Jump to content
Ott Kiivikas

Mikk Raudsepp

Recommended Posts

Laager oli igatepidi mõnus, kahju, et sellel aastal ei saa minna koos põkkidega rauda sikutama :lol:.

Sarnasus on silmaga märgata, äkki on meis sama verd ja Chuck on hoopistükis Eesti kalevipoeg või on Mikk USA jänki?

Muudetud kasutaja Mikk Raudsepp poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tere!

Tahtsin veel ennem sõjaväkke minemist mõned read kirja panna. Jah, täna on maneeži minek ja sealt juba Sidepataljoni, ennem seda veel raamatupoest läbi, et kasutada vaba aega ära. Ei oska midagi arvata, kuna arvamusi on ajateenimise kohta erinevaid. On häid ja halbu. Eks ole ka selliseid inimesi, kes ei haara millesti kinni, miski ei meeldi ja tahaks et nurgas kasvaks rahapuu ning toit jookses suhu. Kõik üleliigne on jama. Mida rohkem aeg ajateenistuse alguse poole seda rohkem hakkas tekkima mõte, et ma pean seal niikuinii ära käima ja võtta sellest mis võtta annab. Ainuke asi mida ma kardan on, et ma jooksen seal enda põlved ära. Kuna ma olen jooksmist vältinud, eks see oleneb ka, mille peal jooksma peab. Kuid alla võtan ma kindlasti, kuna süüa on mulle alati meeldinud, pluss seal saab kõvasti liigutada. kuid ma olen harjunud suurema vaba ajast arvuti taga istuma. Viimasetel nädalatel kadus motivatsioon täielikult ära, kuna ma tean, et ma pean sõjaväkke minema ja seal läheb vorm hukka. Kuid positiivsema poole pealt on hea kaalu kaotada, kuna mulle ei meeldi tegelikult nii suur olla. Vahel on tunne, et olen natuke kohmakas, võiks olla veel liikuvam jne. Ma eriti ei karda, et nüüd lihas läheb hukka, küll see peale ajateenistust tagasi tuleb. Järgmine blogimise kord tuleb arvatavasti alles 3 kuu pärast, olge seni mõnusad.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Tere!

Tahtsin veel ennem sõjaväkke minemist mõned read kirja panna. Jah, täna on maneeži minek ja sealt juba Sidepataljoni, ennem seda veel raamatupoest läbi, et kasutada vaba aega ära. Ei oska midagi arvata, kuna arvamusi on ajateenimise kohta erinevaid. On häid ja halbu. Eks ole ka selliseid inimesi, kes ei haara millesti kinni, miski ei meeldi ja tahaks et nurgas kasvaks rahapuu ning toit jookses suhu. Kõik üleliigne on jama. Mida rohkem aeg ajateenistuse alguse poole seda rohkem hakkas tekkima mõte, et ma pean seal niikuinii ära käima ja võtta sellest mis võtta annab. Ainuke asi mida ma kardan on, et ma jooksen seal enda põlved ära. Kuna ma olen jooksmist vältinud, eks see oleneb ka, mille peal jooksma peab. Kuid alla võtan ma kindlasti, kuna süüa on mulle alati meeldinud, pluss seal saab kõvasti liigutada. kuid ma olen harjunud suurema vaba ajast arvuti taga istuma. Viimasetel nädalatel kadus motivatsioon täielikult ära, kuna ma tean, et ma pean sõjaväkke minema ja seal läheb vorm hukka. Kuid positiivsema poole pealt on hea kaalu kaotada, kuna mulle ei meeldi tegelikult nii suur olla. Vahel on tunne, et olen natuke kohmakas, võiks olla veel liikuvam jne. Ma eriti ei karda, et nüüd lihas läheb hukka, küll see peale ajateenistust tagasi tuleb. Järgmine blogimise kord tuleb arvatavasti alles 3 kuu pärast, olge seni mõnusad.

Hommikujooks on üldiselt Sidepatis mööda asfaltit ümber kasarmu, kui viiakse tegema suuremaid ringe, siis saab muru peal ka jookstud

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Tere!

Tahtsin veel ennem sõjaväkke minemist mõned read kirja panna. Jah, täna on maneeži minek ja sealt juba Sidepataljoni, ennem seda veel raamatupoest läbi, et kasutada vaba aega ära. Ei oska midagi arvata, kuna arvamusi on ajateenimise kohta erinevaid. On häid ja halbu. Eks ole ka selliseid inimesi, kes ei haara millesti kinni, miski ei meeldi ja tahaks et nurgas kasvaks rahapuu ning toit jookses suhu. Kõik üleliigne on jama. Mida rohkem aeg ajateenistuse alguse poole seda rohkem hakkas tekkima mõte, et ma pean seal niikuinii ära käima ja võtta sellest mis võtta annab. Ainuke asi mida ma kardan on, et ma jooksen seal enda põlved ära. Kuna ma olen jooksmist vältinud, eks see oleneb ka, mille peal jooksma peab. Kuid alla võtan ma kindlasti, kuna süüa on mulle alati meeldinud, pluss seal saab kõvasti liigutada. kuid ma olen harjunud suurema vaba ajast arvuti taga istuma. Viimasetel nädalatel kadus motivatsioon täielikult ära, kuna ma tean, et ma pean sõjaväkke minema ja seal läheb vorm hukka. Kuid positiivsema poole pealt on hea kaalu kaotada, kuna mulle ei meeldi tegelikult nii suur olla. Vahel on tunne, et olen natuke kohmakas, võiks olla veel liikuvam jne. Ma eriti ei karda, et nüüd lihas läheb hukka, küll see peale ajateenistust tagasi tuleb. Järgmine blogimise kord tuleb arvatavasti alles 3 kuu pärast, olge seni mõnusad.

Loe Bruce Lee metoodikat, saab olla nii suur kui ka ka liikuv. Pead hüppenööri kasutusele võtma aga kuram jah, see hakkab jälle põlvedele. Mingi kaalulangus tuleb siiski kasuks sel puhul tõesti.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Loe Bruce Lee metoodikat, saab olla nii suur kui ka ka liikuv. Pead hüppenööri kasutusele võtma aga kuram jah, see hakkab jälle põlvedele. Mingi kaalulangus tuleb siiski kasuks sel puhul tõesti.

Minu arust ei hakka siin midagi niiväga põlvedele, kui asjale mõistusega läheneda. Muidugi on hädad kiired tulema, kui suur kulturist hakkab järsku igapäevaselt palju asfaldi peal jooksma. :D

Aga kui tasapisi alustada heal pinnasel, õigete jalavarjudega, lisada juurde muid põlvi hõlmavaid harjutusi. Hoida toitumist korras (Seal hulgas ka lisandid, mis liigesevaevusi ennetada aitavad), ning ma usun, et mistahes põlvemured on praktiliselt välistatud, kui just mingi õnnetus ei juhtu või muud terviseprobleemid ei sega.

:lol:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

No kurjam..mees on 20. alguses oma eluga, ei juhtu nende põlvedega midagi, v.a see, et lähevad kinnitused hoopis oluliselt tugevamaks. Kui tanksaabastega ka harjunud ei ole, siis väikesed villikesed on suuremaks mureks.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Mida sa seal enam vaikselt alustad, hommikul kell 6 pekstakse välja ja jooksed. Ükskõik mis ilm või pinnas on.

Seda kindlasti jah. Mõtlesin seda, et väheke ettevalmistust peaks igaüks tegema.

Politseikoolis oli suht sama teema, kuigi seal andis jooksmisest omajagu edukamalt ma usun kõrvale viilida. Sellegi poolest esimese kahe päevaga sääreluuümbriste põletik. Olgugi, et kuu aega enne minekut käisin lasnamäe vahel jooksmas. :lol:

Selles suhtes tõesti, et kui on minek, ning kaal seal 100kg kandis, siis paar kuud jooksmise harjutamist teeb igal juhul enda elu lihtsamaks. Sest päris nii ei ole, et tahtejõust jooksed iga hommik. Kui ikka põletik sees või põlved katki, siis on ikka väga jama.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Seda kindlasti jah. Mõtlesin seda, et väheke ettevalmistust peaks igaüks tegema.

Politseikoolis oli suht sama teema, kuigi seal andis jooksmisest omajagu edukamalt ma usun kõrvale viilida. Sellegi poolest esimese kahe päevaga sääreluuümbriste põletik. Olgugi, et kuu aega enne minekut käisin lasnamäe vahel jooksmas. :lol:

Selles suhtes tõesti, et kui on minek, ning kaal seal 100kg kandis, siis paar kuud jooksmise harjutamist teeb igal juhul enda elu lihtsamaks. Sest päris nii ei ole, et tahtejõust jooksed iga hommik. Kui ikka põletik sees või põlved katki, siis on ikka väga jama.

Tore kuulda, et veel politseikooli vilistlasi siin. Minu arust parim oli seal hoopis enesekaitse, mõni trikk on siiamaani meeles kuigi sellest on natuke aega möödas.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mikust ei ole ammu midagi kuulda olnud. Mees raudselt võitleb kusagil Võrumaa metsade vahel karudega ja teeb sügiseks megavormi :rolleyes:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mikku olen paaril korral Revalis trennis näinud, kurdab et ei lasta väga tihedalt välja - kuid nagu aru sain, siis 5 nädalat on noorteaja lõpuni seega, peale seda pidi spordiroodu poistel põhimõtteliselt asi läbi olema. Igal juhul nägi Mikk kobe välja ja läbi särgi ei oanud küll mingit hirmsat lihaskadu näha. Kindlasti saan endale Miku naastes ühe jooksukaaslase - varem oli see aeroobne pool suht nadi, kuid nüüd on seis tõenäoliselt vastupidine, vaata et kannul püsid... :rolleyes:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Mikku olen paaril korral Revalis trennis näinud, kurdab et ei lasta väga tihedalt välja - kuid nagu aru sain, siis 5 nädalat on noorteaja lõpuni seega, peale seda pidi spordiroodu poistel põhimõtteliselt asi läbi olema. Igal juhul nägi Mikk kobe välja ja läbi särgi ei oanud küll mingit hirmsat lihaskadu näha. Kindlasti saan endale Miku naastes ühe jooksukaaslase - varem oli see aeroobne pool suht nadi, kuid nüüd on seis tõenäoliselt vastupidine, vaata et kannul püsid... :D

Erinevalt Kirbust hoiab Mikk madalat profiili ning kindlasti vaga vesi sügav põhi. Tore kui noored mehed õpivad rohkem aeroobset tegema ning palju muud põnevat :rolleyes:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tõsi ta on, vahepeal lasti ikka linnapeale laiama. Spordirühmal on selles mõttes ikka mõned eelised. Umbes 3-4 nädalavahetust olen välja saanud ja mõned korrad ka nädala sees. Kõiki kordasid peab ära kasutama ,et rauda tõstma minna ja see on mind ka, nagu Ott juba mainis, normaalses vormis hoidnud. Hommikuti ärkame teistest 20 min varem ja saame jõusaali minna. Mingeid süsteeme, kavasid jne ei ole aretanud, kuna treeni pääsemise kord on väga kaootiline. Vahel saab kaks korda päevas teha, mõnikord saab õhtul Revalisse minna, vahel peame niisama toas pingil istuma, kuidas kunagi. Kuid vähemalt saab trenni teha ja nuriseda ei saa. Muidugi metsas palke ei tõsta, väljaarvatud viimase laagri "haubitsad", mida me vapralt seljas pidime tassima. Sisekorrast ma rääkida ei saa, millest on kahju, kuna see annaks paljudele mingi ettekujutluse sõdurielust. Kui ma tahaks seda teha, peaksin selle veel ette näitama jne. Väkke minnes oli mul kaal 96,5kg nüüd 92,5kg, kui ma suudan nii lõpuni minna, siis peaksin ma enamvähem normaalse vormiga naasma, kuid samas ei saa rääkida võistlusteks ettevalmistamisest. Kuna nagu ennist mainitud on trennid kaootilised, vahel oled ise väsinud jne. Alguses üritasin endale mingit trenni sisu ette kirjutada, kuid see plaan läks kiiresti vett vedama. Kuna meid lastakse hommikuti terve rühmaga jõusaali, see teeb 30 inimest. Mõned küll lähevad jooksma, kuid sellegi poolest on seal kitsas ja pead haarama seda raskust, masinat, mis hetkel vaba on, kuna aega on vähe. Kuid üldine elu ja elu on ikka erinev sellest, mida ma ette kujutasin. Sinna veel juurde panna see, et erinevates pataljonides on elu hoopis teistsugune, pluss veel palju oleneb ülematest jne. Räägiti küll, et Sidepataljonis on elu lilleline ja hommikuti saab kooki moosiga, kuid säh, just rääkisin ühe kupi poisiga ja tema tegi paljude asjade peale silmad suureks.

Härra veebel sõjaväes peabki madalat profiili hoidma, see on tervisele ja närvidele kasulikum :rolleyes:.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Tõsi ta on, vahepeal lasti ikka linnapeale laiama. Spordirühmal on selles mõttes ikka mõned eelised. Umbes 3-4 nädalavahetust olen välja saanud ja mõned korrad ka nädala sees. Kõiki kordasid peab ära kasutama ,et rauda tõstma minna ja see on mind ka, nagu Ott juba mainis, normaalses vormis hoidnud. Hommikuti ärkame teistest 20 min varem ja saame jõusaali minna. Mingeid süsteeme, kavasid jne ei ole aretanud, kuna treeni pääsemise kord on väga kaootiline. Vahel saab kaks korda päevas teha, mõnikord saab õhtul Revalisse minna, vahel peame niisama toas pingil istuma, kuidas kunagi. Kuid vähemalt saab trenni teha ja nuriseda ei saa. Muidugi metsas palke ei tõsta, väljaarvatud viimase laagri "haubitsad", mida me vapralt seljas pidime tassima. Sisekorrast ma rääkida ei saa, millest on kahju, kuna see annaks paljudele mingi ettekujutluse sõdurielust. Kui ma tahaks seda teha, peaksin selle veel ette näitama jne. Väkke minnes oli mul kaal 96,5kg nüüd 92,5kg, kui ma suudan nii lõpuni minna, siis peaksin ma enamvähem normaalse vormiga naasma, kuid samas ei saa rääkida võistlusteks ettevalmistamisest. Kuna nagu ennist mainitud on trennid kaootilised, vahel oled ise väsinud jne. Alguses üritasin endale mingit trenni sisu ette kirjutada, kuid see plaan läks kiiresti vett vedama. Kuna meid lastakse hommikuti terve rühmaga jõusaali, see teeb 30 inimest. Mõned küll lähevad jooksma, kuid sellegi poolest on seal kitsas ja pead haarama seda raskust, masinat, mis hetkel vaba on, kuna aega on vähe. Kuid üldine elu ja elu on ikka erinev sellest, mida ma ette kujutasin. Sinna veel juurde panna see, et erinevates pataljonides on elu hoopis teistsugune, pluss veel palju oleneb ülematest jne. Räägiti küll, et Sidepataljonis on elu lilleline ja hommikuti saab kooki moosiga, kuid säh, just rääkisin ühe kupi poisiga ja tema tegi paljude asjade peale silmad suureks.

Härra veebel sõjaväes peabki madalat profiili hoidma, see on tervisele ja närvidele kasulikum :D.

Pisara võtab silma kohe! Tubli sõdur! :rolleyes:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Räägiti küll, et Sidepataljonis on elu lilleline ja hommikuti saab kooki moosiga, kuid säh, just rääkisin ühe kupi poisiga ja tema tegi paljude asjade peale silmad suureks.

Äkki oli too tüüp tagalast pärit? Neil pidavat olema teiste kompaniidega võrreldes hoopis teistsugune elu.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Luure

Ei kujuta eriti ettegi, mis toimub kui kuperjanovlasi sidepataljoni õudustega suudetakse üllatada. Kui omal ajal käisid Tallinna üksuste ajateenijad igal nädalal linnaloal, siis meie kompanii istus oma teenistuse kuues kuni üheksas kuu ilusasti Võru metsades ja linnaloale sai selle aja jooksul terve kahe rühma peale mõni üksik mees. Muidugi kuivtoidupakid olid lemmikud. Metsas oli parem olla kui pataljonis, sest pataljonis oli talvel meie kompanii ülesandeks igal hommikul riviplats labidatega puhtaks lükata. 1998 aastal sadas lund igal öösel korralikult ning äratus oli kl 04:00, et hommikuseks võimlemiseks plats puhtaks saaks. Siis oli koomiline seis, kus C-kompanii mehed ise õhtuti hoopis kartuleid koorima tahtsid minna, sest siis sai teinekord paar tundi rohkem magada... Need, kes öösel kartuleid koorisid, ei pidanud järgmisel hommikul lund lükkama minema, vaid ärkasid hommikuvõimlemiseks 06:00. See oli ka suur loterii. Võis juhtuda, et järgmisel päeval oli kartulipuder, supp ja veel mingi kartuliroog ning vennad nüsisid nugadega kella 3-4-ni. Mis ei tapa, teeb tugevaks. :rolleyes:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ainult kaks nädalakest jäänud ja siis lastakse juba loom välja. Veabki vist lõpuni nii välja, et ei teki hiigelsuurt massi kadu. Kaal on ikka 92,5kg. Võimalik, et see langeb veel, kuna vahepeal peab veel natuke aega NATO pakke krõbistama. Esimesed kaks päeva mestas olles ei saanud aru mida need sõdurid kiruvad nende üle, JUMALA HEA JU! Aga millegipärast hakkab see paki sisu pikema ajaliselt vastu. Muidugi sprotte kõbistan hea meelega nagu väike hülgepoeg. Kuid peale chilli con carne söömist lööb sellise gaasipilve üles, et kuuskedel kukuvad okkad küljest ära. See nädal sai isegi täitsa korralikult trenni teha, kokku tuli vist kuskil 9 vms trenni. Kuna hommikuti saame jõukasse minna ja vahest lastakse linna peale trenni või siis pataljoni territooriumile sportima. Imelik mõelda jah 9 trenni, kuid see oleneb kuidas teha. Olen asja mõistusega võtnud ja teen kangi küllaltki kergelt, väikeste pausidega (1 min). Kuna taastumine on seal ka keerulisem, kuna vähem saab magada, süüa ei saa nii nagu vaja. Mitte et söök oleks halb, vaid söök on väga maitsev (pole selle 2,5 kuu jooksul kordagi järgi jätnud) aga see ei vasta spordimehe nõuetele. Siia juurde panna muidugi see, et süüa saab 3 korda päevas. Kui kõik see pull läbi saab on kokkulepitud, et vaatame üle mis seisus keha ja vaim on ning sealt hakkame edasi planeerima. Kas on mõtet hakata punnima minekut Eesti klassikalise kulturismi MM-ile või ei.

Nagu ennist mainisin saab süüa ainult 3 korda päevas ja seda muret olen ma lahendanud batoonidega. Kuna pulbritega on ebamugav mässata ja metsas on seda veel raskem teha. Esimene metsalaager meile ei antud isegi nii palju vett, et ma oleks saanud endale shake-i teha. Selle tarvis soetasin endale kahte sorti batoone Fast "Profx Lo-Carb" ja Fast "Sports Protein bar". Kuna valgust on sealses toidus puudust, on vaja vahel neid krõbistada. Jälle kuulmiseni!

Muudetud kasutaja Mikk Raudsepp poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Batoonid on tõesti head. Ise sõin ka lo-carbi, mis -tuleb tunnistada- on palju parema maitsega kui ma mäletasin! Lisaks teada-tuntud suurepärase maitsega luxust ja olimpi matrixit.

Sel kuul võtan neid kindlasti rohkem kaasa.

Aga ära nuta- sinu elu on ikka luksus päris kaitseväe kõrval. :D

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×