Kuidas kasvab lihas ?

[muc 0]

Räägid lähemalt ?

Kasvuhormoon.

[AlanBStard 126]

Kasvuhormoon.

Saunas naised räägivad küll, aga kas tegelikult ka ? Ma pole seda teemat üldse uurinud

Muudetud Jaanuar 25, 2008 kasutaja blind12 poolt

[bohemianrhapsody 9]

Mina olen nii aru saanud, et lisaks lihasrakkudele on lihastes ka teatud abirakud, mis treeningu korral liituvad lihasrakkudega, neid sellevõrra suurendades.Selle asja nimi on lihashüpertroofia.Lihashüpertroofiat on kahte sorti, üks on sarkomeerne hüpertroofia, mis tähendab seda, et suureneb mitokondrite (ja tuumade ning muude organellide?) arv lihasrakkudes.Sarkoplasmiline hüpertroofia tähendab seda, et lihasrakud paisuvad ja suureneb nende maht tsütoplasma ja vakuoolide arvelt.Mõlemaga kaasneb kapillaaride tekkimine lihastes.Lihasüpertroofiast erinev on lihashüperplaasia, ehk lihasrakkude pooldumine.Mõningad uuringud väidavad, et hüperplaasiat saab tekitada isomeetrilise treeninguga.Üldiselt sarkomeerne ja sarkoplastiline hüpertroofia käivad koos, aga olenevalt treeningu iseloomust võib muutuda nende vahekord.Ma julgen arvata, et kulturismitreeninguga kaasneb pigem see sarkoplastiline hüpertroofia, kus suureneb lihaste ruumala, aga nende tihedus väheneb.Sarkomeerne hüpertroofia peaks toimuma teiste jõualade puhul, mis nõuavad rohkem plahvatuslikku jõudu, jõuvastupidavust ja üleüldse lihasrakkude võimalikult optimaalset funktsioneerimist.Sellest ma järeldan ka seda, et sarkoplastilise hüpertroofia korral suureneb toitainete mahutavus lihastes, sarkomeerse hüpertroofia puhul aga lihas suudab neid toitaineid efektiivsemalt kasutada.Mõlema hüpertroofia liigi puhul peaks ka kasvama müosiini ja aktiini kiudude arv ja/või tihedus lihasrakkudes.Correct me if I'm wrong.

Üldiselt on ikka nii, et jah, hüpertrofeerunud lihasrakus on vähem organelle ruumala ühiku kohta. Ehk siis lihased on üsna ebaökonoomsed, võrreldes näiteks staieri lihastega (jättes kõrvale lihaskiu tüübid jms).

Praegu veel kestvalt koolituselt kuulsin mina, et lihas kasvab selle arvelt, et tekib juurde kontraktiivseid valke, no. aktiin ja müosiin (need valgud on lihaskontraktsiooni aluseks).

Aga seda, et on kahte liiki hüpertroofiat, kuulen küll esimest korda. Et siis las keegi veel targem kinnitab seda või lükkab ümber.

[maximus89 0]

No need uued sünteesitud valgud liituvad jah olemasolevate müofibrillide külge, aga ma arvan, et see toimub ainult selle sarkomeerse hüpertroofia puhul.Sarkoplasmiline hüpertroofia (mis on väidetavalt ülekaalus kordustel 10+) seisneb ainult uue vedeliku tekkimises.Aga need kaks käivad alati koos, niiet võib ilmselt öelda, et hüpertroofia seisneb uute valkude liitumises olemasolevate müofibrillide külge.Müofibrillid ei saa aga lõpmatult kasvada, nad poolduvad uuteks sarkomeerideks.Ja samuti ei saa rakk lõpmatult hüpertrofeeruda, kui sarkomeere ja muid organelle on tekkinud juba liiga palju, siis lihasrakk pooldub ja tekib uus lihasrakk (hüperplaasia).Ma arvan, et seda peaks saama tekitada isomeetrilise treeninguga, sest isomeetrilise pingutuse puhul rakenduvad töösse ainult väikesed motoorsed üksused ja kuna need väikesed motoorsed üksused oma lihaskiududega saavad koguaeg vatti, siis hakkavad nad algul hüpertrofeeruma, aga nagu me teame on väikesed motoorsed üksused I tüübi lihaskiud ja piiratud hüpertrofeerumisvõimega oma niigi suure mitokondrite ja sarkomeeride hulga tõttu ja nii ei jää neil muud üle kui poolduda.Kui see juba jutuks tuli, siis ma tahaks ka tähelepanu pöörata siin foorumis levinud üldistusele, et jõud seisneb närvide võimes rakendada töösse lihaskiude ja, et jõutreeningu ajal keha "õpib lihaseid kasutama".Tegelikult toimub see ainult alguses vähetreenitud isiku puhul, edaspidi seisneb jõu juurdekasv just sellessamas sarkomeerses hüpertroofias, ehk uute sarkomeeride tekkimises.

[bohemianrhapsody 9]

No need uued sünteesitud valgud liituvad jah olemasolevate müofibrillide külge, aga ma arvan, et see toimub ainult selle sarkomeerse hüpertroofia puhul.Sarkoplasmiline hüpertroofia (mis on väidetavalt ülekaalus kordustel 10+) seisneb ainult uue vedeliku tekkimises.Aga need kaks käivad alati koos, niiet võib ilmselt öelda, et hüpertroofia seisneb uute valkude liitumises olemasolevate müofibrillide külge.Müofibrillid ei saa aga lõpmatult kasvada, nad poolduvad uuteks sarkomeerideks.Ja samuti ei saa rakk lõpmatult hüpertrofeeruda, kui sarkomeere ja muid organelle on tekkinud juba liiga palju, siis lihasrakk pooldub ja tekib uus lihasrakk (hüperplaasia).Ma arvan, et seda peaks saama tekitada isomeetrilise treeninguga, sest isomeetrilise pingutuse puhul rakenduvad töösse ainult väikesed motoorsed üksused ja kuna need väikesed motoorsed üksused oma lihaskiududega saavad koguaeg vatti, siis hakkavad nad algul hüpertrofeeruma, aga nagu me teame on väikesed motoorsed üksused I tüübi lihaskiud ja piiratud hüpertrofeerumisvõimega oma niigi suure mitokondrite ja sarkomeeride hulga tõttu ja nii ei jää neil muud üle kui poolduda.Kui see juba jutuks tuli, siis ma tahaks ka tähelepanu pöörata siin foorumis levinud üldistusele, et jõud seisneb närvide võimes rakendada töösse lihaskiude ja, et jõutreeningu ajal keha "õpib lihaseid kasutama".Tegelikult toimub see ainult alguses vähetreenitud isiku puhul, edaspidi seisneb jõu juurdekasv just sellessamas sarkomeerses hüpertroofias, ehk uute sarkomeeride tekkimises.

Ma ei saa hästi aru, mida sa öelda tahad. Aga mõned asjad, mida tahaks öelda. Raku organelle ei teki ainult juurde kogu aeg, vaid ka lagundatakse ära. Isomeetrilise tööga ei saa ainult ühte tüüpi kiudusid seostada. Ja siis veel see närvisüsteemi asi. Jah, algul on tõesti suurem areng (rohkem motoorseid üksusi töös; hüpertroofia jne), aga see areng kestab ka ju edasi ( kui kõik on ok) samamoodi nagu see lihaste suurenemine. Arenevad närviteed jne pikk jutt.

Aga ikkagi ei saand su jutu poindist aru.

[desmond5 0]

Ja samuti ei saa rakk lõpmatult hüpertrofeeruda, kui sarkomeere ja muid organelle on tekkinud juba liiga palju, siis lihasrakk pooldub ja tekib uus lihasrakk (hüperplaasia).

Miks sa arvad, et lihasrakk pooldub niiviisi ? Rakk ei paljune ju enne kui saab vastava signaali, mis on erinevate rakkude puhul väga erinev (erinevad tingimused peavad olema täidetud enne kui rakk paljuneda saab). Enamasti on selleks vaja piisaval hulgal vajalikke ensüüme, tsütoplasmat ja organelle, enne kui mitoosi asutakse. Lihasrakk aga on kapriissem, tahab kasvuhormoone või vastavaid ensüüme, mis nende paljunemise lapsena käivitas ja lõpetas.

Võimalik tõesti, et kasvuhormoon paneb lihasrakke uuesti paljunema, kuid ma olen kuulnud, et see peaks põhjustama ka siseorganite suurenemise (ie suurenenud süda, neerud, maks jne).

Hüperplaasiat naturaalsel teel (st ilma igasuguste abivahenditeta) ei ole igatahes inimestel (niipalju kui ma selle kohta uurinud olen) täheldatud. Loomadega on mingeit katseid tehtud, et riputati mingi lind tiibapidi üles mingiks nädalaks ja siis täheldati midagi (milles ei olda kindlad), kuid on see enam naturaalne, on muidugi omaette küsimus..

[Janar Rückenberg 172]

Kel viitsimist ja tahtmist, lugege:

http://home.hia.no/~stephens/hypplas.htm

Suur teadur ise tunnistab, et kuigi senised andmed on saadud valdavalt loomkatsest, on rohkem kui tõenäoline, et hüperplaasia esineb ja toimib läbi sarnaste mehhanismide ka inimestel. Kaudsete mõõtmiste tulemusena on hüperplaasia fenomeni juba tõestatud ka inimestel. Loe teksti!!!

[muc 0]

Saunas naised räägivad küll, aga kas tegelikult ka ? Ma pole seda teemat üldse uurinud

Ühelegi uurimusele ei oska kahjuks viidata, kuid üsna tõsiselt võetavad allikad nii väidavad küll.

[maximus89 0]

Miks sa arvad, et lihasrakk pooldub niiviisi ? Rakk ei paljune ju enne kui saab vastava signaali, mis on erinevate rakkude puhul väga erinev (erinevad tingimused peavad olema täidetud enne kui rakk paljuneda saab). Enamasti on selleks vaja piisaval hulgal vajalikke ensüüme, tsütoplasmat ja organelle, enne kui mitoosi asutakse. Lihasrakk aga on kapriissem, tahab kasvuhormoone või vastavaid ensüüme, mis nende paljunemise lapsena käivitas ja lõpetas.

Võimalik tõesti, et kasvuhormoon paneb lihasrakke uuesti paljunema, kuid ma olen kuulnud, et see peaks põhjustama ka siseorganite suurenemise (ie suurenenud süda, neerud, maks jne).

Hüperplaasiat naturaalsel teel (st ilma igasuguste abivahenditeta) ei ole igatahes inimestel (niipalju kui ma selle kohta uurinud olen) täheldatud. Loomadega on mingeit katseid tehtud, et riputati mingi lind tiibapidi üles mingiks nädalaks ja siis täheldati midagi (milles ei olda kindlad), kuid on see enam naturaalne, on muidugi omaette küsimus..

Vähe oled uurinud siis järelikult: kui ei viitsi pikki teaduslikke artikleid lugeda, siis siin on lühem jutuke http://www.sport-fitness-advisor.com/hyperplasia.html

Ja kasvuhormoon pigem põhjustab ikka hüpertroofiat keha lihastes (ka silelihastes ja südamelihases).Mitoosi ja tsütokineesi on uuritud küll, aga siiani pole täpselt selge see mehhanism mis täpselt annab rakule selle signaali poolduma hakata.Ega rakud teatud koes ei pooldu ju kõik korraga, see pooldumine ja vanade rakkude hävimine toimub üksteisest sõltumatult ja pidevalt.Ja iga rakk üldse ei pooldugi, isegi meie nahas on mõni rakk selline, mis on koguaeg interfaasis ja lihtsalt hävib lõpuks ilma pooldumata.Ja samuti on täheldatud ka, et neuronid, mis teatavasti ei pooldu, on siiski võimelised seda tegema.Mitoos ei toimu nii, et tuleb mingi hormoon, paneb rakud poolduma, organ kasvab, siis läheb hormoon minema ja rakud niisama chillivad seal ja ootvad kuni see hormoon uuesti tuleb.Piltlikult öeldes on nagu igal rakul oma kell, mis näitab palju on aega jäänud mitoosini, aga igaühel näitab see erinevat aega ja mõnel on üldse katki.Lihasrakkudel oleks see "kell" nagu katki, aga kui sarkomeere ja muid organelle on tekkinud juba palju, siis tal ei jää muud üle kui poolduda, sest muidu ta läheks lõhki.

[bohemianrhapsody 9]

Siis peaks lihaskiudude arv ju pidevalt suurenema selle teooria järgi?

Lihasrakud ei pidavat niimoodi poolduma.

Rakkudes lisaks uute organellide sünteesile toimub ka nende lõhustumine.

[maximus89 0]

okay, see ei ole vist enam algajate foorumi teema asi läks väheke liiga teaduslikuks

[desmond5 0]

Kust sa seda neuronite pooldumise juttu võtsid ? Seda ma kuulen nüüd küll esimest korda.. Teatud tingimustes on võimalik et kahjustunud närvirakud taastuvad, või et tekivad uued (platsentas tüvirakkudest) aga et nad poolduvad..kust see info pärineb ?

Aga hüperplaasiast..need kõik on nii eksperimentaalsed katsed mis on tehtud..kui siin-seal mõni labor teatab, et on avastanud midagi, siis ei maksa seda kohe võtta kui, et lihasrakud paljunevadki nüüd kohe nii. Kui see nii oleks, oleks see üldusele teadatundud fakt. Aga näed, teaduslik üldsus kandub praegu sinnapoole, et lihasrakud EI paljune.

Tegu ei ole niivõrd raskesti uuritava nähtusega. Kui kusagil on avastatud, et nad siiski paljunevad, siis tuleks pigem küsida, mis tingimused selle esile kutsusid. Sest tavatingimustes, lihtsalt et rakk on organellidet niivõrd paks et tal pole muud teha kui mitoosi asuda, lihasrakk ei paljune. Sellisel juhul tundub, et on kaks varianti - liharakku lihtsalt ei teki niipalju organelle, või kui peakski tekkima, siis rakk kahjustub lihtsalt ja organellid hävinevad. Võibolla kui mingil põhjusel seda ei peaks juhtuma, siis tekibki hüperplaasia. Kuid rõhk on sõnal *võibolla*, sest tundub, et seda eriti ei teata. Tegelikult võib seda ju veel niivõrd palju asju mõjutada, rakuehitus (histoloogia) on omaette teadus. Mingeid enda järeldusi internetist loetu põhjal ei ole väga wise teha.

Üleüldse kõike mida siit-seal lugeda ei maksa ka uskuda. Internetis on päris raske, eriti noortel ja kogenematutel, infos orienteeruda, et mida aktsepteerida ja mida mitte. Põhitõde on lihtsalt selles, et tuleks jälgida et akadeemilistest allikatest väga kaugele ära ei reisiks. Ning isegi siis ei maksa kõike uskuda..Internett on otsast otsani junk science't täis. Näiteks USAs usub ligikaudselt 90% inimestest kreatsionismi! Kõlab uskumatult ? Loe nüüd seda saiti: http://emporium.turnpike.net/C/cs/top.htm Mitu faktiviga leiad esimene lehekülg ? Või näiteks siin - http://www.allaboutcreation.org/ (ära tegelikult vasta, see juba päris offtopic, see oli kunagi koolis uurimistööks meil.. leida vastuolusid)? Ei maksa kõike uskuda mida loed.

Vahet pole mis foorumis see teema on, vajadusel saab moderaator ümber tõsta ju.

Muudetud Jaanuar 28, 2008 kasutaja desmond5 poolt

[maximus89 0]

Tekib küsimus, miks sa üldse küsid kui sa nii hästi tead, kuidas lihas kasvab Ma ise pole mingi teadlane ja oma postitustes ma vihjan ka sellele, et "ma arvan" või "julgen pakkuda".Ma räägin ainult seda mida me koolis bioloogia tunnis parajasti õpime.Õpetaja räägib meile tavaliselt alati lisaks ka natuke, teadusuudiseid ja värke, nende alusel ma olengi järeldanud.

[desmond5 0]

Tekib küsimus, miks sa üldse küsid kui sa nii hästi tead, kuidas lihas kasvab Ma ise pole mingi teadlane ja oma postitustes ma vihjan ka sellele, et "ma arvan" või "julgen pakkuda".Ma räägin ainult seda mida me koolis bioloogia tunnis parajasti õpime.Õpetaja räägib meile tavaliselt alati lisaks ka natuke, teadusuudiseid ja värke, nende alusel ma olengi järeldanud.

Aga ma ei teadnud ju..eriti..

Algselt tekkis vaidlus sõbraga, seetõttu. Sellest ka selline algne küsimus. Olen geenitehnoloogia haridusliku taustaga (TTG, TTÜ), mikrobioloogiast (eriti histoloogiast) on ka ikka ühtteist külge jäänud, kuid kahjuks inimfüsioloogia, anatoomia jms on täiesti null. Hüpertroofia, hüperplaasia jms terminid olid minujaoks täiesti uued, neist pole näiteks kuulnud loengutes sõnagi ka 1. - 3. kursuse arstitudengid (va need kes on maybe ehk valikainetena füsioloogiast midagi juurde võtnud, kuid ma ei tunne kahjuks neist kedagi). See on niivõrd spetsiifiline. Oleks jube lahe, kui fitness.ee's keegi teadjam mingi pikema artikli kirjutaks lihaste kasvamisest. Mu point oli lihtsalt see, et ei maksa igat kraami mis netist leiad uskuda, üpriski vähesed allikad on tõsiseltvõetavad.

Mis koolis käid ? See teadusuudise rääkimine tuletab nii väga ühte enda õpetajat TTGst meelde.

Ja kust sa päriselt ka seda neuronite juttu võtsid ?

Muudetud Jaanuar 28, 2008 kasutaja desmond5 poolt

[maximus89 0]

Missugune kokkusattumus , ise käin ka TTG-s ja TTÜ-s käisin geenitehnoloogiat valikainena õppimas 2 aastat.Teadusuudiseid räägib meile Aivo.

[desmond5 0]

Missugune kokkusattumus , ise käin ka TTG-s ja TTÜ-s käisin geenitehnoloogiat valikainena õppimas 2 aastat.Teadusuudiseid räägib meile Aivo.

Aivo Saar jah Aga kui sind geenitehno ka edaspidi huvitab siis julgen soojalt TTÜs geenitehnot soovitada (teed Veskimetsa uhkeks ). Tunduvalt parem kui Tartus - uus equipment ja tipptasemel laborid. Eriti paljud just ei ole TTÜsse geeni edasi õppima läinud, eelmisest lennust vist ainult 1 ja üleeemisest ka 1. Eks teil võimalus muuta seda.

Muudetud Jaanuar 29, 2008 kasutaja desmond5 poolt

[maximus89 0]

Aivo Saar jah Aga kui sind geenitehno ka edaspidi huvitab siis julgen soojalt TTÜs geenitehnot soovitada (teed Veskimetsa uhkeks ). Tunduvalt parem kui Tartus - uus equipment ja tipptasemel laborid. Eriti paljud just ei ole TTÜsse geeni edasi õppima läinud, eelmisest lennust vist ainult 1 ja üleeemisest ka 1. Eks teil võimalus muuta seda.

No sellest lennust tuleb ilmselt 0 inimest seda õppima pole eriti vaimustuses sellest, bioloogia mind küll huvitab, aga geenitehnoloogia seal need geenide nimed-lühendid vaja kõik meelde jätta ja see laboris bakterite kloonimine ja värk pole ka just minu ala.