Normaalne pulss BodyPumpis?

[wpa 0]

Tere!

Olen Bodypumpis käinud ca poolteist aastat ja võib öelda, et suhteliselt regulaarselt (kahjuks küll ainult 2x nädalas). Nüüd otsustasin järsku pulsikella kasutusele võtta, sest tekkis tunne, et võin endale trenniga vähe liiga teha (raskused olid ajapikku juba suhteliselt suureks kerkinud). Selgus, et kahtlustused ei olnudki alusetud. Märkasin, et püsti seistes tehtavate harjutuste puhul oli võrreldes lamades tehtavate harjutustega pulss hoopis kõrgem. Vähemalt paari harjutuse puhul (püsti) nägin pulsikellal numbrina 180, samas kui rinnalihase ja triitsepsi puhul jäi lamades pulss 130 kanti. Õlaharjutuse puhul sai raskusi veel juurde lisatud ning see osutus ka kõige keerulisemaks, sest pulss kerkis lausa 192 peale (arvutuste kohaselt on mu maksimaalne pulss 193). Sain aru, et vähemalt paari harjutuse puhul pean raskusi kindlasti vähemaks võtma. Samas tekkis küsimus, milline BodyPumpi puhul normaalne pulsivahemik peaks olema ning kas keegi oskab seletada seda, miks lamades ja püsti seistes pulss harjutuste ajal nii kõvasti erineb?

[pumper 0]

Pulss on personaalne nähtus. Mõne inimese süda lööbki kiiremini. Meenub telest vaadatud Vuelta etapp, kus mehed sõitsid lõpus u 95% pulsiga. Enamasti oli see meestel 180-190 vahel ja mõnel nooremal 220 kandis.

Püsti ja pikali pulsid ongi erinevad. Tõsisportlased jälgivad pulssi esimese asjana hommikul. Tavalisest kõrgem pulss viitab, et organism ei ole veel piisavalt taastunud ja selle teadmise abil on võimalik kestvusalade sportlastel vältida ületreeningut. Hommikust pulssi mõõdetakse tavaliselt just püsti tõusmata peale ärkamist. Meie suusakoondislastel on see 40 kandis. Nemad mõõdavad seda ka peale esimest püsti tõusmist ja siis on see kõrgem - oli vist üle viiekümne juba. nii et kokkuvõttes - pulss sõltub kehaasendist.

Loomulikult ka sooritatavast harjutusest. Peakohale tõstetud käed "õlaloo" ajal nõuavad ju südamelt, et see verd veel kõrgemale pumpaks. Selles pole midagi ebaharilikku.

Kui siiski on hirm, et midagi on valesti. Siis võiks koormustesti kuskil lasta endale teha. Noorematel peaks vist isegi osa sellest haigekassa katma? Ennevanasti ei pidanud ise õnneks maksma. Nüüd vanemas eas olen teenuse kvaliteedile rohkem rõhku pööranud ja Vomaxis käinud uuringutel.

Lisan siia ühe hiljutise varahommikuse BP pulsigraafiku oma kellast.

[wpa 0]

Tänud vastuse eest! Koormustest oli jah plaanis lähiajal ära teha.

NB! Mis kellaga tegu on, et nii häid graafikuid väljastab?

[pumper 0]

Tänud vastuse eest! Koormustest oli jah plaanis lähiajal ära teha.

NB! Mis kellaga tegu on, et nii häid graafikuid väljastab?

kell on polari rs800. Sellest on nüüd tegelikult juba uuem versioon ka väljas - RS800CX, millega saab siduda rohkem andureid nagu gps jms.

Samasugust funktsionaalsust on paljudel kallima otsa spordikelladel (Suunto, Polar, ...)

[JungaTroll 79]

Jutt sellest, et süda peab verd üles tõstetud kätega kõrgemale pumpama, on jama. Või siis, et lamades ja seistes pulss erineb. Kõik see bodypumpi kontekstis. Muidugi on pulss erinev seistes ja lamades, kuid asi ei ole asendis. Kükki tehes töötavad keha kõige suuremad lihased - jalad. Lamades rinnalt surumisel aga on koormatud tunduvalt väiksem osa kehast. Teen is BPd üle aasta, enne seda olen tegelenud erinevate aladega 20 aastat. Enne BP-ga tegelema asumist tegelesin jõutõstmise ja niisama raske füüsilise rassimisega jõusaalis (kulturismiks ei saanud seda nimetada). BP-ga alustades olid sümptomid täpipealt samad, mis siin kirjeldatud. Jõudu oli palju, kuid pulss oli kükkide ja seljaharjutuste, eriti kombinatsioonide ajal laes. 180 ikka. Käisin Vomaxis koormustesti ja hapnikutarbimise testi tegema. Hinnang oli - halb - nagu ilmselt kõigile kulturistidele ja poolkulturistidele. Sest kangi punnitades tõesti hapnikku eriti vaja ei ole. Seejärel hakkasin aga lisaks BP-le lisama trenni nii mõõdukat aeroobset trenni - sõudeergomeeter 1 tund 2x nädalas või jalgratas. Varieerides seda trenni aga kord aeroobses tsoonis, kord tehes seda klassikalise intervall-kardiona ehk siis 1-2 min 170-180l/s, seejärel 3-4min 150l/s. Lisaks BP-le võtsin aga lihasmassi kasvatamiseks juurde jõusaalitreeningu. Kokku 6-7 trenni nädalas.

Tulemus - BP-s kükid 52kg kangiga, selg 32kg, rind 30kg. Pulss aga alati max 167. Kahjuks langeb aga praeguseks juba tihti ka üldse treeningvahemikust välja.

Seega, ilmselt on sul samuti - lihased jõuavad, kuid süda ja kopsud ei jõua.

[ergon 0]

Kõik eelpool toodud põhjusi arvestades hakkasin pool aastat tagasi rohkem tähelepanu pöörama areoobsele treeningule. Täna moodustab areoobne treening 55% treeningutest ja pulss on alanenud ca 15 lööki minutis. Tegin eelmise aasta oktoobris koormustesti kus alustasin 115 kw ja 130 pulsiga, siis nädal tagasi alustasin 130 kw ja 115 pulsiga. BTW tavaliselt on süda see mis kõige vähem koormust saab ja tegelik südame treening on pikaajaline (2 tundi) madala pulsiga (115 -135) trenn.

[JungaTroll 79]

Ilmselt pead sellise pulsi (130) puhul ikka silmas rasvapõletust. Südamelihase treeninguks peetakse ikka selle võimet treenivat pulssi, milleks on soovitatult 5% ajast maksimaalse pulsiga, 15% submaksimaalsega.