ka 100kg meeste klassis konkurentsis. See kui palju on võimalik juurde saada sõltub tasemest. Kui kuulud maailmas top 5 hulka, siis sellised rekordi parandused jäävad unistuseks. Minu praktika on näidanud, et see millega sain oma kogusumma näiteks 500kg pealt 600kg peale ei ole absoluutselt võrreldav sellega millega tõstsin kogusumma 800 pealt 900 peale. See et teha järgmine 100kg hüpe eeldab jälle uut taset kogu protsessis.

Ma ei pidanud üldist pilti silmas, vaid konkreetselt su enda läbitehtud etappi. Mind huvitab lihtsalt su prognoos enda olukorrale, et kui sa oleksid olnud treeningperioodil kuni 110kg ja vahetult enne võistlusi ennast 100-sse tagasi toonud, siis kas sa arvad, et su numbrid, mis ennist välja tõid (kuni 100kg, 335kg kükk ja tõmme samuti 335kg) oleksid olnud jätkuvalt need samad või mitte? Loomulikult on raske prognoosida sõna "oleks", aga su enda võimalikult objektiivne hinnang subjektiivsest seisukohast, kui nii võib öelda.

[Arthas 0]

Miks ei ole ma seda teinud ja ei tee on, seetõttu et oskan hinnata reaalsust. Ma oskan küll nii kaalu tõsta, et see max juurde annaks, kuid see ei annaks selliste kogusummade juures ikkagi 100kg juurde. Mis on vajalik, et olla maailmas ka 100kg meeste klassis konkurentsis. See kui palju on võimalik juurde saada sõltub tasemest. Kui kuulud maailmas top 5 hulka, siis sellised rekordi parandused jäävad unistuseks. Minu praktika on näidanud, et see millega sain oma kogusumma näiteks 500kg pealt 600kg peale ei ole absoluutselt võrreldav sellega millega tõstsin kogusumma 800 pealt 900 peale. See et teha järgmine 100kg hüpe eeldab jälle uut taset kogu protsessis.

Eks me räägi natuke teineteisest mööda praegu. Ma ei mõtlegi seda, et sa peaksid seda tegema või seda, kui palju selleks lisaressurssi kuluks. Sa tõis eelnevalt välja oma rekordid -90kg juures ja -100kg kaalukategoorites. Minu väide või küsimus seisnes selles, et kas sa saad ikka neid tulemusi üks-ühele võrrelda, sest nii palju kui olen aru saanud, siis kuni 100-s on sul tunduvalt vähem võistlusi olnud ja seega äkki ei ole maksimumi õnnestumine lihtsalt õnnestunud 100%-lt? Need 90-s tehtud tulemused (335 ja 347,5) on ju kõigi eelduste kohaselt igati ideaali lähedased õnnestumised, samas, kas neeed tulemused kuni 100-s olid seda samuti?

[rait83 26]

Eks me räägi natuke teineteisest mööda praegu. Ma ei mõtlegi seda, et sa peaksid seda tegema või seda, kui palju selleks lisaressurssi kuluks. Sa tõis eelnevalt välja oma rekordid -90kg juures ja -100kg kaalukategoorites. Minu väide või küsimus seisnes selles, et kas sa saad ikka neid tulemusi üks-ühele võrrelda, sest nii palju kui olen aru saanud, siis kuni 100-s on sul tunduvalt vähem võistlusi olnud ja seega äkki ei ole maksimumi õnnestumine lihtsalt õnnestunud 100%-lt? Need 90-s tehtud tulemused (335 ja 347,5) on ju kõigi eelduste kohaselt igati ideaali lähedased õnnestumised, samas, kas neeed tulemused kuni 100-s olid seda samuti?

Ma arvan, et Marguse kaliibriga tegelane küll midagi juhuse hooleks ei jätnud. Ja väga harva õnnestub kõik ideaali lähedaselt.

[Margus Silbaum 20]

Loodan, et suudad oma toitumise alaseid tõekspidamisi realiseerida Eesti absoluutseks rekordiks. Seniks olen pehmelt öeldes skeptiline.

Wilksi punktide suhtes pean kahjuks paljastama tõe, mis paljudele ei pruugi meeldida.

Nimelt näitan täpselt kuidas see punkti süsteem loodi ja kuidas see toimib.

Wilksi süsteem võeti kasutusele 1997aastal peale Swartzi süsteemi ammendumist.

Uue süsteemi aluseks sai maailma edetabel kuhu koondati kõikide kaalude parimad tulemused. Nende omavahelise võrdluse alusel tuletati koefitsiendid. Et kontrollida kui õiglaselt hindab see koefitsient erinevate kehakaalu klasside tulemusi siis koondasin iga maailma edetabeli kehakaalu klassi 3 koha omanike tulemused. Arvesse võtsin viimased 7 aastat. Niisiis näete järgnevas tabelis iga kehakaalu klassi 7 aasta keskmiseid tulemusi 3 koha eest maailma edetabelis.

56 - 612 kg

60 - 670 kg

67,5 - 746 kg

75 - 807 kg

82,5 - 860 kg

90 - 895 kg

100 - 954 kg

110 - 981 kg

125 - 1036 kg

ü125 - 1045 kg

Ja nüüd paljude jaoks üllatav fakt. Järgnevas tabelis näete kui palju need samad kilogrammid on ümber arvutatuna Wilksi punktidesse.

56 - 557 punkti

60 - 571 punkti

67,5 - 575 punkti

75 - 575 punkti

82,5 - 576 punkti

90 - 571 punkti

100 - 580 punkti

110 - 577 punkti

125 - 590 punkti

ü125 - 581 punkti

Üllatav on siin see, et kui tahate nii väga raskekaaludes silma paista, siis ei pea te ainult kilodes palju tõstma vaid ka Wilksi punktides.

Loodan, et see paljude raskekaalu meeste tahet ära ei võta. Järgmine kord, kui Wilkse kipute kiruma, siis mõelge, kas asi on Wilksides või selles, et te pole veel oma kaaluklassi väärilised.

Jutt õige, kuid alati tuleb meeles pidada, et oma kaloraaži kogu aeg stabiilsena hoides hoiad end siiski mingil määral tagasi. Ma ei vaidle vastu, et oled võimeline tugevamaks muutuma, kuid reaalselt vajab keha siiski lisakogustes toitaineid, et lihaseid suuremaks ja tugevamaks ehitada.

Piirates oma toitumist liiga palju tuleb arvestada sellega, et mingist hetkest alates ei pruugi taastumine enam ideaalne olla, samuti energiavarud. Kõik asjad mis mõjuvad lõpptulemusele negatiivselt.

Minu arust on ka veidi tobe end metsikult suureks õgida, kuid saan aru nende mõttekäigust pakkuda kehale iga päev maksimaalset hulka toitaineid, et tagada maksimaalne areng.

Kuid jah. Väga raske on öelda kindlalt, mis on kasulikum. Enamasti on tõesti suured poisid ikka tugevamad tänu ülalmainitule. Kuid jah, kas on see seda väärt? Vbl tõesti lihtsam võistelda -80kg kategooriates, kus piisab ka väiksemate raskuste üles-surumisest.

Üldjuhul aga minu arvamus on, et kui tehakse seda sporti justnimelt sellepärast, et meeldib suuri raskusi liigutada siis usun, et jääda igaveseks sinna 80-90kg piirimaile ei ole just parim egolaks.

Mulle meeldiks küll parema meelega öelda, et oman Eesti surumisrekordit absoluudis, kui et oman rekordit kuni -80kg näiteks.

Ning usun, et paljud maailmanimed on ka just sellepärast ennast söönud 120+kgsteks, et nende eesmärk on olla parim maailmas. Suruda rohkem, kui keegi teine. Mitte jääda mingite Wilksi punktidega uhkustama või oma kaalukategoorias jumal olla, vaid justnimelt suruda rohkem, kui ükski teine inimene maamunal.

Ning eks siinkohal läheb ka paljude arvamus lahku. Kes mille jaoks seda sporti teeb. Millised eesmärgid ning soovid.

[Arthas 0]

Ma arvan, et Marguse kaliibriga tegelane küll midagi juhuse hooleks ei jätnud. Ja väga harva õnnestub kõik ideaali lähedaselt.

Ei kahtlegi selles. Tal ei olnud ju niikuinii plaani pikemalt -100kg-s võistelda, kui ma õigesti mäletan. Olen teda isegi ju paar aastat trennis (nüüd ta paar maja edasi) kõrvalt näinud erinevates kaaludes "pendeldamas", aga Huvitas lihtsalt see, et ta on tunduvalt kauem kuni 90-s kg-s võistelnud, seega ka ideaalse õnnestumise protsent tulemustes peaks olema suurem kui 100kg-s (pean silmas ametlikke tulmusi, mida Margus ka ise vistiti mõtles).

[Arthas 0]

Loodan, et suudad oma toitumise alaseid tõekspidamisi realiseerida Eesti absoluutseks rekordiks. Seniks olen pehmelt öeldes skeptiline.

Wilksi punktide suhtes pean kahjuks paljastama tõe, mis paljudele ei pruugi meeldida.

Nimelt näitan täpselt kuidas see punkti süsteem loodi ja kuidas see toimib.

Wilksi süsteem võeti kasutusele 1997aastal peale Swartzi süsteemi ammendumist.

Uue süsteemi aluseks sai maailma edetabel kuhu koondati kõikide kaalude parimad tulemused. Nende omavahelise võrdluse alusel tuletati koefitsiendid. Et kontrollida kui õiglaselt hindab see koefitsient erinevate kehakaalu klasside tulemusi siis koondasin iga maailma edetabeli kehakaalu klassi 3 koha omanike tulemused. Arvesse võtsin viimased 7 aastat. Niisiis näete järgnevas tabelis iga kehakaalu klassi 7 aasta keskmiseid tulemusi 3 koha eest maailma edetabelis.

56 - 612 kg

60 - 670 kg

67,5 - 746 kg

75 - 807 kg

82,5 - 860 kg

90 - 895 kg

100 - 954 kg

110 - 981 kg

125 - 1036 kg

ü125 - 1045 kg

Ja nüüd paljude jaoks üllatav fakt. Järgnevas tabelis näete kui palju need samad kilogrammid on ümber arvutatuna Wilksi punktidesse.

56 - 557 punkti

60 - 571 punkti

67,5 - 575 punkti

75 - 575 punkti

82,5 - 576 punkti

90 - 571 punkti

100 - 580 punkti

110 - 577 punkti

125 - 590 punkti

ü125 - 581 punkti

Üllatav on siin see, et kui tahate nii väga raskekaaludes silma paista, siis ei pea te ainult kilodes palju tõstma vaid ka Wilksi punktides.

Loodan, et see paljude raskekaalu meeste tahet ära ei võta. Järgmine kord, kui Wilkse kipute kiruma, siis mõelge, kas asi on Wilksides või selles, et te pole veel oma kaaluklassi väärilised.

90 ja +125kg kaalukategooriad on protsentuaalselt väikseima vahega (kilodes) võrreldes eelnevate kaaludega, seega olete Siimuga õiged kategooriad valinud.

Mis on selle tabeli juures huvitv, on see, et väikestes kaaludes üles liikudes pead koos kaalu kasvuga (60kg - 67,5kg, 12,5% kaalutõusu) suutma peaaegu sama palju edasi viia ka tulemust (670kg - 746kg=11%), suurtes kaaludes aga vahed enam nii drastilised ei ole, 100kg-st - 110-sse, lisakaalu 10%, tulemuste vahe aga 954kg-st - 981kg-ni= 3%. Need muidugi olid ka äärmuslikumad ülesminekud. Kaaludeks võtsin muidugi kaalukategooriate "laed", sul aga on arvutatud nad vist 7 aasta 3-e parema mehe kaalukeskmiste järgi, seega päris samad tulemused ei tule, aga väga erinevad ka mitte, kuna üldine keskmine jääb ikka sinna kaalukategooria maksimumi juurde.

[Margus Silbaum 20]

See aasta hakkasid kehtima uued kat. mis muudavad kindlasti seda pilti. Kõige huvitavam kaal saab olema nii Eestis kui ka maailmas 105 kuhu koonduvad nii 100kg kui ka 110kg. Märtsis EMV võistlevad selles kaalus Rait Sagor, Elar Kraav, Erkki Hirsnik, Alex-Edward Raus, Taavi Pehme ja Rainer Raaper. Ehk siis esmakordselt Eestis tuleb 6.koha eest teha vähemalt 800kg.

90 ja +125kg kaalukategooriad on protsentuaalselt väikseima vahega (kilodes) võrreldes eelnevate kaaludega, seega olete Siimuga õiged kategooriad valinud.

[Margus Silbaum 20]

Ei, 7aasta näiteks 90 kiloste klassi 3 koha tulemused. Mitte esikolmiku keskmine.

90kg kolmandad kohad edetabelis

2003 - 902,5

2004 - 905

2005 - 925

2006 - 852,5

2007 - 880

2008 - 875

2009 - 900

2010 - 920

kesk - 895

Mis on selle tabeli juures huvitv, on see, et väikestes kaaludes üles liikudes pead koos kaalu kasvuga (60kg - 67,5kg, 12,5% kaalutõusu) suutma peaaegu sama palju edasi viia ka tulemust (670kg - 746kg=11%), suurtes kaaludes aga vahed enam nii drastilised ei ole, 100kg-st - 110-sse, lisakaalu 10%, tulemuste vahe aga 954kg-st - 981kg-ni= 3%. Need muidugi olid ka äärmuslikumad ülesminekud. Kaaludeks võtsin muidugi kaalukategooriate "laed", sul aga on arvutatud nad vist 7 aasta 3-e parema mehe kaalukeskmiste järgi, seega päris samad tulemused ei tule, aga väga erinevad ka mitte, kuna üldine keskmine jääb ikka sinna kaalukategooria maksimumi juurde.

Raskekaalude vahed % vähenevad vähem seetõttu, et inimvõimetel on kuskil piirid ja tava matemaatika võib seal ära unustada.

(liitsin postitused)

Edited January 29, 2011 by alessandro

[Ott Kiivikas 817]

Ma olen nüüd pikalt seda teemat vaadanud ja päris huvitav mõttevahetus on välja kujunenud. Ei peatugi pikemalt enam varustuse või mitte varustuse juurde, vaid kinnitaks seda, et see mida Margus praegu jõutõstmises teeb - pean silmas seda lähenemist treeningprotsessile läbi toitumisalase lähenemise, läbi keha rasvaprotsendi hindamise ja pideva analüüsi on kindlasti vähemalt Eesti jõutõstjatele uus lähenemine ja ei pruugi olla ka kõigile arusaadav. Kuid laskem sellel protsessil ennast kohanduda ja läbi edasiste tulemuste saab selgeks kas selline lähenemine ennast õigustab. Ise ei kahtle selles hetkekski.

Edu ja kordaminekuid teile kõigile ja olgu see eeskuju nakkav kõigile sportlastele (just see pühendumine).

[DL300 0]

No fakt on see,et surumist põrkega tehes ei saa õlad nii suurt koormust, kui rinnal peab olema paus, nagu seda reeglid ette näevad, siis see ongi koht kus õlad k

ige rohkem haiget saavad. Valentin Dikuli näide on kohatu, sest mees on tsirkuse artist ja need 50kg kettad mis sinna kangile laoti olid ilmselgelt kergemad. Eesti vanad tegijad surusid pausita nagu ma juba ennem mainisin, lisaks puudus dopingu kontroll.

Fakt on see,et varustuseta surumine lõhub ja sellest ei saa üle ega ümber.

Pausita surumisest ei tea ma küll midagi, mõned aastad tagasi tuli pausi pikkus lihtsalt ise määrata ja pärast kohtunik otsustas, kas oli piisav paus. See oli vist enne 2007 v 2008 aastat. aga enne 93ndat andis kohtunik käeplaksuga märku kui kang oli rinnal peatunud ja surumist võis alustada. Ja video järgi küll pole võimalik öelda palju ketas kaalub 50-40 v 30 kilo. Vaevalt, et guinessi rekordi kinnitajad lubanuks sohki teha.

Surumine surumiseks, aga kes julgeb oma maksimum raskuse peale mõeldagi nt kükki tehes ilma trikoo või sidemete või rihmata?

Või siis tõmmet. Nt minupuhul- tõmbes ilma trikoota, kangil oli 40kg vähem kui trikooga olen harjunud tegema ja 10kg rohkem kui tavaline soojendusraskus enne trikoo selga tõmbamist. Minupuhul mitte üldse suur raskus siis... võtsin asendi sisse, aga sõrmed ei jõudnud kangigi puudutada, kui psüühika toimima hakkas: "mis siis saab kui ma nüüd oma seljale midagi teen". Ma oleks selle raskuse ära tõmmanud ilma varustuseta aga nüüd ma ei saagi 100% kindel olla kas ma olen selleks võimeline või mitte.

Ilmselt surumises ka, inimese psüühhika veab alt kui on suured raskused ja varustust pole ja oldakse ikka harjunud tegema varustusega.

No mina nt kükin ja tõmban ka ilma varustuseta. tõsi küll mitte tipptasemel. aga enda jaoks on raskused suured, aga 270-290 ei ole kordagi liiga teinud:D

[tarmop 79]

No mina nt kükin ja tõmban ka ilma varustuseta. tõsi küll mitte tipptasemel. aga enda jaoks on raskused suured, aga 270-290 ei ole kordagi liiga teinud:D

Kui sügava kükk on? Kui kergelt õõtsud, võid ka 400 peale laduda ja rusikaga vastu rinda taguda, et tehtud. Trennis meil üks mees pani trapetsit tehes kangile 400kg peale, aga liikus vaid pea kaelast. Loodan et ei solvanud oma sarkasmiga, kui tõesti teed pea 300ga võistluskükki ilma varustuseta , oled väga andekas ja müts maha sinu ees.

[Arthas 0]

Ei, 7aasta näiteks 90 kiloste klassi 3 koha tulemused. Mitte esikolmiku keskmine.

90kg kolmandad kohad edetabelis

2003 - 902,5

2004 - 905

2005 - 925

2006 - 852,5

2007 - 880

2008 - 875

2009 - 900

2010 - 920

kesk - 895

Raskekaalude vahed % vähenevad vähem seetõttu, et inimvõimetel on kuskil piirid ja tava matemaatika võib seal ära unustada.

(liitsin postitused)

Ok, ainult kolmanda koha tulemused.

Nende piiridega on muidugi nii, et need laienevad vaikselt igal spordialal (vahest ehk mitte naiste kuulitõukes ja kettaheites - nendega läheb veel jupp aega), nii ka jõustõstmises, tasapisi ikka siin-seal rekordeid uuendatakse, ehkk siis inimvõimete piir nihkub järjest edasi (muidugi mänivad siin rolli juba ka teised tegurid, mis ei sõltu otseselt alati inimjõust - tehnoloogia, treeningvahendid, metoodika jne.)