Jump to content
palmiall

Valgud, ajastamine ja periodiseerimine, IF, intermittent fasting

Recommended Posts

Valkude, rasvade ja süsivesikute suhe toidus sõltub vägagi inimesest. Ektomorphidle ntx soovitatakse just suurt süsivesikute kogust.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Valkude, rasvade ja süsivesikute suhe toidus sõltub vägagi inimesest. Ektomorphidle ntx soovitatakse just suurt süsivesikute kogust.

Ma ei ole ektomorf, kuid mulle ka sobib suur süsivesikute kogus.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Vaatasin teema pealkirja ja mõnda kommentaari alguses ja siis läks teema väga käest ära. Ise söön puuviljasid hea meelega ning püüan võimalikult vaheldusrikast toitumist sellel teemal arendada. Hetkel põhikoormus mandariinidel ja banaanidel, sest need on praegu superhead! Suvel muidugi oma kodumaised saadused ja siis on välismaa tooted tagaplaanil. Toidulaud olgu vaheldusrikas! :blink:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Huvitav. Polegi nagu kuulnud, et valgusüntees kuidagi intensiivistuks kui päevade lõikes kogustega mängida.

Ma tean et päeva lõikes tuleb mängida... ehk valgusünteesi käivitab aminohapete sisalduse tõus veres, mitte stabiilne tase.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Ma tean et päeva lõikes tuleb mängida... ehk valgusünteesi käivitab aminohapete sisalduse tõus veres, mitte stabiilne tase.

Päeva lõikes...? Mina tean, et stimuleerimine võtab aega kaks nädalat.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Ma tean et päeva lõikes tuleb mängida... ehk valgusünteesi käivitab aminohapete sisalduse tõus veres, mitte stabiilne tase.

Päeva lõikes on jah arusaadavam. Või kas just seda, aga lihtsalt ilmgselgelt ei hakka igat toidukorda päevas samade kogustega sööma. Seni ikka iga toidukord erinevate toidukogustega. Olenevalt kella-ajast on ju rõhku vaja ka teistele toitainetele panna. :rolleyes:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Päeva lõikes...? Mina tean, et stimuleerimine võtab aega kaks nädalat.

Oleneb mida või keda stimuleerida, tõrges väsinud eesel võib kindlasti paar nädalat vastu punnida :rolleyes:

Lihassünteesil on kindlasti palju erineva ajakuluga etappe, see millest mina räägin peaks vist minutite suurusjärgus olema.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Oleneb mida või keda stimuleerida, tõrges väsinud eesel võib kindlasti paar nädalat vastu punnida :rolleyes:

Lihassünteesil on kindlasti palju erineva ajakuluga etappe, see millest mina räägin peaks vist minutite suurusjärgus olema.

Siis sa ei ole kursis... Ma hetkel ka seda uurimust ei leidnud. Minu mäletamistmööda saadeti mulle nn osutav kiri ExtremeHumanPerformance.com ist.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Jrx vist kunagi mainis ka, et stabiilne aminohapete hulk veres polegi alati kõige parem variant. Kuigi üldiselt ju üritatakse süüa ikka kella pealt ja täpsetes kogustes. Ma mõtlen, et v-o see järsk suurem valgu kogus ongi see, mis protein pusheritel tulemust annab. Mingiks ajaks. Ise olen ka proovinud, aga kindlalt midagi väita ei saa. Treenisin koos ühe noorega, kes ka valgudieedil on. Tõsi: ta on suutnud rasvaprotsendi võistlusvormi lähedal hoida, kaal on tõusnud aeglaselt(kas see nüüd on hea või halb...) ja ilmselt on järgmine kord kergem vormi teha, kui vahepeal põrsaks ei söö. Kas ta ei suudaks seda teha ka lihtsalt tasakaalustatud menüüga, kus kaloreid piirab?

Igatahes vormi poole peal kõik ilus, aga mehel pole ju üldse glükogeenivarusid! Teeb 90ga 10se seeria, paneb 100 peale. Peaks nüüd tegema 8 loogika järgi: jõuab vaevalt 4! Ok, äkki oli hirm raskuse ees. Paneme 110 ja üritame uuesti 4. Võtame end kokku. Tuleb abiga 2! Eino tore küll, kui valku õgides lihas kasvab, aga kuidas ta sul kasvab, kui Sa trenni teha ei jõua?

PS! Kas selle loogika järgi peaks siis päeva edenedes aina rohkem valku sööma, et keha suureneva valgukogusega üllatada?See läheb jälle vastuollu Antsoni meetodiga, kus valku tema ergutava toime tõttu tarbitakse rohkem päeva esimeses pooles pigem ja süsivesikuid rohkem õhtul. Ühesõnaga vist jälle üks teooria, mis ei andnud mitte midagi. :rolleyes:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
PS! Kas selle loogika järgi peaks siis päeva edenedes aina rohkem valku sööma, et keha suureneva valgukogusega üllatada?See läheb jälle vastuollu Antsoni meetodiga, kus valku tema ergutava toime tõttu tarbitakse rohkem päeva esimeses pooles pigem ja süsivesikuid rohkem õhtul. Ühesõnaga vist jälle üks teooria, mis ei andnud mitte midagi. :huh:

Ühes katses võtsid 3x päevas sööjad rohkem juurde kui teised sama toidukogusega, mis oli 6x peale jagatud. Seal oli siis pikem diskussioon juures.

Valgüsöömine ei tähenda siin süsivesiku vältimist ja sööma ei pea järjest rohkem, vaid pausidega.

Glükogeeni peaks tegelikult valgust ka saama ehkki aeglaselt. Vadakust ilmselt kõige kiiremini. Nii et kui sõber ikka vähe vastu peab siis ma ei tea, äkki ka tudeng ja paberi- või laboritolm kopsudes , vii korraks värske õhu kätte. Kui veel päikest ka näeb siis tulevad kindlasti tervis ja jõud tagasi.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Siis sa ei ole kursis... Ma hetkel ka seda uurimust ei leidnud. Minu mäletamistmööda saadeti mulle nn osutav kiri ExtremeHumanPerformance.com ist.

Olen küll kursis :huh: aga ilmselt teise asjaga. Ehk mõõdeti DXA-ga lihassünteesi sõltuvust trenniaegsest ja trennijärgsest valgujoogist. Kahjuks need oinad ei võrrelnud trenniaegset ja trennijärgset vaid trenniaegset vs trenniaegset+trennijärgset valku. Igatahes trennijärgne valk seal lisaefekti ei andnud, trenniaegne oli kõik töö ära teinud.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Jrx vist kunagi mainis ka, et stabiilne aminohapete hulk veres polegi alati kõige parem variant. Kuigi üldiselt ju üritatakse süüa ikka kella pealt ja täpsetes kogustes. Ma mõtlen, et v-o see järsk suurem valgu kogus ongi see, mis protein pusheritel tulemust annab. Mingiks ajaks. Ise olen ka proovinud, aga kindlalt midagi väita ei saa. Treenisin koos ühe noorega, kes ka valgudieedil on. Tõsi: ta on suutnud rasvaprotsendi võistlusvormi lähedal hoida, kaal on tõusnud aeglaselt(kas see nüüd on hea või halb...) ja ilmselt on järgmine kord kergem vormi teha, kui vahepeal põrsaks ei söö. Kas ta ei suudaks seda teha ka lihtsalt tasakaalustatud menüüga, kus kaloreid piirab?

Igatahes vormi poole peal kõik ilus, aga mehel pole ju üldse glükogeenivarusid! Teeb 90ga 10se seeria, paneb 100 peale. Peaks nüüd tegema 8 loogika järgi: jõuab vaevalt 4! Ok, äkki oli hirm raskuse ees. Paneme 110 ja üritame uuesti 4. Võtame end kokku. Tuleb abiga 2! Eino tore küll, kui valku õgides lihas kasvab, aga kuidas ta sul kasvab, kui Sa trenni teha ei jõua?

PS! Kas selle loogika järgi peaks siis päeva edenedes aina rohkem valku sööma, et keha suureneva valgukogusega üllatada?See läheb jälle vastuollu Antsoni meetodiga, kus valku tema ergutava toime tõttu tarbitakse rohkem päeva esimeses pooles pigem ja süsivesikuid rohkem õhtul. Ühesõnaga vist jälle üks teooria, mis ei andnud mitte midagi. :huh:

Proovi talle pigem tsüklilist süsivesikute (mitte rämpslaadimist...ja kontrollimata) laadimist teha esimese asjana. Kaks madal, üks kõrge.

Mina talusin omal ajal kõrge valgu ja väga madala süs. treenimist hästi, kuid me oleme kõik erinevad.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Ühes katses võtsid 3x päevas sööjad rohkem juurde kui teised sama toidukogusega, mis oli 6x peale jagatud. Seal oli siis pikem diskussioon juures.

Valgüsöömine ei tähenda siin süsivesiku vältimist ja sööma ei pea järjest rohkem, vaid pausidega.

Glükogeeni peaks tegelikult valgust ka saama ehkki aeglaselt. Vadakust ilmselt kõige kiiremini. Nii et kui sõber ikka vähe vastu peab siis ma ei tea, äkki ka tudeng ja paberi- või laboritolm kopsudes , vii korraks värske õhu kätte. Kui veel päikest ka näeb siis tulevad kindlasti tervis ja jõud tagasi.

Võtsid rohkem juurde mida? Sumod söövad 2x päevas: nii kasvab pekk kõige paremini.

Pausideta ehk 24/7 väga ei anangi süüa. :o

Kindlasti teen keha häda korral ka valgust glukogeeni, aga ilmselgelt selline lähenemine hetkel takistab normaalset arengut. Milleks ennast ***** ******* nagu öeldakse? :huh:

@ Aile

Mõtlesin ise ka seda talle soovitada. Kui ei taha ühtlaselt kõrget süskarite osa menüüs, siis võiks teha a la iga 3 päeva tagant high carb day. Muidugi peaks enen raskemaid trenne rohkem laadima, aga sellest ühest õhtusest pudrust võib väheks jääda.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Võtsid rohkem juurde mida? Sumod söövad 2x päevas: nii kasvab pekk kõige paremini.

Nii lihast kui rasva.

Kindlasti teen keha häda korral ka valgust glukogeeni, aga ilmselgelt selline lähenemine hetkel takistab normaalset arengut.

Räägitakse et vadakust teeb väga kiiresti ja suur osa vadakut läheb kütteks.

Milleks ennast ***** ******* nagu öeldakse? :huh:

Because you can :o

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Guest el

Kas keegi on kunagi proovinud teha nii nagu see kutt seal, et 8h jooksul sööb oma päevase koguse ning 16h on fasting? On see väga vale lihaste kasvatamiseks?

Mida te üleüldse sellest arvate?

www.leangains.com

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ma kasutan. Miks mitte. Eelistuse asi kellele sobib.

Puhtalt füsioloogiliselt pole lõpptulemusel väga vahet. Ainuke probleem, mis tekkida võib on "tunnetatav" energia. Ehk osadel inimestel ei ole väga palju energiat tühja kõhuga ja seega võib treeningute tase kehvem olla ja sealt ka kehvem areng. Kuid see pole reegel vaid pigem lihtsalt märkus.

Kuid treening treeninguks - see on pildi üks osa ainult.

Intermittent Fasting'u veel üks kasulik mõju on päevase toitumise sobilikumaks muutmises. Kes tunnevad, et pidevalt on kõht tühi ning saadud kaloraaž ei rahulda mitte kuidagi - siis variant, kus 16h ei sööda midagi (vbl väikene näljatunne, mis niivõinaa paljudel on) annab võimaluse 8h jooksul end korralikult täis õgida, mis on enamikele inimestele täiesti vajalik faktor - normaalse elutegevuse säilitamiseks. Sest nii on vähemalt osa päevast hea olla.

Sellele lisaks on paljude puhul ka positiivne see, et hommikul ja päeva esimeses pooles paastudes on suurendatud kognitiivne võime. Kuigi ka see pole reegel, siis paljudel on see ülimalt märkimisväärne ning vähemalt enda puhul võin hommikul kohe esimese asjana täiel raual ajutööd teha ilma probleemideta. Ning üldine vaimne ärksus langeb tuntavalt peale toidukordi. Varem, kui hommikuti sõin esimese asjana oli garanteeritud, et mitu tundi oli kehv olla ja jube letargiline.

(Manseli jutu lisaks kirjutan siia ka, et see hommikune "väsimus ja letargilisus" ei ole alati põhjustatud kõikidest toitudest, vaid enamasti siiski süsivesikute tõttu - ning alati ei ole Paastumine see, mis otseselt positiivset mõju annab - teinekord annab negatiivset ning osade uuringute järgi omajagu. Seega ei hakanudki väitma, et alati kõigil kasufaktor välja tuleb. :) )

Seega katsetamise asi. Paljud, kes koolis/tööl end hommikuti väsinuna tunnevad ja mitte kuidagi ei suuda keskenduda, siis proovige. Võimalik, et lahendus on teie jaoks just seal. :)

Muudetud kasutaja Archangel poolt
  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ega toidust ei ole tingitud hommikune energia langus, vaid süsivesikutest.(Kui hommikusöögile järgneb trenn, siis süsivesikud on loomulikult vajalikud)

Hommikusöök suurema valgu ja rasva osakaaluga hoiab sind sama hästi üleval ning ei pea söömata olema.(Oma kogemusest võin seda ka öelda)

Archangel tõesti pole seda artiklid lugenud: http://www.fitness.ee/artikkel/985/toit-ajubiokeemia-ja-rasvapoletus ???

Nii et pole vaja rääkida, et just söömata paraneb keskendumine/ajutöö!

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ega toidust ei ole tingitud hommikune energia langus, vaid süsivesikutest.(Kui hommikusöögile järgneb trenn, siis süsivesikud on loomulikult vajalikud)

Hommikusöök suurema valgu ja rasva osakaaluga hoiab sind sama hästi üleval ning ei pea söömata olema.(Oma kogemusest võin seda ka öelda)

Archangel tõesti pole seda artiklid lugenud: http://www.fitness.e...ja-rasvapoletus ???

Nii et pole vaja rääkida, et just söömata paraneb keskendumine/ajutöö!

Olen lugenud.

Enamuses nõustun. Kuid ei tasu alati unustada ka seda, et valgurikkad toidukorrad vallandavad palju insuliini, mis süsivesikute puuduses tirib teatud puhkudel niigi hommikuselt madalama veresuhkru veelgi madalamaks ning keha võib veeta mitu tundi seda taset kompenseerides. Lisaks veel seedimisele kulutatav energia. Teatud inimestele avaldab selline asi suurt mõju ning väsimus püsib.

Kuid enamasti jah. Valk+rasvad on hommikusöögiks parem variant ka minu arust, kui kohe kindlasti on soov süüa.

Ma päris nii enda arust ei väitnudki, et just Söömata olemine on see, mis Ainsana selle hea-olu põhjustaja paljudel on - vaid, et see lihtsalt tihtipeale seda põhjustab. Nüüd tagantjärgi mõeldes jäi jah veidi kummaliselt kõlama. :D

Seega sorry. :) - Antsoni jutus on muidugi tõepõhi sees.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Minule, kui tudengile on see lähenemine lihtsalt uskumatult optimaalne. Hommikul kohv ja kooli ning söön alles siis kui pärast kooli aega on. Söön selleks, et elada, mitte elan selleks, et süüa.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Minule, kui tudengile on see lähenemine lihtsalt uskumatult optimaalne. Hommikul kohv ja kooli ning söön alles siis kui pärast kooli aega on. Söön selleks, et elada, mitte elan selleks, et süüa.

Jah, see vaimne kasutegur on teatud inimeste puhul päris reaalne ja ka tõestatud.

Lihtsalt öeldes on inimesel raske toitu oma mõtetest eemale lükata, kui terve päev on üle ehitatud nii, et pidevalt on iga paari tunni tagant midagi nina ees. Toitumiskava järgimine muutub raskeks kuna täiskõhu tunnet väikeste einetega ei saavutata ning samas ei kao ka toit kunagi meelest, seega on vaimne isu ja soov süüa pidevalt samuti kõrgendatud.

Eemaldada enamuseks päevast, mil vaja teha tööd/õppida - toit üldse mõtteist, saab rahulikult ja segamata omi asju ajada. Puudub vaimne sõltuvus ja kurnatus. Õhtul jõuad näiteks töölt koju ning saad lubada endale suure, suure ning maitsva eine, mis täidab nii füüsilised vajadused, kui ka vaimsed soovid toidu osas. Päeva mahub tavaliselt veel toidukord või kaks ning siis võib juba magama heita ja tol hetkel pole toit üldse enam teema. :)

*** Muidugi on see kõik väga individuaalne ning osadel inimestel on vastupidi rutiin tunduvalt sobivam. Aga kindlasti tasub mõnel sellist lähenemist proovida.

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Jah, see vaimne kasutegur on teatud inimeste puhul päris reaalne ja ka tõestatud.

Kas saaksid tuua siis välja ka selle teemalise uuringu mis seda tõestab?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kas saaksid tuua siis välja ka selle teemalise uuringu mis seda tõestab?

Mul üldiselt antud temaatilisi uuringuid väga varuks ei ole ning üleliia antud teemasse süüvinud samuti pole. Inim-psühholoogia on äärmiselt huvitav, kuid selle detailidesse pole veel sügavuti jõudnud. Kuid Leangains.com enda autor pakub siiski mõned paberid.

http://www.ncbi.nlm....pubmed/19751781

http://scan.oxfordjo.../2/252.abstract - Täismahus artiklit pole lugenud, kuid see tundub huvitav.

Lisaks leidsin originaalse uuringu, mis sellele kõigele alguse pani. Ehk "marshmallow test"

http://duende.uorego...e%281990%29.pdf

The Stanford marshmallow experiment was a study on deferred gratification conducted in 1972 by psychologist Walter Mischel of Stanford University.[1] A marshmallow was offered to each child. If the child could resist eating the marshmallow, he was promised two instead of one. The scientists analyzed how long each child resisted the temptation of eating the marshmallow, and whether or not doing so had an effect on their future success.[2] Although the experiment has been repeated many times since, the original study at Stanford has been considered "one of the most successful behavioural experiments".[3]

Palju infot ka selles raamatus Leangains.com autori sõnul:

http://www.amazon.co...ASIN=0618620117

*** Kokkuvõttes siis point selles, et toitumis-kavade liigne keerukus ning taoline pidev toidu üle mõtlemist stimuleeriv lähenemine viib selleni, et inimestel on raske ettenähtud plaane järgida.

Siinkohal märgin, et minu poolt välja toodud originaalne väide ei väida seda, et pidev toidu peale mõtlemine oleks mingi ainuke, peamine või kõige suurem faktor, kuid vaid seda, et see on faktor sellegi poolest. Ning üldine inimkond saab paremini hakkama lihtsustatud kava järgimisega, liiatigi sellisega, kus pidevalt ei pea mõtlema toidu enda peale. Ning arvestades keha võimet kohaneda uute toitumis-rütmidega ei ole ka põhjust karta liigset nälga ning sellest tulenevat soovi süüa.

Suur osa anekdotaalsetest tõenditest tundub siiski näitavat, et keha kohaneb ilusti ning soovi paastumise ajal süüa ei ole ning seega on keskendumine muudele elu valdkondadele parem.

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Eemaldada enamuseks päevast, mil vaja teha tööd/õppida - toit üldse mõtteist, saab rahulikult ja segamata omi asju ajada. Puudub vaimne sõltuvus ja kurnatus. Õhtul jõuad näiteks töölt koju ning saad lubada endale suure, suure ning maitsva eine, mis täidab nii füüsilised vajadused, kui ka vaimsed soovid toidu osas. Päeva mahub tavaliselt veel toidukord või kaks ning siis võib juba magama heita ja tol hetkel pole toit üldse enam teema. :)

*** Muidugi on see kõik väga individuaalne ning osadel inimestel on vastupidi rutiin tunduvalt sobivam. Aga kindlasti tasub mõnel sellist lähenemist proovida.

Selline lähenemine toitumisele lõpeb varem või hiljem maohaavadega.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Selge. Polnud kursis. Palun materjale, et saaksin ise juurde õppida. :)

Gastriit.

http://www.inimene.ee/index.php?disease=g&sisu=disease&did=277

Maomahla eraldub juba ka toidu nägemisel (Pavlovi refleks). Hommikul kohv tühja kõhu peale, siis suits, siis stressiolukorrad päeva jooksul - kõik need stimuleerivad maomahla tootmist ja eritumist, aga sellele ei järgne toidu töötlemist, mis seob maomahla ning mao limaskest ongi löögi all.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×