Valgud ja rohusööjad ja loomasööt

[PlaaTable 22]

ma arvan et ei tohiks unustada seda, et mõned inimesed on lihtsalt andekamad ja geneetiliselt soositud.

ise arvan, et palju valku ei olegi mõtet tarbida, rohkem oleks kasu süsivesikutest

muidugi ise, kes ma kaalun 85kg, arvan et oleks vajalik päevas vähemalt 100g valku saada

muide, kas valgu tarbimine võib mõjutada jõudu ja selle arendamist ?

Mis 100g ?

50 ja aitab ka, ega siis valku palju ei tohi tarbida.

Õige lihas kasvab ikka rasvast ja süssaritest.

Absurd.

Edited October 20, 2012 by PlaaTable

[siisike 3]

Taimedes ei ole B12 vitamiini. Selle vaeguse tagajärjel tekib inimesel kehvveresus. Samuti ei ole D-vitamiini. Inimestel, kes ei saa piisavalt D-vitamiini, tekib luupehmus. Probleeme on ka rauaga, sest taimedes on mitteheemne raud, mida inimese organism omastab halvasti. Rauavaeguse tagajärjeks on väsimus, pikenenud taastumisaeg, kehvveresus.

Sain sellise vastuse ja soovin kommentaari.. : kui inimene sööb enamjaolt taimetoitu kuumtöödelduna, sealhulgas põhilselt teravilju, siis võib see juhtuda küll. aga kui toituda tooretest juurviljadest ja puuviljadest ja rohelisest, siis vereliblede tervis paraneb, hulk suureneb, organismi mineraalide tasakaal normaliseerub, luud muutuvad tugevamaks, kaob väsimus ja suureneb füüsiline suutlikkus.

[AlanBStard 126]

Toorem taimetoit on loomulikult reeglina parem, v.a sellised mis igasuguseid sööjate eest kaitsevaid aineid sisaldavad.

Aga selle toortaimetoidu mõju kohta võiks mingi kliiniline uuring olla

B12 minu teada ikka kuidagi kätte ei saa, kui just sama sööki 2x ei söö nagu jänes.

[siisike 3]

Selline vastus: B12: idandatud nisu, merevetikad, maitsepärm, spinat, munakollane (kes Elaval toidul ja sööb toorelt) jt. Rauda on teatavasti kahe- ja kolmevalentset. Kumba neist puudu ja kust saada, peab ühiselt uurima: D-vitamiini puudust kuulen esmakordselt. Piisavalt päikeselise suvega (kui ikka ka päikest peale lasta) varub organism seda järgmise suveni

[ROtter 198]

Selline vastus: B12: idandatud nisu, merevetikad, maitsepärm, spinat, munakollane (kes Elaval toidul ja sööb toorelt) jt. Rauda on teatavasti kahe- ja kolmevalentset. Kumba neist puudu ja kust saada, peab ühiselt uurima: D-vitamiini puudust kuulen esmakordselt. Piisavalt päikeselise suvega (kui ikka ka päikest peale lasta) varub organism seda järgmise suveni

D - vitamiini puudus eestlastel:

http://novaator.ee/ET/meditsiin/eestlased_on_dvitamiini_puuduses/

[ROtter 198]

Selline vastus: B12: idandatud nisu, merevetikad, maitsepärm, spinat, munakollane (kes Elaval toidul ja sööb toorelt) jt. Rauda on teatavasti kahe- ja kolmevalentset. Kumba neist puudu ja kust saada, peab ühiselt uurima: D-vitamiini puudust kuulen esmakordselt. Piisavalt päikeselise suvega (kui ikka ka päikest peale lasta) varub organism seda järgmise suveni

Several reputable sites, including the Department of Health and Human Services' GirlsHealth website, were listing brewer's yeast as a source of vitamin B12 as of May 2011. This is a mistake. Because brewer's yeast contains all other B vitamins, some stores and websites mistakenly assume that this includes B12. If you need a B12 supplement, brewer's yeast may not offer what you need.

Read more: http://www.livestrong.com/article/453954-brewers-yeast-vitamin-b12/#ixzz2AEqn6UWE

[ROtter 198]

Selline vastus: B12: idandatud nisu, merevetikad, maitsepärm, spinat, munakollane (kes Elaval toidul ja sööb toorelt) jt. Rauda on teatavasti kahe- ja kolmevalentset. Kumba neist puudu ja kust saada, peab ühiselt uurima: D-vitamiini puudust kuulen esmakordselt. Piisavalt päikeselise suvega (kui ikka ka päikest peale lasta) varub organism seda järgmise suveni

Fermented soy products, such as miso and tempeh, shiitake (dried mushrooms) and algae such as spirulina and nori contain practically no vitamin B12. While these foods are often sold in health food stores as "excellent souces of B12" and are widely used by the macrobiotic community, they actually contain little, if any active B12 (cobalamin). Instead they contain analogs of B12 that are not active and may actually block the absoprtion of true vitamin B12.

http://www.vegetarian-nutrition.info/positions/english/b12-vegetarian.php

[Marianna 5]

Siit saab lugeda B12 kohta: http://paikesetoit.blogspot.com/2012/01/vitamiin-b12-kordamine-on-tarkuse-ema.html

[AlanBStard 126]

D-vitamiini puudust kuulen esmakordselt. Piisavalt päikeselise suvega (kui ikka ka päikest peale lasta) varub organism seda järgmise suveni

Vbl paljalt ringi lippavatel ürgmeestel küll, aga vähemalt tsiviliseeritud elanikkonnal pole sellist nähtust reaalsetel mõõtmistel täheldatud. Mart Kulli uuringus oli kõigil katsealustel eestlastel D verekontsentratsioon väga madal isegi suve lõpus, mis siin veel talvest rääkida.

Ja lisaks on see aastajaline kõikumine veel ise ka ilmselt kahjulik, sest 1,25-dihüdroksü- ja 25-hüdroksü-D3 suhe ei jõua kunagi stabiliseeruda.

[siisike 3]

Leidsin ühe artikli. http://paikesetoit.ee/richard-blackman-12-aastat-puuviljadel/

[Kristjan-Johannes Konsap 566]

Leidsin ühe artikli. http://paikesetoit.e...at-puuviljadel/

Jaa. Raudselt on ainult puuviljadest toitumine inimesele loomulik.

Sellepärast ongi meie seedesüsteem segatoidulise oma.

Ja ma jõudsin tagasi puuviljade juurde. Puuviljadega tunnen ma ennast fantastiliselt ja elusalt, energiliselt ning ma olen täiesti eemaldunud sellistest asjadest nagu B12, valgud, kalorid jms. Ma lihtsalt ignoreerin seda. Ma ei muretsenud nende pärast kui sõin küpsetatud toitu – miks ma siis nüüd peaksin muretsema.

Puuviljad on täis looduslikku suhkrut – fruktoosi ja iga puuvili sisaldab just õiges koguses valku.

[AlanBStard 126]

Noh, teada on et miljardid taimetoitlased elavad suurepärast ja tervet elu Indias ja mujal ja ei muretse ega kannata, tervisenäitajad on suurepärased, vbl ainult kasv lühike, nii et igaühele vastavalt maitsele.

Ma arvan et meestele sobib taimetoitlus ja selle mõjud, analoogselt kaloripiiramisega, elustiilina halvemini, sest meestele meeldib rohkem härga täis ja jõuline olla.

[Archangel 482]

Antud teemal on päris hea asi ilmsiks tulnud:

http://www.tarbija24.ee/1018620/uuring-soomes-muuakse-defektseid-vitamiinilisandeid/

http://ohjelmat.yle....d-vitamiini.pdf

Tuleb välja, et müüakse D-vit lisandeid, kus pole isegi mitte pisemat kübetki lubatud toime-ainest. Täitsa jama mõelda, mis lisandite peale raha niisama raisatud kuna lihtsalt toime-ainet sees pole.

Edited October 25, 2012 by Archangel

[ROtter 198]

Leidsin ühe artikli. http://paikesetoit.e...at-puuviljadel/

Dallas asub 32* N põhjalaiusel :http://en.wikipedia.org/wiki/Dallas

Eesti asub 60* N põhjalaiusel

Võrdluseks Malaga asub 36*N põhjalaiusel.

Põhjamaine kliima, oktoobri lõpus lumi maas, ei sobi küll ainult puuvilja söömiseks.

Edited October 26, 2012 by ROtter

[maleva 61]

Antud teemal on päris hea asi ilmsiks tulnud:

http://www.tarbija24...miinilisandeid/

http://ohjelmat.yle....d-vitamiini.pdf

Tuleb välja, et müüakse D-vit lisandeid, kus pole isegi mitte pisemat kübetki lubatud toime-ainest. Täitsa jama mõelda, mis lisandite peale raha niisama raisatud kuna lihtsalt toime-ainet sees pole.

Mina sel teemal ei heietaks. Mingid vennad teevad lampi ja valesti katseid, saavad tulemuse ja arvavad, et nii ongi.

Manninen saatis nt oma d vitamiinid Taani testimisele ja kahe nädalapärast tuleb vastus. Kui see midagi muud näitab, siis kaebaks mina need testijad küll kohtusse laimu eest. Pealegi maksab d vitamiini toormaterjal nii vähe, et sellega pole mõtet petta...

Edited October 26, 2012 by maleva

[Marianna 5]

Dallas asub 32* N põhjalaiusel :http://en.wikipedia.org/wiki/Dallas

Eesti asub 60* N põhjalaiusel

Võrdluseks Malaga asub 36*N põhjalaiusel.

Põhjamaine kliima, oktoobri lõpus lumi maas, ei sobi küll ainult puuvilja söömiseks.

Igale loomaliigile on oma sobiv toiduvalik, mis jääb samaks olenemata kliimast. Kui on valik. Nt. ahv sööb banaani nii Aafrikas kui ka Eesti loomaaias. Ei hakka ju ahv Eesti loomaaias järsku kaerahelbeputru eelistama, sest on külm. Kui tal aga mitte midagi muud süüa pole, küll ta siis ka kaerahelbeputru õpiks sööma, samuti nagu lehmadele söödetakse kalu ja ma ei tea mis ebaloomulikku oma loomaliigile sobimatut toitu.

Kui nt. Eestis elav hundikoer järsku Hispaaniasse kolib koos oma peremehega, siis ei muutu ju see, mis sööki ta nüüd sööma hakkab, missest, et ilm on teine. Kuldkala sööb sama toitu nii Soome akvaariumis kui ka Brasiilia akvaariumis. Jne. Seega, iga loomaliik siiski eelistab valikuvõimalusel oma loomaliigile sobilikku toitu. Ja nii ka inimene. Olenemata ilmast, peaks inimene sööma endale sobilikku toitu. Nii suvel kui ka talvel. Sest tegelikult söömistingimusedki on talvel samad mis suvel, on ju toatemperatuur söömise ajal kodus sama soe talvel ja suvel. Mis on aga inimesele sobilik toidulaud, selle üle jäädaksegi vist alati vaidlema, ühed usuvad, et inimene on segatoiduline, teised, et taimetoiduline. Ja vastavalt oma uskumusele peakski inimene sööma, kliimast olenemata, sest tänapäeval on valikuvõimalus selles osas. Import ja eksport toiduainete osas toimib peaaegu igalpool (no eskimotel vast on raske ja söövad mida saavad).

[ROtter 198]

Igale loomaliigile on oma sobiv toiduvalik, mis jääb samaks olenemata kliimast. Kui on valik. Nt. ahv sööb banaani nii Aafrikas kui ka Eesti loomaaias. Ei hakka ju ahv Eesti loomaaias järsku kaerahelbeputru eelistama, sest on külm. Kui tal aga mitte midagi muud süüa pole, küll ta siis ka kaerahelbeputru õpiks sööma, samuti nagu lehmadele söödetakse kalu ja ma ei tea mis ebaloomulikku oma loomaliigile sobimatut toitu.

Kui nt. Eestis elav hundikoer järsku Hispaaniasse kolib koos oma peremehega, siis ei muutu ju see, mis sööki ta nüüd sööma hakkab, missest, et ilm on teine. Kuldkala sööb sama toitu nii Soome akvaariumis kui ka Brasiilia akvaariumis. Jne. Seega, iga loomaliik siiski eelistab valikuvõimalusel oma loomaliigile sobilikku toitu. Ja nii ka inimene. Olenemata ilmast, peaks inimene sööma endale sobilikku toitu. Nii suvel kui ka talvel. Sest tegelikult söömistingimusedki on talvel samad mis suvel, on ju toatemperatuur söömise ajal kodus sama soe talvel ja suvel. Mis on aga inimesele sobilik toidulaud, selle üle jäädaksegi vist alati vaidlema, ühed usuvad, et inimene on segatoiduline, teised, et taimetoiduline. Ja vastavalt oma uskumusele peakski inimene sööma, kliimast olenemata, sest tänapäeval on valikuvõimalus selles osas. Import ja eksport toiduainete osas toimib peaaegu igalpool (no eskimotel vast on raske ja söövad mida saavad).

Ja ahvid elavad meil loomaaias -30* väljas. Kuldkala Soome akvaariumis ja Brasiilia akvaariumis - vee temperatuur toas on ikkagi plussis, või Soomes on miinuses.

Energiakulutus on väljas talvel ja suvel erinev. Paksu külma ilma riietusega suureneb kõndimisel energiakulu 15 %.

[Marianna 5]

No seda ma ju pidasingi silmas, et ilm õues ei mõjuta toiduvalikut, ei ahvil, koeral, kuldkalal ega peaks ka inimesel. Nii nagu loomaaed püüab ahvile sama temperatuuri pakkuda, nagu Aafrikas, nii ka inimene püüab omale sama temperatuuri luua talvel kodus nagu suvelgi on. Sellepärast on meil soojad riided, soe tuba küttega jne. Keegi ei istu ju talvel lumehanges, et hamburgerit süüa. Ei, ikka otsitakse soe koht.

See, et külma ilmaga väljas kõndides on suurem energiakulutus, see on pisiasi, natuke rohkem kaloreid päeva jooksul süüa sisse ja ongi korras.

MInu kogu see mõtteavaldus sai alguse Rotteri tsitaadist: "Põhjamaine kliima, oktoobri lõpus lumi maas, ei sobi küll ainult puuvilja söömiseks."

Edited October 26, 2012 by Marianna

[Okk 39]

No seda ma ju pidasingi silmas, et ilm õues ei mõjuta toiduvalikut, ei ahvil, koeral, kuldkalal ega peaks ka inimesel. Nii nagu loomaaed püüab ahvile sama temperatuuri pakkuda, nagu Aafrikas, nii ka inimene püüab omale sama temperatuuri luua talvel kodus nagu suvelgi on. Sellepärast on meil soojad riided, soe tuba küttega jne. Keegi ei istu ju talvel lumehanges, et hamburgerit süüa. Ei, ikka otsitakse soe koht.

See, et külma ilmaga väljas kõndides on suurem energiakulutus, see on pisiasi, natuke rohkem kaloreid päeva jooksul süüa sisse ja ongi korras.

MInu kogu see mõtteavaldus sai alguse Rotteri tsitaadist: "Põhjamaine kliima, oktoobri lõpus lumi maas, ei sobi küll ainult puuvilja söömiseks."

Sa vähemalt ise saad aru mida sa t6estada yritad ja mida tegelikult t6estad?

[Marianna 5]

Ma ei tõesta midagi. Minu jaoks lihtsalt see ütlus, et külma kliimaga maades inimene peaks kindlasti teisiti toituma kui lõunamaainimesed, on müüt.

Ehk siis see ülaltoodud näites puuviljatoiduline mees Dallasest toituks nii ka mujal riigis (nt. Eestis) elades. Kliima tema toiduvalikut ei mõjutaks. Muideks, ka Eestis on terve puuviljatoitujate kogukond. Külmast kliimast hoolimata.

Edited October 27, 2012 by Marianna

[Okk 39]

Eestis on kindlasti igasuguseid kogukondi , ntx vemma joojate kogukond , kes ilma selleta oleks koguaeg haiged ja ilmselt sureks ruttu.Siis on meil yks onu oma paari mutikesest järgijaga (kui need ära surnud pole veel) kes väidetavalt söövad 6hku ...

Oldmani väide et eesti kliima ei sobi ainult puuviljast toitumiseks ei puuduta ju mingeid yksikuid fanaatikuid kellel on omaarust midagi t6estada. Absoluutselt s6ltub inimese toidulaud teda ymbritsevast kliimast. Kui inimene kolib teise kliimasse siis muutub ka tema toidueelistus, seda nimetatakse kohastumiseks. Otse loomulikult ei toimu see yleöö. Just sellepärast vajavad ka need loomaaia elanikud koos selle dallase onuga eritingimusi ,et eesti talves vastu pidada.

Loomulikult ei arva ma et see puuviljadieet ka dallases mingi m6istlik asi oleks , aga kindlasti on selline lollus seal kergem taluda.

[Marianna 5]

Minu meelest tavainimesed (v.a. üksildased fanaatikud) ei kohastugi külmaga- muidu võiks ju majad kütmata jätta ja mantlid-kasukad nurka visata.

Seega kindlast too Dallase onu ei vajaks Eestis eritingimusi, ei midagi erilisemat kui teistel eestlastel. Ikka sama- soe tuba, soojad riided, toit laual, tema puhul siis puuviljad, mida poest õnneks aastaringselt saab.

[Okk 39]

Väga paljudes maailma piirkondades ongi majad kytmata, ka siis kui väljas miinuskraadid. Aga ma ei viitsi suga vaielda enam, sest näha on, et sa poindile pihta ei saa ja ei tahagi saada.. :-) . Aga eks igalyhel on 6igus elada täpselt nii suures mullis nagu ta ise soovib ;-)

[Marianna 5]

Eksole, sina räägid teooriate ja oletuste põhjal, mina aga räägin reaalsete kogemuste põhjal

[ROtter 198]

Eksole, sina räägid teooriate ja oletuste põhjal, mina aga räägin reaalsete kogemuste põhjal

Ja millised on sinu reaalsed kogemused?

http://www.livestrong.com/article/410367-is-an-all-fruit-diet-healthy/