Jump to content
Sadist2

Natuke haridusest

Recommended Posts

Kui võrdlete Eesti ja välismaa korralike ülikoolide pakutavat, siis tuleb selget vahet teha, kas soovite kuivi faktilisi teadmisi või kogemusi, grupitööd, maailmanimega praktikutest lektoreid ja rahvusvahelist kontaktvõrgustikku. Kuivade numbrite päheajamisel on meil kultiveeritav haridussüsteem kindlasti tõhus, kuid puudujääk neis muudes asjades on nii suur, et lõpetanu ei oska nende numbrite/faktidega midagi asjalikku peale hakata (st. raha teenida).

Kui eesmärgiks on teadustöö, sobib TÜ õppimiseks nagu valatult. Kui eesmärgiks on olla konkurentsivõimeline äris, siis kurb tõsiasi on see, et ükski meie kõrgkool vajalikke teadmisi ja kontakte ei jaga. Noortel jääb paratamatult potentsiaal rakendamata, kuna ülikool on tihti just see, kus sõlmitud tutvused peaksid sind elus edasi kandma.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Et normaalselt või hästi ära elada on vaja raha.

Mida näitab raha ja kust seda saab?

Raha näitab kui palju sind ühiskonnale vaja on.

Kui oled laps või alaealine siis annavad vanemad sulle raha kuna sa oled neile vajalik.

Mida rohkem raha sa saad/teenid seda vajalikum sa oled.

Rikka/kuulsa inimese laps (n. Paris Hilton) saab vanematelt rohkem raha kui meil keskmine inimene teenib.

Seega on tema ühiskonnale rohkem vajalik kui keskmine eestlane.

Milleks pingutada??? - no kui sa muidu ei ole ühiskonnale vajalik siis peadki pingutama ja õppima, et tõestada, et oled vajalik.

Diplom näitab/tõestab, et sa oled vajalik kuid ei tee sind kohe vajalikuks ühiskonnale, kuna see ei too sulle kohe raha sisse.

Mida teha kui sa teenid (omaarust) vähe??? - siis sa pead mõtlema kuidas olla ühiskonnale kasulikum.

Vajadus? Meil on väga palju ühiskonnale ülimalt vajalikke ametikohti, mis on ilmselgelt alatasustatud.

Vanemad ei anna raha, sest sa oled neile vajalik... nad lihtsalt armastavad sind.

Ma käin eesti ühes parimas koolis, aga ma teen seda ilmselgelt oma vanemate pärast. Ma teenin raha internetis turundusega ~4000 krooni kuus( vajab päevas 1-2 tund tegelemist, asi on alles algstaadiumis).

Samas ma olen õppinud DJks ning muusika produtsendiks ja olen midagi saavutanud ka niiet ma ei näe mingit vajadust hariduse omandamisel.

Teiste kohta ma ka ei oska midagi öelda.

See on sinu elu ja sa ise tead, kuidas sa elada tahad.

Rumal... on üldiselt raske olla. Seda saad tabada alles siis, kui sinu eakaaslased on tugevalt ette jõudnud.

Üs. kõik oleneb taustsüsteemist, vanemad siin kahjuks abiks olla ei saa, sest paratamatult tead sina midagi, mida nemad ei tea ja see võib tekitada sulle nö üleolekuillusiooni.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Vajadus? Meil on väga palju ühiskonnale ülimalt vajalikke ametikohti, mis on ilmselgelt alatasustatud.

Vanemad ei anna raha, sest sa oled neile vajalik... nad lihtsalt armastavad sind.

See on sinu elu ja sa ise tead, kuidas sa elada tahad.

Rumal... on üldiselt raske olla. Seda saad tabada alles siis, kui sinu eakaaslased on tugevalt ette jõudnud.

Üs. kõik oleneb taustsüsteemist, vanemad siin kahjuks abiks olla ei saa, sest paratamatult tead sina midagi, mida nemad ei tea ja see võib tekitada sulle nö üleolekuillusiooni.

Vanamed annavad raha ka sest neil on sind pärastises elus vaja, muidugi armastus mängib suuremat rolli.

Ma nõustun sinuga täielikult, ma küsisin sellise küsimuse varem, et näha mida teised vastaksid (:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Vanamed annavad raha ka sest neil on sind pärastises elus vaja, muidugi armastus mängib suuremat rolli.

Ma nõustun sinuga täielikult, ma küsisin sellise küsimuse varem, et näha mida teised vastaksid (:

"Raha andmine" ei käigi ainult oma suva või armastuse järgi - perekonnaseaduse kohaselt on alaealise lapse (ja puudega täisealise) ülalpidamine vanemate kohustus. Ja täiskasvanud laste kohustus on oma vanemaid üleval pidada.

Muidugi võib öelda, et seadusse on armastus kirja pandud. Et see seadus on armastusest tehtud. Mis vahe on armastusel ja kohustusel?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
"Raha andmine" ei käigi ainult oma suva või armastuse järgi - perekonnaseaduse kohaselt on alaealise lapse (ja puudega täisealise) ülalpidamine vanemate kohustus. Ja täiskasvanud laste kohustus on oma vanemaid üleval pidada.

Muidugi võib öelda, et seadusse on armastus kirja pandud. Et see seadus on armastusest tehtud. Mis vahe on armastusel ja kohustusel?

Eks ta käi tihti tõesti käsikäes, tihti peale kaasneb ühega ka teine.

Kui võrdlete Eesti ja välismaa korralike ülikoolide pakutavat, siis tuleb selget vahet teha, kas soovite kuivi faktilisi teadmisi või kogemusi, grupitööd, maailmanimega praktikutest lektoreid ja rahvusvahelist kontaktvõrgustikku. Kuivade numbrite päheajamisel on meil kultiveeritav haridussüsteem kindlasti tõhus, kuid puudujääk neis muudes asjades on nii suur, et lõpetanu ei oska nende numbrite/faktidega midagi asjalikku peale hakata (st. raha teenida).

Kui eesmärgiks on teadustöö, sobib TÜ õppimiseks nagu valatult. Kui eesmärgiks on olla konkurentsivõimeline äris, siis kurb tõsiasi on see, et ükski meie kõrgkool vajalikke teadmisi ja kontakte ei jaga. Noortel jääb paratamatult potentsiaal rakendamata, kuna ülikool on tihti just see, kus sõlmitud tutvused peaksid sind elus edasi kandma.

Ma päris ei nõustuks selle väitega. On tõsi, et Eestis on võõrlektorite oskaal olnud seniajani küllaltki väike, kuid see paraneb pidevalt. Teisest küljest küsiks vastu - kui palju näiteks USA ülikoolides kasutatakse külalisõppejõude? Ja milliselt mandrilt nad valdavalt tulevad? Pigem kaldun arvama, et ameeriklased on vägagi enesekesksed ja nö rahvusvaheliste õppejõudude kaasamisel tagasihoidlikumad kui väikeriigid. Tihti ei äe just suurriigid oma ninaesisest kaugemale. Lisaks kaasneb ju tänapäeval üldjuhul ülikoolidest rääkides arusaam, et maailma piirdub Euroopa ja Põhja-Ameerikaga (vahest ka Austraalia lisaks), ja meie, eurooplaste, jaoks ta nii ka on. 80% maailmast on meile veel suht tundmatu haridust silmas pidades.

Mis on haridus ning mis on haritus ? Kumba meil vaja on ?

Haritusega kaasnevad tavaliselt lai silmaring, head üldteadmised valdkonniti...ehk siis isegi kui inimesel puudub taskust ülikooli diplom, on ta võimeline vajadusel selle edukalt omandama. Haridus tõesti ei kaasa enam alati haritust, kuid annab eelduse selleks, et inimene ka kord vastavale tasemele jõuaks.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Vajadus? Meil on väga palju ühiskonnale ülimalt vajalikke ametikohti, mis on ilmselgelt alatasustatud.

Vanemad ei anna raha, sest sa oled neile vajalik... nad lihtsalt armastavad sind.

See on sinu elu ja sa ise tead, kuidas sa elada tahad.

Rumal... on üldiselt raske olla. Seda saad tabada alles siis, kui sinu eakaaslased on tugevalt ette jõudnud.

Üs. kõik oleneb taustsüsteemist, vanemad siin kahjuks abiks olla ei saa, sest paratamatult tead sina midagi, mida nemad ei tea ja see võib tekitada sulle nö üleolekuillusiooni.

Samuti kipub teatud vanuses lastel taskuraha suurus mõjutama nende hierarhilist kuuluvust grupis (koolis), mistõttu vanemate materiaalne edukus võib mõjutada laste positsiooni ja suhteid oma sotsiaalses keskkonnas. Kurb muidugi, et vanemate rahaline seisund võib mõjutada laste positsiooni, kuuluvust või mittekuuluvust mõnda sotsiaalsesse gruppi. Loodan, et olin liiga pessimistlik.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Ma päris ei nõustuks selle väitega. On tõsi, et Eestis on võõrlektorite oskaal olnud seniajani küllaltki väike, kuid see paraneb pidevalt. Teisest küljest küsiks vastu - kui palju näiteks USA ülikoolides kasutatakse külalisõppejõude? Ja milliselt mandrilt nad valdavalt tulevad? Pigem kaldun arvama, et ameeriklased on vägagi enesekesksed ja nö rahvusvaheliste õppejõudude kaasamisel tagasihoidlikumad kui väikeriigid. Tihti ei äe just suurriigid oma ninaesisest kaugemale. Lisaks kaasneb ju tänapäeval üldjuhul ülikoolidest rääkides arusaam, et maailma piirdub Euroopa ja Põhja-Ameerikaga (vahest ka Austraalia lisaks), ja meie, eurooplaste, jaoks ta nii ka on. 80% maailmast on meile veel suht tundmatu haridust silmas pidades.

Haritusega kaasnevad tavaliselt lai silmaring, head üldteadmised valdkonniti...ehk siis isegi kui inimesel puudub taskust ülikooli diplom, on ta võimeline vajadusel selle edukalt omandama. Haridus tõesti ei kaasa enam alati haritust, kuid annab eelduse selleks, et inimene ka kord vastavale tasemele jõuaks.

USA kohta ei saa mitte kuidagi nii väita... Ta on toiminud nagu "ajude sissetooja" väga pikka aega... ja erialati on see loomulikult erinev. Vahest ei ole täppisteaduse cum laude lõpetajate seas mitte ühtegi valget (WASP´i) nägu.

Ma isegi julgeks väita, et tänu oma ülimugavale eluolule lapsepõlves on nad kaotamas igasugust võitlus- ja konkurentsivõimet, st veel suuremat vajadust inimeste järele, kes ka õppida viitsiks.

See algab juba beebieas peenmotoorika arendamise puudujäägiga.

Kõige rohkem mõjutab inimese sotsiaalset positsiooni dopamiinitase ajus.

See mõjutab inimese enese ettekujutust oma sotsiaalsest positsioonist B)

Teiste jaoks on veel mustmiljon muud "märki", mille järgi määrata "kasti kuuluvust"

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Pigem paneb inimese võitlema millegi nimel.

Ega ta 1:1 vastavuses pole aga tugevas korrelatsioonis küll.

Kleebin...

"Dopamiinil on organismis erinevaid funktsioone, neist tuntumad on seotud motoorikaga (dopamiinergiliste neuronite hävimine mustaines (substantia nigra) on parkinsonismi puhul esinevate motoorikahäirete põhjuseks) ning motivatsiooni ja naudingute kujunemisega (seksuaal- ja toitumiskäitumine, aga ka erinevad sõltuvusprobleemid).

Dopamiini üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skisofreenia positiivsete sümptomitega."

Üs kõike peab olema parasjagu. Tervel inimesel on rohkem eeldusi olla edukas, seda kindlasti.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Kasulik on jääda sellest skisofreeniapiirist õige pisut allapoole B)

Tagab ka muretuma vanaduspõlve sest suur osa probleemidest vanaduses on langeva dopamiiniga seotud.

Minu arvates on eestlastel nö "dopamiiniallergia", st neile käivad närvidele energilised ja rõõmsad inimesed?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Minu arvates on eestlastel nö "dopamiiniallergia", st neile käivad närvidele energilised ja rõõmsad inimesed?

Mitte energilised ja rõõmsad, vaid pealetükkivad ja ringisahmivad :-)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Ma päris ei nõustuks selle väitega. On tõsi, et Eestis on võõrlektorite oskaal olnud seniajani küllaltki väike, kuid see paraneb pidevalt. Teisest küljest küsiks vastu - kui palju näiteks USA ülikoolides kasutatakse külalisõppejõude? Ja milliselt mandrilt nad valdavalt tulevad? Pigem kaldun arvama, et ameeriklased on vägagi enesekesksed ja nö rahvusvaheliste õppejõudude kaasamisel tagasihoidlikumad kui väikeriigid. Tihti ei äe just suurriigid oma ninaesisest kaugemale. Lisaks kaasneb ju tänapäeval üldjuhul ülikoolidest rääkides arusaam, et maailma piirdub Euroopa ja Põhja-Ameerikaga (vahest ka Austraalia lisaks), ja meie, eurooplaste, jaoks ta nii ka on. 80% maailmast on meile veel suht tundmatu haridust silmas pidades.

USA heades ülikoolides kasutatakse külalisõppejõude äärmiselt laialdaselt. Nendeks on nii professionaalsed õppejõud kas ülikooli teistes campustest või nn. sõsarülikoolidest nii Euroopast kui Aasiast (tõusev trend). Samuti on väga laialt levinud oma ala professionaalide kaasamine õppetöösse. Kas Eestis juhtub niipea, et näiteks Samsung Electronicsi VP turunduse alal annab terve loengusarja oma hands-on kogemustest ja case-studydest? Paraku mitte.

USA's mõistetakse väga hästi, kui oluline on võimalikult lai rahvusvahelistumine kursuste lõikes. Seal vaadatakse hoolega, kes sisseastujatest mis väärtust konkreetsele lennule toob. Nii on paradoksaalsel kombel eestlasel, kes räägib lisaks inglise keelele ka veel vene ja soome keelt ning kes umbes adub, kuidas käib siin põhjalas äri ajamine, suur võimalus USA eliitülikooli sisse pääseda, kuna sellesuunalisi kontakte ja insight-i on USA-keskselt suht keeruline hankida. Kindlasti on ka seal tähtis GMAT ja muud testitulemused, kuid kaugeltki kõike ei taandata numbritele. Lendu kokku pannes üritatakse luua võimalikult laiapõhjaline sünergia.

See käib USA eliitülikoolide kohta (Columbia, Wharton, Berkeley etc.). Kui latt madalamale lasta, kohtab ka USA's teistsugust lähenemist.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
USA heades ülikoolides kasutatakse külalisõppejõude äärmiselt laialdaselt. Nendeks on nii professionaalsed õppejõud kas ülikooli teistes campustest või nn. sõsarülikoolidest nii Euroopast kui Aasiast (tõusev trend). Samuti on väga laialt levinud oma ala professionaalide kaasamine õppetöösse. Kas Eestis juhtub niipea, et näiteks Samsung Electronicsi VP turunduse alal annab terve loengusarja oma hands-on kogemustest ja case-studydest? Paraku mitte.

USA's mõistetakse väga hästi, kui oluline on võimalikult lai rahvusvahelistumine kursuste lõikes. Seal vaadatakse hoolega, kes sisseastujatest mis väärtust konkreetsele lennule toob. Nii on paradoksaalsel kombel eestlasel, kes räägib lisaks inglise keelele ka veel vene ja soome keelt ning kes umbes adub, kuidas käib siin põhjalas äri ajamine, suur võimalus USA eliitülikooli sisse pääseda, kuna sellesuunalisi kontakte ja insight-i on USA-keskselt suht keeruline hankida. Kindlasti on ka seal tähtis GMAT ja muud testitulemused, kuid kaugeltki kõike ei taandata numbritele. Lendu kokku pannes üritatakse luua võimalikult laiapõhjaline sünergia.

See käib USA eliitülikoolide kohta (Columbia, Wharton, Berkeley etc.). Kui latt madalamale lasta, kohtab ka USA's teistsugust lähenemist.

Saan ka enda ülikooli kohta (Manchester Inglismaal) öelda sama et õppejõud on väga rahvusvahelise taustaga. Nende hulgas kes mind on viimased 2.5 aastat õpetanud on vist mitte Inglasi rohkem kui kohalikke ning ka Inglastel on väga mitmekülgne taust (on õpetanud palju välismaal ja ka teistes tippülikoolides). Paljud õppejõud on ka praktilise ning mitte ainult akadeemilise taustaga: mind on õpetanud endine börsifirma peadirektor, ühe maailma suurima investeerimispanga tähtis tegija, osad õppejõud töötavad ka akadeemilise töö kõrvalt konsultantidena rahvusvahelistes ettevõttetes.

Ka külalisloenguid toimub: Tesco peadirektor, Rolls Royce'i tarneahela üks juhte ja palju teisi.

Eesti ülikoolid kahjuks lihtsalt ei saa endale selliseid asju (vähemalt mitte nii laiaulatuslikult) lubada. See ei pruugi muidugi tähendada et seal antav haridus oleks oluliselt halvem kuid teisest küljest ega need ülikoolide pingeread päris lambist ka võetud pole.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Kasulik on jääda sellest skisofreeniapiirist õige pisut allapoole :)

Tagab ka muretuma vanaduspõlve sest suur osa probleemidest vanaduses on langeva dopamiiniga seotud.

Ega asjata öelda, et geniaalsuse ja hulluse piir on sama õhuke kui horisondil kattuva mere ja taeva oma B)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
USA heades ülikoolides kasutatakse külalisõppejõude äärmiselt laialdaselt. Nendeks on nii professionaalsed õppejõud kas ülikooli teistes campustest või nn. sõsarülikoolidest nii Euroopast kui Aasiast (tõusev trend). Samuti on väga laialt levinud oma ala professionaalide kaasamine õppetöösse. Kas Eestis juhtub niipea, et näiteks Samsung Electronicsi VP turunduse alal annab terve loengusarja oma hands-on kogemustest ja case-studydest? Paraku mitte.

USA's mõistetakse väga hästi, kui oluline on võimalikult lai rahvusvahelistumine kursuste lõikes. Seal vaadatakse hoolega, kes sisseastujatest mis väärtust konkreetsele lennule toob. Nii on paradoksaalsel kombel eestlasel, kes räägib lisaks inglise keelele ka veel vene ja soome keelt ning kes umbes adub, kuidas käib siin põhjalas äri ajamine, suur võimalus USA eliitülikooli sisse pääseda, kuna sellesuunalisi kontakte ja insight-i on USA-keskselt suht keeruline hankida. Kindlasti on ka seal tähtis GMAT ja muud testitulemused, kuid kaugeltki kõike ei taandata numbritele. Lendu kokku pannes üritatakse luua võimalikult laiapõhjaline sünergia.

See käib USA eliitülikoolide kohta (Columbia, Wharton, Berkeley etc.). Kui latt madalamale lasta, kohtab ka USA's teistsugust lähenemist.

Rõõm kuulda, et lisaks Euroopale hakatakse avastama ka teiste maailmajagude tegijaid. Samuti nõus, et keeli valdavad inimesed Ida-Euroopast on USS-s nö "minev kaup", ja peamisi põhjusi on kaks: majanduslik laienemine ja national security. Muide, majanduslikus ülevõtmises kaldun arvama, et maailma suurima rahvaarvuga riigile ameeriklastest pikemas perspektiivis konkurente ei ole. Hästi iseloomustab seda näiteks viimaste ametlike Hiina delegatsioonide Eesti külastamine, kus väga suure arvulises delegatsioonis olid mitmete erinevate valdkondade spetsialistid esindatud, et kohalikele tegemistele "pilk peale visata".

Ja omast kogemusest võin lisada, et Eesti ülikoolides on erialasid, kus oma ala tipptegijate-praktikute kaasamine on muutumas igapäevaseks.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Rõõm kuulda, et lisaks Euroopale hakatakse avastama ka teiste maailmajagude tegijaid. Samuti nõus, et keeli valdavad inimesed Ida-Euroopast on USS-s nö "minev kaup", ja peamisi põhjusi on kaks: majanduslik laienemine ja national security. Muide, majanduslikus ülevõtmises kaldun arvama, et maailma suurima rahvaarvuga riigile ameeriklastest pikemas perspektiivis konkurente ei ole. Hästi iseloomustab seda näiteks viimaste ametlike Hiina delegatsioonide Eesti külastamine, kus väga suure arvulises delegatsioonis olid mitmete erinevate valdkondade spetsialistid esindatud, et kohalikele tegemistele "pilk peale visata".

Ja omast kogemusest võin lisada, et Eesti ülikoolides on erialasid, kus oma ala tipptegijate-praktikute kaasamine on muutumas igapäevaseks.

Ntx Strateegilise juhtimise magistriõpe Tartu Ülikoolis on selline.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Saan ka enda ülikooli kohta (Manchester Inglismaal) öelda sama et õppejõud on väga rahvusvahelise taustaga. Nende hulgas kes mind on viimased 2.5 aastat õpetanud on vist mitte Inglasi rohkem kui kohalikke ning ka Inglastel on väga mitmekülgne taust (on õpetanud palju välismaal ja ka teistes tippülikoolides). Paljud õppejõud on ka praktilise ning mitte ainult akadeemilise taustaga: mind on õpetanud endine börsifirma peadirektor, ühe maailma suurima investeerimispanga tähtis tegija, osad õppejõud töötavad ka akadeemilise töö kõrvalt konsultantidena rahvusvahelistes ettevõttetes.

Ka külalisloenguid toimub: Tesco peadirektor, Rolls Royce'i tarneahela üks juhte ja palju teisi.

Eesti ülikoolid kahjuks lihtsalt ei saa endale selliseid asju (vähemalt mitte nii laiaulatuslikult) lubada. See ei pruugi muidugi tähendada et seal antav haridus oleks oluliselt halvem kuid teisest küljest ega need ülikoolide pingeread päris lambist ka võetud pole.

Tahaks ka väga loota, et ei ole "lambist võetud". Usun, et haridus on veel küllaltki nö "rikkumata". Viimasel ajal on üha rohkem ja rohkem võimalik kohata kõikvõimalikku ja kõige politiseerumist. Ja mida mõjuvõimsam riik, seda tugevamad on tsentrist tulevad sisendid.

Just, inglased, eurooplased ameeriklased, austraallased...mu point oli just see, et pea 100%-t piirdume ikkagi vaid Lääne kultuuripildi edastamisega üliõpilastele. Ja isegi, kui jagatakse teadmisi ka muust maailmast, teevad seda üldjuhul ju ikkagi "lääne" inimesed. Eks see ole ka arusaadav, sest meie (eurooplaste) maailmapilti sobitub paremini ikkagi meile lähedasem, arusaadavam, harjunum...elu.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Ntx Strateegilise juhtimise magistriõpe Tartu Ülikoolis on selline.

Just, ka endal on viimasel paaril aastal õnnestunud sarnase lähenemisega õppeprogrammist osa saada ehkki mitte küll meie vanimas ülikoolis. Ja küllap trend on selles suunas, et kaasata rohkem oma ala nö koduseid eksperte/tipptegijaid. On ju loogiline, et meil on olnud vaid pea 20 aastat aega oma tippspetsialiste koolitada, mujal Euroopas (Ungarist lääne poole) aga kordades rohkem.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Just, inglased, eurooplased ameeriklased, austraallased...mu point oli just see, et pea 100%-t piirdume ikkagi vaid Lääne kultuuripildi edastamisega üliõpilastele. Ja isegi, kui jagatakse teadmisi ka muust maailmast, teevad seda üldjuhul ju ikkagi "lääne" inimesed. Eks see ole ka arusaadav, sest meie (eurooplaste) maailmapilti sobitub paremini ikkagi meile lähedasem, arusaadavam, harjunum...elu.

Valdav enamus õppejõust on tõepoolest Euroopast kuid mul on ka olnud päris mitmeid inimesi õpetamas näiteks Hiinast, Indiast, Singapurist ja Iraanist.

Muudetud kasutaja matjusm poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Valdav enamus õppejõust on tõepoolest Euroopast kuid mul on ka olnud päris mitmeid inimesi õpetamas näiteks Hiinast, Indiast, Singapurist ja Iraanist.

India ja Singapur on Suurbritannia puhul oodatud riigid, endiste asumaadena (Singapur vabanes alles 60ndatel) on neil kunagise koloniaalvõimuga kindlasti tihedamad suhted ja läbikäimine. Iraan on selles loetelus küll meeldiv üllatus!

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

hehe... mul tuleb meelde üks klassiõde, kes ka oli surmveendnud, et eestis saast haridus on ja läks lõpetas Inglismaal ülikooli. tuli tagasi kodumaale - erialast tööd ta ei saa, sest usaldatakse rohkem Eesti haridusega inimesi.

mina sain oma kõrghariduse Eestist - tööpakkumisi nii siin, Skandinaavias jm Euroopas ;) Muidugi meil on erinevad erialad ja minu alal ongi tihtilugu suurem tööjõupuudus...

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×