Jump to content
Kristjan-Johannes Konsap

Kristjan-Johannes Konsapi blogi

Recommended Posts

Aga mina olen näinud elukese jooksul ühe korra kui Otil olid silmad megasuured ja mees kaotas korraks kõnevõime kui keegi kodanik Kalvi Orav kulturismivõistlustel lavale kavatses minna karvaste jalgade ja vägagi trussikuid meenutavate püksikestega :D

Nende pükstega ta laval käis, aga karvad jõudis maha ajada!

post-17434-0-05504400-1355340532.jpg

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nende pükstega ta laval käis, aga karvad jõudis maha ajada!

post-17434-0-05504400-1355340532.jpg

Jah, needsamad püksid! Mingi kiri oli ka veel ees. Kusjuures sääred olid karvased ja karvasteks need jäidki... Müstiline mees, kellest ei ole netiavarustes tänaseni kahjuks enam jälgegi. Ei teagi, kas seeoli unes või ilmsi :P

Share this post


Link to post
Share on other sites

Probleem ei ole pükstes (püksid võisid koju unuda), probleem on kesises vormis (kui ta just juunior polnud).

Muidu, kas kogu keha peab karvadest puhas olema? Mis siis juhtub, kui mõni mees karvase rinna või jalgadega lavale tuleb? Võetakse punkte vähemaks?

Näiteks käe karvad on ju enamasti nii heledad ja peened, et neid ei pane nagu tähelegi. Kalvi Orava pilte vaadates mina küll aru ei saa, et tal jalad karvased oleks olnud.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Probleem ei ole pükstes (püksid võisid koju unuda), probleem on kesises vormis (kui ta just juunior polnud).

Muidu, kas kogu keha peab karvadest puhas olema? Mis siis juhtub, kui mõni mees karvase rinna või jalgadega lavale tuleb? Võetakse punkte vähemaks?

Näiteks käe karvad on ju enamasti nii heledad ja peened, et neid ei pane nagu tähelegi. Kalvi Orava pilte vaadates mina küll aru ei saa, et tal jalad karvased oleks olnud.

Mäletan LEKVi 2011 kui heitluses olid esikoha peale Marti Taru ja Nikolai Kornišev. Martil said saatuslikuks rinnakarvad ja jäi absoluudis II kohale.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Probleem ei ole pükstes (püksid võisid koju unuda), probleem on kesises vormis (kui ta just juunior polnud).

Muidu, kas kogu keha peab karvadest puhas olema? Mis siis juhtub, kui mõni mees karvase rinna või jalgadega lavale tuleb? Võetakse punkte vähemaks?

Näiteks käe karvad on ju enamasti nii heledad ja peened, et neid ei pane nagu tähelegi. Kalvi Orava pilte vaadates mina küll aru ei saa, et tal jalad karvased oleks olnud.

Loomulikult peab ihu puhas olema- isegi udemed. Mingil suurvõistlusel oli ühel mehel kaenlaalune karvane ja see mees jäeti vist viimaseks. :rolleyes:

Share this post


Link to post
Share on other sites

Probleem ei ole pükstes (püksid võisid koju unuda), probleem on kesises vormis (kui ta just juunior polnud).

Muidu, kas kogu keha peab karvadest puhas olema? Mis siis juhtub, kui mõni mees karvase rinna või jalgadega lavale tuleb? Võetakse punkte vähemaks?

Näiteks käe karvad on ju enamasti nii heledad ja peened, et neid ei pane nagu tähelegi. Kalvi Orava pilte vaadates mina küll aru ei saa, et tal jalad karvased oleks olnud.

Niisama ei olegi karvadel midagi viga, kuid kui nende peale grimm kanda, siis läheb pilt koledaks.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Muretsen lihtsalt pojakese pärast,, sest iga kord kui ta Tartu retkelt saabub on ta sügavas depressioonis sellest, et endised trennikaaslased kasvavad nagu pärmi peal ,kuid tema ei arene nii kiiresti.... :(

Et ma enam linna pealt mingeid jutte ei kuuleks tüüpidelt, kes suuremate meeste iga sõna kullana võtavad, siis see on Oti isiklik järeldus ja kindlasti mitte tõde.

Sellega ammendaksin antud teema. <_<

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nagu eetrivaikusest järeldada võite, pole viimasel ajal mingeid hiilgetulemusi teinud. Paar nädalat raskuste järjest suurendamist annab tunda, kangile enam lisada ei anna, seega teen järgneva nädala kergelt.

Viimase nädala parimad pärlid on istudes kangi surumine 8x70 kg ja kitsalt surumine 7x100 kg, mis samas ei ole uued rekordid.

Jalatrennis tegin viienda seeriana kükki 20x100kg, mis oli ka huvitav kogemus.

Ka sel nädalal lükkasin rinnatrenni edasi tänase peale(rind oli kange 4 päeva).

Suurepärasest enesetundest hoolimata ei andnud täna uut rekordit teha, seega sain vastuse oma küsimusele, kas teha vahelduseks üks taastav nädal.

Lamades surudes tuli 4x122,5 kg ise+ 2 mustalt/abiga. Et lihast suurema raskusega harjutada, tegin sinna lõppu 140kgga ühe negatiivse korduse ja 140-150 kgga sirgetel kätel hoidmist.

Ülejäänud trenni võtsin juba märgatavalt kergemalt.

Parem õlg hakkas suurte raskustega tunda andma, mis ei ole positiivne.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Huvitav, et tihti on parem õlg see, mis tunda annab. Paremakäeliste probleem?

Mul ka ja see kadus alles peale 2 kuud kergema raskusega treenimist. Niipea kui lisasin rohkem koormust oli aga kerge ebamugavustunne tagasi.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Huvitav, et tihti on parem õlg see, mis tunda annab. Paremakäeliste probleem?

Mul ka ja see kadus alles peale 2 kuud kergema raskusega treenimist. Niipea kui lisasin rohkem koormust oli aga kerge ebamugavustunne tagasi.

Arvatavasti. Surumisel rinna tööle keskendumine on oma-ette kunst ning vähegi tugevam õlg kipub kohe vahele trügima ja liigselt kaasa aitama. Dominantne kehapool siis seda enam. Kulturistide puhul eriti tavapärane kuna surutakse tihtipeale väga palju tehnika tõttu õlaga.

Pakun, et nii mõnegi mehe jaoks oleks jõutõstjate tehnika õppimine kasulik, et vähendada traumasid ja seeläbi pikemas perspektiivis isegi paremat rinda omada. Vigane õlg teeb ka rinna treenimise pea võimatuks ning õlga on kerge vigastada. Jõutõstjate tehnika lubab seevastu triitsepsi tugevat tööd, mis palju vastupidavam vigastuste tekkele ning samas lubab kasutada suuremaid raskusi.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Arvatavasti. Surumisel rinna tööle keskendumine on oma-ette kunst ning vähegi tugevam õlg kipub kohe vahele trügima ja liigselt kaasa aitama. Dominantne kehapool siis seda enam. Kulturistide puhul eriti tavapärane kuna surutakse tihtipeale väga palju tehnika tõttu õlaga.

Pakun, et nii mõnegi mehe jaoks oleks jõutõstjate tehnika õppimine kasulik, et vähendada traumasid ja seeläbi pikemas perspektiivis isegi paremat rinda omada. Vigane õlg teeb ka rinna treenimise pea võimatuks ning õlga on kerge vigastada. Jõutõstjate tehnika lubab seevastu triitsepsi tugevat tööd, mis palju vastupidavam vigastuste tekkele ning samas lubab kasutada suuremaid raskusi.

Milline jõutõstjate tehnika on?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Huvitav, et tihti on parem õlg see, mis tunda annab. Paremakäeliste probleem?

Mul ka ja see kadus alles peale 2 kuud kergema raskusega treenimist. Niipea kui lisasin rohkem koormust oli aga kerge ebamugavustunne tagasi.

Kui nüüd mõtlema hakata, siis olen ka sama probleemiga kokku puutunud ja just parema õlaga. :huh:

Share this post


Link to post
Share on other sites

Arvatavasti. Surumisel rinna tööle keskendumine on oma-ette kunst ning vähegi tugevam õlg kipub kohe vahele trügima ja liigselt kaasa aitama. Dominantne kehapool siis seda enam. Kulturistide puhul eriti tavapärane kuna surutakse tihtipeale väga palju tehnika tõttu õlaga.

Pakun, et nii mõnegi mehe jaoks oleks jõutõstjate tehnika õppimine kasulik, et vähendada traumasid ja seeläbi pikemas perspektiivis isegi paremat rinda omada. Vigane õlg teeb ka rinna treenimise pea võimatuks ning õlga on kerge vigastada. Jõutõstjate tehnika lubab seevastu triitsepsi tugevat tööd, mis palju vastupidavam vigastuste tekkele ning samas lubab kasutada suuremaid raskusi.

Ainult rinna ja triitsepsiga surumist nimetatakse vist kitsalt surumiseks. ;) Õlg töötab paratamatult, eriti kui jõutõstjate stiilis kangi rinna alaosale lasta ja sealt diagonaalis pukkide poole liigutada. Mõni kulturist langetab kangi otse rinna ülaosale, mis isoleerib küll rohkem rinda kuid minu arust pole selles baasharjutuses omal kohal. Pluss nii läheb õlg veel suuremasse venitusse.

Küll aga esineb nn läbivajumist palju algajate seas, kes ilmselt valivad üle jõu käivad raskused. Sild kaob seljast ära, mitte rinda ei hoita ees, vaid hoopis õlgu.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Heihoo.

Olen vahepeal vaikselt võtnud. Pühadeaegseid vabu päevi kasutasin otstarbepäraselt ehk puhkamiseks. Eriti veel, kuna kerged treeningnädalad olid niikuinii plaanis.

12 tunnised magamised tõid täitsa inimese tunde sisse. Trenni siiski tegin, kasvõi ülepäeviti.

Jõulude ajal sai ka mõni päris hea trenn tehtud.

Kasutasin täiesti juhuslikke harjutusi ja kordusvahemikku, mis hetkel meeltmööda olid.

Kui Siim tegi jõulude ajal kangi tõmbeid 8x150 kg, siis mina suutsin teha 8x140, mis pole paha. Eriti kui pole kangi tõmbeid pikka aega teinud.

Ploki tõmbeid eest kitsalt tegin Revalis täisplokk+25 kg ketas 8x.

Biitsepsis olid max tulemused 6x62,5 kg kanti.

Aastavahetuse paiku proovisin üle pika aja ka sidemetega kükki, mis alguses polnud raw kükist kergem ühti. Tehnika vajab harjumist.

Siiski sain järgmisel jalatrennil paar kordust juurde ka raw kükile. Tolle trenni lõppu tegin veel pukkidele veerand ja poolkükke, et raskustunnetust harjutada. Raskustes läksin välja 170 kgni veerandkükis pukkidele+ nullist tõus.

Kaal pühadega veidi tõusis, kuid ei midagi hullu. Hetkel olen tagasi 83 kanti ja juba alla selle, sest jaanuari üritan kasutada kui dieedikuud.

Plaanis on alla võtta 500g nädalas, selleks langetasin ka oma kaloraaži 3000 kcal pealt 2500 kcal peale.

Call me mad, aga tegin ka orienteeruva kaalugraafiku terveks järgmiseks aastaks. Sealt selgub, et ega ma väga palju üle 85 kg ei saagi tippkaalu ajada, kui võistluseelset dieeti jälle pikaks ei taha venitada.

Mõtlesin jaanuaris proovida suvist "üks nädal pikad seeriad, teine nädal jõu peale" lähenemist, aga mõtlen veel. Väga raskeid trenne ei taha rinnale teha, kuna õlg andis vahepeal tunda isegi biitsatrennis.

Eile tegin kergema jalatrenni 15ste korduste ja isoleerivamate harjutustega. Täna hommikul rinna ja õhtul õlg+triitsepsi. Väga hea vaheldus, lihaseid läksid täis nagu õhupallid.

Vaevalt, et minu "head uut aastat" teile tõepoolest üdini hea aasta toob, aga võtaksin oma soovi(tuse) kokku sõnadega "Elage ja laske teistel elada".

Produktiivset aastat sellegipoolest!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Täna tegin siis "kerge" jalatrenni Revalis, et proovida ära Samakamehe laenatud tõstesaapaid. Kuna Spartasse tulid tõstesaapad müügile, olen mõelnud nende soetamisele. Kommentaarid on küll kiitvad, kuid tahtsin ka ise enne ostu järele proovida. Kui ühe trenniga midagi aru peaks saama.

Ühesõnaga on kõige märgatavam stabiilsus ja tasakaal, mis tulenevad jäigast, siledast tallast. Nendega kükkides oleks jalad nagu magnetiga maa küljes või betoonkingad jalas kui veidi värvikamalt kirjeldada(loodan et noored, kes praegu keemia jaoks raha laenavad viimast kunagi tunda ei saa). Tänu sellele saab kogu jõu rakendada jalgadega surumisele ja ei pea kartma jalgade "ujumist" nagu jooksutossu puhul.

Teine asi, mida kohe tundsin, oli kõrgemast kannaosast tingitud suurem koormus reie nelipeale, mis on hea, kuna kükki me ju eelkõige nelipea arendamiseks kasutame.

Viimane tingis küll keha harjumatu asendi ja väikse ebastabiilsuse jalgadest ülevalpool, kuid see on esimesel korral loomulik. Keha(selja)asendit olen pidanud veidi korrigeerima ka tossult tennisele üle minekul. Noh kui tennisega kükkida, surud end otse üles jalalabade suhtes. Kui jalg on kannast veidi kõrgemal, suruksid sama liigutuse korral end veidi diagonaalsemalt ettepoole, mille korral võib liialt ette kalduda.

Tänased abimehed

post-3216-0-22114300-1357421566.jpg

Vaata kui kõrgele tõuseb minu jalg,

Vaata mis mustriga on minu tald.

Enne kui numbreid lugeda üldse jõuad

Olen ma purustand su... rekordid!

post-3216-0-07019700-1357421578.jpg

Üldhinnang on seega positiivne, miinused saab kanda vaid harjumatuse arvele. Kuigi tõstesaapad on paras investeering(Spartas 129.50€), siis neid 1-2x nädalas vaid jalatrennis kasutades peaks see olema üpris mitme-mitme aastane suhe.

Spartas on müügil Power Perfect II mudel. Eeldan, et saabastel pole erilist vahet.

post-3216-0-09858400-1357421331.jpg

Ehk siis must-valgelt kirjeldades kükkisin täna veel viimasest jalatrennist valusast jalast hoolimata väikse hooaja rekordi. Kuigi üldiselt proovin vahelduseks pigem pikemaid seeriaid, üritan jala jõudu ikkagi üles ajada, kuna tahan veebruarist alustada Smolovi kükikavaga. Vaatan siin oma seinal olevat motivatsioonipildikest hetke Euroopa tippudest ja no jalg on ikka põhilihas, tundugu see nii proportsioonist väljas kui tahes.

Väike random pilt ka, et blogi värvikam oleks,.

post-3216-0-63182400-1357423676.jpg

Mulle endale meenus tänase liibuva trenniriietusega see stseen Norbitist.

Selle väga graafilise kujundiga ma lõpetan ja soovin teile head und, kui pärast seda üldse magada saate. :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Näituseks, sellised saapad, koguni ka 46 numbriga, on võimalik saada vaid 80 euroga:

Ma ei saa aru, kuidas siin nii kallid kõik need asjad on. Plaan on sellised asjandused ka endale soetada, aga selliste summade eest ma seda küll teha ei suuda.

post-4071-0-61181200-1357462627.jpg

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kui sa tähele paned Oskar, siis iga pildi peal kus hind langeb, siis muutub ka kinga välimus. Esimesel kahel juhul on tegu maailma tippbrändidega Nike ja Adidas, kuid kolmandal on küll justkui 3 triipu, kid ma kahtlen kas need on Adi omad? Selge, et oma töö teevad needki tõenäoliselt ära, kuid olen ise ka proovinud erinevaid tõstekingi ja senini jätsid just Nike omad kõige pehmema mulje, st teised on vähemasti esialgu kui ei ole sissekäidud hästi jäigad, st. et pealisnahk on kõva, kuid Nike omadel oli küll tunne et pealt on nagu toss ja tald on korralikult jäik eks hind oli ka topelt kallim, kuid see vahe oli tunda ka.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kui juba jutt nende saabastega kükkimisele läks, siis küsiksin Otilt, et, nagu olen aru saanud, et oled nendega proovinud kükkida, kuid stabiilselt siiski igal kükkimisel/jalapäeval neid ei kasuta. Et kuidas kommenteerid ise nendega kükkimist või miks koguaeg ei kasuta kükkimisel? Kas siiski ei istu päris hästi nendega kükkimine, midagi häirib vms? Sest tegelikult ise taotlen neid ka seetõttu, et rohkem nö. jala, iseäranis esikülje pealt kükkida. Huvitav, paljud kulturistid neid üldse kasutavad kükkimisel?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kui juba jutt nende saabastega kükkimisele läks, siis küsiksin Otilt, et, nagu olen aru saanud, et oled nendega proovinud kükkida, kuid stabiilselt siiski igal kükkimisel/jalapäeval neid ei kasuta. Et kuidas kommenteerid ise nendega kükkimist või miks koguaeg ei kasuta kükkimisel? Kas siiski ei istu päris hästi nendega kükkimine, midagi häirib vms? Sest tegelikult ise taotlen neid ka seetõttu, et rohkem nö. jala, iseäranis esikülje pealt kükkida. Huvitav, paljud kulturistid neid üldse kasutavad kükkimisel?

Ma olen proovinud, kuid kuna kohe tol korral ära ei ostnud Nike omasid, siis pärast enam ei olnud sobiliku numbrit (Hind oli sela 200€ tuuris). Kuna mul on ka Nikega leping, siis mul ei ole ka võimalust muid jalanõusid kanda - tõenäoliselt oleks praegu ka paraja numbriga saada (kuid selline see tippsportlase elu on). Leidsin Nike -st. tugevama tallaga sisejalanõud, mis on mulle ka kükkimisel hästi sobinud ,kuid kindlasti on saabas parem lahendus ja ütleme nii, et investeering vähemalt 10 kui mitte rohkemaks aastaks, kui neid ainult jalapäeval kasutada. Kuid minuteada ei ole neid saapaid enam Eestis müügil - Märt kui loed, siis ütle, kas teil on tulemas või kuskil veel Nike omasid ka olemas?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Soetasin reedel Sparta Fitshopist eelpool mainitud Adidase tõstekingad. Kuna samal päeval oli ka kerge kükk siis proovisin kohe ära ja ütleks et tavalise tossuga võrreldes on vahe mäekõrgune. Jalad on fikseeritud, mingit ebamäärast liikumist pole. Lisaks meeldib mulle see veidi kõrgem kannaosa. Mina arvan et tõstekingad on hea investeering.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Soetasin reedel Sparta Fitshopist eelpool mainitud Adidase tõstekingad. Kuna samal päeval oli ka kerge kükk siis proovisin kohe ära ja ütleks et tavalise tossuga võrreldes on vahe mäekõrgune. Jalad on fikseeritud, mingit ebamäärast liikumist pole. Lisaks meeldib mulle see veidi kõrgem kannaosa. Mina arvan et tõstekingad on hea investeering.

Ah sina olidki see õnnelik. :D

Tellisin suurusi juurde. Loodan, et jõuavad ka lähiajal. Noh ikka meestesuurusi 44, 45 jne, kuigi need on mingis USA mõõdustikus, a la 44 1/3 jne. Tõstesaabastest on mulle sobinud ka veidi väiksem suurus kui tavalise jalanõu puhul.

Investeering on see tõesti ja üpris pikaajaline. FitShopi kliendikaardiga saab ka -10% alla nagu ikka.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Hetkel ei räägi ma teile sellest, kuidas dieet sujub, vaid paluks veel ühe asja suhtes spetsialistide nõu.

Mitte et ma tahaks jätta muljet nagu mul oleks raha, aga plaanis on endale üks asjalik fotokas osta.

Üks tuttav fotograaf soovitas mulle kindlalt Canon PowerShot SX500 IS, mis on selline mitmekülgne "hea seebikas".

Vormipilte saab sellega igal juhul teha ja kuigi ehk võiks proovida uue hobina ka amatöörfotograafi ametit, siis antud hinnavahemikus vist head peegelkaamerat niikuinii ei saaks. Viimase puhul pidavat edaspidi tekkima ka ahvatlus igasuguseid kalleid lisavidinaid osta.

Uurisin netist veits arvamusi ja vähemalt zoom on muljetavaldav: sellega peaks saama isegi kulturisti naha alla zoomida.

Info ise SIIN

post-3216-0-49948700-1357652607.jpg

Ilmselt on põhiküsimus, millest soovitused lähtuvad, mida ma sellega teha tahan?

No nagu öeldud, igapäevaseid trenne jäädvustada ja võimaluse korral ka loodust jne pildistada-peaks olema suht huvitav rahustav hobi.

Ise ma igasuguseid tehnilisi andmeid ei jaga ja seega mingit lähtepunkti anda ei oska.

Igasugused arvamused ja soovitused teretulnud.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mitte, et ma end fotospetsialistiks peaksin, aga kui soov peale vormipiltide veel muud pildistada (loodust kasvõi näiteks), võtaksin pigem peegelkaamera, kasvõi mõne natuke odavama otsa oma, kui ei taha palju raha sinna alla panna. Esiteks saad vahetada objektiive (lainurk vs. teleobjed), lisaks on rohkem mänguruumi fookussügavustega. Pimedamate aegade jaoks kulub ära valgusjõulisem objektiiv. Selle SX'ga võid natuke vähem valgustatud ruumides hätta jääda ning built-in flash pole ka kõige parem lahendus. Ka loodust pildistades sõltub palju sellest, mida sa täpselt tahad looduses pildistada, kas teha maasikufotosid mägedest-jõgedest või teha makrofotot jääkristallist/kärbsest...

Olen ise ka amatöörfotograaf, tegelenud nüüdseks täpselt aasta. Ja tõesti on soov alguses järjest paremat tehnikat juurde osta peegelkaamerale, aga samas see on mööduv kui hakkad aru saama, mida sul tegelikult reaalselt ka vaja läheb ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×