martin1333 0 Report post Posted July 19, 2010 http://www.fitness.ee/?act=article&art...D=1200〈=1*** Vince Gironda: „Mida suuremad on teadmised inimkeha anatoomiast ja harjutuste olemusest ning toimest, seda väiksemat inventari te harjutamiseks vajate.“ Selle on välja öelnud väga paljud respekteeritud treenerid ja treenijad. Ma nõustun nendega täielikultMulle väga meeldib see artikkel.Kordumatud tõed , mida tuleb endale aeg-ajalt meelde tuletada :reaalsete eesmärkide püstitamine ja nende ellu viimine,pingutamine millegi nimel , usk harjutuste mõjusse ( kükk,jõutõmme suurendab hüpet ,kuid keegi ei tea miks) Share this post Link to post Share on other sites
Nesatur 10 Report post Posted July 19, 2010 Asjalik artikkel. Share this post Link to post Share on other sites
ROtter 198 Report post Posted July 20, 2010 *** Kuidas ja miks kükk, jõutõmme ning klassikalised tõsted annavad kiirust, jõudu, plahvatust ning hüppevõimet...sellest ei saa tegelikult enamus inimestest aru. Hüppevõime on jumala poolt antud anne nagu lauluoskus või maalimisoskus. Share this post Link to post Share on other sites
MoloM 14 Report post Posted July 20, 2010 *** Kuidas ja miks kükk, jõutõmme ning klassikalised tõsted annavad kiirust, jõudu, plahvatust ning hüppevõimet...sellest ei saa tegelikult enamus inimestest aru. Hüppevõime on jumala poolt antud anne nagu lauluoskus või maalimisoskus.Ka hüppevõimet on võimalik tugevalt arendada. Ise olen elav näide Share this post Link to post Share on other sites
vend vähk 659 Report post Posted July 20, 2010 *** Kuidas ja miks kükk, jõutõmme ning klassikalised tõsted annavad kiirust, jõudu, plahvatust ning hüppevõimet...sellest ei saa tegelikult enamus inimestest aru. Hüppevõime on jumala poolt antud anne nagu lauluoskus või maalimisoskus.Laulmisega on nii, et tänapäeva laulustaaridest küllaltki suur protsent tegelikult ju ei oska laulda ja maalimisega on võimalik samuti teised ära petta kui omandad kunstikoolis vajalikud põhitõed Hüppevõimega on nii, et kõik sõltub sellest, kui palju sind ehmatatakse Usun, et oma elu kõige kiiremad 100 meetrit jooksin noorena maal raiesmikul kui suurele herilasepesale peale astusin, mitte spordisaalis. Share this post Link to post Share on other sites
ROtter 198 Report post Posted July 20, 2010 Ka hüppevõimet on võimalik tugevalt arendada. Ise olen elav näide Loomulikult on kõik anded arendatavad, aga kui paljudest on saanud pavarottid või picassod? Share this post Link to post Share on other sites
Aile 1 Report post Posted July 20, 2010 Loomulikult on kõik anded arendatavad, aga kui paljudest on saanud pavarottid või picassod?...et siis, kui ikka pavarotistumist loota ei ole, peaks laulmise lõpetama? ...jne jne Share this post Link to post Share on other sites
ROtter 198 Report post Posted July 20, 2010 ...et siis, kui ikka pavarotistumist loota ei ole, peaks laulmise lõpetama? ...jne jneKui ise aru ei saa ja märku antakse, siis kindlasti. Share this post Link to post Share on other sites
ROtter 198 Report post Posted July 20, 2010 Kui palju võiks tema kangiga kükkimise rekord olla? Share this post Link to post Share on other sites
Janar Rückenberg 172 Report post Posted July 20, 2010 Ära Rotter hakka nüüd tähte närima ja jama ajama , loomulikult talendid on talendid ja hüppevõime on suuresti geneetikaga kaasa tulnud. Arvan, et saad väga hästi aru millest räägime...räägime keskmisest inimesest, kel soovi hüppevõimet parandada...sellisel juhul on raske kükk, tõmme ja rinnale võtmine üks kolmest võimalusest, kui soovime oma hüpet parandada. Teine oluline nüanss on hüppe tehnika, keha ja kehaosade kinemaatika hüppamisel ja kolmas oluline aspekt on spetsiaalsed hüppeharjutused (plüomeetria), mida tehes õpetame lihaseid, kõõluseid ja sidemeid nende struktuuride väljavenitamisel vabanevat energiat ära kasutama. Share this post Link to post Share on other sites
-TANK- 54 Report post Posted July 20, 2010 Aga milline oleks ideaalne vastupanu, maht ja treeningsagedus ntx. p6lveliigese v6i m6ne muu liigese raskustele vastupidavamaks muutmiseks.??? Share this post Link to post Share on other sites
Sarge 385 Report post Posted July 20, 2010 (edited) Ma arvan, et 100 kg kükib ikka ära. Olen näinud TÜ Spordihoones, kuidas kergejõustiku naised tohutuid raskusi rinnale võtavad ja kükivad ning poolkükist üleshüppeid teevad.Edit:Lisan juurde, et kõik asjad on kaasasündinud. Näiteks ka rasvaprotsent ja seda saab samamoodi mõjutada nagu kõiki teisi asju.http://www.fitness.ee/?act=article&articleID=1192"Kui te ennast jälgite, siis näete, et teie organismil on mingi „lemmikrasvaprotsent“ või konditsioon, mille poole kisub siis, kui te küll treenite ja toitute enam vähem normaalselt (enam vähem kvaliteetselt), kuid dieedis siiski ka väga erilisi pingutusi ei tee. Näiteks kui te olete olnud dieedil ja rasvaprotsent on olnud 7% peal ja kui te nüüd lasete vähe lõdvemaks, siis tõuseb rasvaprotsent mõnusalt ja kergelt kohe 10% - ni ja püsib seal. See ongi see punkt, mis organismile meeldib." Edited July 20, 2010 by Sarge Share this post Link to post Share on other sites
martin1333 0 Report post Posted July 21, 2010 Kui palju võiks tema kangiga kükkimise rekord olla?2korda oma kehakaalu kükkides on tal jalgades vajalik jõud olemas.Eks see ca. 90-100kg ole. Share this post Link to post Share on other sites
Bulletproof 2 Report post Posted July 25, 2010 küsimus artiklist, mille vastust isegi tahaks siin lugeda...Kas teie teate mis vahe on kas teha kõik seeriad sama raskusega või püramiidida? Share this post Link to post Share on other sites
Sarge 385 Report post Posted July 25, 2010 Pole 100% kindel, kuid arvan, et nii hakkab tööle rohkem lihaseid - motoorsete ühikute arv tõuseb. Share this post Link to post Share on other sites
Janar Rückenberg 172 Report post Posted July 26, 2010 Arvan, et püramiiditud seeriate ja sama raskusega tehtavate seeriate erinevuseks ei ole ka rekruteerunud motoorsete ühikute arv, kuna motoorsete üksuste arv, mis töösse tuleb suureneb seeria seerialt mõlemalt juhul. Kui suruda 120 kg - ga 5 x 5, siis raskus igal seerial on küll sama, kuid seeria seerialt suureneb tahteline pingutus, mis mobiliseerib ikkagi enam motoorseid üksusi töösse. Share this post Link to post Share on other sites
AlanBStard 126 Report post Posted July 26, 2010 Ma arvan et kasutatakse ära seda suurenenud rekruteerunud motoorsete ühikute arvu Näiteks ka rasvaprotsent ja seda saab samamoodi mõjutada nagu kõiki teisi asju.http://www.fitness.ee/?act=article&articleID=1192"Kui te ennast jälgite, siis näete, et teie organismil on mingi „lemmikrasvaprotsent“ või konditsioon, mille poole kisub siis, kui te küll treenite ja toitute enam vähem normaalselt (enam vähem kvaliteetselt), kuid dieedis siiski ka väga erilisi pingutusi ei tee. Näiteks kui te olete olnud dieedil ja rasvaprotsent on olnud 7% peal ja kui te nüüd lasete vähe lõdvemaks, siis tõuseb rasvaprotsent mõnusalt ja kergelt kohe 10% - ni ja püsib seal. See ongi see punkt, mis organismile meeldib."Sellest tasakaalupunktist räägitakse palju. Et tõenäoliselt töödeldud toiduained nihutavad seda tagasisidemehhanisme paigast ära keerates püsivalt ülespoole. Sünnihetkel külma vette viskamine allapoole. Ja on hulk teooriaid mis seda eluajal võiks alla nihutada Share this post Link to post Share on other sites
henri91 0 Report post Posted July 26, 2010 ootan järgmist osa juba, päris huvitav on lugeda. Share this post Link to post Share on other sites
Bulletproof 2 Report post Posted July 26, 2010 Arvan, et püramiiditud seeriate ja sama raskusega tehtavate seeriate erinevuseks ei ole ka rekruteerunud motoorsete ühikute arv, kuna motoorsete üksuste arv, mis töösse tuleb suureneb seeria seerialt mõlemalt juhul. Kui suruda 120 kg - ga 5 x 5, siis raskus igal seerial on küll sama, kuid seeria seerialt suureneb tahteline pingutus, mis mobiliseerib ikkagi enam motoorseid üksusi töösse.Põhimõtteliselt ei ole siis suurt vahet kumba moodi treenida? Olen siiani arengu nimel teinud püramiiditud seeriaid. Kui teha sama raskustega seeriaid, siis on areng sama? Vahet ei tohiks ju olla, või? Share this post Link to post Share on other sites
rait83 26 Report post Posted July 27, 2010 (edited) Põhimõtteliselt ei ole siis suurt vahet kumba moodi treenida? Olen siiani arengu nimel teinud püramiiditud seeriaid. Kui teha sama raskustega seeriaid, siis on areng sama? Vahet ei tohiks ju olla, või?Kui tahad pidevalt progresseeruda siis 5x5 sama raskusega on minu arust vaimselt raskem. Sest kui hakkad jõudma oma potentsiaali lähedale, siis läheb 5x5 väga raskeks. Mõtle, kui esimene viiene seeria võtab juba tudisema, siis ülejäänud 4x5 on päris hullumaja. Püramiidimisega 5x5 lihtsalt erineb selle poolest, et lõpus saad kasutada suuremat tööraskust kui tavalise 5x5-ga. Mida see annab? Võibolla rohkem jõudu... Edited July 27, 2010 by rait83 Share this post Link to post Share on other sites
rait83 26 Report post Posted July 27, 2010 (edited) Võibolla on kellelgi oma kogemusi rääkida 5x5-st. Sattusin kord ületreeningusse, kuna tegin samaaegselt kükis ja tõmbes 5x5-t. Edited July 27, 2010 by rait83 Share this post Link to post Share on other sites
Bulletproof 2 Report post Posted July 27, 2010 Kui tahad pidevalt progresseeruda siis 5x5 sama raskusega on minu arust vaimselt raskem. Sest kui hakkad jõudma oma potentsiaali lähedale, siis läheb 5x5 väga raskeks. Mõtle, kui esimene viiene seeria võtab juba tudisema, siis ülejäänud 4x5 on päris hullumaja. Püramiidimisega 5x5 lihtsalt erineb selle poolest, et lõpus saad kasutada suuremat tööraskust kui tavalise 5x5-ga. Mida see annab? Võibolla rohkem jõudu...seda ma ka ise mõtlesin, et vaimselt sama raskusega raskem treenida... olen varem lühikest aega nii treeninud...a see oli tingitud vigastusest taastumisega. peaks uuesti ette võtma ja proovima, kuidas arengule mõjub Share this post Link to post Share on other sites
