Põlveprobleemid

[bond 0]

kas keegi oskab öelda, kui pikk on mrt uuringu järjekorrad.

[bohemianrhapsody 9]

kas keegi oskab öelda, kui pikk on mrt uuringu järjekorrad.

Võib-olla keegi tõesti teab sellele küsimusele siin vastust, aga kas ei oleks sul kõige lihtsam seda küsida kohast kus neid uuringuid tehakse? Mitte halva pärast ei maini, lihtsalt foorumist ei pruugi sa adekvaatset infot saada.

[bond 0]

Võib-olla keegi tõesti teab sellele küsimusele siin vastust, aga kas ei oleks sul kõige lihtsam seda küsida kohast kus neid uuringuid tehakse? Mitte halva pärast ei maini, lihtsalt foorumist ei pruugi sa adekvaatset infot saada.

Mind perearst saadab neuroloogi juurde ja sealt edasi mrt-sse. Lootsin varem uudishimust vastuse saada.

[Blackdom 0]

Soojendan liigeste teema jälle üles

Põhiliselt ragisevad põlved (kükkide ajal päris kõvasti), kael ja hommikuti alaselg, kui olen öösel kõhuli maganud. Üldiselt mingeid liigesevalusid pole esinenud, aga tekkis ikkagi küsimus.

Kas liigeste tahtlik ragistamine võib muuta asja hullemaks? No näiteks kaela ja alaselja puhul on sellel vähemalt lühiajaliselt positiivne toime - pinge liigestes kaob ära ja on palju kergem olla.

[marjasha 2]

Soojendan liigeste teema jälle üles

Põhiliselt ragisevad põlved (kükkide ajal päris kõvasti), kael ja hommikuti alaselg, kui olen öösel kõhuli maganud. Üldiselt mingeid liigesevalusid pole esinenud, aga tekkis ikkagi küsimus.

Kas liigeste tahtlik ragistamine võib muuta asja hullemaks? No näiteks kaela ja alaselja puhul on sellel vähemalt lühiajaliselt positiivne toime - pinge liigestes kaob ära ja on palju kergem olla.

Endal selline loll komme sõrmi ragistada korra päevas , kuigi tean, et sellest võivad sõrmeliigesed koledaks minna kunagi- üritan välja harjutada , aga kaela- ja selja ragisemise vastu aitas hiina massaz ja paar korda kondiväänaja. Selja- kaela raginad vist sellest ka, et soolad kogunenud liigeste vahele.

[HenryP 0]

Tere,

Mul on väike probleem põlvedega. Olen kaks korda põlve paigast ära tõmband, üks kord korvpalli mängides, 2008 a. aprillis ja siis teist korda 2008 a. jaanipäeval (omast lollusest ). Arst soovitas tegelema hakata jõusaaliga, et tugevdada jalgu ( pärast 2008 a aprilli just vältisin jalatrenni, et põlve hoida, aga pidi olema just vasupidine sellele mida oleks pidanud tegema ). Olen nüüd järjepidevalt käinudki septembrist saati trennis. Trenn on olnud "tavaline" jõuka trenn, ei ole keskendunud jalgadele spetsiaalselt vaid ülekeha treeningule. Jalapäeva teen 1,5 korda nädalas ( libiseva kavaga ) ning see koosneb sooejndusest, kükk (5 seeriat) , 2 seeriat istudes jalgade sirutused, 2 seeriat kõhuli jalgade kõverdused ja 4 seeriat sääresirutsui.

Küsimus on kükis, olen kuulnud kahte varianti: 1. täiskükk lõhub põlvi 2. täiskükk on kasulik ja tugevdab põlvesidemeid ( see mida mul just vaja olekski )

1. variandi kohta olen ka kuulnud, et lõhub vaid siis, kui jalad on väga suured, et täiskükki tehes oleks nagu kiil sääre ja reie vahel, et ainult siis lõhub põlve. Vastab see tõele ?

Esimesed 4 kuud tegin poolkükki, aga nüüd viimased 3 kuud täiskükki.

Olen tähele pannud, et teatus asendis on hakkand põlved krõksuma ( harva ). Kuid tekkis küsimus, et kas see võib olla täiskükist ?

Probleemile aitab kaasa ka kindlasti see, et terve suvi istun bike seljas. Tuul teeb oma töö.

Kas on mingeid spetsiaal harjutusi, millega saab tugevdada põlvesidemeid ( kui täisküki jutt on täielik jama ) ja mis vitamiine või liigesetoite peaks võtma ?

Ettetänades,

Henry

[Jarmo Oberst 7]

Tere,

Mul on väike probleem põlvedega. Olen kaks korda põlve paigast ära tõmband, üks kord korvpalli mängides, 2008 a. aprillis ja siis teist korda 2008 a. jaanipäeval (omast lollusest ). Arst soovitas tegelema hakata jõusaaliga, et tugevdada jalgu ( pärast 2008 a aprilli just vältisin jalatrenni, et põlve hoida, aga pidi olema just vasupidine sellele mida oleks pidanud tegema ). Olen nüüd järjepidevalt käinudki septembrist saati trennis. Trenn on olnud "tavaline" jõuka trenn, ei ole keskendunud jalgadele spetsiaalselt vaid ülekeha treeningule. Jalapäeva teen 1,5 korda nädalas ( libiseva kavaga ) ning see koosneb sooejndusest, kükk (5 seeriat) , 2 seeriat istudes jalgade sirutused, 2 seeriat kõhuli jalgade kõverdused ja 4 seeriat sääresirutsui.

Küsimus on kükis, olen kuulnud kahte varianti: 1. täiskükk lõhub põlvi 2. täiskükk on kasulik ja tugevdab põlvesidemeid ( see mida mul just vaja olekski )

1. variandi kohta olen ka kuulnud, et lõhub vaid siis, kui jalad on väga suured, et täiskükki tehes oleks nagu kiil sääre ja reie vahel, et ainult siis lõhub põlve. Vastab see tõele ?

Esimesed 4 kuud tegin poolkükki, aga nüüd viimased 3 kuud täiskükki.

Olen tähele pannud, et teatus asendis on hakkand põlved krõksuma ( harva ). Kuid tekkis küsimus, et kas see võib olla täiskükist ?

Probleemile aitab kaasa ka kindlasti see, et terve suvi istun bike seljas. Tuul teeb oma töö.

Kas on mingeid spetsiaal harjutusi, millega saab tugevdada põlvesidemeid ( kui täisküki jutt on täielik jama ) ja mis vitamiine või liigesetoite peaks võtma ?

Ettetänades,

Henry

Tee sügavkükki, söö vitamiine ja võta lisaks glükosamiini (kasulik liigestele).

[HenryP 0]

Tee sügavkükki, söö vitamiine ja võta lisaks glükosamiini (kasulik liigestele).

Ei kahtle otseselt sinu teadmistes, aga me olime koos trennis, kui kuulsime sügavküki juttu, sellest, et tugevdab põlvesidemeid.

Nii, et ootaksin endiselt ka teiste teadjate arvamust

Kas IsandJobrest räägib tõtt ?

[Jarmo Oberst 7]

Leidsin sellise jutukese arikklite alt:

5. Sügav kükk on põlvedele ohtlik?

Põhjusega võib küsida, kust sai alguse müüt sügava küki ohtlikkusest põlvedele? Ehk ei jaksanud mingi tüüp tõsta sama raskust kui keegi teine? Salemi ja Powersi uurimuses uuriti eri sügavusega kükkimise mõju põlvedele. Ilmnes, et sügavamad kui reied põrandaga paralleelselt kükid ei koormanud põlvi sugugi rohkem kui kõrgemad kükid. Ja kuna sügavamad kükid aktiveerivad rohkem lihaseid, ei tohiks kellelgi mingeid valikuraskusi tekkida.

Muu tegur, mis põhjustab riski põlvedele, on sääremarjade ja reite suurus. Proovi panna käsi põlveõndlasse ning istu nii sügavale kui kükkides. See „kiil” on see, mis teoorias võib põhjustada põlvevigastusi. Kiil on see ala, kus suur reielihas ja suur sääremari kohtuvad. Mõnel ei ole aga nii suuri reisi ega sääri, et nad võiksid erilist probleemi tekitada.

[HenryP 0]

Leidsin sellise jutukese arikklite alt:

5. Sügav kükk on põlvedele ohtlik?

Põhjusega võib küsida, kust sai alguse müüt sügava küki ohtlikkusest põlvedele? Ehk ei jaksanud mingi tüüp tõsta sama raskust kui keegi teine? Salemi ja Powersi uurimuses uuriti eri sügavusega kükkimise mõju põlvedele. Ilmnes, et sügavamad kui reied põrandaga paralleelselt kükid ei koormanud põlvi sugugi rohkem kui kõrgemad kükid. Ja kuna sügavamad kükid aktiveerivad rohkem lihaseid, ei tohiks kellelgi mingeid valikuraskusi tekkida.

Muu tegur, mis põhjustab riski põlvedele, on sääremarjade ja reite suurus. Proovi panna käsi põlveõndlasse ning istu nii sügavale kui kükkides. See „kiil” on see, mis teoorias võib põhjustada põlvevigastusi. Kiil on see ala, kus suur reielihas ja suur sääremari kohtuvad. Mõnel ei ole aga nii suuri reisi ega sääri, et nad võiksid erilist probleemi tekitada.

Jah, seda artiklit olen isegi juhtund lugema.

Ennem mainisid, et võta vitamiine, aga milliseid ?

Tänks ikkagi

[Jarmo Oberst 7]

Jah, seda artiklit olen isegi juhtund lugema.

Ennem mainisid, et võta vitamiine, aga milliseid ?

Tänks ikkagi

Glükoosamiin + Kondroitiinsulfaat ja vitamiinidest Opti-vites

[HenryP 0]

Glükoosamiin + Kondroitiinsulfaat ja vitamiinidest Opti-vites

Tänks asjalike vastuste eest

[Vägivaldur 3]

Kükist ja jalgade treenimisest fitness.ee'st:

http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk...amp;textID=4871

http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk...amp;textID=4516

http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk...amp;textID=4361

http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk...amp;textID=4263

http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk...amp;textID=4274

http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk...amp;textID=4295

[Xero 0]

Põlveliigeseid aitab tagareie, hamstringide treenimine ja tugevadamine. Kui need on piisavalt treenitud ja tugevad, on väiksem võimalus, et põlveliigesed sind alt veavad.

[dirty scorpion 0]

Tere, selline mure,et nädal tagasi põiale tõuse tehes millegipärast käis korra valu põlve siseküljel, korraks oli selline terav aga siis vähenes ja sai treeningu lõpuni teha. Kuid nüüd on vaikselt terve nädala olnud, kas on põhjust muretseda ja minna arsti juurde või oodata, et äkki läheb üle?

[stumpa 0]

Kahju, et noorel inimesel niimoodi. See arst ei vääri minu arvates arsti nime.

Tuleks leida korralik spetsialist, kes teeb kindlaks, milles täpselt viga ja selle põhjus seisneb.

Põhjuseid võib olla mitmeid, alates sellest, et organism ei tooda liigesevedelikku, kui ka ülepngutused, lihaspinged, traumad jne.

Soovitan külastada ortopeedi, kes teeb kinldaks mil määral liiges on kahjustatud ja soovitab, kuidas ravida, kas vaja opereerida jne.

Ja kindlasti käiga füsioterapeudi v kiropraktiku juures, kes vaatab üle kas on lihaspingeid ja aitab need kõrvaldada, näitab selleks harjutusi jne...

1 tablett glükosamiini on vähe, soovitatakse kuni 3 päevas (tavaliselt 1 tablett sh 500 mg glükosamiinsulfaati)

[qps 0]

Pildi pealt midagi näha polnud? Käisin sügisel pilti tegemas põlvedest. Arst ütles et piltide pealt vaadates pole midagi viga, söö glükosamiini ja kõik.. Jättis sellise imeliku mulje nagu oleks talle valetanud aga jah.. Ise söön samuti glükosamiine aga sittagi ei aita. Põlvesidemed on head, eriti koormusel. Mul perearst ütles, et kui ikka edasi valutab, siis hakkan mingeid presse tegemas käima. See jällegi rahaeest.. Iseasi, kui kasvuperiood on.

[arved 0]

Ja siis need samad arstid veel tõstavad häält ,et palk väike! Vahetagu arsti ja seda niikaua kuini keegi viitsib süveneda probleemi .

[ants16 0]

Ja siis need samad arstid veel tõstavad häält ,et palk väike! Vahetagu arsti ja seda niikaua kuini keegi viitsib süveneda probleemi .

/offtopic

no offence aga sa oled ikka lohh küll..

Mõtle nüüd kainelt vähekenegi. Kui arstid kes on õppinud 7a ülikoolis ja siis tööle minnes avastavad et saavad vähem palka kui bussijuhid, siis tahes-tahtmata ei viitsita/ega tahetagi panna õiget diagnoosi.

Muudetud Mai 2, 2010 kasutaja ants16 poolt

[tereummikust 1]

No esimese asjana ehk vahetada arsti.

[vaher 0]

Ja siis need samad arstid veel tõstavad häält ,et palk väike! Vahetagu arsti ja seda niikaua kuini keegi viitsib süveneda probleemi .

Oleks meil suuremad palgad arstidel, siis vähegi kompetentsemad arstid jääksid Maarjamaale, mitte ei läheks Skandinaaviasse, kus makstakse nende oskuste eest väärilist palka. Kehvikud (mõned erandid siiski on) jäävadki siia ja tagajärg on selline...

[argoll 12]

/offtopic

no offence aga sa oled ikka lohh küll..

Mõtle nüüd kainelt vähekenegi. Kui arstid kes on õppinud 7a ülikoolis ja siis tööle minnes avastavad et saavad vähem palka kui bussijuhid, siis tahes-tahtmata ei viitsita/ega tahetagi panna õiget diagnoosi.

No see on ikka hale vabandus.Tahes tahtmata ei viitsi panna õiget diagnoosi?Mingu siis ka bussijuhiks

Argo

[belvedere 0]

Ilmselt tuleb siis aeg ortopeedi juurde panna. Tartus on selline arstide valik, kas kellelgi on mõnega neist isiklikku kogemust, et soovitada/mitte soovitada?

dr. Egon Puuorg

ortopeed

prof. Tiit Haviko

ortopeed

dr. Mart Parv

ortopeed

dr. Sigrid Paul

ortopeed

dr. Aleks Lenzner

ortopeed

[Erkko 22]

Ilmselt tuleb siis aeg ortopeedi juurde panna. Tartus on selline arstide valik, kas kellelgi on mõnega neist isiklikku kogemust, et soovitada/mitte soovitada?

dr. Egon Puuorg

ortopeed

prof. Tiit Haviko

ortopeed

dr. Mart Parv

ortopeed

dr. Sigrid Paul

ortopeed

dr. Aleks Lenzner

ortopeed

Ei tasuks mainimatta jätta üht tuntumat : Aalo Eller

Väga hea arst. Kui midagi häda, siis tuleb ka asja tuumani jõuda.

[MoloM 14]

Arstil sai käidud, arst ütles, et kui üldse enam kõndida ei saa, siis tulgu tagasi, muidu pole mõtet tema aega raisata.

Kindlasti mitte oma aega sellise arsti peale raisata, vaid minna korraliku arsti juurde kiiremas korras