Jump to content
Ott Kiivikas

Mikk Raudsepp

Recommended Posts

Lubab väga ilusat vormi. Kui mälu ei peta, siis tundub et jalg ja selg (eriti lailihas) on korralikult arenenud. Praegu tundub, et õlga jääb veidi vajaka.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Heihoo!

Hommikul olid kaalunumbrid rõõmustavad 83,2kg. Plaan on minna eestikateks 82,5kg peale, novembri alguseks 82kg, detsembri alguseks 80kg ja siis oleks 10 päeva varu. Vahepeal võtavad puhtalt kaalunumbrid tuju ära. Reedel oli hea kaal 83,5kg, kuid laupäeval oli palju liikumist ja mõtlesin, et luban endale söögipoolist natukene rohkem. Kuid oh häda, kaalunumbrid tõusid. Siis tekib selline nördinud tunne, et "ah pidin ma ikka sööma", kuigi kulutus oli päris palju suurem tavapärasest, ei olnud see söömisega tasa. Midagi hullu sellest tegelikult ei ole, kuna detsembrini on tegelikult aega maa ja ilm, kuid sellised asjad hakkavad lihtsalt jubedalt hinge närima. Hull värk ma tean. Kui tõesti on mingi päev rohkem füüsilist tegevust, siis peab ka toitu vastavalt juurde panema. Muidugi on raske seda täpset vahekorda tabada. Kuid paika pandud päevasest negatiivsest kaloraažist peab kinni pidama. Olenevalt kaalust ei ole lihtsalt keha võimeline rohkem rasva põletama. Kõik puudujääk korvatakse sellega, et keha aeglustab seedimist. Toimub see, et pead kaalu languseks aina vähem sööma ning lõpuks hakkab keha igat üleliigset ampsu varudesse panema. Kõige parem on ikkagi konstantne negatiivne kaloraaž koos lineaarse kaalulangusega. Siin tulebki mängu järjepidevus, kõik peab olema nii täpne kui võimalik. Kuid inimese loomule on omane tahta alati seda, mida ei saa. Nii on ka dieedi ajal. Tahad jäätist kuna seda ei saa. Vahepeal ei olegi isu nii suur mingi ahvatlevalt särava kommi vastu, mis kutsub otse poeletilt ennast ära limpsima, kui on teadmine, et ma ei saa seda endale lubada. Keelatud vili on ja jääb kõige magusamaks viljaks.

Muutuste tegemine

Kui peakski tekkima aps treeningperioodil, kus tähtaeg koputab õlale. Kui sportlane teeb vea, olgu see siis ükskõik kus, treeningus, taastumisel, toitumises jms. Siis on kõige parem seda auku lappida, kui vähemalt üldised printsiibid on kirjas. Siis saab täpselt meenutada, mida on tehtud minevikus. Mälu on vahepeal petlik ja ei anna sellist tagasisidet nagu treeningpäevik, toitumiskava jne. Olgu, kuskil tehti mingi viga, esimeseks peab leidma vea põhjuse ja selle likvideerima, viies sisse mingi muutuse. Muutuste sisee viimisel peab tegema neid ükshaaval, siis saab adekvaatset tagasidet. Kui viia sisse mitu muutust korraga või muuta oma põhimõtteid mustast valgeks siis ei saa ikkagi teha analüüsi tehtud muutustest. Kuid tavaliselt hakatakse jooksma ühe teooria juurest teise juurde, katsetatakse ühte, teist, kolmandat. Kuid tegelikult vajab maja tugevat vundamenti ja siis vastavalt omapärale maitsekat sisustust, kuid vahepeal on hoopis tekkinud vajadus suurema diivani järgi, siis vahetatakse diivan välja, mitte ei laota selle jaoks uut vundamenti. Kuid jah, jutt on ilus ja ma tean isegi, kui raske on kaalulangetuse ajal hoida sirget joont. Kuupäev läheneb, kaalu tuli 400g juurde, "ossa püss", aeg vundamenti vahetada.

Kena päikeserohket sügist!

Edited by Mikk Raudsepp

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ennem võistlust

Peale kasuka mahaajamist läks vorm natuke paremaks <_<. Karvu ajan Veet kreemiga, on jäänud kõige mugavamaks variandiks. Kaalu näitas täna hommikul 82,2 kg nii et plaanitud 82,5kg on täidetud. Kuna minu põhirõhk on MM peale siis ei tee ma ennem EMV suur laadimist. Natukene söön rohkem aga kui ma juba trennis võtan koormust maha siis annab see vajamineva efekti. Kuna jalg on ikkagi aeroobsest väsinud jääb tavaliselt jalapäevast suurem vahe võistluspäevaga. Kuid eile tegin veel kergelt jalga täna on jalg, keha heas seisus. Tavaliselt teen ma ennem võistlust ühe nädala kergemalt. See annab parema enesetunde ning parema lihastunnetuse võistlusteks.

Mida soovitaks võistlejatele?

Nüüd on kõik tehtud mis teha annab, pole mõttet enam rabistada. Veeda õhtu meeldivalt ja lase närvil puhata, et mõtted homsest võistluselt ära saada. Täna teha trennist vaba päev, kui laadid siis oleks hea natukene liikuda. Teha mõnus jalutuskäik, harjutada poose, vabakava jne. Ennem võistlust olen näinud isegi MM-il kuidas mehed söövad enne lavaleminekut pool kilo riisi ära. Siis on juba hilja ennast täis toppida. Kuidas peaks siis laadimine välja nägema ja kas seda on üldse vaja? Kui enesetunne on hea ja energiatase on kõrge siis polegi vaja jamada. Süüa seda mida alati, kuna alati annab midagi kihva keerata. Kui laadida siis süüa hästi väikeste vahedega, tunni, kahestega jättes toidukordadest välja valgud. Ennem lavaleminekut pole mõtet ennast täis toppida, kuna see ei jõua niikuinii kohale. Mitte süüa rasvaseid asju, mis teeksid raskeks ja täistopitud tunde, šokolaad, pählid jne. Hoiduda gaasilistest jookidest kuna laadimisega tõmbab seedimise käima ja siis hakkavad gaasid möllama. Ennem lavaleminekut pumpamine ei pea olema 2 tunnine trenn. Kerge venitus, lihas soojaks ja verd sisse, et laval ei tõmbaks midagi krampi ning oleks hea lihast pingutada.

Soovin homseks kõigile edu!

Salmes näeme,

Mikk Raudsepp.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Numbrid on päris head juba, eeldan ,et pilt tuleb numbritele järele...eks õhtul juba ülevaatusel näen. Kindel on see, et sellise vormiga nagu Mikk hetkel välja tuleb ei ole Eesti publik teda näinud, aasta tagasi olid ikka teised numbrid, pilt oli võimas, kuid teravusest oli puudu, kuid seekord peaks teravus olema ka juba oluliselt parem eks paistab kuidas see tulemuses kajastub, erti meeste absoluudis (loodan ,et nahutad seal mehi korralikult.... <_< ) aeg juba sealmaal...

Share this post


Link to post
Share on other sites
Numbrid on päris head juba, eeldan ,et pilt tuleb numbritele järele...eks õhtul juba ülevaatusel näen. Kindel on see, et sellise vormiga nagu Mikk hetkel välja tuleb ei ole Eesti publik teda näinud, aasta tagasi olid ikka teised numbrid, pilt oli võimas, kuid teravusest oli puudu, kuid seekord peaks teravus olema ka juba oluliselt parem eks paistab kuidas see tulemuses kajastub, erti meeste absoluudis (loodan ,et nahutad seal mehi korralikult.... <_< ) aeg juba sealmaal...

Eks seda loodan minagi, et mind Ott Kiivikaga võrdluseks välja kutsutakse :D.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mikk! Ära meid siis homme väga kõvasti nahuta! Mis sa ikka vanasid mehi kiusad <_<

Vesi naha alla! :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Võistlused

Kaks võistlust kolmest on seljataga. Esimesed valguskiired tunneli lõpust ajavad juba silmad kissitama. Ütleme jämedalt, et jäänud on veel üks kuu. Üks kuu et ajada viimane kiht pekki maha. Peab saama triibuliseks, peab! Ma pean olema selle MM-i kulla vääriline. Juuni kuust saadik olen kaalu langetanud, 5 kuud ja ainult üks on jäänud. Tegemist on üksjagu ning ma ennustan, et järelejäänud nädalad lähevad nagu naksti. Viimane nädal ennem Põhjamaade võistluseid oli tohutu kiire. Kõik päevad peale EMV läksid 1-2ni öösel, lootsin kas või päevakese ennem põhjamaade võistlusi närvide puhkamiseks saada, aga ei. Põhjamaadeks oli vaja kaalu mahtuda, kuid vähese une tõttu ei tahtnud kaal üldse langeda ja viimasel kolmel päeval sai kaloreid hulgaliselt kärbitud. See pingutas närve ja ennem võistluseid olin üsna kurnatud. Kuid midagi ei jäänud tegemata ja juuniorina meeste seas 3s koht tegi rõõmu küll. Alguses ma mõtlesin päevakese, kas ma üldse lähen põhjamaadele võistlema. Kuna ma ei taha pärast MM-il mõelda, et see tegi karuteene ja ma oleksin saanud parema tulemuse. Kuid pronksikarva medal, emotsioonid ja söömine peale võistlust laadis patareid uuesti täis. Kaalu viskas küll juurde, kuid see on juba mõningate päevadega normaliseerinud, mitte päris see mis ta olid, kuid võib juba rahuliku südamega magama minna. Kaal kaaluks, kuid MM-iks on vaja arvutitaga kotletiks istutud tagument triibuliseks saada.

Kokkuvõtvalt oli põhjamaadel hea käia, kuna meid läks sinna paras ports inimesi ning seltskonnast puudust ei tulnud. Hommikusele eelvõistlusele kohale jõudes aega üle ei jäänud. Sinna jõudes vaatasime, et võib juba vaikselt liigutama hakata, kuid siis saadeti ennem lühikest klassikat kaks kategooriat korraga peale ja läks päris kiireks. Lavatagune oli nagu ikka, könutad oma kotiga kuskil nurgas, peegli ees on alati 99 musklimeest grimmi, poseerimist sättimas või hoopis mõni paljas karvase seljaga musklitädi. See oli hea, et hommikune osa ei veninud pikale ja ei pidanud ennast lavataga kulutama. Selle poolest on uus grimm parem, et ei pea tund aega ennem aega parajaks hakkama sättima. Natuke sooja, väike pump, õli peale ja ongi muskel valmis laval näitamiseks. Õhtune osa läks aga pikemalt, meie kategooria ajas ennast juba puhevile, tehti rivi valmis, öeldi, et ühe minuti pärast on minek, kuid siis tuli keegi ja ütles, et tehakse 20 minutit pausi. Pluss ajakava oli niimoodi seatud, et alguses tegid kõik kategooriad kohustuslikud poosid läbi ja peale seda tegid kõik oma vabakavad. See aga tähendas esimesele kategooriale ehk meile seda, et me pidime 4 tundi lava taga kükitama. Jällegi väike pluss selle grimmi juures on see, et saab vahepeal dressi peale visata. Kuid lõpp hea, kõik hea.

Mikk Raudsepp

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tervitus spordisõber!

Teen ennem trenniminekut postituse ära. Muidu jätan jälle õhtu peale, kuid siis ei ole tuju enam isegi arvuti hiirt liigutada. Peale Eestikaid on dieet teised mõõtmed võtnud. Tavaliselt mulle ei meeldi negatiivsetel teemadel kirjutada, kuna inimene tuleb siia ikkagi lugema, et õppida, saada motivatsiooni süsti. Kuid panen mõned read kirja, hetkeseisust ja mõtetest, mis valdavad dieedi lõpus. Energiatase on madal, jalad on väsinud, vaim on väsinud, olen nagu kuskil sügaval mustas augus. Kõige raskem on jalapäevi üle elada, kuna aeroobsest on jalad nagu üleliigsed jäsemed, mida peab kaasas kandma. Aina raskem on ennast hoida motiveeritud rajal mis viiks sihile. Pole olnud ka trenne, kus mõtleks, et "Ai ma nüüd lasen enda sisemise Heraklese välja". Ei saa öelda, et mulle ei meeldi trenni teha, kuid sellisel viisil tõesti ei meeldi. Siis tekivad kahtlused, et miks ma seda siis teen? Mida ma sellest piinlemisest saan? Mäetipust särav kuld on selle nimi. Eelmisel aastal ei teadnud me mis kohale ma võiksin platseeruda või mis tase juuniorite klassikalises kulturismis üldse on. Sellel aastal aga on mingi aimdus olemas ning veel halvem on, kui ootused ei vasta tulemusele. Muidugi minu lolli iseloomu puhul ei ole ma vähemaga rahul kui kuld. Kuid ma arvan, et iga tõsine sportlane peabki olema ambitsioonikas ja sihid peavad olema seatud kõrgele. See et ma sellise sissekande teen ei tähenda seda, et ma sooviks loobuda, vaid üritan lugejani tuua seda, mis üks tõsine ettevalmistus endas sisaldab. Muidugi olin ma selleks valmis, et tee MM-ni on konarlik ja takistuste rohke. Kuid MM-i toimumisaeg lükati kuu aja võrra edasi ja 5 kuune kaalulangetusperiood pikenes poole aastani. Mida kauem ei saa endale erinevaid mõnusid lubada seda raskem on vaimselt. Kuna tunne on tühi siis peale trenni on ennast nii raske õppima sundima ja üldse on raske keskenduda pea on otsas laiali. Enamus õhtuid roomatki koju, võtan õppetöö ette, kuid kõikide asjade lahendamine võtab kauem aega. Vabu päevi, keha ja vaimu puhkamiseks nädalas ei ole ning kõik see supp kokku tekitab emotsionaalseid pingeid, mis on nagu kivid kaelas.

Kuid vaadates asju teise külje pealt oli tänane kaal 81,3kg, mis on ilusti graafikusse. Vorm paraneb iga grammiga. Mingeid varusid ei saa jätta, kuna tegu on ikkagi MM-iga ja seal on see kõige kõige võimsam seltskond koos.

Mis arvab lugeja, kas selline ettevalmistus tasub ennast ära, kui lõpuks võidukalt/kaotajana üle finišijoone jõuda?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Mis arvab lugeja, kas selline ettevalmistus tasub ennast ära, kui lõpuks võidukalt/kaotajana üle finišijoone jõuda?

No enda kogemustest võin öelda, et ei. :D

Tegelikult soovin Sulle jätkuvalt jõudu. Nii vaimset kui füüsilist. "Ma tean, mida Te tunnete." ;)

Raske see on, aga eks isegi tead, et tunneli lõpus on valgus ja kõik raske on põhjustatud kaloridefitsiidist, koormusest jne. Kui see kord kaob, näed jälle asju heledamas valguses ja leiad uuesti mõtte, mille nimel seda teed. Kui aga lased raskustel end mõjutada, pole pärast täis kõhuga ja teekonna lõpus täidetud eesmärki. Parem hetkel ära kannatada kui siis kahetseda.

Lihtsustatult võiks öelda, et masenduse ja rõõmu vahe on -1000 kcal. :) Dieet mõjutab, kuidas ümbritsevat tajud ja teinekord on vajalik püüda asju teise nurga alt/läbi teise inimese silmade vaadata. Ise selle sees olles tuhmuvad eesmärgid ja ajendid.

Niiet jah, tea, et asi on seda väärt. šansid on Sul head seega pane sama auruga edasi.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mikk!

Sa ei ole üksi! Klassikutel ju ka veel 2 ädala pärast MM tulekul. Mina olin nii kõva mees, et ajasin ennast juba selle nädala kolmapäevaks korraks 78,1 kg-le...ehk siis alla võistluskaalu. Pilt oli võimas, aga teine pilt hakkas taskusse minema. Nüüd toimetan tagasihoidlikult. Pea vastu ja kõik saab korda! Usun, et saad sellel aastal kirkama medali kui eelmisel aastal! :D

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kõige masendavam olekski see, kui tulen paremana välja, kuid koht oleks halvem.

No see oleneb konkurentide vormist. Kui nad tulevad ka veel paremana välja, siis pole midagi teha. Aga siis pole Sul ka midagi endale ette heita, oma töö tegid ära ja teiste vormi ei saa Sa midagi parata. Seega on selle pärast muretseda mõttetu, muretseda tasubki vaid selle pärast, et pärast poleks endale midagi ette heita.

Share this post


Link to post
Share on other sites
No see oleneb konkurentide vormist. Kui nad tulevad ka veel paremana välja, siis pole midagi teha. Aga siis pole Sul ka midagi endale ette heita, oma töö tegid ära ja teiste vormi ei saa Sa midagi parata. Seega on selle pärast muretseda mõttetu, muretseda tasubki vaid selle pärast, et pärast poleks endale midagi ette heita.

Mind ei rahulda see mõte :D.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Vaatasime Miku vormi ka üle ja asi liigub õiges suunas. Kaalu veel kiloke võtta (seda jõuab kuuga peki arvelt ka veel maha saada ja siis on pilt terav ka).

Selge on see, et mina ei ole ka sellist vormi nagu Mikul praegu enne näinud, kuu pärast on ta kindlasti oma elu tippvormis ja valmis vastu astuma parimatele klassikutele maailmas.

Pilt siis selline hommikune kaal 81,4 kg

post-22-1289400472_thumb.jpg

post-22-1289400486_thumb.jpg

post-22-1289400497_thumb.jpg

Share this post


Link to post
Share on other sites

Woooooooooooowwww!!!! :D Võimas! Kindlasti tasub see ära. Kõik see dieet, distsipliin, rasked trennid hakkavad sellele nupule seal üleval aga kui see kõik möödas on ja veel soovitud medal ka käes siis on kindlasti kergendus suur ja tunne hea. Aga kui kõik ei lähegi ootuspäraselt ei tasu ka iial alla anda.

Ütlus: "Alati saab paremini." On minuarust spordis väga õige, sest alati on kuskil keegi kes on sust parem ja võib kõik su lootused tühistada. Kuid minuarust tulebki ennast nii kaua tagant utsitada ja mõelda, et alati saab paremini ja ise muutuda teiste jaoks selleks kes tuleb ja purustab nende lootused ja ise saavutada oma eesmärk.

Per aspera ad astra

Edited by jõuents

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×