Raud-hemoglobiin-ferritiin-transferriin-rauavaegus-rauatoksilisus-aneemia

[Guest Temake]

Tere spetsialistid!

Mul avastati rauavaegusaneemia. Kuna organism toidust piisavalt rauda ei omasta (söön muidu ikka asju, mis rauda sisaldavad ja omastada aitavad, a la punane liha, pähklid, seemned, juurikad jne), siis määrati mulle rauatabletid (saan päevas 200 mg rauda), mida pean järgnevatel kuudel nüüd närima hakkama. Kuigi olen jõuetu ja väsinud on minus spordipisik ikka veel sees ja tahaksin uuesti trenni tegema hakata. Kas mul on lähiajal üldse mõtet trenni poole vaadata või peaksin mingiks ajaks jõusaalist siiski eemale jääma ja lihaste asemel hoopis oma rauanäitu kasvatama? Või ei tee 2-3 kangitrenni nädalas siiski midagi hullu?

Suured tänud!

[Aile 1]

Tere spetsialistid!

Mul avastati rauavaegusaneemia. Kuna organism toidust piisavalt rauda ei omasta (söön muidu ikka asju, mis rauda sisaldavad ja omastada aitavad, a la punane liha, pähklid, seemned, juurikad jne), siis määrati mulle rauatabletid (saan päevas 200 mg rauda), mida pean järgnevatel kuudel nüüd närima hakkama. Kuigi olen jõuetu ja väsinud on minus spordipisik ikka veel sees ja tahaksin uuesti trenni tegema hakata. Kas mul on lähiajal üldse mõtet trenni poole vaadata või peaksin mingiks ajaks jõusaalist siiski eemale jääma ja lihaste asemel hoopis oma rauanäitu kasvatama? Või ei tee 2-3 kangitrenni nädalas siiski midagi hullu?

Suured tänud!

J6utreening intensiivistab vereloomet ja Hgb tootmist. Ys ...v6tke treeningmahtu v2iksemaks, kuid intensiivsus v6iks olla suurem.

Pigem yrita Fe saada toidust (punane liha!!), treeningute vahepeal j2lgi oma taastumist (treeningsagedus pigem v2iksem kui suurem).

[ROtter 198]

Tere spetsialistid!

Mul avastati rauavaegusaneemia. Kuna organism toidust piisavalt rauda ei omasta (söön muidu ikka asju, mis rauda sisaldavad ja omastada aitavad, a la punane liha, pähklid, seemned, juurikad jne), siis määrati mulle rauatabletid (saan päevas 200 mg rauda), mida pean järgnevatel kuudel nüüd närima hakkama. Kuigi olen jõuetu ja väsinud on minus spordipisik ikka veel sees ja tahaksin uuesti trenni tegema hakata. Kas mul on lähiajal üldse mõtet trenni poole vaadata või peaksin mingiks ajaks jõusaalist siiski eemale jääma ja lihaste asemel hoopis oma rauanäitu kasvatama? Või ei tee 2-3 kangitrenni nädalas siiski midagi hullu?

Suured tänud!

Raua imendumist takistavad tee, kohv, piim, ülemäärane kogus tsinki ja E-vitamiini.

Raua imendumist soodustavad C-vitamiin, vask, koobalt, mangaan.

Soovitus: söö lihatoite koos köögiviljaga ja joo kõrvale apelsinimahla.

[Temake 0]

J6utreening intensiivistab vereloomet ja Hgb tootmist. Ys ...v6tke treeningmahtu v2iksemaks, kuid intensiivsus v6iks olla suurem.

Pigem yrita Fe saada toidust (punane liha!!), treeningute vahepeal j2lgi oma taastumist (treeningsagedus pigem v2iksem kui suurem).

Vereloome ja hemoglobiini tootmine intensiivistuvad jah, kuid hemoglobiini tootmiseks on ju veel rohkem rauda siis vaja, kuna raud aitab kaasa hemoglobiini moodustumiseks veres. Sellega aga langeb raua tase organismis ju veel enam... (Training stimulates an increase in red blood cell and blood vessel production, and increases the demand for iron.) Ja ka higistades pidavat raud organismist väljuma.

Seega tekkiski küsimus, et kui mõtekas trenni tegemine on, kui ma pean oma raua taset tõstma, aga sport kisub selle uuesti alla??? Et kas on parem kuu-kaks eemal trennist olla ja rauanäitajat kasvatada või trenni siiski uuesti tegema hakata?

Tänud OldMan, kuid see info mul kõik juba olemas. Söön iga päev punast liha juurikate või värske salatiga (porgand, kapsas, brokoli, paprika jne), muna söön ka iga päev, ube aeg-ajalt, pähkleid, rosinaid, banaani ja õuna söön ka, vitamiine võtan, kohvi, teed, piima söögi kõrvale ei joo, eelistan vett jne. Apelsinimahla kahjuks juua ei saa, kuid olen sidrunist mahla lihale peale pressinud. Aga näed, võta näpust, tase ikka madal ja peab tablette järama

Üldiselt huvitaks mind spordi osa... et kas tohib ja kui palju ja mis mahus...

[Aile 1]

Vereloome ja hemoglobiini tootmine intensiivistuvad jah, kuid hemoglobiini tootmiseks on ju veel rohkem rauda siis vaja, kuna raud aitab kaasa hemoglobiini moodustumiseks veres. Sellega aga langeb raua tase organismis ju veel enam... (Training stimulates an increase in red blood cell and blood vessel production, and increases the demand for iron.) Ja ka higistades pidavat raud organismist väljuma.

Seega tekkiski küsimus, et kui mõtekas trenni tegemine on, kui ma pean oma raua taset tõstma, aga sport kisub selle uuesti alla??? Et kas on parem kuu-kaks eemal trennist olla ja rauanäitajat kasvatada või trenni siiski uuesti tegema hakata?

Tänud OldMan, kuid see info mul kõik juba olemas. Söön iga päev punast liha juurikate või värske salatiga (porgand, kapsas, brokoli, paprika jne), muna söön ka iga päev, ube aeg-ajalt, pähkleid, rosinaid, banaani ja õuna söön ka, vitamiine võtan, kohvi, teed, piima söögi kõrvale ei joo, eelistan vett jne. Apelsinimahla kahjuks juua ei saa, kuid olen sidrunist mahla lihale peale pressinud. Aga näed, võta näpust, tase ikka madal ja peab tablette järama

Üldiselt huvitaks mind spordi osa... et kas tohib ja kui palju ja mis mahus...

Aneemia... on pigem symptom, kui p6hjus.

[vanake 0]

mul sama mure.Kui õige toitumine ei aita,siis ei aita. Tuleb tõesti tablette süüa.Seni pole mina ka saanud kelleltki mõistlikku vastust,kui palju tohib aneemiaga sporti teha.Aga kui oled harjunud jõusaalis käima,siis ei taha pikka vahet teha,kuigi tablettidega raua "ülesupitamine "võtab min.2 kuud aega.

Kui hgb näit madalaks läheb,ei saa ma kuigi intensiivset trenni teha,pulss kipub üles minema ja taastumine võtab kaua aega.Seda nii aeroobse kui jõutreeninguga. Ei saagi korralikult treenida.Aga kui sa jõuad oma aneemiaga kangitreeningut teha mitu korda nädalas,on sul ju isegi hästi läinud. Iseasi,kuidas see südamele mõjub? Teooria vist ütleb,et hapnikupuudusest võib südamelihase kahjustuse saada...Siis nagu ei tohiks tõesti intensiivset trenni teha?Või mida spetsialistid siin arvavad?

päikest...

[Sergei_I 0]

mul sama mure.Kui õige toitumine ei aita,siis ei aita. Tuleb tõesti tablette süüa.Seni pole mina ka saanud kelleltki mõistlikku vastust,kui palju tohib aneemiaga sporti teha.Aga kui oled harjunud jõusaalis käima,siis ei taha pikka vahet teha,kuigi tablettidega raua "ülesupitamine "võtab min.2 kuud aega.

Kui hgb näit madalaks läheb,ei saa ma kuigi intensiivset trenni teha,pulss kipub üles minema ja taastumine võtab kaua aega.Seda nii aeroobse kui jõutreeninguga. Ei saagi korralikult treenida.Aga kui sa jõuad oma aneemiaga kangitreeningut teha mitu korda nädalas,on sul ju isegi hästi läinud. Iseasi,kuidas see südamele mõjub? Teooria vist ütleb,et hapnikupuudusest võib südamelihase kahjustuse saada...Siis nagu ei tohiks tõesti intensiivset trenni teha?Või mida spetsialistid siin arvavad?

päikest...

Eelmistele:

Aneemia - pole symptom, vaid haigus. Sellel on kyll erinevaid pohjusi. Kui rääkida rauavaegusaneemiast siis tuleks selgeks saada millest see tuleneb. Tundub, et vanake ja temake on naissoost siis koigepealt kaotavad nad Fe loomulikul teel, 23-30 päevase intervalliga. Samas tuleks välja lylitada teised noortel inimestel vähem toenäölised pohjused, näiteks moahaavand. Riskigruppi kuuluvad kyll vegetariaanid.

Mis puutub rauavaegusaneemiat ja spordi siis aneemia iseenesest pole takistus, teine kysimus kas sa jaksad?

Sellest on palju kirjutatud ja suhteliselt hästi uuritud teema. Täitsa kindel olen yhes asjas, et aneemia pole takistus.

P.S. Kohe ytlen, et kui keegi on teist meelt siis ma ei viitsi hakkama toestama. Vajadusel voin anda viiteid kirjandusele, kui on ligipääs PUBMED andmebaasidesse.

[ROtter 198]

Vereloome ja hemoglobiini tootmine intensiivistuvad jah, kuid hemoglobiini tootmiseks on ju veel rohkem rauda siis vaja, kuna raud aitab kaasa hemoglobiini moodustumiseks veres. Sellega aga langeb raua tase organismis ju veel enam... (Training stimulates an increase in red blood cell and blood vessel production, and increases the demand for iron.) Ja ka higistades pidavat raud organismist väljuma.

Seega tekkiski küsimus, et kui mõtekas trenni tegemine on, kui ma pean oma raua taset tõstma, aga sport kisub selle uuesti alla??? Et kas on parem kuu-kaks eemal trennist olla ja rauanäitajat kasvatada või trenni siiski uuesti tegema hakata?

Tänud OldMan, kuid see info mul kõik juba olemas. Söön iga päev punast liha juurikate või värske salatiga (porgand, kapsas, brokoli, paprika jne), muna söön ka iga päev, ube aeg-ajalt, pähkleid, rosinaid, banaani ja õuna söön ka, vitamiine võtan, kohvi, teed, piima söögi kõrvale ei joo, eelistan vett jne. Apelsinimahla kahjuks juua ei saa, kuid olen sidrunist mahla lihale peale pressinud. Aga näed, võta näpust, tase ikka madal ja peab tablette järama

Üldiselt huvitaks mind spordi osa... et kas tohib ja kui palju ja mis mahus...

Kes laboratoorsed uuringud tellis?

Asi nimelt selles, et kehaliselt aktiivsetel inimestel on paljud verenäitajad normist erinevad ja kui perearst tõlgendab, teadmata tausta, võib esineda üllatusi.

Mis näitude alusel rauavaegusaneemia määrati?

[smack 2]

Mul avastati kehveresus lihtsalt vereprooviga, mis võeti perearsti juures ja kogu lugu.

Mingitest uuringute tellimisest ma küll pole midagi kuulnud.

Õnneks aga oli mul punaste vereliblede arv seal piiri peal, nii et seda päris haiguslikuks küll ei loetud:P

Edited November 15, 2007 by smack

[Sergei_I 0]

Kui erytrotsyytide arv oli piiri peal siis kysimus polegi aneemiast. Samas tuleb eraldi tuua nn.pseudanaeemiat sportlastel, nimelt vastupidavusalade sportlastel. Nende plasmamaht suureneb treeningute tagajärjel ja tänu sellele Hb arv näitlikult langeb, siis tuleb diagnoosis tugineda transferriini ja ferritiini näitäjätele mis peegeldavad rauavarude seisundi organismis. Kui rauavaegusaneemia on kestnud juba monda aega siis erytrotsyytide maht muutub ka, väheneb. Seda peegeldab MCV-näitaja (mean cell volume). Selle viitearvud 80-100. kui on alle 80 siis tegemist on tavaliselt rauavaegusaneemiaga (kuid mitte ainult).

Selle pseudoaneemiaga on huvitav olukord. Seda nähtust märgati esimesi kordi 70-80-dates, kuid 80-ndate lopus ja 90-ndates see fenomeen tippsportlastel haihtus. Arvake ära miks?

EPO tuli kasutusesse 80-ndate lopus:)))

Praegused piirid mida FIS on seadnud on minu meelest väga pädevad, kuigi moned "asjatundjad" spordiringkondades neid kritiseerivad.

[vanake 0]

tavaline vereanalüüs perearsti juures. siis avastadki,et ongi olnud nõrkus kogu aeg ja pilt taskus. et ennäe,polegi vähesest treenimisest ja laiskusest...

mul segab see neetud hgb küll sportimist.kui tablettidel tekkinud pikem vahe,siis varsti jõusaalis silme eest must.

muidu kõik muud arstid läbi käidud ja kõik ok,sellega tuleb lihtsalt leppida ja tablette närida. küsimus ongi üks - kui kahjulik on aneemiaga sportida? kui näit.hgb on 90-110 ja see mingi ferritiin või rauadepoo on kah tühi(nagu perearst ütleb)?

[ROtter 198]

tavaline vereanalüüs perearsti juures. siis avastadki,et ongi olnud nõrkus kogu aeg ja pilt taskus. et ennäe,polegi vähesest treenimisest ja laiskusest...

mul segab see neetud hgb küll sportimist.kui tablettidel tekkinud pikem vahe,siis varsti jõusaalis silme eest must.

muidu kõik muud arstid läbi käidud ja kõik ok,sellega tuleb lihtsalt leppida ja tablette närida. küsimus ongi üks - kui kahjulik on aneemiaga sportida? kui näit.hgb on 90-110 ja see mingi ferritiin või rauadepoo on kah tühi(nagu perearst ütleb)?

Madal rauasisaldus limiteerib kehalist töövõimet, st. esineb füüsilisel koormusel üleliigset väsimist, õhupuudust, lihaskrampe, tulemuste langust.

[Sergei_I 0]

Madal rauasisaldus limiteerib kehalist töövõimet, st. esineb füüsilisel koormusel üleliigset väsimist, õhupuudust, lihaskrampe, tulemuste langust.

Kahtlemata rauavaegus pohjustab ylalpool mainituid symptome, kuid taas ytlen et see ei tähenda et sportimine on keelatud. Lubatud, kuid ettevaatlikult. Ainus oht mida ma selles näen on väsimusest tulev ettevaatlikuse/tähelepanu langus millega voib kaasneda suurem traumaoht. Teiselt poolt kui inimene teadvustab seda ohtu endale siis pole mingeid takistusi spordiga tegelemiseks.

Comoooon people. Tundub, et minu sonad ei läinud perälle.

Kas lisandub kaalu minu sonadele kui ytlen, et teile kirjutab Helsingi Ylikoolis/Soomes residentuuris ja Bath Ylikoolis/Inglismaal kaugoppes spordiarstiks spetsialiseeruv inimene?!?

[Sergei_I 0]

tavaline vereanalüüs perearsti juures. siis avastadki,et ongi olnud nõrkus kogu aeg ja pilt taskus. et ennäe,polegi vähesest treenimisest ja laiskusest...

mul segab see neetud hgb küll sportimist.kui tablettidel tekkinud pikem vahe,siis varsti jõusaalis silme eest must.

muidu kõik muud arstid läbi käidud ja kõik ok,sellega tuleb lihtsalt leppida ja tablette närida. küsimus ongi üks - kui kahjulik on aneemiaga sportida? kui näit.hgb on 90-110 ja see mingi ferritiin või rauadepoo on kah tühi(nagu perearst ütleb)?

90-110 toesti madal, naistel alumine piir (oleneb natuke laboratooriumist ja maast) 117 g/l. Sul on kyll suht sygav aneemia. Pole imet, et tunned ennast nii halvasti. Taas ytleksin, et aneemia ei ole vastunäidustus sportimisele aga treenida nii madalate Hb arvudega suurt motet pole. Kurnad ennast fyysiliselt ära.

[Temake 0]

Siiani on mul veri alati ideaalses korras olnud ja olen ka vahelduva eduga 6-7 aastat doonor olnud. Nüüd siis enam ei ole Hemoglobiin oli alati ikka 130 ja üle. Väga harva, kui 125-126 oli. Viimastel aastatel ei ole erinevatel põhjustel aga verd anda saanud, seega hea, kui 1-2 korda aastas verd andnud olen, kui sedagi. Seega suuri verekaotusi ei ole olnud, kuna ka menses on suhtleiselt kesine tänu kontratseptiividele, mida olen juba mitmeid aastaid võtnud. Verekaotuse süüks minu puhul seda rauavaegust vist väga ajada ei saaks...

Viimased kuud olen aga suhteliselt väsinud, jõuetu ja nõrk olnud, füüsiline koormus võtab mõnikord kergelt hingeldama, vasemal pool rinnus on aeg-ajalt torkiv valu olnud, jäsemed "surevad" väga kergelt ära (käsi kaua üleval hoida ei saa), tihti esinevad seletamatud peavalud, nahk kiheleb (eriti öösiti) hullumoodi, kõht on kinni ja mitte miski seda lahti ei võta, küüned lagunevad ja mälu on kuidagi lünklikuks jäänud (kuigi alles noor naine)...

Raske hingamise, valu tõttu rinnas ja ka kerge palavikuga pöördusingi arstile, et võib-olla on mul kopsupõletik või mõni muu kopsuhaigus. Arst midagi ei leidnud, kuid lasi suure hulga erinevaid vereteste teha (kopsupilti ei tehtud, kuna see sai suve algul alles tehtud). Kuna mainisin, et mu emal on rauavaegus ja tema kahtlustab mul sama asja, siis lasi arst ka selle testi ära teha (muidu vist ei olekski seda testi üldse tehtud?) ja sealt siis selguski tõde, et tegu rauavaegusega. Lugesin, et rauavaegus võib ka päritav olla?

Analüüsides silmasin, et hemoglobiin oli vist 126, seega korras nagu?

Varasemate trennidega võrreldes erilist vahet tundnud ei ole, v.a. ühel korral, kui korraks kerge pingutuse peale pildi eest ära lõi. Rohkem pole sellist asja aga esinenud.

Eks siis proovin jõusaalitrenne nüüd vaikselt ja vastavalt enesetundele ikka edasi teha, sest ilma trennita ma olla ei oska. Loodan, et saalis on alti rahvast.. juhuks kui tõesti peaks pildi taskusse viskama

Suured tänud vastajatele, eriti Sergei_I'le

[ROtter 198]

Siiani on mul veri alati ideaalses korras olnud ja olen ka vahelduva eduga 6-7 aastat doonor olnud. Nüüd siis enam ei ole Hemoglobiin oli alati ikka 130 ja üle. Väga harva, kui 125-126 oli. Viimastel aastatel ei ole erinevatel põhjustel aga verd anda saanud, seega hea, kui 1-2 korda aastas verd andnud olen, kui sedagi. Seega suuri verekaotusi ei ole olnud, kuna ka menses on suhtleiselt kesine tänu kontratseptiividele, mida olen juba mitmeid aastaid võtnud. Verekaotuse süüks minu puhul seda rauavaegust vist väga ajada ei saaks...

Viimased kuud olen aga suhteliselt väsinud, jõuetu ja nõrk olnud, füüsiline koormus võtab mõnikord kergelt hingeldama, vasemal pool rinnus on aeg-ajalt torkiv valu olnud, jäsemed "surevad" väga kergelt ära (käsi kaua üleval hoida ei saa), tihti esinevad seletamatud peavalud, nahk kiheleb (eriti öösiti) hullumoodi, kõht on kinni ja mitte miski seda lahti ei võta, küüned lagunevad ja mälu on kuidagi lünklikuks jäänud (kuigi alles noor naine)...

Raske hingamise, valu tõttu rinnas ja ka kerge palavikuga pöördusingi arstile, et võib-olla on mul kopsupõletik või mõni muu kopsuhaigus. Arst midagi ei leidnud, kuid lasi suure hulga erinevaid vereteste teha (kopsupilti ei tehtud, kuna see sai suve algul alles tehtud). Kuna mainisin, et mu emal on rauavaegus ja tema kahtlustab mul sama asja, siis lasi arst ka selle testi ära teha (muidu vist ei olekski seda testi üldse tehtud?) ja sealt siis selguski tõde, et tegu rauavaegusega. Lugesin, et rauavaegus võib ka päritav olla?

Analüüsides silmasin, et hemoglobiin oli vist 126, seega korras nagu?

Varasemate trennidega võrreldes erilist vahet tundnud ei ole, v.a. ühel korral, kui korraks kerge pingutuse peale pildi eest ära lõi. Rohkem pole sellist asja aga esinenud.

Eks siis proovin jõusaalitrenne nüüd vaikselt ja vastavalt enesetundele ikka edasi teha, sest ilma trennita ma olla ei oska. Loodan, et saalis on alti rahvast.. juhuks kui tõesti peaks pildi taskusse viskama

Suured tänud vastajatele, eriti Sergei_I'le

Aga ferritiini näit?

Ilmselt pead lisaks võtma veel B-grupi vitamiine (kindlasti peab seal olema B-12 vitamiin sees), foolhape ja koensüüm Q10, samuti kalaõli.

Edited November 16, 2007 by OldMan

[Sergei_I 0]

Aga ferritiini näit?

Ilmselt pead lisaks võtma veel B-grupi vitamiine (kindlasti peab seal olema B-12 vitamiin sees) ja koensüüm Q10, samuti kalaõli.

B-grupi vitamiine vaegus, koigepealt B12 pohjustab nn.makrotsytaarset aneemiat, siis MCV näit on yli 100. Kui kysimus rauavaegusaneemiast siis kysimus on mikrotsytaarsest aneemiast - MCV alle 80. Teiste sonadega syya tuleb korralikult, millest siin saidil kirjutatakse ohtralt.

[vanake 0]

B-grupi vitamiine vaegus, koigepealt B12 pohjustab nn.makrotsytaarset aneemiat, siis MCV näit on yli 100. Kui kysimus rauavaegusaneemiast siis kysimus on mikrotsytaarsest aneemiast - MCV alle 80. Teiste sonadega syya tuleb korralikult, millest siin saidil kirjutatakse ohtralt.

tänud vastajatele! sain jälle targemaks

tuleb põhjalikult apteeki puistata...

[Kirsti 0]

Terekest,

ma kirjutaks endast ka natuke selle teema all. Äkki oskate veel midagi kommenteerida. Nimelt mõned aastad tagasi tahtsin doonoriks minna, aga mulle öeldi, et mu vere hgb on ebanormaalselt madal ja ime, et ma püstigi seisan. (Kui õigesti mäletan, öeldi selleks numbriks lausa 70 ???) Siis meenus, et puberdeediaes oli kunagi sama näitaja madal olnud, aga siis võtsin mingeid arsti kirjutatud rohte ja läks korda. Pärast seda doonorisaagat üritasin võtta mingeid tablette, mis tegid kõhu nii jubedalt kinni, et mitu päeva ei käinud suurel hädal ja kõht oli lausa punnis ees. Lõpetasin ära ja enesetunne läks kohe paremaks. Mingeid tervisehäireid, koledaid juukseid-nahka-küüsi, kahvatut nahka, katskiseid suurnurki, üleliigset väsimist, õhupuudust, lihaskrampe, tulemuste langust vms pole mul mitte iialgi olnud. Olen pigem tumedama nahaga ja aeroobikat vehin teha peaaegu igapäevaselt. Ja jõuan rohkem kui teised trennis. Küll aga on mul pulss väga kõrge trennis. Lugesin, et see võib ka tulla madalast hemoglobiinist. Enne, kui pulsikella polnud, ma seda ei teadnudki. Sest ise ei tunne midagi. Jõuan palju ja pole mingit väsimust ega südamekloppimist, aga kella vaatan, et pulss on 170. Eelmisel nädalal käisin ühes intervall-aeroobikas, kus oli väga tugev hüppamine-jooksmine jms. ja trenni lõpus võrdlesime ühe teise tüdrukuga oma tulemusi, tema maksimumpulss, milleni trennis vahepeal jõudis, oli 180, minul aga 193. Keskmine oli tal 159, mul aga 170. Millest see tuleb? Ja kas kahjustan oma tervist nii treenides? ma ei tahaks mitte mingisse aeglasesse algajate trenni minna, sest naudin just sellisedi keerulisemaid, kiiremaid aeroobikatrenne. ostsin ka apteegist ferromax siirupit. ja teisipäeval lähen arsti juurde vereproovi andma. mida ma peaks paluma, et arst sealt uuriks siis? mingeid fe sisaldusi ka?

Lisan veel, et tean jah, et peet ja punane liha ja maks jne... aga tunnistan ka, et liha söön tõesti vähe. punaseid köögivilju küll üsna palju. olen 23a, 170cm pikk, kaalun 65kg.

[ROtter 198]

Terekest,

ma kirjutaks endast ka natuke selle teema all. Äkki oskate veel midagi kommenteerida. Nimelt mõned aastad tagasi tahtsin doonoriks minna, aga mulle öeldi, et mu vere hgb on ebanormaalselt madal ja ime, et ma püstigi seisan. (Kui õigesti mäletan, öeldi selleks numbriks lausa 70 ???) Siis meenus, et puberdeediaes oli kunagi sama näitaja madal olnud, aga siis võtsin mingeid arsti kirjutatud rohte ja läks korda. Pärast seda doonorisaagat üritasin võtta mingeid tablette, mis tegid kõhu nii jubedalt kinni, et mitu päeva ei käinud suurel hädal ja kõht oli lausa punnis ees. Lõpetasin ära ja enesetunne läks kohe paremaks. Mingeid tervisehäireid, koledaid juukseid-nahka-küüsi, kahvatut nahka, katskiseid suurnurki, üleliigset väsimist, õhupuudust, lihaskrampe, tulemuste langust vms pole mul mitte iialgi olnud. Olen pigem tumedama nahaga ja aeroobikat vehin teha peaaegu igapäevaselt. Ja jõuan rohkem kui teised trennis. Küll aga on mul pulss väga kõrge trennis. Lugesin, et see võib ka tulla madalast hemoglobiinist. Enne, kui pulsikella polnud, ma seda ei teadnudki. Sest ise ei tunne midagi. Jõuan palju ja pole mingit väsimust ega südamekloppimist, aga kella vaatan, et pulss on 170. Eelmisel nädalal käisin ühes intervall-aeroobikas, kus oli väga tugev hüppamine-jooksmine jms. ja trenni lõpus võrdlesime ühe teise tüdrukuga oma tulemusi, tema maksimumpulss, milleni trennis vahepeal jõudis, oli 180, minul aga 193. Keskmine oli tal 159, mul aga 170. Millest see tuleb? Ja kas kahjustan oma tervist nii treenides? ma ei tahaks mitte mingisse aeglasesse algajate trenni minna, sest naudin just sellisedi keerulisemaid, kiiremaid aeroobikatrenne. ostsin ka apteegist ferromax siirupit. ja teisipäeval lähen arsti juurde vereproovi andma. mida ma peaks paluma, et arst sealt uuriks siis? mingeid fe sisaldusi ka?

Lisan veel, et tean jah, et peet ja punane liha ja maks jne... aga tunnistan ka, et liha söön tõesti vähe. punaseid köögivilju küll üsna palju. olen 23a, 170cm pikk, kaalun 65kg.

Lisaks täisvereanalüüsile lase määrata veel:

raud, biotiin, vitamin B12, tsink ja foolhape seerumis,

rauapuuduse diagnoosimiseks on sageli vaja määrata veel ferritiin (mõnikord võib olla normaalne), üldine rauasidumisvõime (TIBC) ja transferriini küllastatus.

Edited November 16, 2007 by OldMan

[Kirsti 0]

Aitäh, kirjutasin üles lausa endale

[ergon 0]

Olen mitu kuud tegelenud jooksuga (tund pooteist üks jooks) ( 30 km nädalas) Käisin verd kontrollimas ja selgus, et hemoglobiin on madal (135) ja ferritiin (rauavarud) on kõrge (415). Umbes nädala tagasi tundisn joostes, et nagu õhku ei jätkuks. Millest selline rauavaru ja nö õhupuudus?

See ka veel, et kevadel oli max pulss 187 aga nüüd üle 173 ei saanud koormustestis. Proovisime mitu korda.

Edited August 21, 2008 by ergon

[vaher 0]

Imelik... Meil on ka iga-aastane tervisekontroll kergejõustikus ja kui kellegil on nõrk hemoglobiini tase, siis öeldakse, et peaks rauda rohkem sööma. Sul aga varud liiga kõrgel? Keegi peaks selle lahti küll seletama.

[FG 0]

Hgb 135 küll madal ei ole.

[AlanBStard 126]

No ikka suht referentsvahemiku alumises otsas ju.