Jump to content
Sign in to follow this  
SANDERSANDER

Pulss ja Süda

Recommended Posts

Peale trenni sisi avastsin sellised näitajad:

Pulss: 92

Süda: 84

On see võimalik? Olen ise ka teadlik ,et mdiagi on väga valesti.

Olen teinud nii EKG kui ka koormustesti. Üldvastupidavus pidi nõrk olema.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Peale trenni sisi avastsin sellised näitajad:

Pulss: 92

Süda: 84

On see võimalik? Olen ise ka teadlik ,et mdiagi on väga valesti.

Olen teinud nii EKG kui ka koormustesti. Üldvastupidavus pidi nõrk olema.

Pulss ei ole küll kõrge, kohati isegi imelikult liiga madal :blink:

Share this post


Link to post
Share on other sites
Peale trenni sisi avastsin sellised näitajad:

Pulss: 92

Süda: 84

On see võimalik? Olen ise ka teadlik ,et mdiagi on väga valesti.

Olen teinud nii EKG kui ka koormustesti. Üldvastupidavus pidi nõrk olema.

Enda arust olen nutikas, aga mis tähendab Süda 84? Kas katsusid südant ning lõi 84 lööki minutis?:blink:

Sa mainisid, et mõõtsid pulssi 3 tundi peale trenni. Tsipa kõrge ta on siiski. Normaalne vahemik oleks 60-80. Kuna treenitus kehva, siis võimalik, et taastumine võtab kauem aega. Pulsi järgi on taastumist koormusest väga hea kindlaks teha. Samas mu enda SLS on hetkel arvuti taha istudes 50 kanti.

Samas on veel palju võimalusi, mis pulss kõrge on. Mõõtma peaks lamadesolekus....

Share this post


Link to post
Share on other sites
no 100+ peaks ikka olema

Mul Tavaliselt nii 110 puhkekal.

Aga teema ongi just see, et sa ütlesid, et sul oli selline pulss pärast trenni.

Kohe pärast trenni on mul ka nt madal. Teen nt BP kükid ära, panen kangi maha ja pulss kohe paari sekundija 80. Kas taastumine on nii kiire, et nii kui harjutuse lõpetan, nii kohe pulss kukub?

Share this post


Link to post
Share on other sites
no 100+ peaks ikka olema

Mul Tavaliselt nii 110 puhkekal.

Aga teema ongi just see, et sa ütlesid, et sul oli selline pulss pärast trenni.

Puhkeseisundi SLS on enamikul inimestest 60-70 lööki minutis, kehalisel tööl aga võib suureneda 200 ja enamgi löögini minutis. Vastupidavuslikult treenitud inimeste puhkeseisundi SLS võib olla 50 ja vahel isegi 30 lööki minutis.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Puhkeseisundi SLS on enamikul inimestest 60-70 lööki minutis, kehalisel tööl aga võib suureneda 200 ja enamgi löögini minutis. Vastupidavuslikult treenitud inimeste puhkeseisundi SLS võib olla 50 ja vahel isegi 30 lööki minutis.

Ma olen järelikult vastupidavuslikult treenitud.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Puhkeseisundi SLS on enamikul inimestest 60-70 lööki minutis, kehalisel tööl aga võib suureneda 200 ja enamgi löögini minutis. Vastupidavuslikult treenitud inimeste puhkeseisundi SLS võib olla 50 ja vahel isegi 30 lööki minutis.

Sõber, kes on kergejõustikuga tegelenud, on väitnud, et ta on puhkeseisundis pulsi saanud ka 20 peale.

Endal löögisagedus puhkeseisundis kuskil 72-76 vahel.

Share this post


Link to post
Share on other sites

mul oli aasta tagasi 90+ löögisagedus pikemat aega, mis oli tingitud mädnanenud mandlitest, aga praeguseks on pulls äärmiselt madal, magades 40-50 kant max, imo liiga madal, mul käed surevad iga öö välja :blink:

Share this post


Link to post
Share on other sites
Peale trenni sisi avastsin sellised näitajad:

Pulss: 92

Süda: 84

On see võimalik? Olen ise ka teadlik ,et mdiagi on väga valesti.

Olen teinud nii EKG kui ka koormustesti. Üldvastupidavus pidi nõrk olema.

Sa mõtled selle all seda, et süda lõi 84 lööki, aga pulss ise oli 92? See on võimatu, pulss saab olla madalam, kui südame löögisagedus - sellisel juhul, kui iga südamelöök ei tekita piisavat survet veresoontes ning lööb niisama tühja (patoloogiliselt hüpertofeerunud südamelihase ja klappide puudulikkuse korral). Aga vastupidine...võimatu.Võibolla sa lugesid kogemata pulsi puhul järeltukseid südamelöökideks?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Sa mõtled selle all seda, et süda lõi 84 lööki, aga pulss ise oli 92? See on võimatu, pulss saab olla madalam, kui südame löögisagedus - sellisel juhul, kui iga südamelöök ei tekita piisavat survet veresoontes ning lööb niisama tühja (patoloogiliselt hüpertofeerunud südamelihase ja klappide puudulikkuse korral). Aga vastupidine...võimatu.Võibolla sa lugesid kogemata pulsi puhul järeltukseid südamelöökideks?

Pragult, 1h peale trenni: 100 lööki

Edited by SANDERSANDER

Share this post


Link to post
Share on other sites

Sai ka siis pulsikell ostetud ning koheselt tekkisid mõned küsimused.

Kas see on normaalne ,kui ärgates on pulss 55 ning kooli minnes/olles näitab 80- ning umbes 3h pärast läheb 60-70 juurde tagasi

Keskmine pulss on muidu 60-70

Share this post


Link to post
Share on other sites
Sai ka siis pulsikell ostetud ning koheselt tekkisid mõned küsimused.

Kas see on normaalne ,kui ärgates on pulss 55 ning kooli minnes/olles näitab 80- ning umbes 3h pärast läheb 60-70 juurde tagasi

Keskmine pulss on muidu 60-70

on küll

Share this post


Link to post
Share on other sites

et pulss oleks väiksem on vaja treenida südame mahtu. Mida suurem on südame maht, seda vähem ta peab lööke tegema ühes aja ühikus, et verd ringluses hoida ja hapniku, toitaineid edasi liigutada. Lihtne näide, meil on vaja saada 20l vett. Matil on 20 liitrine ämber, Uunol, aga 10 liitrine. Esimene peab ühe korra vett tooma, Uuno aga kaks korda. Südame mahtu saab treenida nt joostes, ujudes jne. Parim on seda teha pulsisagedusel kuskil 130-160. Puhkeaja pulss istudes rahulikult tavaliselt inimesel võiks alata 7'ga nt 75. Treenitud inimesel on see alla 70ne. Näiteks 65, 65 või 60. Hommikul ärgates on pulss kõige madalam, tippsportlased räägivad siin isegi 30 löökiminutis. Inimene kellel on puhkeolekus pulss 100, on suure tõenäosusega südamehaige. Küll, aga on inimeste pulsisagedused väga erinevad ja pärilikud. Trenni ajal ja vahetult pärast trenni loomulik et pulss on vahemikus 100-200. Siin toodud pulsisagedused on kõik lööki minutis, seega ka tavaline mõõtühik. Endal saab pulsi mõõta, pannes näpu kõri peale ja tunnetades, kuidas süda lööb. Loe nt 10 sekundi jooksul löögid üle ja korruta 6'ga. Saad teada mitu lööki teeb su seda hetkel minutis. Muidugi mõjutavad pulsisagedust ka ületreenitus, haigus ja kõik muu, mis nõuab lisa energiat ja tööd südamelt.

Lisaks 3 tundi peale trenni on minu puls küll juba väiksem. Kui sa treenid ennast ainult jõusaalis siis lihased lähevad suuremaks ja tahavad rohkem süüa ;). Kuna su süda ikka mahult väikese võitu, siis ta hakkabki kiiremini tööle. Selle taha jääb ka mingil määral areng. Ma ei saanud aru, su ütlusest pulss ~92, süda :~ 84, mis see tähendab?

Edited by SHOXi

Share this post


Link to post
Share on other sites
et pulss oleks väiksem on vaja treenida südame mahtu. Mida suurem on südame maht, seda vähem ta peab lööke tegema ühes aja ühikus, et verd ringluses hoida ja hapniku, toitaineid edasi liigutada. Lihtne näide, meil on vaja saada 20l vett. Matil on 20 liitrine ämber, Uunol, aga 10 liitrine. Esimene peab ühe korra vett tooma, Uuno aga kaks korda. Südame mahtu saab treenida nt joostes, ujudes jne. Parim on seda teha pulsisagedusel kuskil 130-160. Puhkeaja pulss istudes rahulikult tavaliselt inimesel võiks alata 7'ga nt 75. Treenitud inimesel on see alla 70ne. Näiteks 65, 65 või 60. Hommikul ärgates on pulss kõige madalam, tippsportlased räägivad siin isegi 30 löökiminutis. Inimene kellel on puhkeolekus pulss 100, on suure tõenäosusega südamehaige. Küll, aga on inimeste pulsisagedused väga erinevad ja pärilikud. Trenni ajal ja vahetult pärast trenni loomulik et pulss on vahemikus 100-200. Siin toodud pulsisagedused on kõik lööki minutis, seega ka tavaline mõõtühik. Endal saab pulsi mõõta, pannes näpu kõri peale ja tunnetades, kuidas süda lööb. Loe nt 10 sekundi jooksul löögid üle ja korruta 6'ga. Saad teada mitu lööki teeb su seda hetkel minutis. Muidugi mõjutavad pulsisagedust ka ületreenitus, haigus ja kõik muu, mis nõuab lisa energiat ja tööd südamelt.

Lisaks 3 tundi peale trenni on minu puls küll juba väiksem. Kui sa treenid ennast ainult jõusaalis siis lihased lähevad suuremaks ja tahavad rohkem süüa ;). Kuna su süda ikka mahult väikese võitu, siis ta hakkabki kiiremini tööle. Selle taha jääb ka mingil määral areng. Ma ei saanud aru, su ütlusest pulss ~92, süda :~ 84, mis see tähendab?

Seda ma tean jah. Tahaks teada miks see pulss kooli olles 80 lähedal on

Share this post


Link to post
Share on other sites
Seda ma tean jah. Tahaks teada miks see pulss kooli olles 80 lähedal on

Koolis kõndides ja kooli minnes võib pulss vabalt olla 80. Kui sa istud rahulikult ja siis mõõdad ja saad 80, siis võib liigitada ka tavaline treenimata inimene. Mine jookse nädalas 3x 45 min pool aastat, vaata mis siis saad puhkeolekus. Pealegi nagu ma aru saan pole sa eriline sportlane, seega pulsi jälgimine pole väga oluline üldse.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Create an account or sign in to comment

You need to be a member in order to leave a comment

Create an account

Sign up for a new account in our community. It's easy!

Register a new account

Sign in

Already have an account? Sign in here.

Sign In Now
Sign in to follow this  

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×