Jump to content
Ats

Pulss

Recommended Posts

Südame koormuse taluvus on esimene asi, mis tuleks määrata, enne kui võiks öelda, mida inimene trennis üldse teha tohib.

See 220-vanus on jäme reegel. Maksimaalne löögisagedus on mõistagi veel individuaalne. Üldise koormuse taluvuse juures ei mängi alati põhirolli süda, vaid ka perifeersed liikumisorganid: lihased ja liigesed(jah liigesed, nii imelik kui see ka ei tundu). Just need võivad piirata inimese koormuse taluvust Lastel ja noortel on organismi poolt enesealalhoiu võime s. o. see et ei ole ennast võimalik surnuks joosta vms. Täiskasvanutel on see mehhanism pärsitud. Treenitud inimene võib max pulsil suht kaua vastu pidada.

Treenimata inimesel olenevalt vanusest ja tervislikust seisundist võib peale pikemaajalist maksimaalset pulssi tekkida lokaalne intensiivne valu, survetunne, mis kestab tavaliselt üle 30 min, valu võib kiirguda kaelapiirkonda, vasemasse õlga, kätte, selga, samuti, olenevalt isikupärast, pärgarteri harust mujale (ülakõhtu, selga, paremale kehapoolde jm). Valu on sarnane stenokardiale, kuid enamasti tugevam, kestvam, sageli valu lainetava iseloomuga, enamasti valu ei ole kõige tugevam alguses, vaid hiljem, erinevalt aordi aneurüsmi ruptuurist. Oluline on valule kaasuvate sümptoomide arvestamine: nõrkustunne, kattumine külma higiga, õhupuudus, valule kaasuvad sageli iiveldus, oksendamine. Valule kaasub sageli surmahirm, ärevus, rahutus. On selge, et ägeda valu korral tuleb selline inimene viivitamatult hospitaliseerida intensiivpalatisse, määrata ruttu veregrupp ja Rh-faktor. Sageli vajalik Rö-pilt rindkerest, real juhtudel ka ehhokardioskoopia.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

..peaks mainima et maksimaalset pulssi (220-vanus) ikka korralikult treenimata inimene nii kergelt kätte ei saa...selleks et seda max pulssi kätte saada peab ikka päris korralikult ennast kokkuvõtma ja pingutama!

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Maksimaalne pulss on maksimaalne südamelöökide arv minutis. Seda on võimalik määrata arvutuslikult (ebatäpsem moodus) eelpool mainitud valemiga ja ka mõõtmise teel (täpne moodus). Maksimaalne pulss on aluseks treeningu intensiivsuse määramisel. Näiteks madal treeningkoormus on 60-70% HR/max (maksimaalne südamelöögisagedus), keskmine (aeroobne) 70-85% HR/max, tugev (85%-HR/max).

Treeningu intensiivsusest lähtuvalt valitakse treeningu pikkus. Tugevad trennid peaksid olema lühemad, madala intensiivsusega trennid pikemad.

Jõusaalitreeningu puhul pole võimalik treeningu intensiivsust pulsisageduse abil määrata. Pingutuse ajal läheb pulss alati tugevasse (anaeroobsesse) tsooni, puhkepauside ajal jällegi hea taastumise korral isegi normaalolekusse 30-40% HR/max.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×