Mis vahe nendel kahel jooksustiilil?

[minaolinsiin 0]

Kas ja kuidas täpsemalt on vahe neil kahel erineval jooksustiilil( mõtlen just mõju poolest kehale,füüsisele jms.)

1,) Tavaline rahulik sörkjooks, käed liiguvad rütmikalt kõrval, samm on keskmiselt pikk

2,) Jooks pigem nagu väikeste tihedate sammudena, ülakeha ja käed liiguvad kaasa minimaalselt

Ütlen veel, et jooksu kiirust suudan hoida sama, lihtsalt siis tehnika erinevus kas siis jalgade töö tihedam ja kiirem või siis pikem. Jooksen füüsilise vormi parandamise, hea enesetunde ning reie ja istmiku piirkonda oleks soov paari cm. võrra vähendada.

[Kassisilm 0]

Teine säästab oluliselt energiat. Sedamoodi püüdis treener meid laagris jooksma õpetada, kui oli vaja läbida pikki vahemaid. Paraku minu jaoks see ongi tavaline sörkjooks. Loogiliselt võttes, kuna teine säästab oluliselt energiat, siis järelikult esimene kulutab seda rohkem..

[jrx 142]

Keskmiselt pikk samm = suurem pidurdus jala mahapanekul = suurem põrutus kehale.

[matroxx 22]

pikem samm on vastupidiselt kõige parem.

tihedad tippivad sammud lõhuvad liigeseid kõige rohkem.

lühemad sammud sunnivad kannapeal jooksma mis on kõige hullem varjant.

pean silmas siis just sörgist kiiremat tempot.

Muudetud Aprill 13, 2010 kasutaja matroxx poolt

[Nesatur 10]

pikem samm on vastupidiselt kõige parem.

tihedad tippivad sammud lõhuvad liigeseid kõige rohkem.

lühemad sammud sunnivad kannapeal jooksma mis on kõige hullem varjant.

pean silmas siis just sörgist kiiremat tempot.

Sörgist kiiremal tempol sa oled just varvaste peal ju.

Kui kiiresti jooksed.

[matroxx 22]

päkapeal tegelikult.

sry sain teemast valesti aru alguses.jutt käis sörgist mitte tippkiirusel jooksmisest.

[daman 0]

1) Pea ei tohiks üles alla üldse liikuda.

2) Käed peavad liikuma mõõdukalt, ülakeha samamoodi, ilus käe nurk oleks 90 kraadi ja ranne ei tohiks (sörgil vähemalt) vöökohast tahapoole liikuda.

3) Olulisem on sammu tihedus, kusjuures sammu pikkust suurendades suureneb kiirus. Õige oleks asetada esimene jalg otse enda alla (mitte ette!) täistallale ja sealt kerida üle varvaste, tõugates ka päkaga.

Paljud inimesed teevadki selle vea, et panevad jala kaugele ette ja esimese asjana puutub maad kand. Loogiline, et kogu keha raskuse saavad sel juhul põlved ja pole midagi imestada kui hiljem üldse joosta ei saa. Ikka esmase löögi võtab vastu päkk ja seejärel põlv/puus.

Kusjuures kõige loomulikuma jooksutehnika saab kätte, kui joosta paljajalu kõvemal pinnasel. Instinktiivselt hakkab inimene jooksma üle päka ja jalga otse enda alla panema.

[jrx 142]

+1

[smack 2]

Pikamaajooksul maandud pöia välisküljega, keskmaajooksul maandud pöie keskosaga.