Kumb surub rohkem

[Madis232 0]

ega ikka iga 70kgne "normaalne treenimata inimene" nüüd küll 50 ega 55 kg ära ei suru ka nii lihtsalt

ja no ehtsa näite võib paksudest ameeriklastest tuua, kus 120 kgne teismeline tühikangiga ähkides ja puhkides rinnalt surub; kuidas rasv ei sega surumist? muidugi segab, liigse rasvkoe all lihas kärbub.

loomulikult mõni suvakas, treenimata 90kg-ne,( eeldatavasti lühikeste jäsemetega) tüüp surub kohe esimesel korral oma keharaskuse ära aga siis on tegu juba geneetikaga.

Edited July 24, 2009 by Madis232

[Sadist 0]

mainiks 2ra et see klassivend on "alaarenenud" kuna istub pidevalt arvutis .

[Toivo295 0]

Huvitav, kuidas kanda üle antud olukorda valemit F=m x a(jõud võrdub mass korda kiirendus)? 100kg mees, kes surub kangi kiirendusega 1m/sekund ruudus(st. iga sekundiga suureneb kiirus 1m/s võrra) rakendab jõudu 100N. 110kg mees samade tingimuste juures juba 110N jne. Mida raskem mees seda suurem on tema poolt rakendatav jõud sama kiirenduse puhul. Juhul ,kui kiirendus jääb samaks siis tuleb mass ainult kasuks. Eks seda ei saa päris üks-ühele ka võtta aga mingi algpilt peaks olemas olema.

[aca 0]

Huvitav, kuidas kanda üle antud olukorda valemit F=m x a(jõud võrdub mass korda kiirendus)? 100kg mees, kes surub kangi kiirendusega 1m/sekund ruudus(st. iga sekundiga suureneb kiirus 1m/s võrra) rakendab jõudu 100N. 110kg mees samade tingimuste juures juba 110N jne. Mida raskem mees seda suurem on tema poolt rakendatav jõud sama kiirenduse puhul. Juhul ,kui kiirendus jääb samaks siis tuleb mass ainult kasuks. Eks seda ei saa päris üks-ühele ka võtta aga mingi algpilt peaks olemas olema.

Pigem ikka nii, et mida suurem raskus kangil, seda rohkem jõudu on vaja rakendada, et seda ülesse suruda....

inimese mass küll sinna valemisse ei lähe...

[Capricorn 0]

Huvitav, kuidas kanda üle antud olukorda valemit F=m x a(jõud võrdub mass korda kiirendus)? 100kg mees, kes surub kangi kiirendusega 1m/sekund ruudus(st. iga sekundiga suureneb kiirus 1m/s võrra) rakendab jõudu 100N. 110kg mees samade tingimuste juures juba 110N jne. Mida raskem mees seda suurem on tema poolt rakendatav jõud sama kiirenduse puhul. Juhul ,kui kiirendus jääb samaks siis tuleb mass ainult kasuks. Eks seda ei saa päris üks-ühele ka võtta aga mingi algpilt peaks olemas olema.

Ma arvan, et asi on selles, et samade tingimuste korral (sama treenitus või siis sama inimene enda kaalu muutes ja treeningut mitte muutes) 110 kg kaaluv mees ei jõua 110 kg raskust kangi sama kiiresti (sama kiirendusega) suruda kui 100 kg mees 100 kg kangi.

[VDO 0]

Huvitav, kuidas kanda üle antud olukorda valemit F=m x a(jõud võrdub mass korda kiirendus)? 100kg mees, kes surub kangi kiirendusega 1m/sekund ruudus(st. iga sekundiga suureneb kiirus 1m/s võrra) rakendab jõudu 100N. 110kg mees samade tingimuste juures juba 110N jne. Mida raskem mees seda suurem on tema poolt rakendatav jõud sama kiirenduse puhul. Juhul ,kui kiirendus jääb samaks siis tuleb mass ainult kasuks. Eks seda ei saa päris üks-ühele ka võtta aga mingi algpilt peaks olemas olema.

Nagu aca ütles, kehtib see valem ainult kangile, mitte mehele. Jõud peab olema selline, et ületada massi ja raskuskiirenduse korrutis.

Mehe mass on oluline näiteks auto tõmmetel või sportmängudes teistele otsa jooksmises. Siin on impulsi valem p=m x v (impulss võrdub mass korda kiirus). Näiteks raskem mees võib kergemast mehest väiksema kiirusega teisi pikali joosta.

[Toivo295 0]

Pigem ikka nii, et mida suurem raskus kangil, seda rohkem jõudu on vaja rakendada, et seda ülesse suruda....

inimese mass küll sinna valemisse ei lähe...

Hommikul puhanud peaga tundub nii jah asi loogilisem. Ei tea kust ma küll võtsin mõtte sina keha oma mass panna..minu kunagine füüsikaõpetaja saaks infarkti ,kui seda näeks. Anyway tegelt on olemas sarnane valem mis arvestab ka keha oma massi aga mul pole hetkel aega arvutamiseks.

[Tener 0]

Kuidas rasv surumist raskendab?

Kui kaalud 10kg ja võtad alla paarkümmend kg, siis kaalud umbes -10kg, ja vaevalt, et sa siis enam midagi surud. Aga isegi kui alguses ei kaalu 10kg, vaid näiteks 100, siis pärast paarikümne kilo allavõtmist kaotad sa suure tõonäosusega ka mingi hulk lihast, mille tagajärjel surud vähem kui 100-kilosena. Nii et nii ei saa ikka võrrelda.

Natuke täpsema tulemuse saaks vist nii, et inimene, kes üldse ei liigu ja kaalub 80kg, proovib ära rekordi. Siis võtab juurde 20 kilo rasva ja endiselt ei liigu ning proovib jälle rekordit. Liikumist oleks vaja välistada selle tõttu, et kui ta kaalus juurdevõtmisel liigub, siis võib tal kogemata lihas ka kasvada või tugevneda.

Nii... Nüüd õige kasutaja sees.

Mina võin öelda, et eelmisel suvel võtsin juurde ca. 10-15kg rasva. Jõusaalis ei käinud ja kodus ei treeninud ja liigutada ei viitsinud. Aga suve lõpus surusin 10kg rohkem kui suve alguses.

Nimelt... Enne tuli 60kg pingutades üles, aga lõpus tuli 70kg väga kergelt.

Ja kaal oli 75 või 80kg ja lõpuks oli 95.

[Sadist 0]

Nii... Nüüd õige kasutaja sees.

Mina võin öelda, et eelmisel suvel võtsin juurde ca. 10-15kg rasva. Jõusaalis ei käinud ja kodus ei treeninud ja liigutada ei viitsinud. Aga suve lõpus surusin 10kg rohkem kui suve alguses.

Nimelt... Enne tuli 60kg pingutades üles, aga lõpus tuli 70kg väga kergelt.

Ja kaal oli 75 või 80kg ja lõpuks oli 95.

murdeiga ?

selles eas kasvavad k6igil raskused .

[Tener 0]

murdeiga ?

selles eas kasvavad k6igil raskused .

Päris murdeiga ei olnud.

Olin 17 siis.

Jõusaalis rinnalt surumise raskused alati väga visalt tulnud.

Aga suvega tuli 10kg.

[explode 0]

Geneetika loeb siin kõige rohkem!Mõni ei pea üldse trenni tegemagi ja on lihtsalt looduse poolt karuks tehtud,teine rassib nagu hull jõukas,aga ikka on nõrk.

[Arthas 0]

Kui ma trenniga alustasin, kaalusin kuni 60kg ja surusin ka 50 kg. Ma ei ütleks, et ma eriti andekas oleks.

Nüüd sa lüll solvad mind, Kirp, ma alustasin ka u 55-60 kg surumisega, ja kaalu oli 70.

Huvitav võrdlus veel, et alustasime koos jõusaali ühe klassivennaga, kes kaalus sama palju kui mina, oli sama pikk (182), vanust oli mõlemil 14, ja varasemalt olime teinud põhiliselt trenni, mis surumisele küll eriti kaasa ei aidanud (tema ratast, mina korvpalli).

Kevadeks, ca 6 kuulise trenni järel (kui koolivaheajad maha arvata ) surusime mõlemad 85kg ja kaalu oli 5 kg rohkem kui sügisel. Aga tulles pointi juurde tagasi, siis tema oli tegelikult üsana andekas, kuigi surusime võrdselt ja ma enda arust ei olnud ka muudel aladel papist poiss, jooksis ta 100m 12,2 (mina: 12,6), hüppas näiteks linnavõistlustel kolmikut 12,5m ja seda 14 aastasena, tõukas kuuli (vist 5 kg) 11 m, ja ainuke kus talle vastu sain oli ketas. Ahjaa, oma 182cm juures, hüppas ta kohapealt kahelt jalalt kahe käega korvirõngasse rippu (3,05cm), mina hädavaevu suutsin suruda võrgu palliga, ja seda muidugi ühelt jalalt hooga tõugates.

Nii, et, Sa oled väga andekas

[pkwild618 0]

Ja kuidas võrdub andekus ühel alal andekusega teisel alal? Kergejõustik on hoopis midagi muud. Kergejõustikus kiire tüüp ei pruugi jõu ja lihase teemal üldse nii andekas olla. Aga alati ei määra andekust ka see, palju sa esimesel korral oma kehakaalu suhtes surud, sest mõni inimene võib esialgu suruda väga vähe, aga areneb tunduvalt kiiremini, kui teine inimene. Siin loeb tegelikult ka see, kui kiiresti jõuab inimene oma arengus kõrghetke. Näiteks võib tuua pikkuse. 2 poissi, mõlemad on 15. Poiss A on 190cm ja poiss B on 175cm. Poiss A on peaaegu täispikkuses, aga poiss B on lihtsalt kasvanud aeglasemini siiamaani ja võib järsku ükskord pikkusesse visata. 10a pärast on poiss A 195cm ja poiss B 200cm, olles seega poiss A-st 5cm pikem, kuigi 10a tagasi oli 15cm lühem.

[Arthas 0]

Ja kuidas võrdub andekus ühel alal andekusega teisel alal? Kergejõustik on hoopis midagi muud. Kergejõustikus kiire tüüp ei pruugi jõu ja lihase teemal üldse nii andekas olla. Aga alati ei määra andekust ka see, palju sa esimesel korral oma kehakaalu suhtes surud, sest mõni inimene võib esialgu suruda väga vähe, aga areneb tunduvalt kiiremini, kui teine inimene. Siin loeb tegelikult ka see, kui kiiresti jõuab inimene oma arengus kõrghetke. Näiteks võib tuua pikkuse. 2 poissi, mõlemad on 15. Poiss A on 190cm ja poiss B on 175cm. Poiss A on peaaegu täispikkuses, aga poiss B on lihtsalt kasvanud aeglasemini siiamaani ja võib järsku ükskord pikkusesse visata. 10a pärast on poiss A 195cm ja poiss B 200cm, olles seega poiss A-st 5cm pikem, kuigi 10a tagasi oli 15cm lühem.

Ei saa hästi aru, mida sa öelda tahad. Üldises pildis on sprinterid kõik keskmisemast jõulisemad, ehk usun et tavainimese tulemused suruvad ja kükivad nad üle.

Arengu kõrghetkel? Esimene külastus saali oli 14 aastaselt, pärast poole aastast treeningut olid rekordid 30 kg paranenud, peale mida ta loobus edasikäimisest, nii et mingi kõrghetke saavutamisest on muidugi vara rääkida (15-aastaselt). Aga usun, et kui ta oleks jätkanud võiks ta vabalt olla vähemalt samade numritega suruja, mis minagi. Lisaks veel andekusest, kui enamus klassi maadles esimesel korral kükis 50kg-ga, ja mul endal hädavavu 80 kg alistus, siis tema tegi 100x6 korralikku klassikalise tõstja sügavusega, nii et kui oled üldiselt heade geenidega, siis on nooruses võimalusi mitmel alal läbilüüa, pead ainult sobivama valima.

[timo116 0]

Ei saa hästi aru, mida sa öelda tahad. Üldises pildis on sprinterid kõik keskmisemast jõulisemad, ehk usun et tavainimese tulemused suruvad ja kükivad nad üle.

Arengu kõrghetkel? Esimene külastus saali oli 14 aastaselt, pärast poole aastast treeningut olid rekordid 30 kg paranenud, peale mida ta loobus edasikäimisest, nii et mingi kõrghetke saavutamisest on muidugi vara rääkida (15-aastaselt). Aga usun, et kui ta oleks jätkanud võiks ta vabalt olla vähemalt samade numritega suruja, mis minagi. Lisaks veel andekusest, kui enamus klassi maadles esimesel korral kükis 50kg-ga, ja mul endal hädavavu 80 kg alistus, siis tema tegi 100x6 korralikku klassikalise tõstja sügavusega, nii et kui oled üldiselt heade geenidega, siis on nooruses võimalusi mitmel alal läbilüüa, pead ainult sobivama valima.

See, et ta rohkem kükkis tuli ehk rattasõidust mida ta tegi...

[maxcar 0]

Geneetika loeb siin kõige rohkem!Mõni ei pea üldse trenni tegemagi ja on lihtsalt looduse poolt karuks tehtud,teine rassib nagu hull jõukas,aga ikka on nõrk.

Kui ikka treenid hulluld ei ole sa nõrk midagi:D

[timo116 0]

Kui ikka treenid hulluld ei ole sa nõrk midagi:D

Kui valesti ja üle treenida, siis on ikka küll..

[Mcken 0]

no aga mõni 30ne aastane 50 kilone lükkab selle eest 30 niiet mass loeb ikkagi natuke:D

No aga mõni 30 aastane 100 kilone lükkab äkki 30 rinnalt. Kui massi on see ei tähenda, et veel lihasmassi on.

Jõud tuleb lihastest mitte rasvast, ega sa rasvaga ei pane käsi tööle. ja need kes suruvadki suuri raskusi nad ikka kaaluvad ka päris palju ja võib tunduda, et mass on siin võtmeks, kuid lihased kaaluvad rohkem kui rasv sellepärast suudavad rasked mehed raskustega paremini toimetulla kuna nad on varustatud raskest materjalist lihastega aga kui nende lihaste asemel on rasv siis on jokk

Ja ma olen täiest veendunud, et keskmiselt treenitud inimene kes kaalub umbes 60kg surub rohkem kui mitte treenitud paks umbes 90kg poiss kuna mu sõber kes on umbes 70kilone surub palju rohkeb kui 100kilone paks poiss ja see on fakt

[pkwild618 0]

Arthas, vabandust veidi vale sõnastuse eest. Mõtlesin arengu kõrghetke all pigem seda, et kasv enam ei kiirendu väga. Mõnel inimesel on suurem kasvuhetk selles vanuses, mõnel alles mitme aasta pärast.

[alpina 0]

Minuarust on mõttetu vaielda selle üle kumb surub rohkem kuna:

1.Iga inimene on unikaalne, seega väga raske võrrelda treenitud peenikese ja paksu treenimatta surumisvõimet.

2.Geenid määravad liiga palju (leidub tugevaid pakse/kõhnasi inimesi ja vastupidi) oleneb mis paarid antud hetkel kokku satuvad. üldine tulemus ikkagi viik.

3.Keskmiselt treenitud (väga lai mõiste).

4.paks (samuti lai mõiste, kuna samas kaalus & pikkuste inimeste luu lihas peki jms massivahekord on erinev).

Ja veel minu vigast loogikat:

Mass ju üles surudes ei aita (ilma inertsita)

Seega peab paks lisaks kangile ka oma käe küljes töllerdava pekimassi üles lükkama.