Jump to content
Kristjan-Johannes Konsap

Kristjan-Johannes Konsapi blogi

Recommended Posts

Mis veel uuemat?

Kui jätta kõrvale see, et elu ja trenn on üks suur rutiinne tsükkel, siis kutsuti mind ka sel nädalavahetusel naistepäevaüritusele ööklubisse.

Kuna Tartu poistel oli mingi teine tööots käsil, saatsin üritusele Marko Möldri ja tema sõbra. Ise jäin koju kuna polnud tuju pidutseda ja tahtsin eelnimetatud trenniks puhanud olla.

Marko kui noor ja vallatu poiss ei jõudnud seda pidu ära kiita. :D Naised olevat olnud meeletud. :P

Näo järgi otsustades on mees õnnelik :D

post-3216-0-45885300-1362941943.jpg

Ja siis paistab nagu kaht naist korraga krabavat. Busted! :D

post-3216-0-47243500-1362941936.jpg

Täna viisin Sparta FitShopi ees läbi ka FitShop Armlifting Cupi III finaali, mille võitjateks osutusid Rete Jallai ja rammumees Meelis Peil.

Meelise tulemus 94 kg tõstis ta Taavi Koovitiga 2.-3 kohta jagama meie üldtabelis.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Haha :D kirp, oli vaja seda teist pilti siis siia üles panna. Pidin tagama naistele lõbu ja seda ma ka tegin :D . Mõnus naistepäeva üritus see tõepoolest oli. Alati võib pidudel olla kainena ja tantsimine on päris korralik aeroobne trenn. Kui te ei taha sattuda ületreeningusse, siis peate ka lõõgastuma ja miks mitte niiviisi lõõgastuda aeg-ajalt.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Haha :D kirp, oli vaja seda teist pilti siis siia üles panna. Pidin tagama naistele lõbu ja seda ma ka tegin :D . Mõnus naistepäeva üritus see tõepoolest oli. Alati võib pidudel olla kainena ja tantsimine on päris korralik aeroobne trenn. Kui te ei taha sattuda ületreeningusse, siis peate ka lõõgastuma ja miks mitte niiviisi lõõgastuda aeg-ajalt.

Mr Mesi õpetus elab edasi! :D

post-3216-0-72308200-1362984670.png

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tere.

Kergem nädal on möödas ja alustasin taas uue korraliku kavaga.

Sedapuhku võtsin ette rinnalihase, mille arendamist pean tähtsaks ja mida peaks tegelikult fookuses hoidma terve ülejäänud aasta.

Üldiselt pean olulisemaks suuri lihasgruppe ja nn siluetilihaseid, mis laval olles suure võistlejatehulga puhul teistest eristab. Viimaste alla käivad siis jalad, selg ja õlad. Suure biitsepsiga võib küll saalis kaaslaste silmis kõva mees olla, kuid vabaltseisus, milles suurvõistlustel enamus aega veedetakse, ei ole see nii oluline.

Praegu võtan aga ühe tsükli kaupa ja selle kava järgi plaanin treenida järgmised 6 nädalat(sest aprilli lõpust/mai algusest teen jälle väikse dieeditsükli). Hetkel alustasin 80% oma rekordseeriast ehk 9x120 kg asemel 5x8x95 kg ja plaanin iga nädal 5 kg lisada. Eesmärk oleks lõpuks 120ga seeriaid teha.

Split ise on järgmine:

1. päev Rind(raske), õlg(kerge), triitseps

2. päev selg, trapets, biitseps

3. vaba(aeroobne)

4. päev Rind(kerge), õlg, triitseps

5. päev Jalg, säär, kõht

6. päev vaba

Jooksvalt katsetan, mis on optimaalne maht ja intensiivsus(kergel päeval).

Kaloraaži lõin ka uuesti kokku ja korrigeerisin väheke. Seadsin endale eesmärgiks 2700 kcal. Ca 40% e 250g süsivesikuid, ca 30% ehk 190g valke ja ca 30% ehk 100g rasvu.

Loodetavasti tähendab see ka väikest kaalulangust, sest olgem ausad, niipea kui oma plaanidest natukene kõrvale kaldun, läheb kõik lappama. Ehk kõik või mitte midagi. See tähendab siis seda, et kaal on paar kilo kõrgem kui tohiks olla.

Olen nüüd 9 kuud pärast kaitseväge treeninud ja eks see fookus kipub ikka ära kaduma, eriti kui võistluseesmärgid alles aasta pärast. Trenni muidugi meeldib teha, aga järgmise aastani ehk praktiliselt 2 aastat järjest kalori pealt süüa ikka ei jõua, mingi perioodi tahaks kõhu täis ka õgida.

Seda va motivatsiooni kõige kõrgema tipu kadu võib ka sest näha, et olen suure suuga lubanud teha vormipilte, aga pole teinud. Pidin minema DEXA-masinaga kehakoostist mõõtma, aga pole viitsinud. Õnneks on peagi tulemas võistluskuu, kust ehk motivatsiooni ammutada. Samuti lähevad ilmad ilusamaks ja varsti saab looduses närve puhata.

Seoses uue kavaga panin ka spetslisandid uuesti menüüsse. Ehk siis hakkasin laadima beeta-alaniini(nii saabub efekt varem), enne kerget trenni võtan 6 kps Pump+, vahest enne rasket trenni Workout Shocki. Kuna mõlemast saab kreatiini, siis trennijoogiks on vastavalt päevale kas Amino Rush või Intra.

Illustratsioonid eilsest seljatrennist.

post-3216-0-88077800-1363189025.jpg

post-3216-0-77764300-1363189026.jpg

Ja täna olin tubli: tegin hommikul tund aega stepperit. Tõmbasin oma punase dressika selga, surusin hambad kokku, manasin Kai Greene pildi ette ja suutsin selle aja ära tammuda. Stepperi kalorimõõdik näitab aga küll aiateibaid. Tervitused Kai Greene kõige suuremale fännile, Siim Kelnerile.

post-3216-0-26011000-1363189027.jpg

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Soovin vahepeal kõigile oma naisfännidele ilusat naistepäeva jätku ja ärge võõraks jääge. :P

Aaaaaw, how cute ! :)

Love to read your journal, even if I dont understand a word :D

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Aaaaaw, how cute ! :)

Love to read your journal, even if I dont understand a word :D

Well thanks, I guess. :D

I usually use google translator while reading the Finnish blogs. Nevertheless, half of the story always remains up to my imagination. :D

I was just writing about my new training routine and that it is hard to cencentrate 100% on the task at hand when the competition is as far as a year away.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Täna tegin siis kergelt rinda ja õlga, õla tagaosa ja triitseps veel ootavad oma aega õhtuse trenni käigus. Kui aega üle jääb, teen ka paarkümmend minutit kardiot.

Kuna uus tugev rinnatrenn on juba pühapäeval, hoidsin end täna rohkem tagasi kui algselt planeeritud.

Päris passimas siiski saalis ei käinud.

Tegin "aeglaslikku" kettidega surumist. Aeglaslikku seetõttu, et raskus oli natukene liiga suur kiirusliku jaoks. Aga päris huvitav ja vaheldusrikas oli siiski.

Teiseks harjutuseks varastasin idee Siim Kelnerilt, kes varastas selle oma iidolilt, Antoine Vaillantilt. Siim keelas mul Kai treeningmeetodite järgimise ära, kuna Kai on suur keemik. Selle asemel jälgime hoopis Antoine meetodeid, sest tema on väike keemik. :D

Aga harjutus ise oli kaldpinna trenazööril kummidega surumine. Selleks ehitasin valmis sellise ragulka:

post-3216-0-20238600-1363272116.jpg

Päris mõnus oli.

Veel jõudsin ära teha õla esi- ja keskosa. Esiosale tegin sedakorda veel hantlitega lendamist. Võib-olla võtan ka mingi surumise taas kavasse, kuigi koormust peaks esiosa nagu saama.

Vastukaaluks esmaspäevasele raskele hantlitega lendamisele tegin täna 3x15 trenažööril kõrvale lendamist.

Ahjaa: et kaalunumber oli siis täna hommikul 84,5 kg.

Et teil minu eepostele vahelduseks midagi vaadata oleks, siis jäädvustasin ükspäev oma trenniteekonda erinevate filtrite abiga ja avastasin, et olen ilgelt andekas fotograaf. :rolleyes:

post-3216-0-94330500-1363272335.jpg

post-3216-0-85484800-1363272342.jpg

post-3216-0-69419000-1363272351.jpg

post-3216-0-29657000-1363272359.jpg

post-3216-0-04090800-1363272368.jpg

post-3216-0-60827000-1363272182.jpg

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tänaseks sai Siimuga kokku lepitud ühine rinnatrenn Revalis.

Lamades surumises oli mul plaanijärgselt 5x8x100 kg(ehk iga trenn +5 kg), ca 9 kg raskem, kuid dieeditav Siim piirdus täna 6x100 seeriatega.

Seejärel tegime kaldpinnal hantlite surumist, seal lõpetasin sobivama hantli puudusel 8x40 kg. Kusjuures viimasel kordusel tundsin taas beeta-alaniini efekti: surumine kestis mingi 4 sekundit, kuid lihas ei väsinud ära ning aeglaselt, kuid kindlalt suutsin hantlid siiski üles suruda.

Kolmandaks tegime horisontaalpingil hantlitega lendamist.

Õlale tegin mina seistes kõrvale lendamist, viimane seeria 9x23 kg(jõu peale, käed küünarnukist 90 kraadi) Siim tegi istudes lendamist.

Esiosale tegin enesetunnet jälgides kergeid ploki ette tõsteid. Siim tegi seistes surumist.

Tagaosale ettekallutatult ühe käega plokil lendamisi. Siim tegi siinkohal veel kaks harjutust õla keskosale...

Triitsepsile tegime siis hoopiski Siimu pilli järgi tantsides Kelneri Kombot ehk prantsuse surumist hantlitega+Tate press 15+15 kordust.

Lõppu veel ühe käega kukla tagant surumist.

Pluss 40 min stepperit ja saunaringid.

Pilte tegime ka kuid antud kaalu juures seal dieeditavatele võistlejatele midagi vastu panna pole.

Plaanin DEXA masinaga kehakoostist mõõtma minna. Rasvaprotsendi osas mingeid üllatusi ei tule, kuid lihasmassi muutust tahaks mõõta küll.

PS! Eile käisin Eesti Nr 1 füsioterapeudi, Georg Laasiku juures massaažis. Viimasel ajal on mul selg ja trapets jälle ebanormaalselt pinges. Pärast seanssi ja ka täna on asi parem.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

PS! Eile käisin Eesti Nr 1 füsioterapeudi, Georg Laasiku juures massaažis.

Peaks endale vastava diplomi printima, väljastajaks märgin sinu :D

  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Küsimus sulle Kirp.

Missugused on su suured plaanid, sa oled kindlasti unistanud või mõelnud sellistest asjadest, ehk siis mis on su plaanid tulevikus? või elad sa üks päev korraga ja võtad elult seda, mida ta pakub või teed ise elu plaane?

Kas MM või EM tiitel? Kas V taseme treener? Oma jõusaal plaan asutada ja noori poisse piitsutada?

Kui suur saladus ei ole äkki räägid lähemalt? Fännklubil ka "kergem" elada :D

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Küsimus sulle Kirp.

Missugused on su suured plaanid, sa oled kindlasti unistanud või mõelnud sellistest asjadest, ehk siis mis on su plaanid tulevikus? või elad sa üks päev korraga ja võtad elult seda, mida ta pakub või teed ise elu plaane?

Kas MM või EM tiitel? Kas V taseme treener? Oma jõusaal plaan asutada ja noori poisse piitsutada?

Kui suur saladus ei ole äkki räägid lähemalt? Fännklubil ka "kergem" elada :D

Väga huvitav, et sa just seda just praegusel hetkel küsid. Kuna räägid elu pakutavast, siis saatusesse ma ei usu, aga huvitav kokkusattumus tõesti...

Eriti silmas pidades seda, et blogides küsitakse üldse vähe. Eriti eluliste asjade kohta.

Nagu oma persooniloos rääkisin, olen selle helesinise unistusena kirja pannud Euroopa meistri tiitli. Maailmameistritiitel, mis on küll enamiku eesmärgiks, tundub võimatu. Pidades silmas, et mul pole mingeid ideaalseid eelduseid. Laiade õlgade ja kitsaste puusadega Araablasaed sõidaks üle nagu teerulliga, arvan ma.

Mitte, et Euroopa Meistri tiitel muidugi käkitegu oleks. In fact, kui küsida, et kas ma 100% usun, et selle saavutan, siis pean vastama eitavalt. Ma võin LOOTA, aga ma ei saa (naiivselt) raudkindlalt uskuda. (Kuigi mõni ütleb, et see on millegi saavutamise eesmärk. On lugematul hulgal motivatsiooniraamatuid, mis seda väidavad. Või filme nagu "Pursuit of happiness", mis süstivad vaatajasse vastavat usku(ja võtavad vastutasuks süütu näoga vastu kinopileti raha). Kuid kas need pole mitte tilgad inimmeres? Vähemus, kes on suutnud elukadalipu läbida ja end kuuldavaks teha? Ülejäänud 90%, kes ka USKUSID, jäid elu hammasrataste vahele. Hüüdja hääleks kõrbes.)

Vastuseks Sulle, üks päev korraga ma ei ela. Kui me mõtleme selle all sama asja. Kuigi ehk oleks nii elu kergem...

Elu ei paku midagi, kui ise ei küsi.

(Samas "inimene teeb plaane ja jumal naerab". See on ka huvitav väljend.)

Aga üldiselt ma jah saatusesse ei usu. Kuigi tundub, et mõned mu eksirännakud siin elus, nt õpingute vallas, were meant to be. Ühesõnaga ma ei saa neid kahetseda, kuna olen nende käigus kohtunud suurepäraste inimestega ja sattunud olukordadesse, mis teevad elu elamisväärseks.

V taseme treener? Ei ole sellist eesmärki omaette. Kui üldse treeneriametist rääkida, siis praegu tunnen, et kuskil jõusaalis täiskohaga istuda ja konveiermeetodil üritada vormida inimesi, kes sellest ise huvitatud pole, ei ole kuigi rahuldustpakkuv. Tulevikus võib ette tulla, et pean oma sõnu sööma, et endal söök laual oleks... Rohkem meeldib mulle tegeleda võistlejatega. Aidata neil vältida vigu, mida ise teinud olen. Pakkuda erapooletut arvamust ja abi hetkel, kui endal juhe koos. Seal on ka tasu suurem, kuigi mittemateriaalne.

Hetkel pole ma end jõusaalitreeneri taseme mõttes arendanud, kuna usun, et see ei anna mulle otseselt midagi juurde. Peale paarisaja eurose augu rahakotis. Tavainimese jaoks ei ole see tase nii kui nii primaarne. Pigem on oluline see, kuidas treener end "müüa suudab"(nagu igas eluvaldkonnas).

Oma jõusaal? See oleks ka äge. Iga kulturisti teine helesinine unistus. Põhimõtteliselt on mul selleks isegi ehitusplats välja vaadatud naaberkrundil. Läheduses on asula süda, rahvamaja, koolimaja jpm. Treeniksin seal ise ja juhendaksin teisi. Kuid reaalsuses ei oleks sellele arvatavasti piisavalt turgu. Niiet see juhtub ka vaid siis, kui saan nii rikkaks, et seda enda lõbustamiseks omada suudan. Ehk siis never ever.

Aga taas kulturismi juurde tulles... Eesmärk oli järgmisel kevadel võistelda. Mõnes mõttes oleks seda juba varem vaja. Ma pole end nii ammu teistega laval võrrelnud, et ei kujutagi ette, mis tasemel oleks. Raske on kuhugi liikuda, kui ei tea, kus praegu ollakse. Samuti annab see alust igasugusteks väitlusteks virtuaalmaailmas, kus kõik on kui lõvikonservi söönud. :P

Samas huvitav, kuidas eesmärgid elus on suhtelised nagu ka kõik muu. Näiteks Mikk Raudsepp on juba Euroopa Meistriks tulnud ja ei pea enam midagi tõestama. Ta saab keskenduda karjäärile või perele või millele iganes, mida tähtsaks peab. Minu jaoks on see tiitel nii kauge ja seetõttu ka sedavõrd väärtuslik, et olen olnud nõus selle nimel sedavõrd kaua töötama. Naljakas on see suhteline väärtus. Meenub, et kunagi olevat alumiinium olnud väärtuslikum kui hõbe ja kuld, lihtsalt seetõttu, et see oli raskesti kätte saadav. Kui majaperemees sõi alumiiniumist nõudest, siis külalised pidid "leppima" kuld-ja hõbenõudega...

Ühesõnaga praegu peaks siis vaatama, mis see järgmine aasta võistlemise mõttes toob. Siis hakkab ka jooksma kümnes treeningaasta ja lõpeb ilusaim neljandik elust. Kas saab asja või peaks selle tuuleveskitega võitlemise lõpetama. Ehk jõuaks veel elu nautida?

Aga olgu. Tänud huvi tundmast ja sellised fundamentaalsed küsimused on ikka teretulnud.

Loodan, et ma ei pea kahetsema, et vähe avameelsem olin. Eestlase lemmiktoiduks jääb ikka teine eestlane.;)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Väga huvitav, et sa just seda just praegusel hetkel küsid. Kuna räägid elu pakutavast, siis saatusesse ma ei usu, aga huvitav kokkusattumus tõesti...

Eriti silmas pidades seda, et blogides küsitakse üldse vähe. Eriti eluliste asjade kohta.

Nagu oma persooniloos rääkisin, olen selle helesinise unistusena kirja pannud Euroopa meistri tiitli. Maailmameistritiitel, mis on küll enamiku eesmärgiks, tundub võimatu. Pidades silmas, et mul pole mingeid ideaalseid eelduseid. Laiade õlgade ja kitsaste puusadega Araablasaed sõidaks üle nagu teerulliga, arvan ma.

Mitte, et Euroopa Meistri tiitel muidugi käkitegu oleks. In fact, kui küsida, et kas ma 100% usun, et selle saavutan, siis pean vastama eitavalt. Ma võin LOOTA, aga ma ei saa (naiivselt) raudkindlalt uskuda. (Kuigi mõni ütleb, et see on millegi saavutamise eesmärk. On lugematul hulgal motivatsiooniraamatuid, mis seda väidavad. Või filme nagu "Pursuit of happiness", mis süstivad vaatajasse vastavat usku(ja võtavad vastutasuks süütu näoga vastu kinopileti raha). Kuid kas need pole mitte tilgad inimmeres? Vähemus, kes on suutnud elukadalipu läbida ja end kuuldavaks teha? Ülejäänud 90%, kes ka USKUSID, jäid elu hammasrataste vahele. Hüüdja hääleks kõrbes.)

Vastuseks Sulle, üks päev korraga ma ei ela. Kui me mõtleme selle all sama asja. Kuigi ehk oleks nii elu kergem...

Elu ei paku midagi, kui ise ei küsi.

(Samas "inimene teeb plaane ja jumal naerab". See on ka huvitav väljend.)

Aga üldiselt ma jah saatusesse ei usu. Kuigi tundub, et mõned mu eksirännakud siin elus, nt õpingute vallas, were meant to be. Ühesõnaga ma ei saa neid kahetseda, kuna olen nende käigus kohtunud suurepäraste inimestega ja sattunud olukordadesse, mis teevad elu elamisväärseks.

V taseme treener? Ei ole sellist eesmärki omaette. Kui üldse treeneriametist rääkida, siis praegu tunnen, et kuskil jõusaalis täiskohaga istuda ja konveiermeetodil üritada vormida inimesi, kes sellest ise huvitatud pole, ei ole kuigi rahuldustpakkuv. Tulevikus võib ette tulla, et pean oma sõnu sööma, et endal söök laual oleks... Rohkem meeldib mulle tegeleda võistlejatega. Aidata neil vältida vigu, mida ise teinud olen. Pakkuda erapooletut arvamust ja abi hetkel, kui endal juhe koos. Seal on ka tasu suurem, kuigi mittemateriaalne.

Hetkel pole ma end jõusaalitreeneri taseme mõttes arendanud, kuna usun, et see ei anna mulle otseselt midagi juurde. Peale paarisaja eurose augu rahakotis. Tavainimese jaoks ei ole see tase nii kui nii primaarne. Pigem on oluline see, kuidas treener end "müüa suudab"(nagu igas eluvaldkonnas).

Oma jõusaal? See oleks ka äge. Iga kulturisti teine helesinine unistus. Põhimõtteliselt on mul selleks isegi ehitusplats välja vaadatud naaberkrundil. Läheduses on asula süda, rahvamaja, koolimaja jpm. Treeniksin seal ise ja juhendaksin teisi. Kuid reaalsuses ei oleks sellele arvatavasti piisavalt turgu. Niiet see juhtub ka vaid siis, kui saan nii rikkaks, et seda enda lõbustamiseks omada suudan. Ehk siis never ever.

Aga taas kulturismi juurde tulles... Eesmärk oli järgmisel kevadel võistelda. Mõnes mõttes oleks seda juba varem vaja. Ma pole end nii ammu teistega laval võrrelnud, et ei kujutagi ette, mis tasemel oleks. Raske on kuhugi liikuda, kui ei tea, kus praegu ollakse. Samuti annab see alust igasugusteks väitlusteks virtuaalmaailmas, kus kõik on kui lõvikonservi söönud. :P

Samas huvitav, kuidas eesmärgid elus on suhtelised nagu ka kõik muu. Näiteks Mikk Raudsepp on juba Euroopa Meistriks tulnud ja ei pea enam midagi tõestama. Ta saab keskenduda karjäärile või perele või millele iganes, mida tähtsaks peab. Minu jaoks on see tiitel nii kauge ja seetõttu ka sedavõrd väärtuslik, et olen olnud nõus selle nimel sedavõrd kaua töötama. Naljakas on see suhteline väärtus. Meenub, et kunagi olevat alumiinium olnud väärtuslikum kui hõbe ja kuld, lihtsalt seetõttu, et see oli raskesti kätte saadav. Kui majaperemees sõi alumiiniumist nõudest, siis külalised pidid "leppima" kuld-ja hõbenõudega...

Ühesõnaga praegu peaks siis vaatama, mis see järgmine aasta võistlemise mõttes toob. Siis hakkab ka jooksma kümnes treeningaasta ja lõpeb ilusaim neljandik elust. Kas saab asja või peaks selle tuuleveskitega võitlemise lõpetama. Ehk jõuaks veel elu nautida?

Aga olgu. Tänud huvi tundmast ja sellised fundamentaalsed küsimused on ikka teretulnud.

Loodan, et ma ei pea kahetsema, et vähe avameelsem olin. Eestlase lemmiktoiduks jääb ikka teine eestlane. ;)

Suured tänud

Huvi tekkis just seepärast, et vist on tulnud väike plaan ka proovida lavale tulla. Trenni tehakse ikka, et võistlustele minna ;) Tundud just see õige inimene, kelle poole pöörduda, et mõni näpunäide ja mõnedele küsimustele vastuseid saada. Kuid sinna veel aega ^_^, ehk siis järgmise kevadeni :D Tuli idee järgmine kevade "loodetavasti" toimuval Reval Cup`il. Pidi olema hea esimeseks võistluseks. Kutsusin ka sõbra sinna, et tekiks ka omavahel väike konkurents, ehk kumb on paremas vormis. Me kohtume temaga võibolla mõni kord paari kuu jooksul ja seda ka mitte saunas ega trennis :D Oleks heateada, kummal on parem vorm.

Vot selline väike jutuke

Loodan, et mõistad mu muret ;) , sest temagi pidi kohalikelt abi küsima :D

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Suured tänud

Huvi tekkis just seepärast, et vist on tulnud väike plaan ka proovida lavale tulla. Trenni tehakse ikka, et võistlustele minna ;) Tundud just see õige inimene, kelle poole pöörduda, et mõni näpunäide ja mõnedele küsimustele vastuseid saada. Kuid sinna veel aega ^_^, ehk siis järgmise kevadeni :D Tuli idee järgmine kevade "loodetavasti" toimuval Reval Cup`il. Pidi olema hea esimeseks võistluseks. Kutsusin ka sõbra sinna, et tekiks ka omavahel väike konkurents, ehk kumb on paremas vormis. Me kohtume temaga võibolla mõni kord paari kuu jooksul ja seda ka mitte saunas ega trennis :D Oleks heateada, kummal on parem vorm.

Vot selline väike jutuke

Loodan, et mõistad mu muret ;) , sest temagi pidi kohalikelt abi küsima :D

Selge. Kuigi ma ei tea, kuidas see minu laiemate tulevikuplaanidega seotud on? :D

Kui on plaan lavale minna, siis leian, et selle nimel tuleb juba praegu tööd teha. Grimmimine ja laadimine jne-neid saab jah hiljem arutada, aga praegu peaks veenduma, et toitumine ja treening on ikka võimalikult eesmärki teenivad.

Loodame, et su entusiasm ei jahtu. Siis saame koos ühel laval võistelda. ;)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Hei.

Pole viitsinud mõnda aega blogimise ehk virtuaalse enesekiitmisega tegeleda. Aga nüüd hakkab käesolev kava lõppema ja on taas aeg endale vastu rindu taguda. :D

Hoolimata hetkel taevast langevast lumest tahab kevad üldiselt nagu ikka tulla. Valgust on rohkem ja seega energiat ka. Kas süüdi on kevadine loomariigi instiktide ergastumine või tarbitavad testotõstjad, aga seda va lammutamise jõudu oleks ka nagu rohkem.

Ühesõnaga, neljapäeval oli selle kava eelviimane tugev rinnatrenn. Kava progresseerumine nädalast nädalasse oli 5x8x95, 5x8x100, 4x8x105, 4x8x110 ja neljapäeval siis 3x8x115 kg. Nagu näha, olen raskuste kasvades hakanud mahtu vähendama ja sama käskis teha ka enesetunne.

Neljapäevane 3x8x115 kg oli raske ja tehnika kole nagu öö, aga ära see tuli. Samas ega senine rekordseeria 9x120 ka mingi textbook perfect vorm olnud.

Ehk kui ma suudan nüüd viimasel trennil teha 3x8x120 kg, siis peaks see igal juhul tähendama edasiminekut.

Muus osas olen taas proovinud kükkida ja põlv täitsa laseb. Eelmisel trennil piirdusin 6x130 kg. Tehnika oli üle pika aja tehes ebastabiilne ja põlv andis veidi tunda. Sel korral tegin probleemideta 6x130 ja kuna purakat veel oli, ka 4x140 kg väikse varuga. Viimasel andis põlv veidi tunda, aga muidu oli päris hea tunne sees. Usun, et kui varsti jälle 3+1 skeemi juurde naasen ja kükki tihedamalt harjutan, ei ole rekordseeria 8x140 ka kaugel. Iseasi, kas tasub seda taga ajada. V-o keskendun nagu rinna puhulgi rohkem pikematele seeriatele väikeste raskustega, et vigastusi vältida.

Paar päeva tagasi tegin ka jõutõmbes päris hea seeria. Seda pole ka ammu korrapäraselt teinud, aga nüüd, üle nädala proovides, on ka selles jõud kiiresti taastunud ja edasigi arenenud. Viimane vägitegu oli siis 12x160 kg, mis tähendaks ideaaltingimustes 230 kg rekordit. Usun, et jala jõu suurenemine väljendus ka siin. Muidugi on pikka seeriat kergem teha kui 230x1 tõmmata, kuna korduste vahel saab raskust põrgatada.

Kehakaal on ka juba 86 kg juurde tüürimas, mis aitab ka jõunäitajatele kaasa.

Täna on plaanis kerge rind-õlg-triits trenn koos Siim Kelneriga Spartas. Järgneva nädala trennid teen kerged ja lisan puhkepäevasid, et jõu tippu ajastada kava viimaseks rinnatrenniks.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×