Jump to content
Sign in to follow this  
kass artur

Jooksu pulss / trenni pulss / kõrge-madal pulss

Recommended Posts

Tere! Millest võib olla tingitud liiga kõrge pulss väikese koormuse puhul? Olen alati märganud, et väsin teistega võrreldes kiiremini ja taastun aeglasemalt, nüüd esimest korda jooksu ajal pulsikella kasutades selgus, et kõige aeglasema sörkjooksu ajal on pulss 160-170 vahel (minu maksimum võiks olla 190). Alla 160 sain pulsi vaid kõndides. Olen eluaeg keskmisest rohkem tervisesporti harrastanud ja halb vorm ei saa olla põhjuseks. Milles võib olla asi ja kas peaks lausa südant laskma kontrollida?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Põhjuseid võib olla mitmeid:

-ületreening

-alatreening

-mõni haigus, kilpnääre nt.

-kaasasündinud südameprobleemid

-vere koostise muutused, vähe hemoglobiini, raua puudus

-individuaalne eripära

Soovitav oleks, jah, läbida tervisekontroll.

Pulsikell võib ka mittekorras olla.

Edited by OldMan

Share this post


Link to post
Share on other sites

Rahulikus olekus on pulss 60-70 kanti ehk täitsa normaalne. Viimasel ajal mingeid haigusi pole ka põdenud, mis mõju võiks avaldada. Samas on nt unetus ja kehvveresus mind juba aastaid vaevanud - selle pärast ei saa ju sporditegemist igavaseks maha jätta(?). Aga et jaksu järsku vähem on, näitas ka nädal tagasi tehtud Body Pumpi treening, kui pulss veel 2 päeva tagantjärele kiire oli ja eesetunne kehv. Nagu ma aru saan, tuleks ikka spordiarsti juurde minna?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Oma vastuses lähtun Sinu tähelepanekutest koormustaluvuse kohta võrreldes teistega.

See,et oled eluaeg tervisesporti harrastanud,ei tähenda automaatselt häid südametöö näitajaid!Kui need on kaasasündinult viletsad ja sellest tulenevalt on aeroobne põhi (baasvastupidavus) ahtake,siis tõusebki treeningutel pulss kiirelt kõrgele,mida Sa ju sörkimisel kogesidki (tänu pulsikellale said sellest alles nüüd teada).Kõik on suhteline - mis on enamikule normaalne koormus,on Sinu südamele suus koormus!Et baasvastupidavust tõsta,pead rohkem kui pooled treeningud nädalas sooritama pulsivahemikus ~120-~140 vähemalt tunniajalise kestvusega (kiirkäimine!).Täpselt saab pulsivahemiku teada koormustestiga.

Tasub teada ka seda,et südametöö näitajad on pöördvõrdelises sõltuvuses kehakaaluga - mida vähem üleliigset kaalu,seda kergem on südamel koormust taluda!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aitäh vastuse eest. Ilmselt olen tõesti sünnipäraselt kehvake ja pean edaspidi rohkem pulssi jälgima. Üleliigset kaalu ka kiires pulsis süüdistada ei saa, sest see mul täiesti normaalne. Jätsin veel mainimata selle, et u 3,5 aastat tagasi, kui olin just alustanud jooksmisharrastusega ja jooksin kuni 5 korda nädalas kuni tund korraga, siis ühel hetkel kogesin täielikku ärakukkumist, ei jaksanud enam käiagi, jooksmisest rääkimata. Elasin tol ajal välismaal ja arstide juurde ei hakanud minema. Tasapisi see olukord paranes, aga vist sellele eelnevat seisu polegi enam saavutanud. Kunagi palju varem (teismelisena 15 aasat tagasi) olin haiglas ka südamelihasepõletikuga (tol ajal ülediagnoositud, mistõttu ei oskakgi öelda, kas see diagnoos õige oligi). Rattasõit on olnud seni minu jaoks kõige parem sport - saab koormust ise hästi reguleerida, võibolla ei olegi jooksmine minu jaoks sobiv. Loodan siiski, et see baasvastupidavus ka aja jooksul areneb.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Treeningplaani koostamisel arvesta, et taastumiseks kulub sul rohkem aega.

Treeni väiksemate koormustega, pikemate taastumisperioodidega, aga järjepidevalt.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Rahulikus olekus on pulss 60-70 kanti ehk täitsa normaalne. Viimasel ajal mingeid haigusi pole ka põdenud, mis mõju võiks avaldada. Samas on nt unetus ja kehvveresus mind juba aastaid vaevanud - selle pärast ei saa ju sporditegemist igavaseks maha jätta(?). Aga et jaksu järsku vähem on, näitas ka nädal tagasi tehtud Body Pumpi treening, kui pulss veel 2 päeva tagantjärele kiire oli ja eesetunne kehv. Nagu ma aru saan, tuleks ikka spordiarsti juurde minna?

Unetuse vastu on hea võtta õhtul magneesiumi tablette. Kehvveresuse korral tuleks aeg-ajalt võtta Ferromaxi.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Teema jätkuks veel ... käisin äsja koormustesti tegemas ja sain mitmesuguseid numbreid ja vahemikke paberil, aga veidi segaseks jäi tulemus ometigi. Teisisõnu - mida tähendab tegelikult see VO2max tulemus, mis minu puhul oli 25 ml/mg/min (olen 30-aastane normaalkaalus naine)? 7-tasemelisel skaalal jäi see 2. taseme alumise piiri peale ehk low. Viitab see suuremale probleemile, s.t kas peaksin arsti juures ka kontrollis käima, või on see tõepoolest saavutatud pideva ülekoormusega, mis minu kehvade looduslike eelduste puhul on kerge tekkima? Kas süda on lihtsalt nõrk ja ei talugi suuremaid koormusi? Mulle öeldi, et peaksin treenima pulsivahemikus 109-135, aga probleem on selles, et ega eriti peale käimise sellist tegevust ei leiagi, kus pulss sellesse vahemikku pidama jääks. Kuidagi ei tahaks nii nõrguke olla, aga kas tõesti pean nt suusatamise ja jooksmisega lõpparve tegema. Aitaks ehk õigem toitumine ka olukorda parandada? Olen tänulik igasuguste selgituste eest.

Edited by kass artur

Share this post


Link to post
Share on other sites

Vot, minul sama mure. Olen 21aastane, terve elu sporti teinud, pikkus 168 ja kaal 63kg. Ülekaalus pole ja jaksan ka päris palju, aga pulss kipub tavalise sörgi puhulgi 160-170 kanti tõusma, vahel isegi rohkem. Kas peaksin ka muretsema? Mõtlen juba pikemat aega koormustesti tegemisele :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aeroobse vastupidavuse skaala jaguneb:

väga madal (infarktioht!),

madal,

soovituslikult välditav tsoon,

keskpärane,

hea,

väga hea,

suurepärane.

25 ml/kg/min (suudad pingutuse ajal tarbida 25 milliliitrit hapnikku keha kilogrammi kohta minutis) on vilets näitaja,mille puhul ongi näidustatud ainult kõnd ja kerge rattasõit!

Miks arst Sind sellise tulemuse puhul ei nõustanud???

Kahjuks alustasid omal ajal jooksmisega enda võimete kohta liiga tugevalt ja panid südamele korraliku põntsu!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tänan kommentaari eest. Sean siis sammud arsti juurde. Probleem oligi selles, et koormustesti ei nõustanud arst, vaid tavaline jõusaali treener ja ega ta eriti palju mulle öelda tõesti ei osanud.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Teema jätkuks veel ... käisin äsja koormustesti tegemas ja sain mitmesuguseid numbreid ja vahemikke paberil, aga veidi segaseks jäi tulemus ometigi. Teisisõnu - mida tähendab tegelikult see VO2max tulemus, mis minu puhul oli 25 ml/mg/min (olen 30-aastane normaalkaalus naine)? 7-tasemelisel skaalal jäi see 2. taseme alumise piiri peale ehk low. Viitab see suuremale probleemile, s.t kas peaksin arsti juures ka kontrollis käima, või on see tõepoolest saavutatud pideva ülekoormusega, mis minu kehvade looduslike eelduste puhul on kerge tekkima? Kas süda on lihtsalt nõrk ja ei talugi suuremaid koormusi? Mulle öeldi, et peaksin treenima pulsivahemikus 109-135, aga probleem on selles, et ega eriti peale käimise sellist tegevust ei leiagi, kus pulss sellesse vahemikku pidama jääks. Kuidagi ei tahaks nii nõrguke olla, aga kas tõesti pean nt suusatamise ja jooksmisega lõpparve tegema. Aitaks ehk õigem toitumine ka olukorda parandada? Olen tänulik igasuguste selgituste eest.

Liikumisega ära küll lõpparvet tee. Osta pulsikell, täiesti norm saad ca 800 .- eest , ja hakka kõndima lubatud pulsivahemikus. Teatud aja möödudes, kui oled järjepidevalt harjutanud, võid juba sörkjooksu teha. Kui jätad enda füüsilise arendamise unarusse, siis hakkab varsti kannatama ka igapäevane töövõime.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Küpsis,mine tee koormustest kindlasti ära ja lase end korralikult nõustada!

tekkis küsimus, et kus oleks kõige parem koormustest teha. Ise käin Revalis muidu, aga ma ei tea, kas seal teha oleks kõige parem valik :unsure:

Share this post


Link to post
Share on other sites

reval ilmselt seepärast et hind tundus olevat kõikse mõistlikum? ons kellelgi veel häid nõustajaid soovitada sest tundub, et testiga saadakse igalpool hakkama kogu "saladus" peitub selles mida , kudas ostakse mulle nende numbrite pealt selgitada.........

Share this post


Link to post
Share on other sites

hey! lase igaksjuhuks ka südant kontrollida! On olnud juhtumeid kus mõni südameklapp laseb natukene verd tagasi, põhjustades kiiret pulssi ning vahel ka kergeid rütmihäireid!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Käisin ise koormustesti tegemas sellises kohas:

Tallinna Ülikool, Kehakultuuriteaduskond, aadress Regati pst 1 korpus 4, ruum 220a. Seal on test väga põhjalik ning konsultatsioon oli ka korralik. Hind ka vastavalt soolane.

Infot sain selliselt mailiaadressilt: kristjan@curonia.com

Share this post


Link to post
Share on other sites
Guest Külaline_külaline_*

Tere! Minu on järgmine mure: nimelt sain ma omale pulsikella. Varem olen kogu aeg selleta treeninud, ligi 5a aeroobikat, eri stiile. Ja nüüd siis avastasin, et mu pulss on kogu aeg liiga kõrge.Steppaeroobikas on pulss mingi 180 ja üle pidevalt. Madalam, nö rasvapõletuspulss on ainult kergemates trennides, nagu body, strech, pilates, jooga jms Mulle aga meeldivad just need kiriemad ja energilisemad trennid. Ja ma olenemata kõrgest pulsist ei väsi seal üldse ära. Jõuan pikaltpikalt sellise pulsiga hüpata ja enesetunne on hea, ainult et see pulss on kõrge. Mida teha? Ma ei tahaks stepist, combost ja muudest lahedatest trennidest loobuda... asi on ehk selles, et olen pisut ülekaaluline.... kas võib sellest olla? Olen 170cm pikk ja kaalun nii 70-73kg. Samas mu kaal ei häiri mind, kuna olen terve ja tunnen end hästi ja olen igatepidi eluga rahul. Ja süüa mulle meeldib hästi, soojad toidud, kartulid-kastmed ja eriti armastan magusat. Rämpstoitu eriti ei söö, rasvast ka vähe, pigem liialdan süsivesikutega ja maiustustega. aga ma ei sooviks ka eluviisi muuta, kuna nagu öeldud, tervis on korras, ise olen rahul, mingeid kaebusi poleks tekkinudki, kui poleks seda kella saanud ja avastanud, et pulss nii üles kerkib.

Ahjaaa, olen 22aastane, kui see peaks oluline olema. Ja ma ei suitseta ega joo kohvi. Milles siis see asi võib olla? Ja mis ma ette võtma peaks???

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tere! Minu on järgmine mure: nimelt sain ma omale pulsikella. Varem olen kogu aeg selleta treeninud, ligi 5a aeroobikat, eri stiile. Ja nüüd siis avastasin, et mu pulss on kogu aeg liiga kõrge.Steppaeroobikas on pulss mingi 180 ja üle pidevalt. Madalam, nö rasvapõletuspulss on ainult kergemates trennides, nagu body, strech, pilates, jooga jms Mulle aga meeldivad just need kiriemad ja energilisemad trennid. Ja ma olenemata kõrgest pulsist ei väsi seal üldse ära. Jõuan pikaltpikalt sellise pulsiga hüpata ja enesetunne on hea, ainult et see pulss on kõrge. Mida teha? Ma ei tahaks stepist, combost ja muudest lahedatest trennidest loobuda... asi on ehk selles, et olen pisut ülekaaluline.... kas võib sellest olla? Olen 170cm pikk ja kaalun nii 70-73kg. Samas mu kaal ei häiri mind, kuna olen terve ja tunnen end hästi ja olen igatepidi eluga rahul. Ja süüa mulle meeldib hästi, soojad toidud, kartulid-kastmed ja eriti armastan magusat. Rämpstoitu eriti ei söö, rasvast ka vähe, pigem liialdan süsivesikutega ja maiustustega. aga ma ei sooviks ka eluviisi muuta, kuna nagu öeldud, tervis on korras, ise olen rahul, mingeid kaebusi poleks tekkinudki, kui poleks seda kella saanud ja avastanud, et pulss nii üles kerkib.

Ahjaaa, olen 22aastane, kui see peaks oluline olema. Ja ma ei suitseta ega joo kohvi. Milles siis see asi võib olla? Ja mis ma ette võtma peaks???

Kuna sa ei soovi toitumist muuta, siis seda ma ei kommentaari. Kui pulsikella vöö ei ole tihedalt ümber keha ja liigub hüplemise või mis iganes liigutuste ajal, siis näitab pulsikell valesti, s.t. tunduvalt rohkem tegelikust pulsist.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kuidas pulssi mõõta saab?

"Täpseima tulemuse annab muidugi spetsiaalne pulsomeeter, mis saab oma signaalid keha külge kinnitatud andurilt.

Pulsomeetri puudumisel on lihtsaimaks meetodiks, kui me palpeerides oma kaela arterit mõõdame kiiresti ise, arvutuste teel oma hetkepulsi.

Kuna mõõdame pulssi aeroobse sessiooni ajal, siis kiire ülevaate ja lihtsuse mõttes loetakse pulss e. südame löökide arv 6 sekundi jooksul ja korrutatakse tulemus seejärel kümnega. Nt. kui 6 sek. jooksul lõi süda 12 x, siis 60 sekundi jooksul oleks südame löögisagedus 12 x 10 = 120 l/minutis.

Sama võib teha ka nt. kui loeme pulsi 10 sek. jooksul ning korrutame 6 või 20 sek. jooksul ja korrutame kolmega.

Olgugi, et selline meetod oma südame töö hindamiseks on kiire ja mugav, ei anna ta alati kõige adekvaatsemat tulemust. Hetkelise tulemuse saame küll adekvaatse, kuid juba järgmisel hetkel võib see olla muutunud. Olgu öeldud, et tulemus on seda adekvaatsem ja täpsem, mida pikamal ajaperioodil me oma südame tööd jälgida saame. Parim ja täpseim variant treeningu intensiivsuse reguleerimiseks oleks, kui meil on kasutada elektrooniline monitor, mis annab koguaeg reaalajas terve sessiooni vältel täpse ja adekvaatse südame löögisageduse."

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now
Sign in to follow this  

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×