Jump to content
Talvekas

Jogurt hommikusöögi kõrvale?

Recommended Posts

Tere, sooviks veidike end täiendada, et kas jogurt oleks hea hommikusöögiks? Muidu näeb mu hommikusöök ette 3 võileiba, tavaliselt täistera leib, võie, juust ja sink.. Sooviks vast 1 võileibadest asendada jogurtiga, oleks see tark tegu?

Ja kuskohast saada endale korraliku toitumis ja treeningukava ?

Muudetud kasutaja Talvekas poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kui eesmärk on kaalust maha, siis eriti muu kui maitsestamata jogurt küll ei sobi sellega.

Massiperioodil ja trennijärgselt on jogurt hea.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kaal jah mureks saanud, ennem oli ikka 80 kg piire , jätsin suitsetamise maha, ja vaikselt tulnud nüüd juba pea 90kg, Muidugi suudan teha korralikult trenni, aga kaal teeb muret, vb on lihas, vb rasv ei tea, parem karta kui kahetseda. Vahepeal trenn oli 6 päeva nädalas..

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ise olen jogurtit tihti pannud hommikupudru peale.

Tavaliselt teen nii umbes 100-125g täisterakaerahelbeid ja peale umbes 150g väherasvast (rasvata) jogurtit.

Puder annab nii umbes 400kcal, 75g süsivesikuid + nats valku ja rasva.

Jogurt annab umbes suurusjärgus 100kcal, 20g süsivesikuid ja 5g valku ning muidugi ka maitseelamus mis sa sealt saad (paljast veega tehtud putru omale näost sisse ajada iga hommiku on ikka suht tüütu).

Kõrvale paar võileiba (näiteks leib + lahjem sink või juust) ja kohv.

Kokku suurusjärgus kuskil 700 kcal.

Korralik mõnus hommikusöök, hea algus päevaks. ;)

Muudetud kasutaja kalmer87 poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Ise olen jogurtit tihti pannud hommikupudru peale.

Tavaliselt teen nii umbes 100-125g täisterakaerahelbeid ja peale umbes 150g väherasvast (rasvata) jogurtit.

Puder annab nii umbes 400kcal, 75g süsivesikuid + nats valku ja rasva.

Jogurt annab umbes suurusjärgus 100kcal, 20g süsivesikuid ja 5g valku ning muidugi ka maitseelamus mis sa sealt saad (paljast veega tehtud putru omale näost sisse ajada iga hommiku on ikka suht tüütu).

Kõrvale paar võileiba (näiteks leib + lahjem sink või juust) ja kohv.

Kokku suurusjärgus kuskil 700 kcal.

Korralik mõnus hommikusöök, hea algus päevaks. :P

Aga miks peaks veega tegema, kui saab piimaga :), kaerahelbeid umbes samapalju, mingi 300-400ml piima, tuleb vist odavam ka? Lisa natuke suhkrut keetmise ajal või pärast mingit moosi ;)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Ise olen jogurtit tihti pannud hommikupudru peale.

Tavaliselt teen nii umbes 100-125g täisterakaerahelbeid ja peale umbes 150g väherasvast (rasvata) jogurtit.

Puder annab nii umbes 400kcal, 75g süsivesikuid + nats valku ja rasva.

Jogurt annab umbes suurusjärgus 100kcal, 20g süsivesikuid ja 5g valku ning muidugi ka maitseelamus mis sa sealt saad (paljast veega tehtud putru omale näost sisse ajada iga hommiku on ikka suht tüütu).

Kõrvale paar võileiba (näiteks leib + lahjem sink või juust) ja kohv.

Kokku suurusjärgus kuskil 700 kcal.

Korralik mõnus hommikusöök, hea algus päevaks. ;)

Keegi võiks mulle kah ära seletada,mille poolest taoline hommikune süsikalaks,kusjuures rasvad on ikka hoolikalt välja roogitud,hea ja kasulik on.

Ja mille poolest too maitsestama jogurt ikkagi hea ja kasulik on,ntx kasulikum hapukoorest?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Keegi võiks mulle kah ära seletada,mille poolest taoline hommikune süsikalaks,kusjuures rasvad on ikka hoolikalt välja roogitud,hea ja kasulik on.

Ja mille poolest too maitsestama jogurt ikkagi hea ja kasulik on,ntx kasulikum hapukoorest?

Ei ole ju tingimata välja selekteeritud.

Täistera kaerahelvestes on 7% rasva.

Leivana võid kasutada näiteks seemneleiba, kus on oma 10% rasva.

Lahja sink ei pruugi tähendada ka päris rasvatut sinki.

Lahjas juustus on ka oma 15% rasva.

Jne.

Kui arvestada asjaolu, et umbes 25% energiat võiks saada rasvast, siis 700kcal kohta on see 175kcal ehk 175/9= ~19g rasva.

125g täisterahelbeid = ~8g + 2 viilu seemneleiba = ~7g + 2 viilu juustu = 3g + muu = 1g.

No minu loogika igatahes on selline.

Selleks, et päevast rasvakogust kätte saada ei pea sa tingimata majoneesi sööma ja õli jooma. ;)

Maitsestamata jogurt annab sulle lihtsalt sama kcal koguse juures rohkem valku (kui sinu eesmärgiks on sealt valku saada). Hapukoort valgu pähe süüa kipub rasvade kogus väga kõrgeks minema (100g 20% hapukoore kohta sa saad 20g rasva ja ainult 3g valku ja samas üle 200kcal; 100g maitsestamata jogurti kohta sa saad 2-3g rasva, 3g valku ja ainult ~50kcal ehk siis sama kcal koguse juures saad sa 4x rohkem valku maitsestamata jogurtist, kuna kogus on suurem saad ka kõhu rohkem täis ja saad ka mõistliku koguse rasva).

Muudetud kasutaja kalmer87 poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Ei ole ju tingimata välja selekteeritud.

Täistera kaerahelvestes on 7% rasva.

Leivana võid kasutada näiteks seemneleiba, kus on oma 10% rasva.

Lahja sink ei pruugi tähendada ka päris rasvatut sinki.

Lahjas juustus on ka oma 15% rasva.

Jne.

Kui arvestada asjaolu, et umbes 25% energiat võiks saada rasvast, siis 700kcal kohta on see 175kcal ehk 175/9= ~19g rasva.

125g täisterahelbeid = ~8g + 2 viilu seemneleiba = ~7g + 2 viilu juustu = 3g + muu = 1g.

No minu loogika igatahes on selline.

Selleks, et päevast rasvakogust kätte saada ei pea sa tingimata majoneesi sööma ja õli jooma. :)

Maitsestamata jogurt annab sulle lihtsalt sama kcal koguse juures rohkem valku (kui sinu eesmärgiks on sealt valku saada). Hapukoort valgu pähe süüa kipub rasvade kogus väga kõrgeks minema (100g 20% hapukoore kohta sa saad 20g rasva ja ainult 3g valku ja samas üle 200kcal; 100g maitsestamata jogurti kohta sa saad 2-3g rasva, 3g valku ja ainult ~50kcal ehk siis sama kcal koguse juures saad sa 4x rohkem valku maitsestamata jogurtist, kuna kogus on suurem saad ka kõhu rohkem täis ja saad ka mõistliku koguse rasva).

Ma ei saa ikka aru,mille krdi pärast vajab inime 'ommikul NII palju süsikaid.

Ja milleks süüa hapukoort valguallikana?VHapukoor on rasvade elik energiaallikas.

Ehk siis,mõtekam on süüa normaalset hapukoort,normaalset juustu ja hoopis too kaerahelbepuder ja leib menüüst eemaldada, ;)

putru võib asendada ntx omlett singi ja avokadoga.

Enda kohta võin öelda,kui saaksin oma energiavajadusest vaid 25% rasvast,kaaluksin ilmselt ka praegu veel 200kg tuuri, :P

Selle asemel on rasvade-valkude-süsivesikute suhe (ntx täna,rasvapõletusperiiodil) ~45%-35%-20%.

Loodetavasti õnnestub suveks kaalunumber kahekohaliseks muuta ...

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Süsivesikud on hea energiaallikas. Peale selle on süsivesikud kalorivaesed, mis tähendab et neid saab koguse poolest rohkem süüa sama energia kogust silmas pidades - tekib täiskõhu tunne.

Muidugi on oma tähtis koht menüüs ka rasvadel ja valkudel.

Olen kuulnud, et protsendid võiksid olla normaaltoitumise juures umbes sellised SV: 45-65, VALK: 10-20; RASV: 20-30. Mõistagi vajab lihast kasvatav sportlane kohati natukene rohkem valku, eks seda saab süsivesikute arvelt hõlpsasti korrigeerida. Siiski ei tohiks alahinnata süsivesikute tähtsust energiaallikana ja noh 20% peale seda lasta ja kogu energia praktiliselt rasvast võtta - sellist asja ma pole enne näinud. ;)

Eks igaühel on omad arusaamad! :P

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Süsivesikud on hea energiaallikas. Peale selle on süsivesikud kalorivaesed, mis tähendab et neid saab koguse poolest rohkem süüa sama energia kogust silmas pidades - tekib täiskõhu tunne.

Muidugi on oma tähtis koht menüüs ka rasvadel ja valkudel.

Olen kuulnud, et protsendid võiksid olla normaaltoitumise juures umbes sellised SV: 45-65, VALK: 10-20; RASV: 20-30. Mõistagi vajab lihast kasvatav sportlane kohati natukene rohkem valku, eks seda saab süsivesikute arvelt hõlpsasti korrigeerida. Siiski ei tohiks alahinnata süsivesikute tähtsust energiaallikana ja noh 20% peale seda lasta ja kogu energia praktiliselt rasvast võtta - sellist asja ma pole enne näinud. ;)

Eks igaühel on omad arusaamad! :P

Süsivesikuid kasutatakse energiaks intensiivsel tööl. Kõndimine, aeglane sörkjooks, kontoritöö, koolis õppimine, magamine ei ole intensiivne töö.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×