Panda 0 Report post Posted June 16, 2009 Kui lõpuks uuesti jälle kokku saime, hakkas asi ainult ülesmäge minema, nüüdseks oleme 6 aastat lahutamatud ja minuarust läheb see armastus iga päevaga ainult suuremaks, seda näevad ka teised kõrvalt ja muudkui imestavad, et meil selline suhe. Oleme üksteist päris põhjalikult tundma õppinud, koos läbi käinud igasugusest pasast ja kõige raske kiuste ikka koos õnnelikud olnud. Räägime kõigest nagu parimad sõbrad, kui kakleme siis mitte üle ühe päeva ja mitte kunagi nii tõsiselt, et peaks minema jooksma. Armunud oleme ka muide ikka veel. Ei usu neid, kes ütlevad, et ajaga läheb asi lahjaks- järelikult pole need inimesed kokku loodud või lihtsalt ei oska koos elada.Mina usun ka, et armastus on nagu vein, mis läheb seistes paremaks. Tuleb anda aega selle valmimiseks.Tikust tõmmatud säde on vaid eeldus hiljem lahvatava lõkkeleegi kõrval... Share this post Link to post Share on other sites
jrx 142 Report post Posted June 16, 2009 Aga mina jõuaksin 400 kiloga 1x plahvatusliku küki negatiivi teha. Sügav tuleb ka. Share this post Link to post Share on other sites
timo116 0 Report post Posted June 16, 2009 Naised oma armastusega Share this post Link to post Share on other sites
Goleteral 0 Report post Posted June 16, 2009 Aga mina jõuaksin 400 kiloga 1x plahvatusliku küki negatiivi teha. Sügav tuleb ka.Pfft, nõrk - ma olen 100% kindel et ma suudan rohkemaga.. Share this post Link to post Share on other sites
FFF 0 Report post Posted June 16, 2009 Paracelsus ytlesInimene, kes ei tea midagi, ei armasta midagi. Inimene, kes ei oska midagi, ei m6ista midagi. Inimene, kes midagi ei m6ista, ei ole midagi v22rt. Aga see, kes m6istab, see ka armastab, m2rkab, n2eb... Mida rohkem on sisemist tarkust, seda suurem on armastus ... Need, kes kujutavad ette, et k6ik viljad saavad kypseks maasikatega yhel ajal, ei tea viinamarjadest midagi. Share this post Link to post Share on other sites
Aile 1 Report post Posted June 16, 2009 Naised oma armastusega See oli nyyd kyll n8 memmepojalik lause...ah need naised las armastavad...veel parem, kui nad armastavad mind. Kuid mina olen lihtsalt vahest nii v6rratult armastusv22rne olevus Share this post Link to post Share on other sites
FFF 0 Report post Posted June 16, 2009 Naised oma armastusega Jep, mehed ju ongi sündinud selleks, et neid armastataks, nad muidu ei eksisteerikski. Naised oma armastusega.... mehed oma totra varju taga, jätta mulje nagu armastus on nõrgema sugupoole teema. Kõigile selge, et mehed ei suudaks hingata ilma armastuseta. Share this post Link to post Share on other sites
timo116 0 Report post Posted June 16, 2009 Jep, mehed ju ongi sündinud selleks, et neid armastataks, nad muidu ei eksisteerikski. Naised oma armastusega.... mehed oma totra varju taga, jätta mulje nagu armastus on nõrgema sugupoole teema. Kõigile selge, et mehed ei suudaks hingata ilma armastuseta.Ma ei öelnud seda, ning ei ole tarvis üldistada ja arvustada mind kui inimest keda sa ei tea ma ei ole öelnud, et pole kogenud armumist ja ei väida, et see mingi jama on Share this post Link to post Share on other sites
timo116 0 Report post Posted June 16, 2009 (edited) See oli nyyd kyll n8 memmepojalik lause...ah need naised las armastavad...veel parem, kui nad armastavad mind. Kuid mina olen lihtsalt vahest nii v6rratult armastusv22rne olevus Viimane asi mis ma siin ilmas olen on Egotsentriline inimene kelle ümber maailm tiirleb ma ei tahtnud kedagi solvata selle lausega, aga noh vabandan kui se juhtus Edit: Memmepoeg ma ka pole Edited June 16, 2009 by timo116 Share this post Link to post Share on other sites
Aile 1 Report post Posted June 16, 2009 Jep, mehed ju ongi sündinud selleks, et neid armastataks, nad muidu ei eksisteerikski. Naised oma armastusega.... mehed oma totra varju taga, jätta mulje nagu armastus on nõrgema sugupoole teema. Kõigile selge, et mehed ei suudaks hingata ilma armastuseta....lapsed teavadki ainult seda, et emme neid armastab...tingimusteta. Share this post Link to post Share on other sites
FFF 0 Report post Posted June 16, 2009 Ma ei öelnud seda, ning ei ole tarvis üldistada ja arvustada mind kui inimest keda sa ei tea ma ei ole öelnud, et pole kogenud armumist ja ei väida, et see mingi jama on Ma ainult üldistasin siiski ega arvustanud Sind kui inimest, keda ma tõesti ei tea:). Hea, et nii arvad! Share this post Link to post Share on other sites
Aile 1 Report post Posted June 16, 2009 Viimane asi mis ma siin ilmas olen on Egotsentriline inimene kelle ümber maailm tiirleb ma ei tahtnud kedagi solvata selle lausega, aga noh vabandan kui se juhtus Edit: Memmepoeg ma ka pole Ega seda vanust ka vist eriti ei ole. Kuid naise ja mehe vaheline armastus ei ole kaugeltki mitte see, mis on ema ja poja vahel.Yks ei ole halvem ega parem ja neil m6lemil on omi perversseid variante.Armastama 6pitakse...elu k2igus. Share this post Link to post Share on other sites
FFF 0 Report post Posted June 16, 2009 Heh, mis see armastus üldse on? Pigem eksiteerivad lihtsalt ühised huvid, hea omavaheline keemia jneIgal ühel oma arvamus sellest, jep;) Share this post Link to post Share on other sites
NO PAIN NO GAIN 0 Report post Posted June 16, 2009 Eriti kui vähemalt 200kg-ga samal ajal kükki teed no vot, ikka parem kui keegi viskab sulle nalja surumise ajal . :D Share this post Link to post Share on other sites
matti 8 Report post Posted June 16, 2009 (edited) Jah, armumine on meeletu tunne. Tunned lihtsalt ühel hetkel kuidas sind valdab mõnus soojus, ning ühel hetkel ei suuda sa enam mõelda mitte millestki peale Tema. Tema, kes tundub sulle sel hetkel täiuse kehastusena, ilma ühegi veata. Sel hetkel pole sul vaja muud,kui olla Temaga koos, ununevad söömine,joomine ja magamine, need tunduvad sel hetkel tähtsusetuna. Tunne on tugev ja äärmiselt meeldiv, selle kõrval kahvatub ka parima kvaliteediga ecstasy. Edasi on on kaks stsenaariumi: esimese korral teed sa selle otsustava sammu ning lähened temale ja teist võib saada paar. Teisel juhul aga, jätad sa kaotuse vms. hirmu tõttu selle sammu tegemata ning kaotad võimaluse leida võib-olla parim kaaslane kogu eluks. Armumine läheb mööda ning sa naased taaskord tavapärase meeleseisundi juurde, kuni järgmise armumiseni, mis kahjuks lõppeb taaaskord samamoodi. Pikapeale tekib masendus, hakkad mõtlema, miks küll on teistel olemas kaaslane, minul aga mitte. Langeb enesehinnang , sa ei tunne end enam täisväärtusliku inimesena. Sagenevad masendushood, oled pidevalt nõutu. Olukord tundub sulle välaspääsmatu, kuni ühel hetkel, mingi juhtumi tõtt, taipad sa, mis on kõik need aastad olnud sinu probleeem. Sa tunned meeletut kergendust, tulevik tundub sulle kuldsena, sa tunned kuidas hakkab toimuma paranemine. See ei juhtu päeva ega ka nädalaga, kuid sa tunned, lõpuks ometi hakkab sinu elu ülesmäge minema. Lisaks suhetele vastassoost isikutega, parandevad ka elu teised tahud, progress on silmaga nähtav. Mina usun armumisse esimesest silmapilgust, ühel hetkel käib peast lihtsalt väike klõps läbi ja hakkab pihta eespool kirjeldatud protsess. Samas on võimalik armuda ka inimesse,keda sa tunned juba 10+ aastat, sa tunned teda läbi ja lõhki, kuid siis, mingi pimeda juhuse tõttu käib peas taaskord klõps ja oledki armunud. Armastus ei ole üksnes naiste pärusmaa, armastus on iga hingega inimolendi pärusmaa. Milleks end niivõrd ülendavast tundest ilma jätta? Edited June 16, 2009 by matti Share this post Link to post Share on other sites
FFF 0 Report post Posted June 16, 2009 Jah, armumine on meeletu tunne. Tunned lihtsalt ühel hetkel kuidas sind valdab mõnus soojus, ning ühel hetkel ei suuda sa enam mõelda mitte millestki peale Tema. Tema, kes tundub sulle sel hetkel täiuse kehastusena, ilma ühegi veata. Sel hetkel pole sul vaja muud,kui olla Temaga koos, ununevad söömine,joomine ja magamine, need tunduvad sel hetkel tähtsusetuna. Tunne on tugev ja äärmiselt meeldiv, selle kõrval kahvatub ka parima kvaliteediga ecstasy. Edasi on on kaks stsenaariumi: esimese korral teed sa selle otsustava sammu ning lähened temale ja teist võib saada paar. Teisel juhul aga, jätad sa kaotuse vms. hirmu tõttu selle sammu tegemata ning kaotad võimaluse leida võib-olla parim kaaslane kogu eluks. Armumine läheb mööda ning sa naased taaskord tavapärase meeleseisundi juurde, kuni järgmise armumiseni, mis kahjuks lõppeb taaaskord samamoodi. Pikapeale tekib masendus, hakkad mõtlema, miks küll on teistel olemas kaaslane, minul aga mitte. Langeb enesehinnang , sa ei tunne end enam täisväärtusliku inimesena. Sagenevad masendushood, oled pidevalt nõutu. Olukord tundub sulle välaspääsmatu, kuni ühel hetkel, mingi juhtumi tõtt, taipad sa, mis on kõik need aastad olnud sinu probleeem. Sa tunned meeletut kergendust, tulevik tundub sulle kuldsena, sa tunned kuidas hakkab toimuma paranemine. See ei juhtu päeva ega ka nädalaga, kuid sa tunned, lõpuks ometi hakkab sinu elu ülesmäge minema. Lisaks suhetele vastassoost isikutega, parandevad ka elu teised tahud, progress on silmaga nähtav. Mina usun armumisse esimesest silmapilgust, ühel hetkel käib peast lihtsalt väike klõps läbi ja hakkab pihta eespool kirjeldatud protsess. Samas on võimalik armuda ka inimesse,keda sa tunned juba 10+ aastat, sa tunned teda läbi ja lõhki, kuid siis, mingi pimeda juhuse tõttu käib peas taaskord klõps ja oledki armunud. Armastus ei ole üksnes naiste pärusmaa, armastus on iga hingega inimolendi pärusmaa. Milleks end niivõrd ülendavast tundest ilma jätta? Aga kui sa tehtud vale otsus, asjata.. Share this post Link to post Share on other sites
Aile 1 Report post Posted June 16, 2009 Jah, armumine on meeletu tunne. Tunned lihtsalt ühel hetkel kuidas sind valdab mõnus soojus, ning ühel hetkel ei suuda sa enam mõelda mitte millestki peale Tema. Tema, kes tundub sulle sel hetkel täiuse kehastusena, ilma ühegi veata. Sel hetkel pole sul vaja muud,kui olla Temaga koos, ununevad söömine,joomine ja magamine, need tunduvad sel hetkel tähtsusetuna. Tunne on tugev ja äärmiselt meeldiv, selle kõrval kahvatub ka parima kvaliteediga ecstasy. Edasi on on kaks stsenaariumi: esimese korral teed sa selle otsustava sammu ning lähened temale ja teist võib saada paar. Teisel juhul aga, jätad sa kaotuse vms. hirmu tõttu selle sammu tegemata ning kaotad võimaluse leida võib-olla parim kaaslane kogu eluks. Armumine läheb mööda ning sa naased taaskord tavapärase meeleseisundi juurde, kuni järgmise armumiseni, mis kahjuks lõppeb taaaskord samamoodi. Pikapeale tekib masendus, hakkad mõtlema, miks küll on teistel olemas kaaslane, minul aga mitte. Langeb enesehinnang , sa ei tunne end enam täisväärtusliku inimesena. Sagenevad masendushood, oled pidevalt nõutu. Olukord tundub sulle välaspääsmatu, kuni ühel hetkel, mingi juhtumi tõtt, taipad sa, mis on kõik need aastad olnud sinu probleeem. Sa tunned meeletut kergendust, tulevik tundub sulle kuldsena, sa tunned kuidas hakkab toimuma paranemine. See ei juhtu päeva ega ka nädalaga, kuid sa tunned, lõpuks ometi hakkab sinu elu ülesmäge minema. Lisaks suhetele vastassoost isikutega, parandevad ka elu teised tahud, progress on silmaga nähtav. Mina usun armumisse esimesest silmapilgust, ühel hetkel käib peast lihtsalt väike klõps läbi ja hakkab pihta eespool kirjeldatud protsess. Samas on võimalik armuda ka inimesse,keda sa tunned juba 10+ aastat, sa tunned teda läbi ja lõhki, kuid siis, mingi pimeda juhuse tõttu käib peas taaskord klõps ja oledki armunud. Armastus ei ole üksnes naiste pärusmaa, armastus on iga hingega inimolendi pärusmaa. Milleks end niivõrd ülendavast tundest ilma jätta? Suured t2nud kirjutamast!Yks vanem naisterahvas ytles, et naised armastavad armastust enda vastu Mhm...Mis te arvate? Share this post Link to post Share on other sites
matti 8 Report post Posted June 16, 2009 Suured t2nud kirjutamast!Yks vanem naisterahvas ytles, et naised armastavad armastust enda vastu Mhm...Mis te arvate?Ma arvan,et seda ei armasta üksnes naised, ka meestele meeldib kui neid armastatakse Share this post Link to post Share on other sites
FFF 0 Report post Posted June 16, 2009 Suured t2nud kirjutamast!Yks vanem naisterahvas ytles, et naised armastavad armastust enda vastu Mhm...Mis te arvate? kindel see, kuigi seda saab võtta mitmes mõttes.. Share this post Link to post Share on other sites
rufe 0 Report post Posted June 16, 2009 nüüdseks oleme 6 aastat lahutamatud ja minuarust läheb see armastus iga päevaga ainult suuremaks, seda näevad ka teised kõrvalt ja muudkui imestavad, et meil selline suhe. Oleme üksteist päris põhjalikult tundma õppinud, koos läbi käinud igasugusest pasast ja kõige raske kiuste ikka koos õnnelikud olnud. Räägime kõigest nagu parimad sõbrad, kui kakleme siis mitte üle ühe päeva ja mitte kunagi nii tõsiselt, et peaks minema jooksma. Armunud oleme ka muide ikka veel. Ei usu neid, kes ütlevad, et ajaga läheb asi lahjaks- järelikult pole need inimesed kokku loodud või lihtsalt ei oska koos elada, kahjuks pooled meie sõpradest lahku läinud omavahel, kõrvalt päris kurb vaadata, mis nad üksteisele teevad.Kui Kaklemine välja jätta(sellele me aega ei raiska, pole kunagi raisanud), siis muule paneks oma allkirja! Viies kooseluaasta läheb ja ikka on igas päevas väikene hetk, mil mõtled, kuiõnnelikud me oleme!! Ja see tunne vaid kasvab! Share this post Link to post Share on other sites
marjasha 2 Report post Posted June 16, 2009 Kui Kaklemine välja jätta(sellele me aega ei raiska, pole kunagi raisanud), siis muule paneks oma allkirja! Viies kooseluaasta läheb ja ikka on igas päevas väikene hetk, mil mõtled, kuiõnnelikud me oleme!! Ja see tunne vaid kasvab!Ükski suhe ei saa päris normaalselt toimida ilma väikeste eriarvamuste ja pisikeste ütlemisteta ja nagu mu mees ütleb, siis lisavad need just elule väheke vürtsi- leppimine on ju eriti magus... Ja ütleme nii, et ega need meie riiud pole ka tegelikult mingid õiged riiud- päris karjunud oleme üksteise peale vist ainult paar korda selle aja jooksul, taldrikuid ja taignarulle pole ka lennanud... Teine asi on näägutamine ja iga asja kallal vingumine, mis on küll kindel suhtetapja- sellest oleme küll õnneks vabad. Kui midagi ei meeldi, tuleb välja öelda ja rahulikult selgeks rääkida, muidu jääb midagi kuskil kripeldama ja vinduma ja lõpuks võib asi inetuks minna. Share this post Link to post Share on other sites
rufe 0 Report post Posted June 16, 2009 Ükski suhe ei saa päris normaalselt toimida ilma väikeste eriarvamuste ja pisikeste ütlemisteta ja nagu mu mees ütleb, siis lisavad need just elule väheke vürtsi- leppimine on ju eriti magus... Ja ütleme nii, et ega need meie riiud pole ka tegelikult mingid õiged riiud- päris karjunud oleme üksteise peale vist ainult paar korda selle aja jooksul, taldrikuid ja taignarulle pole ka lennanud... Teine asi on näägutamine ja iga asja kallal vingumine, mis on küll kindel suhtetapja- sellest oleme küll õnneks vabad. Kui midagi ei meeldi, tuleb välja öelda ja rahulikult selgeks rääkida, muidu jääb midagi kuskil kripeldama ja vinduma ja lõpuks võib asi inetuks minna.Me oleme ise ka seda mõelnud, et me oleme vist mingi hälbega. Paar korda oleme proovinud ikka tüli üles vedada. See on lõppenud haleda läbikukkumisega - me lihtsalt ei oska. Samas see ei tähenda, et meil eriarvamusi poleks ja nende üle vaidlemise käigus hääletoon veidi ei tõuseks. Aga riiust on asi ikka väga kaugel. Share this post Link to post Share on other sites
Kratos 1 Report post Posted June 16, 2009 Armastus on väga ilus seda ei saa sõnadega väljendada, aga armastus võib olla ka väga valus. Share this post Link to post Share on other sites
Aile 1 Report post Posted June 17, 2009 kindel see, kuigi seda saab võtta mitmes mõttes..It takes two to tango Share this post Link to post Share on other sites
Aile 1 Report post Posted June 17, 2009 Armastus on väga ilus seda ei saa sõnadega väljendada, aga armastus võib olla ka väga valus.Ilma valuta inimene ei 6pi... Share this post Link to post Share on other sites
