Jump to content
Sign in to follow this  
tzikel

Kui suur peaks olema päevas üks toidukord

Recommended Posts

1. mis on sinu eesmärk?

2. energiavajadust ei mõõdeta mitte grammides, vaid kilokalorites.

ei ole nii, et sa pead päevas sööma täpselt 200g ükskõik mida.. toiduained on erineva toiteväärtusega, kui sa veel seda ei teadnud.

Share this post


Link to post
Share on other sites

tean kõike seda,mõtlen soovitatavat kogust umbes.pole ju päris nii et kui tahad ntx kaalu langetada sõõd korraga mingi 1.5 kilo õunu mis annab sulle juurde 500-600 kcal.Veel sooviks tead kui suur peaks olema kalorites päevas iga toidukord kui kalorinorm 2800 ja hetkel trenni ei tee.

Edited by tzikel

Share this post


Link to post
Share on other sites

See ei ole nii lihtne vaja on teada enda kalorikulutus(arvutatakse välja spetsiaalsete valemitega), kava, mille järgi toituda, kus pannakse paika grammide järgi ainete vahekord. Ühesõnaga spetsialisti, kes seda teeks ja siis igapäev toiduaineid kaaluda, mida tarbid.

Kaalu langetamine on suht keeruline ja ka vaeva nõudev asi.

Kuna inimese eesmärk on keharasva allapoole viia aga organism vastupidiselt tahab seda säilitada siis lihtsaid vastuseid ei ole.

Kõige lihtsam ja toimiv tee oleks toitumiskava tellida.

Edited by VoodooMagic

Share this post


Link to post
Share on other sites

Arvesta sellega, et kui magu enam toitu vastu ei võta, siis hakkab see varsti suust tagasi tulema. Saad sellise katsega teada oma maksimum söögikorra grammide arvu ning edaspidi proovi seda vältida :huh: . Süüa tuleb seeriatega, poole kuu pärast proovi uut maksimumi.

Share this post


Link to post
Share on other sites
tean kõike seda,mõtlen soovitatavat kogust umbes.pole ju päris nii et kui tahad ntx kaalu langetada sõõd korraga mingi 1.5 kilo õunu mis annab sulle juurde 500-600 kcal.Veel sooviks tead kui suur peaks olema kalorites päevas iga toidukord kui kalorinorm 2800 ja hetkel trenni ei tee.

2800 kcalit / 4 söögikorda / 700kcal per söögikord.

Samas võib lõuna ja peale trenni söögikord olla suuremad.

Hommiku ja õhtu söögilt võid pisut kärpida.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Toidukorra kaal grammides ei tähenda MITTE MIDAGI. Mõnes toidus on suurem osa vesi, mis samuti kaalub üsna palju, näit riisi keetes muutub see kuni u. 3x raskemaks, kalorite sisaldus ju põhimõtteliselt ei muutu. Tähtis on see kui palju valke, süsivesikuid, rasvu toit sisaldab.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Toidukorra kaal grammides ei tähenda MITTE MIDAGI. Mõnes toidus on suurem osa vesi, mis samuti kaalub üsna palju, näit riisi keetes muutub see kuni u. 3x raskemaks, kalorite sisaldus ju põhimõtteliselt ei muutu. Tähtis on see kui palju valke, süsivesikuid, rasvu toit sisaldab.

Ma ei ole sellega nõus et primaarne on r/v/s tasakaal, primaarne on kalorite tarbimise ja kulutamise suhe.

Fitness.ee-s promotakse rasvarikast dieeti kuna see on oluline jõutreeningu juures, aitab lihast säilitada/treenida.

Tõsi, sellest võib olla mingi protsent kasu, näiteks õhtuse söögi juures kus süsivesikud võivad rasvaks muutuda

aga kaloraazi suhe on tavainimese jaoks primaarsem kui ainetevahekord.

Capricorn mu vastus ei ole midagi isiklikku, lihtsat tükk aega tähele pand et tavainimesed ja lihasetreenijad pannakse ekslikut ühte patta.

Edited by VoodooMagic

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ma ei ole sellega nõus et primaarne on r/v/s tasakaal, primaarne on kalorite tarbimise ja kulutamise suhe.

Tähtis on see kui palju valke, süsivesikuid, rasvu toit sisaldab

Võibolla kukkus kahemõtteline välja, aga ma tegelikult ei mõelnudki selle "kui palju" all suhet, vaid koguseid, mis omakorda tähendabki ka kaloreid (1 g valku annab 4 KCal, 1 g süsikaid sama palju, 1 g rasva 9 KCal). :huh:

Share this post


Link to post
Share on other sites
aga kaloraazi suhe on tavainimese jaoks primaarsem kui ainetevahekord.

Kas sa püüad selgeks teha,et ei ole mingit vahet,mida näost sisse ajada,pea-asi,et seda oleks vähem?

Intellektuaalselt äärmiselt huvitav seisukoht, :huh:

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ma ei ole sellega nõus et primaarne on r/v/s tasakaal, primaarne on kalorite tarbimise ja kulutamise suhe.

Minu päevane tarbimine on ca 3000 kcal, kui ma söön 2700 kcal eest friikaid, siis on see tervislik ja kaal langeb. Mnjah. :huh:

Share this post


Link to post
Share on other sites
Minu päevane tarbimine on ca 3000 kcal, kui ma söön 2700 kcal eest friikaid, siis on see tervislik ja kaal langeb. Mnjah. :huh:

Selliseid asju mõtlengi,,v siis näiteks ainult juurviljade sõõmist,neid peab sellisel juhul väga palju kilosid korraga sõõma et kcal i n ormi täis saada.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tervisliku menüü koostamisel tuleb arvestada järgmisi tegureid:

1) Tasakaalustatus - toit peab sisaldama piisaval määral ja optimaalses vahekorras toitaineid

2) Mitmekülgsus - toit peab olema vaheldusrikas

3) Kalorikontroll - toidust saadud energia peab vastama kava eesmärkidele

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma ei ütle et toiduainete kvaliteet ja rsv vahekord ei oma mingit tähendust, omab küll, lihtsalt ta ei ole primaarne.

Kui süüa kvaliteetseid toiduaineid õiges vahekorras 3000kcal vajaduse korral 3000 siis see ei tekita kaalulangust.

Kui toituda kasvõi friikartulitest ja sokolaadist 3000kcal vajaduse korral 2700 siis kaal ikkagi langeb.

Seega on kaalu languseks kogus primaarne, kvaliteet ja ainetevahekord sekundaarne.

St. et süsivesikurikka või lihtsalt kalorivaese dieediga on täpselt samamoodi kaalu võimalik langetada.

Kõik see ei kehti aga jõutreeningu puhul. Sellest erinevustest ma räägingi.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ma ei ütle et toiduainete kvaliteet ja rsv vahekord ei oma mingit tähendust, omab küll, lihtsalt ta ei ole primaarne.

Kui süüa kvaliteetseid toiduaineid õiges vahekorras 3000kcal vajaduse korral 3000 siis see ei tekita kaalulangust.

Kui toituda kasvõi friikartulitest ja sokolaadist 3000kcal vajaduse korral 2700 siis kaal ikkagi langeb.

Seega on kaalu languseks kogus primaarne, kvaliteet ja ainetevahekord sekundaarne.

St. et süsivesikurikka või lihtsalt kalorivaese dieediga on täpselt samamoodi kaalu võimalik langetada.

Kõik see ei kehti aga jõutreeningu puhul. Sellest erinevustest ma räägingi.

Vaata see on sul teooria, lühiajaliselt on võimalik nii kaalu langetada, aga praktikas hakkavad tekkima pikemaajaliselt tasakaalustamata toitudes terviseprobleemid, kui sa ei saa mineraalaineid, vitamiine, asendamatuid valke ja rasvhappeid; lisaks keerad tuksi hormonaalsüsteemi.

Edited by ROtter

Share this post


Link to post
Share on other sites
Vaata see on sul teooria, lühiajaliselt on võimalik nii kaalu langetada, aga praktikas hakkavad tekkima pikemaajaliselt tasakaalustamata toitudes terviseprobleemid, kui sa ei saa mineraalaineid, vitamiine, asendamatuid valke ja rasvhappeid; lisaks keerad tuksi hormonaalsüsteemi.

seda küll, kui päris soga või üli üksluiselt süüa kindlasti ei sobi see organismile

Share this post


Link to post
Share on other sites

Create an account or sign in to comment

You need to be a member in order to leave a comment

Create an account

Sign up for a new account in our community. It's easy!

Register a new account

Sign in

Already have an account? Sign in here.

Sign In Now
Sign in to follow this  

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×