Söögi ajal joomine.

[haubits 14]

See käib õlide tarvitamisega seonduva kohta.

Mina enamasti toidu kõrvale piima just ei joo. Olen harjunud jooma poole mehisema söögikorra kõrvale poole liitri kanti nearwaterit, muidu pole ikka päris see tunne.

[Arx07 0]

On siis vahe väga suur ja märgatav?

Päris korraliku hilinemisega vastus:

Minu arust on vahe sees küll, gaase on minimaalselt ja need ka peamiselt siis kui alkoholi tarbin...

[Taago 0]

Jook pole mingi kõrvaldane asi, mis ei puutu kokku sinu toitumiskavaga. Eelistan süsivesikute kättesamiseks marju, kuna mul puid ja põõsaid hoovis küll.

Aga kui toit on kurgus kinni, siis on see märk ainult kiirest söömisest ja vähesest mälumisest. Mälumine paneb su süljenäärmed tööle ja toodab vajaliku vedeliku alla neelamiseks, kui oled muidu üldiselt vedelikku hästi tarbinud. Söömisega kiirustades sa mitte ei torma vastu heale tulemusele vaid rühid mööda kuiva kõrbe ilma vedelikuta.

Muide, mul on kodus merisiga, kes vett ja muid jooke ei joo:D. Saab oma vedeliku kätte kurgist:D Tehke järgi! See selleks...

[Arx07 0]

Muide, mul on kodus merisiga, kes vett ja muid jooke ei joo:D. Saab oma vedeliku kätte kurgist:D Tehke järgi! See selleks...

Kurk sisaldab üle 90% vett

[Taago 0]

Kurk sisaldab üle 90% vett

ma tahangi öelda seda, et ka vedelikku ei pea tarbima söögi kõrvale just klaasi mahla näol:)

[-TANK- 54]

Vana-Kreeka...ei ole just hea tervislikkuse eeskuju. Koerad sobivad paremini

Kuda nii? Vaadates Vana-Kreeka skulptuure, siis paistab selgelt, et inimesed olid väga heas füüsilises vormis, mitte nagu nüüdisajal.

Kui eesmärgiks on soodustada raua paremat imendumist toidust :

"Lihaprae kõrvale ära joo piima ega teed"

Lisa lihatoidule C-vitamiini raua paremaks imendumiseks (nt apelsinimahl)

Mässajssjah? Mis tähendab paremaks imendumiseks? Et kui apelsini mahla ei joo liha kõrvale, siis ei imendu raud ära ja pärast tuleb tagant sõnaotseses mõttes raudkang välja?

Ja mida keegi siin süljest rääkis....??? Sülg on ka ju vedelik. Seega söömise ajal mäludes ei tohi süljega toitu kokku teha - seega peab sülje välja sülitama? Tassi näiteks.

Kokkuvõtteks. Ah mis te jamate. Buda tegi ammu kindlaks kuidas on õige. Kui sul on isu siis söö ja kui sul on janu siis joo.

Muudetud August 22, 2010 kasutaja -TANK- poolt

[Janika Aavamägi 105]

Enne ja pärast söömist pool tundi soovitan mina kindlasti juba mitte juua. Söögi ajal kuni klaas vedelikku. Ülejäänud aeg on see koht, kus tuleks vett tarbida küllaldasemalt. Vastavalt siis keha vajadustele. Pidev nö "tilumine" hoiab ära janutunde, mis tõlgendatakse enamus juhtudel näljana.

Seega hoidke enda keha vesine, et peletada valenälga, kuid tehke seda söögikordade vahel.

[ROtter 198]

Enne ja pärast söömist pool tundi soovitan mina kindlasti juba mitte juua.

Põhjendused, selgitused, nende kinnituseks lingid?

[Janika Aavamägi 105]

Põhjendused, selgitused, nende kinnituseks lingid?

Vesi lahjendab maomahlu. Nimelt kui toitumine on tasakaalustatud ja piagas, tekib vahetult enne söömist vee joomine tunde, et kõht polegi nii tühi, samuti seedib kauem. Igatahes tunne, et lõht polegi nii tühi võib meid vähem sööma panna, see tähendab defitsiiti tasakaalustatud toitumise puhul, pärast läheb liialt kiiresti kõht tühjaks, tekib ülesöömisoht. Miks vahetult pärast ei soovita juua - nimelt on maol küllaldaselt tegemist toidu lagundamisega - pole vaja magu veelgi enam täita - koormata.

[PT London 0]

Vesi lahjendab maomahlu. Nimelt kui toitumine on tasakaalustatud ja piagas, tekib vahetult enne söömist vee joomine tunde, et kõht polegi nii tühi, samuti seedib kauem. Igatahes tunne, et lõht polegi nii tühi võib meid vähem sööma panna, see tähendab defitsiiti tasakaalustatud toitumise puhul, pärast läheb liialt kiiresti kõht tühjaks, tekib ülesöömisoht. Miks vahetult pärast ei soovita juua - nimelt on maol küllaldaselt tegemist toidu lagundamisega - pole vaja magu veelgi enam täita - koormata.

Misasja?

[ROtter 198]

Vesi lahjendab maomahlu. Nimelt kui toitumine on tasakaalustatud ja piagas, tekib vahetult enne söömist vee joomine tunde, et kõht polegi nii tühi, samuti seedib kauem. Igatahes tunne, et lõht polegi nii tühi võib meid vähem sööma panna, see tähendab defitsiiti tasakaalustatud toitumise puhul, pärast läheb liialt kiiresti kõht tühjaks, tekib ülesöömisoht. Miks vahetult pärast ei soovita juua - nimelt on maol küllaldaselt tegemist toidu lagundamisega - pole vaja magu veelgi enam täita - koormata.

Copy-paste

"" Enne sööki vedeliku tarbimine lahjendab maomahlu ja see halvandab seedimist""

Mis jura see on? Igal poolt käib see väide läbi. Puhas jama!

Vedelik liigub läbi mao üsna kiiresti ning toit ei jää sellesse väga palju ulpima. Lisaks on seedimiseks just vedelat keskkonda vaja - seedeensüümid ei saa seedida "tahket" toitu, kuna ei pääse tahketele toiduosakestele lihtsalt igalt poolt juurde ega sisemusse. Ning maos toimub niikuinii vaid süsivesikute ja valkude esmane seedimine, magu põhifunktsioon on olla pigem toidumahuti, mis vedelat (just vedelat) toidukörti jaopärast sooltesse edasi pumpab.

Ja mis kõige naljakam - magu, sooled ja muud seedenäärmed eritavad seedemahlu just täpselt nii palju kui vaja. Ei ole nii, et magu on maomahlu täis ja vee joomine lahjendab seda. Ensüüme hakatakse eritama niikuinii alles toidu makku saabumist ning kui seda on liiga vähe (suur kogus toitu või tõepoolest palju vedelikku maos koos toiduga) siis eritatakse seda lihtsalt juurde. Mingist lahjendamisest pole juttugi.

Ja enivei, põhiline seedimine toimub ikkagi ju sooltes. Tahke toit ei saa imenduda. Tegelikult väikese koguse vee tarbimine toiduga hoopis kiirendab seedimist. Suur kogus muidugi tekitab lihtsalt raske tunde.

[Aile 1]

Copy-paste

"" Enne sööki vedeliku tarbimine lahjendab maomahlu ja see halvandab seedimist""

Mis jura see on? Igal poolt käib see väide läbi. Puhas jama!

Vedelik liigub läbi mao üsna kiiresti ning toit ei jää sellesse väga palju ulpima. Lisaks on seedimiseks just vedelat keskkonda vaja - seedeensüümid ei saa seedida "tahket" toitu, kuna ei pääse tahketele toiduosakestele lihtsalt igalt poolt juurde ega sisemusse. Ning maos toimub niikuinii vaid süsivesikute ja valkude esmane seedimine, magu põhifunktsioon on olla pigem toidumahuti, mis vedelat (just vedelat) toidukörti jaopärast sooltesse edasi pumpab.

Ja mis kõige naljakam - magu, sooled ja muud seedenäärmed eritavad seedemahlu just täpselt nii palju kui vaja. Ei ole nii, et magu on maomahlu täis ja vee joomine lahjendab seda. Ensüüme hakatakse eritama niikuinii alles toidu makku saabumist ning kui seda on liiga vähe (suur kogus toitu või tõepoolest palju vedelikku maos koos toiduga) siis eritatakse seda lihtsalt juurde. Mingist lahjendamisest pole juttugi.

Ja enivei, põhiline seedimine toimub ikkagi ju sooltes. Tahke toit ei saa imenduda. Tegelikult väikese koguse vee tarbimine toiduga hoopis kiirendab seedimist. Suur kogus muidugi tekitab lihtsalt raske tunde.

Noh...ilus ja õige.

Ei tohi unustada, et toidu teeb püdelaks... vedelamaks jne eelkõige meie oma sülg. Kui te hakkate jooma, et kiirendada toidu allakugistamist, on asjad valesti.

Ma ei viitsinud teemat läbi lapata... Mul on tunne, et ma olen sellel teemal juba kirjutanud

Kes armastavad rida ajada...siis öeldakse, et ca 30% võiks olla vesi.. toiduga koos. Mina ei armasta... Üritan võtta aega ja nautida toitu, kui vaja...joon lonksuke. Enesetunnet peab usaldama.

[joey 0]

Copy-paste

"" Enne sööki vedeliku tarbimine lahjendab maomahlu ja see halvandab seedimist""

Mis jura see on? Igal poolt käib see väide läbi. Puhas jama!

Vedelik liigub läbi mao üsna kiiresti ning toit ei jää sellesse väga palju ulpima. Lisaks on seedimiseks just vedelat keskkonda vaja - seedeensüümid ei saa seedida "tahket" toitu, kuna ei pääse tahketele toiduosakestele lihtsalt igalt poolt juurde ega sisemusse. Ning maos toimub niikuinii vaid süsivesikute ja valkude esmane seedimine, magu põhifunktsioon on olla pigem toidumahuti, mis vedelat (just vedelat) toidukörti jaopärast sooltesse edasi pumpab.

Ja mis kõige naljakam - magu, sooled ja muud seedenäärmed eritavad seedemahlu just täpselt nii palju kui vaja. Ei ole nii, et magu on maomahlu täis ja vee joomine lahjendab seda. Ensüüme hakatakse eritama niikuinii alles toidu makku saabumist ning kui seda on liiga vähe (suur kogus toitu või tõepoolest palju vedelikku maos koos toiduga) siis eritatakse seda lihtsalt juurde. Mingist lahjendamisest pole juttugi.

Ja enivei, põhiline seedimine toimub ikkagi ju sooltes. Tahke toit ei saa imenduda. Tegelikult väikese koguse vee tarbimine toiduga hoopis kiirendab seedimist. Suur kogus muidugi tekitab lihtsalt raske tunde.

Viide, allikas, lisalugemist selle kohta?

Tänud ette

[haubits 14]

Viide, allikas, lisalugemist selle kohta?

Tänud ette

Suvaline füsioloogiaõpik nt

Lisalugemist sulle kui soovid, jutt on nagu ta on.

SEEDIMINE

Seedetrakti ja seedimisprotsesside üldine iseloomustus.

Seedetrakti peamised osad: Suuõõs, söögitoru, magu, kaksteistsõrmik, peensool, jämesool.

Seedenõresid produtseerivad näärmed ja nende sekreedid. Suus-3 paari (kõrvasüljenäärmed,

keelealused ja lõuaalused näärmed) ning hulgaliselt suuõõne kestas asuvad väikesed süljenäärmed-

sülg. Maos- maolimaskesta näärmed-maomahl. Peensooles-maksa näärmed-sapp, pankreas e.

kõhunääre-kõhunäärmenõre, peensoolenäärmed-soolenõre. Jämesooles-

Seedimisprotsessid:mehaanilised, sekretoorsed ja imendumisega seonduvad nähtused. Toitu

töödeldakse seedekulglas mehaaniliselt ja segatakse seedenõrega, mille ensüümid lõhustavad

toitaineid nii, et need muutuvad imenduvaks ja organismile vastuvõetavaks, valgud ja lipiidid kaotavad

liigspetsiifilisuse.

Toidumassil seedekulgla läbimiseks kuluv ligikaudne aeg. Suuõõnes viibib toit 15-18 sekundit.

Tahke toit läbib vahemaa suuõõnest maoni 8-9 sekundiga, vedel 1-2 sekundiga.Maos viibib toit 4-10

tundi. Kaksteistsõrmiksooles toit ei peatu. Peensooles toimub toidu lõplik seedimine , 10-15 tundi.

Jämesooles läheb 1-2 ööpäeva jääkainete edasiliikumisele.

Seedimine suuõõnes.

Suuõõnes ei viibi toit üle 15-18 sekundi.Sellele vaatamata algab tema mehaaniline(süljega

niisutamine, peenestamine) ja keemiline( süljefermentide toime liitsuhkrule) töötlemine, mille abil

muudetakse toit neelatavaks. Suuõõnes toimub ka toidu aprobeerimine, st. Määratakse tema

maitseomadused ja söödavus.Suuõõnes peenestatakse toit hammastega ja segatakse keelega.

Sülg on kergelt leeliseline vedelik(ph 7,4-8,0) ,sisaldab 98-99% vett ja 1-1,5% soolasid ning orgaanilist

ainet.Ensüümidest on süljes süsivesikuid lõhustavat - amülaasi ning keelepära piirkonnas asuvatest

Ebneri näärmetest pärinevalt, lipiide lõhustavat lingvaallipaasi.

Keskmine sülje hulk ööpäevas on 1-1,5 l. Hulk oleneb toidu koostisest ja veesisaldusest.

Peale amülaasi ja maltaasi kuulub sülje koostisse ka teisi orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid.

Orgaaniliste ainete esindajaks on näiteks valguline ühend-mutsiin, mis on limaaine ja muudab

toidupala libedamaks ning soodustab selle allaneelamist. Lüsotsüümil baktereid hävitav toime.

Erinevate süljenäärmete poolt produtseeritava sülje suhteline kogus ja koostise iseärasused.

Kõrvasüljenäärmed esitavad vedelat sülge( seroosset). Keelealuste ja lõuaaluste süljenäärmete nõres

on rohkesti lima.

Süljenäärmete talitluse reflektoorne regulatsioon. Põhilised ärritajad on maitse ja puhtmehaaniline

puudutus. Suurt osa omavad KNS-s paiknevad keskused( piklikajus ja hüpotalamuses- see on

omakorda peaaju koorte kontrolli all).Kui midagi suhu panna (maitse) , lähevad signaalid

süljeerituskeskusse(piklikajju) retseptoritelt.

Lõhnaretseptorid saadavad signaale hüpotalamuse süljeerituskeskusesse.

Tingitud reflektoorne lüli- N: toidunõude kolina peale hakkab suu vett jooksma.

Seedetrakt on vegetatiivse KNS-i kontrolli all.

Nii sümpaatilise kui parasümpaatilise närvi toime on ühtemoodi erutav:parasümpaatilise korral eritub

palju ja vedelat sülge, sümpaatilise korral eritub paksemat ja ensüümirikkamat sülge.

Suuõõs, kui refleksogeenne tsoon. Piisab suutäis head võtta, kui kogu seedetrakt on juba valmis

toitu vastu võtma. Neelamine toimub reflektoorselt. Läbimälutud ja süljega niisutatud toit nihkub

keelepärale, mille taha ja üles liigutamisega lükatakse see läbi kurgukitsuse neelu. Neelu läbimisel

ristub toidupala tee hingamisteedega, pehme suulagi suleb ninaõõne tagantpoolt, kõri tõstetakse

keelepära alla ja kaetakse kõripealsega, hingamine peatub reflektoorselt, toidupala satub söögitorru,

kus tema edasiliikumine toimub selle lihaste peristaltiliste lainetaoliste kokkutõmmetega makku. Tahke

toit käbib selle vahemaa 8-9 sekundiga, vedel aga 1-2 sekundiga.

Seedimine maos.

Mao motoorika tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Maos

seedub toit 4-10 tundi.Siin toimub selle edasine mehaaniline ja keemiline töötlemine. Mehaaniline

töötlemine (sagamine, hõõrumine, sõtkumine) kindlustatakse mao motoorikaga- mao seinas asuvate

tugevate silelihaste kontraktsioonidega. Selle tulemuseks on pulsatsioon(segamine, et ensüümid

pääseksid läbisegamise käigus toidule ligi). Keemiline töötlus toimub maomahla mõjul, mida nõristavad

mao limaskestas asuvad näärmed.Mao limaskesta G-rakkudes tekkiv gastriin ning peensoole

limaskestast pärinevad motiliin ja koletsüstokiniin avaldavad mao motoorikale stimuleerivat toimet,

sekretiin, gastroinhibeeriv polüpeptiid( GIP ) ja glükagoon on pidurdava mõjuga.

Inimesel tekib ööpäevas 1,5-2,5 l maomahla. Maomahl sisaldab fermente, soolhapet, lima.

Maomahlas leiduvad peamised ensüümid e. fermendid on proteaasid ja lipaas. Proteaaside hulka

kuuluvad pepsiinid, mida mao näärmerakud väljutavad mitteaktiivsete pepsinogeenidena.

Pepsinogeeni aktiveerib HCL (soolhape). Pepsiinid lõhustavad toidu valke polüpeptiidideks.

Lipaasi on maomahlas vähesel hulgal, kuna maokeskkond on neile ebasobiv ( maomahla ph 1,5-3,5,

optimum neile aga 5,0). Lipaasid on tõhusad emulgeeritud rasvade (N:piimarasva) puhul.

Lüsotsüümi ( bakterite hävitamine) ja mutsiini (toidu libestamine) tähtsus maos on sama, mis oli ka

suuõõnes. Mutsiinil on maos lisaks väga oluline maoseina funktsioon( nii füüsikaliste kui ka keemiliste

mõjutuste eest), glükoproteiin ja kalduvus siduda endaga vitamiine( kaitseb maohapete eest, mis

muidu neid lõhuks ja nad läheks lihtsalt niisama kaduma).

Maomahla happeline reaktsioon on tingitud temas sisalduvast soolhappest, mille tähtsus on:

1.ta aktiveerib pepsinogeene; 2.põhjustab valkude denatureerumist ja pundumist, mis soodustab

nende fermentatiivset lõhustumist; 3.soodustab piima kalgendumist, mis on vajalik selle seedumiseks

4.aktiveerib hormoon gastriini, mida produtseerib maolukuti(pülooruse) limaskest ja mis suurendab

maomahla nõristust; 5.sattudes kaksteistsõrmiksoolde, võtab osa paljude hormoonide

moodustumisest, mis reguleerivad mao, kõhunäärme ja maksa talitlust; 6.peatab roiskumisprotsesse

maos; 7.soodustab mao motoorikat; 8.osaleb toidumasside maost soolestikku ülemineku keerukas

mehhanismis.

Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada 3 faasi, need on: 1.aju-e. kefaalfaas;

2.mao- e.gastraalfaas; 3.soole- e.intestinaalfaas. Ajaliselt on need faasid mõnes osas kattuvad.

AJUFAAS. Toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva toidu mälumise ja

neelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid, mille aferentne tee

võib olla erinev, eferentne osa kulgeb üle uitnärvi ja jõuab enteraalse NS kaudu parietaal- e. G-

rakkudeni. Peamiseks ülekandeaineks närvilõpmetes on atsetüülkoliin.Maomahla nõristus

intensiivistub tingitud või tingimatute reflekside toimel, so. väga kiire regulatsiooni mehhanism

(parasümpaatilised erutused). MAOFAAS algab kohe, kui toit satub makku (30 minuti jooksul pärast

sööma hakkamist) , sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised(peptiidid ,

aminohapped, alkohol, kofeiin jt.)ärritajad. Toidu makku jõudmisel maosisu happesus väheneb ja see

on üheks gastriini vallandavaks faktoriks.SOOLEFAAS saab alguse siis, kui toit jõuab

kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne

rõhk...Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat ja tõstab mao sulguri toonust, kõrgema

osmootse rõhuga kutsub osmosensorite kaudu esile GIPI vallandumise , mis pidurdab maomahla

sekretsiooni ja motoorset aktiivsust. Kaksteistsõrmiksoole kemosensorid kontrollivad küümuse ph-d,

soolesisaldise happelisemaks muutumine kutsub esile sekretiini vallandumise. Sekretiin stimuleerib

kõhunäärme vesinikkarbonaadirikka nõre sekretsiooni, samal ajal pidurdab ta maomahla teket ja

langetab mao motoorikat. Aminohapete jõudmine kaksteistsõrmikusse kutsub esile koletsüstokiniini(

CCK ) vallandumise, mis põhjustab kõhunäärme ensüümirikka nõre produktsiooni ja sapipõie

kontraktsiooni ning intensiivistab soole motoorikat.

Mao sekretoorne talitlus toimub 2 faasis: 1.REFLEKTOORSES FAASIS nõristub maomahl tingitud

ärritajate (toidu välimuse, lõhn, indiferentsed ärritajad, mis on varem kokku langenud toidu saamisega)

ja tingimatute ärritajate (suu ja neelu limaskesta mehaaniline ärritus toiduga) mõjul. Erutus, mis tekib

retseptorites, antakse üle toitumiskestesse, kust impulsid uitnärvi eferentseid kiude mõõda

maonäärmete juurde kulgevad. Tingitud reflektoorne maomahla nõristumine võib alata toidu haistmise

ja nägemise mõjul. Seda mahla nimetatakse isumahlaks, selle nõristumine valmistab magu ette toidu

vastuvõtmiseks. Isu, st.toidu organismi viimise vajaduse tunnetamine soodustab maonäärmete erutust.

Isu tekkimine on seotud tingitud ja tingimatute ärritajate mõjuga. Seetõttu on söömis-tingimustel ja

toidu maitsel oma tähtsus seedimisprotsessis. Siiski, vaatamata tingitud- reflektoorsete ärritajate

suurele osale isu tekkimises, loetakse peamiseks toitumiskeskuse ärritajaks vere koostise muutumist.

2.NEUROHUMORAALNE FAAS algab 30 minutit pärast toidu saamist. Selles faasis stimuleerivad mao

sekretsiooni paljud faktorid. Maoseina mehaaniline ärritus toidumassidega kutsub

maonäärmenõristuse esile reflektoorsel ja keemilisel teel. Mehaanilise ärrituse mõjul töötatakse

maolukuti limaskestas välja hormoon gastriini, mis verre imendudes soodustab maonäärmete talitlust.

Kaksteistsõrmiksoole keemiline ärritus viib samuti hormooni moodustumisele tema limaskestas, mis

kutsub esile mahlanõristuse maos. Peale selle võtavad maonäärmete talitluse keemilisest

stimuleerimisest osa histamiin(mis tekib organismi kudedes ja sisaldub ka toidus), valgu

seedimisproduktid ning lihas ja juurviljades leiduvad ekstraktiivained.

Erinevate toitainete ja hormoon gastriini mõju mao talitlusele. Verre imendudes soodustab

gastriin maonäärmete talitlust. Histamiin(tekib organismi kudedes ja sisaldub ka toidus),valgu

seedimisproduktid ning lihas ja juurviljal leiduvad ekstraktiivained võtavad osa maonäärmete

keemilisest stimuleerimisest.

Mao motoorse talitluse regulatsioon- autonoomse närvisüsteemi, mao limaskesta kemo-ja

mehhanoretseptorite ning gastriini ja katehoolamiinide roll selles.

Seedimine peensooles.

Kõhunäärme nõrel on leeliseline reaktsioon, ph 7,8-8,4. Sisaldab fermente, mis lõhustavad

valke(trüpsiin jt.), polüpeptiide, rasvu(lipaas) ja süsivesikuid(amülaas, maltaas jt.). Kõhunäärme nõre

sisaldab HCO ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärme nõret produtseeritakse

ööpäevas ca 1,5 liitrit.

Kõhunäärme nõres leiduvad peamised ensüümid ja nende tähtsus seedimises. LIPAASID-

toidurasvade lagundamine glütserooliks ja rasvhapeteks(ph-le soodne keskkond), toimivad efektiivselt

sapi juuresolekul. AMÜLAAS, MALTAAS; LAKTAAS; SAHHARAAS-süsivesikute toimimine

NUKLEAASID (ribo-nukleaasid )-nukleiinhapete lammutamine PROTEOLÜÜTILISED

ENSÜÜMID(endopeptidaasid)-analoogilised pepsiinile (eritatakse inaktiivsena, 12 sõrmiksooles

aktiivseks, et nad ei hakkaks kahjustama neid produtseerivaid tsoone) Endopeptidaasid-valgu molekuli

lammutamine nende sisemuses(trüpsiin, kümotrüpsiin). KARBOKSÜPEPTIDAASID alustavad

lagundamist karboksüülrühmast. AMINOPEPTIDAASID-alustavad lagundamist aminorühmast.

DIPEPTIDAASID-neid peab olema.

Proteolüütiliste ensüümide aktiveerimisel omab tähtsat rolli ensüüm enterokinaas, mida leidub

kaksteistsõrmiksoole poolt produtseeritavas nõres. Proteolüütilised ensüümid eritatakse inaktiivsena,

et nad ei hakkaks kahjustama neid produtseerivaid tsoone.

Sappi tekib maksas pidevalt, ööpäevas võib olla selle hulk ulatuda 0,5-1 liitrini(ca 400 ml). Sapp ei

sisalda mingeid ensüüme. Sapp on kuldkollase värvusega(kuldpruun kuni rohekas) vedelik, mis

sisaldab sapphappeid, bilirubiini jt. Aineid.

Sapi funktsioonid seedimises. Sapil on tugevasti väljendunud aktiveeriv toime kõhunäärme nõres ja

soolenäärmete nõres olevate lipaaside suhtes(aktiveerib neid). Sapp emulgeerib toidurasvasid(lipiide)

(need on omastatavad nii kergesti), mõjutab sooleseina seisundit(mudab rasvadele ja rasvhapetele

hästi läbitavaks), eelneva tulemusena soodustab rasvas lahustuvate vitamiinide omastamist, selgesti

väljendunud soolemotoorikat stimuleeriv toime jne.

Soolenõre hulk ja koostis, soolenõres leiduvad peamised ensüümid.

Peensoolenäärmed produtseerivad ööpäevas umbes 1,5 l soolenõret, mis on oma iseloomult lähedane

rakuvälisele vedelikule(ph 6,5-7,5) ning sisaldab disahhariide lõhustavaid ensüüme: maltaasi,

sahharaasi ja laktaasi. Soolenõret produtseeritakse Lieberkühni näärmetes. Soolenõre sisaldab

ohtrasti sooleseina kaitsvat limajat ainet.

Seedekulgla hariäärisel on kõhunäärme ja soolenõrest pärinevaid pepdidaase, lipaasi, maltaasi,

laktaasi, sahharaasi jt.ensüüme, kuna soolepiteeli rakud absorbeerivad aktiivselt seedeensüüme. Siin

toimuvad imendumisprotsessid.

Pankrease nõre sekretsioon toimub neutraalsete ja humoraalsete faktorite mõjul. Ta tekib tingitud ja

tingimatute ärritajate toimel. Tingitud reflektoorne mahlanõristus algab toidu nögemisel ja haistmisel,

inimesel isegi toidust rääkimisel.Söömisakti ajal toimub suuõõne ja neelu retseptorite mehaaniline

ärritamine. Siit kulgevad signaalid piklikajju ja kutsuvad esile kõhunäärme nõre eritumise tingimatute

reflekside mehanismi abil. Kõhunäärme sekretoorsetes närvides on uitnärvi kiud. Kõhunäärme

sekretsiooni keemiliseks tekitajaks on hormoon sekretiin. Ta moodustub kaksteist- sõrmiksoole

limaskesta rakkudes inaktiivse prosekretiinina, mis aktiveerub maomahla soolhappe toimel. Sekretiin

imendub verre ja stimuleerib kõhunäärme nõre sekretsiooni. Maksasprodutseeritakse sappi

vahetpidamata, protsess intensiivistub seedimisel. Maksast läheb sapp sapipõide, kus ta peatub, kuni

organismi viiakse toit. Sapiproduktsiooni tugevnemine seedimisel ja sapi väljutamine sapipõiest soolde

toimub neutraalsete ja humoraalsete tegurite mõjul. Toidu välimus ja lõhn, söömisakt, mao-ja

kaksteistsõrmiksoole retseptorite ärritamine toidumassidega intensiivistavad sapiproduktsiooni ja

põhjustavad sapi väljutamise soolde tingitud ja tingimatute reflekside mehhanismi abil. Maksa

sekretoorseks närviks on uitnärv. Sümpaatiline närv kutsub esile sapiproduktsiooni vähenemise ja

evakuatsiooni katkemise põiest. Maksa keemiliseks ärritajaks on seedehormoonid(sekretiin) , valgu

seedimisproduktid ja ekstraktiivained. Tugevat sapinõristust soodustavad sapihapete

soolad.Imendunud verre, stimuleerivad nad maksarakkude talitlust.

Peensoole sein on kaetud kattekoega, mille vahel avanevad torujate Lieberkühni näärmete juhad.

Need näärmed eritavad soolenõret, mis koosneb vedelast osast ja selles suspendeeritud tihkematest

limahelvestest, mida produtseeritakse põhiliselt soolestikku sattunud mitteomastatavate ainte puhul,

mis võivad kahjustada limaskesta. Põhilised faktorid, mis stimuleerivad soolenäärmete sekretsiooni, on

soole seina mehaanilised ja keemilised ärritajad. Keemilistest ärritajatest on suurema tähtsusega

maomahl, valgu lõhustumisproduktid, maitseained, piimasuhkur. Mehaanilised ja keemilised ärritajad ,

mis stimuleerivad soolenõre sekretsiooni, toimivad soole lokaalsele närviaparaadile.

Toitainete imendumine peensooles.

Soolestikus toimub toitainete imendumine verreja lümfi.Organismile vajalikud toitained saavad

kudedele ja organitele kättesaadavaks alles pärast seda, kui nad on seedetraktist verre sattunud.

Toitainete imendumine toimub peamiselt peensooles. Teistes seedetrakti osades imenduvad ainult

üksikud ained väheste hulkadena( maos- mineraalsoolad, monosahhariidid, alkohol, vesi; jämesooles-

vesi). Intensiivse imendumise peensooles kindlustab tema suur pind. Soole pindala suureneb tänu

kattude olemasolule, mis kujutavad endastlimaskesta väljakasveid. Iga hatu sees asuvad silelihaskiud

ja hästiarenenud vere- ja lümfisoonte võrk. Hatud on kaetud katteepiteeliga. Mikrokattde pinnal toimub

intensiivne(seinalähedane) seedimine. Imendumine kujutab endast keerulist füsioloogilist protsessi,

millest võtavad osa difusioon, filtratsioon ja osmoos. Sooleepiteel pole mitte üksnes poolläbilaskev

membraan, vaid täidab ka sekretoorset funktsiooni , st. Kindlustab ühe aine valikulise imendumise ja

piirab teiste imendumist. Valgud lõhustatakse seedetraktis aminohapeteni ja sellisel kujul lähevad nad

verre. Süsivesikud imenduvad põhiliselt glükoosina, mida seletatakse sooleseina võimega seda

monosahhariidi valikuliselt läbi lasta. Rasvad imenduvad peensoolest rasvhapetena ja glütseroolina.

Viimane on vees hästi lahustuv ja imendub kergesti läbi soole limaskesta. Rasvhapete imendumine

toimub ainult sapi juuresolekul, kuna need vees ei lahustu. Vesi võib imenduda juba maos, tema

põhiosa aga läheb verre peensoolest ja jämesoolest.

Seedimine jämesooles. Soolte motoorika.

Jämesoole nõre ja jämesooles paikneva mikrofloora tähtsus seedimises.Põhiliselt lõpeb toidu

seedimine peensooles. Jämesoole limaskesta näärmed nõristavad seedemahla, mis on fermentide

poolt võrdlemisi vaene. Ta sisaldab väikesel hulgal madala aktiivsusega fermente, mis võhustavad

valkude, rasvade ja süsivesikute jääke. Jämesoole mahlanõristus toimub tema limaskesta kohalike

ärritajate mõjul.

Jämesoolel on omadus aktiivselt resorbeerida Na , vesi järgneb osmoosse rõhu difusiooni

teel. Jämesooles toimub ulatuslik vee tagasiimendumine.Bakterite toimel lõhustatakse jämesooles

imendumatud aminohapped ja teised valgu seedimisproduktid. Sealjuures moodustavad organismile

mürgised ained. Need imenduvad verre ja maks muudab nad kahjutuks.

Silelihaskude ja vöötlihaskude seedetraktis. Lihaskoest koosneb seedekulgla ülemistes osades

skeletilihaskoest, söögitoru keskosast alates silelihaskoest ja päraku piirkonnas on tahtele alluv

skeletilihaskude.

Sooleseinas paiknevad piki- ja ringlihaskihid. Ringlihaskiht on seesmine ja pikilihas-

kiht välimine.

Soolte motoorikas eristatavad nelja liiki liigutused. PENDELLIIGUTUSED toimuvad soole ring- ja

pikilihaskihtide vahelduvate rütmiliste kontraktsioonide tõttu. Teatud lühikese lõigus sool kord tõmbub

kokku, kord lõõgastub, soolesisu liigub aga kord ühes, kord teises suunas. Kuna erinevad soole osad

ei tõmbu kokku üheaegselt, toimub soolesisu rütmiline segmentatsioon- ta kord lahutatakse eraldi

portsionideks, samas aga ühineb jälle.Pendelliigutused kindlustavad soolesisu seedemahladega

läbisegamise. PERISTALTILISED LIIGUTUSED seisnevad selles, et ringlihaste kontraktsiooniga ja

sellest tingitud soole ahenemisega ühes osas kaasneb lihaste lõõgastumine ja soole laienemine

distaalsemalt asuvas naaberlõigus.Selle tagajärjel asetub soolesisu ahenenud osast ümber alumisse,

laienenud ossa. Järgmisel momendil kontraheeruvad lihased soole lõõgastunud piirkonnas,

distaalsemalt asuvas naaberosas aga lõõgastuvad. Peristaltilised liigutused kindlustavad soolesisu

edasiliikumise piki soolt pärasoole suunas. Peensooles segmentatsiooni-ja pendelliigutused.

Peensoole motoorikas on eristatavad soolehattude liigutused, mis soodustavad soolesisaldise

kontakti soolepiteeliga ja toitainete imendumist. Küümust segavad sooleseina lihaskihtide(

mittepropulsiivsed) segmentatsiooni- ja pendelliigutused. Soolesisaldist transpordivad edasi

(propulsiivsed) peristaltilised lained.Peristaltilised lained avalduvad selles, et sooleseina pikilihaskihi

kokkutõmbumisel soole valendik laieneb, sellele vahetult järgnev ringlihaskihi kokkutõmme surub

soolesisaldist edasi. Jämesoole kohta loe eelmist vastust!

Soolte motoorika regulatsioon: autonoomse NS-i, atsetüülkoliini, noradrenaliini ning toidumassi

keemiliste ja mehaaniliste omaduste mõju. Seedetrakti varustavad närvid pärinevad vegetatiivse NS

sümpaatilisest ja parasümpaatilisest osast, olulisel kohal on ka soole- e.enteraalse NS-i kaudu antavad

mõjutused. Seedekulgla kraniaalset osa kuni jämesoole esimese pooleni (kaasa arvatud) varustab

parasümpaatiliste närvikiududega uitnärv. Jämesoole alumist osa , sigma- ja pärasoolt, innerveerivad

parasümpaatilised kiud, mis saavad alguse seljaaju ristluuosast ja lulgevad soleni vaagnanärvi

koosseisus. Parasümpaatilised preganglionaalsed kiud lülitatakse ümber postganglionaarseteks

soolenärvisüsteemi lihaskesta närvipõimikus. Parasümpaatilise NS mõjulseedetrakti motoorika

intensiivistub, peristaltika elavneb, toonus tõuseb, seedenõresid tekib rohkem. Sümpaatilise

innervatsiooni saab seedetrakt seljaaju rinna-ja nimmeosast. Sümpaatilise NS mõjul soole toonus

langeb, peristaltika pidurdub, seedenõrede hulk väheneb, ensüümide suhteline sisaldus tõuseb.

Soolenärvisüsteemi kemo-ja mehhaanoretseptorid on ühenduses närvipõimikutega, mis paiknevad

sooleseinas limaskesta all ning piki-ja ringlihaskihi vahel.Nende esmaseks funktsiooniks on reguleerida

ja moduleerida peristaltikat ning näärmerakkude sekretoorset aktiivsust. Neurotransmitteriks on

atsetüülkoliin, serotoniin, ATP, substants P, somatostatiin, VIP (vasoaktiivne intestinaalne peptiid) jt.

Seedeelundite talitlusega on tihedalt seotud ka toitekäitumine , janu-, nälja- ja küllastustunde tekkimine.

[Okk 39]

Pseudoprobleem

[Janika Aavamägi 105]

Jah, seisukohti on mitmeid, kuid eks igaühe enesetunde küsimus ole ka siin kohal õigeim.

[Daredevil200 0]

Lisaks siis, paar päeva tagasi kuulsin sky plussis, et teadlased on tõestanud et kui pool tundi enne sõõki ära juua 2 klaasitäit vett siis selle tulemusel võetakse paar kilo alla.

[vaher 0]

Lisaks siis, paar päeva tagasi kuulsin sky plussis, et teadlased on tõestanud et kui pool tundi enne sõõki ära juua 2 klaasitäit vett siis selle tulemusel võetakse paar kilo alla.

Ma kuulsin sellist juttu Sky Plusis:

Kui aadressiribale kirjutada - ” interneti nuku füsioloogiline bioloogiline nuku” ja vajutada enter klahvi ning oodata umbes kuu aega nii, et arvutit vahepeal ei kasuta, siis pidavat arvutiekraanilt tulevikku nägema

[daemonium 18]

Jah, seisukohti on mitmeid, kuid eks igaühe enesetunde küsimus ole ka siin kohal õigeim.

On tõesti mitmeid seisukohti.

Ainult et ühed põhinevad inimese füsioloogial,teised tibivoorumite fantaasiatel ...,

[PT London 0]

On tõesti mitmeid seisukohti.

Ainult et ühed põhinevad inimese füsioloogial,teised tibivoorumite fantaasiatel ...,

ha...haha...hahahahhahaha, hea hommikune nali kulus küll ära

[MoloM 14]

Lisaks siis, paar päeva tagasi kuulsin sky plussis, et teadlased on tõestanud et kui pool tundi enne sõõki ära juua 2 klaasitäit vett siis selle tulemusel võetakse paar kilo alla.

See on küll hea uudis kaalulangetajatele, õgi palju tahad, peaasi, et kaks klaasi vett pool tundi enne sööki ära jood ja kaal kaob.

Hüvasti trennid ja toitumiskavad, kalulangetamise saladus oli hoopis nii lihtne

[daemonium 18]

See on küll hea uudis kaalulangetajatele, õgi palju tahad, peaasi, et kaks klaasi vett pool tundi enne sööki ära jood ja kaal kaob.

Hüvasti trennid ja toitumiskavad, kalulangetamise saladus oli hoopis nii lihtne

Kõik mis geniaalne on lihtne,

ja kenjaalne on veel lihtsam,

Peaks tolle asja kaalujoojate liikumiseks vist nimetama ...,

[Mr Fox 0]

Vana lugu, fakt on see, et seal vahet pole. Joo aga

[AlanBStard 126]

See on küll hea uudis kaalulangetajatele, õgi palju tahad, peaasi, et kaks klaasi vett pool tundi enne sööki ära jood ja kaal kaob.

Lugesin seda, tundus usaldusväärne jutt.

[turbiin 0]

aga kui ei tekita piisavalt siis võib lämbuda kui vett käepärast pole..