Kas rähn puud toksides peapõrutust ei saa???

[TANK 3]

Et mind siis vaevab selline küsimus - Kas rähn puud toksides peapõrutust/ajukahjustust ei saa???

[theONE1 0]

oleneb rähnist

[lõvi16 0]

Vot see on küll rakse küsimus

peab ise rähnaks hakkama siis saab teada

[-aron- 0]

On ikka küsimused

Arvatavasti ei saa,sest muidu ta ju ei toxiks,kui saaks peapõrutuse.

[MuskulaarKobras 1]

Kusjuures ma tean omast käest, et selline asi on võimalik.

Oli aasta 2000 ja oli kaunis kevad. Tollal oli päike kollasem, taevas sinisem ning roht rohelisem.

Sattusin 30 aprill metsa lilli korjama, linnud laulsid ning putukad sõid mind (ei tea, mis liigiga tegemist oli, kuid mingisugused inimsööjad-putukad olid) ...vahva oli. Olin suhteliselt väsinud ning istusin kännule ning jäin ühte vahvat rähnipoissi vaatama, kes toksis oma pisikese peakesega kiire tempoga vastu puud (pulss oli kuskil 200), see oli väga võimas vaatepilt. Puukoort ning üraskeid lendas kahte lehte. Kuid järsku jäi kõik vaikseks ning putukad ka ei söönud mind enam. Oli selgesti näha, et sähnipoisil käis läks pilk uduseks...ning järsku ta oligi minu jalge ees pikali ning vaatas mind enda haleda pilguga, umbes nii, et ütle minu emale, et ma armastan teda. Mina ei lubanud noorel poisiklutil alla anda ning pistsin ta oma pükste taskusse...kui ma teda taskusse surusin, siis käis mingisugune kõva ragin , aga see-selleks. Vedasin ta siis haiglasse ning ennäe nalja...rähnikesel oli peapõrutus + ajuturse ning kõik roided olid miskipärast ära murtud .

Lind jäeti intensiivravi palatisse ning ta ei tohi enam kunagi puud toksida....aga pole viga, tal on selleks nüüd kaks veel vahvamat rähni-klutti ning üks rähni-tüdruk.

Muudetud Detsember 10, 2006 kasutaja MuskulaarKobras poolt

[ErkkiV 0]

aga kuidas saab triibuline hambapasta tuubi nii, et sealt siis ilusa ühtlase mustriga välja tuleb?

[StaticMoth 0]

Et mind siis vaevab selline küsimus - Kas rähn puud toksides peapõrutust/ajukahjustust ei saa???

http://www.blackwell-synergy.com/doi/abs/1...98.2006.00166.x

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/query.f...p;dopt=Abstract

[TANK 3]

http://www.blackwell-synergy.com/doi/abs/1...98.2006.00166.x

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/query.f...p;dopt=Abstract

Ülikõva... näha on et keegi veel peale minu on sama probleemi üle mõtisklenud ja et seda on isegi uuritud.

[Kuup 0]

aga kuidas saab triibuline hambapasta tuubi nii, et sealt siis ilusa ühtlase mustriga välja tuleb?

se lihtsalt pannakse sinna.

[Capricorn 0]

Ma arvan, et rähn just sellepärast puud toksibki, et ta on kunagi valusa peapõrutuse saanud ning sellega sai ka mõistus paraja põntsu (võibolla kukkus puu ostast all vms), ega ükski normaalne lind ju ei toksi oma nokka vastu puud.

Muudetud Detsember 11, 2006 kasutaja Capricorn poolt

[Aile 1]

Nali naljaks

Armastan fyysikat...

Mul oli 6nn omada fyysikust vanat2di.

Kui nyyd j2lgida, millise sagedusega r2hni toksimine toimub, v6ib eeldada, et rakendatav j6ud yhe l88gi juures ei ole kuigi suur. Lisame siia juurde r2hni noka ehituslikud ise2rasused. Puitmaterjal on piisavalt pehme ja koht, mida r2hn v6iks toksida seda enam, kuna ta otsib sealt just neidsamu elukaid, mis muudavad puu pehmeks.

Muuseas... Oma viimasel kylask2igul raamatupoodi n2gin yhte ysnagi sobilikku lektyyri teile... spetsiaalne laste kysimuste ja vastuste raamat. Head lugemist!

Muudetud Detsember 11, 2006 kasutaja AileKuuda poolt

[mike 0]

peaks piisavalt ammendava vastuse saama

http://www.ekspress.ee/viewdoc/AB1681B2B21...2257211005D07A0

[Raul1 0]

rähn on vist kohanenud sellega lihcalt.

[Aile 1]

peaks piisavalt ammendava vastuse saama

http://www.ekspress.ee/viewdoc/AB1681B2B21...2257211005D07A0

Suur t2nu! P2ris huvitavad kohastumused.

[ErkkiV 0]

se lihtsalt pannakse sinna.

einoh, niimoodi et värviline triip hakkab keskelt jooksma? Ei ole nagu näha ka, et oleks mingi kahekambriline systeem vms

[maximus89 0]

See pannakse sinna nii, et algul sealt tagant lastakse sisse ja siis pannakse tagumine osa kinni.Sellepärast ongi hambapastatuubidel taga selline nagu natuke rulli keeratud osa.Aga mind ennast painab selline küsimus, et kuidas nad selle vee torudes voolama panevad?Ja veel surve all?Et ma saan aru kui see vesi oleks kõik kuskil kõrgel üleval tünnis ja siis kui kraan lahti keerata, siis see nagu voolab sealt alla ja surve all, või siis kui teisest otsast mingi võimas pump nagu imeb seda, aga kuidas ta tegelikult meie kraanideni jõuab ja just õigel ajal, kui ma kraani lahti keeran?

Muudetud Detsember 15, 2006 kasutaja maximus89 poolt

[sdmartin 0]

ei nu sellepärast tulebgi et linas on vee paak kõige kõrgemal.ja sealt tulebgi survega.

[Aile 1]

Veesurve tekib puurkaevu (kui vesi tuleb puurkaevust...) pumbast ja hydrofoorist. Tarbijaid on rohkem siis langeb.

[Creek 0]

ei nu sellepärast tulebgi et linas on vee paak kõige kõrgemal.ja sealt tulebgi survega.

Tegelikult oli see kunagi vanasti nii, kuskil veneajal. Tänapäeval enam nii ei tehta, kuna majad tehakse järjest kõrgemad (kui olete tuttavad põhikooli füüsikaga siis saate aru). Sinu loogika järgi peaks ju nt. New Yorgi kõrgeima ehitise tipus olema veepaak.

[Capricorn 0]

Selliste hiigelkõrgete hoonete puhul vist on majas eraldi mingi süsteem rõhu tõstmiseks. Ei usu, et terve linna veesüsteemis sellist rõhku hoitakse, millest pilvelõhkuja jaoks jätkub, ega muidugi kindlalt ei tea. Meil on tavaliselt veerõhk 3-4 bar vahel, sellise rõhuga suudab vesi minna maksimaalselt 30-40 m kõrgusele. Kui on näiteks mingi 300 m kõrgune pilvelõhkuja, siis seal peaks veerõhk olema vähemalt 30 bar, et üles jõuaks (1 bar- 10 m)

Muudetud Detsember 16, 2006 kasutaja Capricorn poolt

[greenu 0]

kuna töötan ühes kesklinna kõrghoones siis tean et selle 23 korruselise hoone 22 korrusel on suur vee paak ja kogu maja veesüsteem ja maja sisene vesi käib selle paagi ja süsteemi kaudu ... ps ma pole torumees .... vaid lihtsalt on olnud võimalus seda korrust külastada

[Xero 0]

..aga kuidas ta tegelikult meie kraanideni jõuab ja just õigel ajal, kui ma kraani lahti keeran?

Polegi õiget aega, mil vesi teab, et nüüd keegi avaas kraani ja tuleb hakkata voolama. Tegellikult on surve kogu aeg meie torudes olemas kuni kraanini välja, kuid kraani avades hakkab alles vesi voolama.

[Kristjan-Johannes Konsap 566]

Kas jumal on olemas?

Mis on elu mõte?

Kas kofeiinivaba kohv on ikka kohv?

Kas proteiinisheik on söök või jook?

Veel mõned inimkonda aegade algusest peale vaevanud filosoofilised küsimused.

[ROtter 198]

Kas jumal on olemas?

Mis on elu mõte?

Kas kofeiinivaba kohv on ikka kohv?

Kas proteiinisheik on söök või jook?

Veel mõned inimkonda aegade algusest peale vaevanud filosoofilised küsimused.

Ei ole ka vettpidavaid tõendeid, et jumalat ei oleks olemas.

Elu (kui abstraktne mõiste) eesmärk on areng.

[MuskulaarKobras 1]

Kas jumal on olemas?

Mis on elu mõte?

Veel mõned inimkonda aegade algusest peale vaevanud filosoofilised küsimused.

Julgen väita, et jumalat pole olemas.

Elu eesmärk- süüa, sittuda ja sigida: