Miks kütta ahju antiikmööbliga ... I osa

[joker 3]

Tagasi uudise / artikli juurde

Pagana raske on nende artiklitega algust teha. Asja tuum on endal selgelt peas paigas, kuid ei tea kuidas mõtte toimetamist lugejatele alustada. Aga heakene küll, asun kohe asja kallale.

Miks kütta ahju antiikmööbliga??? Vanad ja teadjamad tegijad vist teavad millest saab juttu olema. Aga räägime siinkohal asja lahti ka neile, kel veel aimu pole, millest käib jutt. Ega ma ausalt öeldes pole ka ise 100% kindel, kuid minu arusaamistmööda pärineb see ütlus (milleks kütta ahju antiikmööbliga) vanameister Indrek Otsuselt, kes tõi selle lause näol paralleeli asjaolule, kui tarbida valku liig...

[JamesC 1]

Täitsa selline asjakohane artikkel!

[Kristjan-Johannes Konsap 566]

Mind huvitaks, mida siis tegijad antud teema kohta arvavad? Nii artiklis mainitud Kiivikas, Kalmus kui ka hetkel teemat lugev Joker?

[joker 3]

Mind huvitaks, mida siis tegijad antud teema kohta arvavad? Nii artiklis mainitud Kiivikas, Kalmus kui ka hetkel teemat lugev Joker?

Mina ei loe midagi. Ma ei oskagi lugeda. Ma ei oska teemast lihtsalt välja minna enam. Yesss jälle Fit kukub

[Kristjan-Johannes Konsap 566]

Mina ei loe midagi. Ma ei oska lugedagi. Yesss jälle Fit kukub

Pfff. Kamoon, Simmo.

Ega sa ise ka kahe suupoolega saia sisse aja. Oled ju ka pigem "valgu-rasva" dieedi pooldaja. Ehk valgustad ka teisi paganaid, milline on õige usk?

[0ttt 12]

Kui kütan enda ahju antiikmööbliga siis muutun ise varsti antiikmööbliks... loogika missugune.

[asdfghjkl 2]

Minuarust mõiste "antiikmööbel" pole päris õige, liha pole ju nii suure hinnaga.

Ise ostan oma kontaktide käest lausa poolmuidu hinnaga seda.

Samahea oleks kui ostaksin antiik-taburette mõne krooni eest et ahju kütta, ei tuleks ju kuu jooksul suurt kulu kokku.

Paraku antiik-taburetid on mõnest kroonist tunduvalt kallimad, ses suhtes minu arust pole hea võrdlus.

Muudetud Juuli 22, 2009 kasutaja CharlesRoos poolt

[rinaldo 0]

No aga üldiselt on ikkagi liha hind kallim kui riisi või tatra oma. Näiteks veiseliha 100g 185Kcal vs tatar 352Kcal Miks kütta ahju antiikmööbliga kui saab kordades otstarbekamalt.

Jaga meile oma lihatutvusi

Jeerum! See foorum jookseb ikka öösel peale 12.00 eriti kinni!!

[asdfghjkl 2]

No aga üldiselt on ikkagi liha hind kallim kui riisi või tatra oma. Näiteks veiseliha 100g 185Kcal vs tatar 352Kcal Miks kütta ahju antiikmööbliga kui saab kordades otstarbekamalt.

Jaga meile oma lihatutvusi

Jeerum! See foorum jookseb ikka öösel peale 12.00 eriti kinni!!

Kordades? Ehk 2 korda kõigest? Ja mis siis rahasumma erinevus tuleb? Tuhat krooni versus tuhat kopikatega, suur erinevus või?

(Minu kontaktid on väga kuldaväärt, ja need lõin tänu MASU-le, ühe siinse foorumi kasutajaga olen ka neist rääkinud ja kui vaja saab diili teha, kui tal tõsisemat soovi, samamoodi on oma kontaktibaas paljudel, kes saab soodsamalt-mugavamalt ravimeid, kes liha, see on ka loogiline areng. Kuid minuj utu point oli selles, et ka Selveri hinnaga liha on suht soodne, muidugi minu poole hinnaga liha veel soodsam. Et idee oli öelda, et tegu pole antiik-taburetiga, vaid üsna lähedase hinnaga süsivesikule.)

[47 18]

Mul on kuskilt meelde jäänud, et vanameister Otsus on soovitanud keskmiselt tarbida 1,6-1,8g valku 1kg kohta. Kui käsil on karm massiperiood, siis ajutiselt ratsiooni suurendada. Ise olen söönud nii 2,5-3g kui 1,5-2g. Ütlen ausalt, et mulle sobib väiksem ratsioon rohkem - enesetunne on parem, gaase tekib vähem ja mingil põhjusel tunduvad ka tulemused paremad olevat.

Oma kogemustele tuginedes arvan, et proteiini sissekühveldamisega ei tasu tõepoolest hulluks minna.

[big poppa pump 0]

Kordades? Ehk 2 korda kõigest? Ja mis siis rahasumma erinevus tuleb? Tuhat krooni versus tuhat kopikatega, suur erinevus või?

(Minu kontaktid on väga kuldaväärt, ja need lõin tänu MASU-le, ühe siinse foorumi kasutajaga olen ka neist rääkinud ja kui vaja saab diili teha, kui tal tõsisemat soovi, samamoodi on oma kontaktibaas paljudel, kes saab soodsamalt-mugavamalt ravimeid, kes liha, see on ka loogiline areng. Kuid minuj utu point oli selles, et ka Selveri hinnaga liha on suht soodne, muidugi minu poole hinnaga liha veel soodsam. Et idee oli öelda, et tegu pole antiik-taburetiga, vaid üsna lähedase hinnaga süsivesikule.)

Kellele on, kellele pole.

[M.M. 52]

I.Otsusele vastukaaluks võib öelda aga sellise levinud ütluse - oled see mida sööd. Ehk kui sööd antiikmööblit, siis näedki välja antiikmööbel, mitte pargipink.

[Janar Rückenberg 172]

See on küll lausjaburus, kui keegi julgeb väitma tulla, et valguliste toitude/toiduainete ja süsivesikuliste toitude/toiduainete hinnad kuidagigi võrreldavad on. Kontaktid kontaktideks, kuid keskmine inimene ostab oma söögid ikka tavalisest poest. Mis maksavad tatar, kaerahelver, riis või kartul - suhteliselt mitte midagi kodujuustu, kanafilee, kala, piima, kohupiima, jogurti või juustu kõrval. Valgu ja süsiveiku hinnad ei kannata isegi vähimatki võrdlust.

Artikli lugeja tähelepanu juhiks veel nendele mustalt antud katsetest tulenevatele soovitusvahemikele. Need soovitusvahemikud on siis vajalikud selleks, et saavutada lämmastiku tasakaal (kehast eralduva lämmastiku hulk on võrdne tarbitava lämmastikuga. Ehk siis me tarbime täpselt sama palju valku, kui keha ära kulutab ja lõppkäive oleks siis null. See on ju natuke riskantne või mis??? Kehaehitajatena oleme kindlasti huvitatud lihashüpertroofia tekkest, mis tähendab, et lämmastiktasakaalu säilitavad valgukogused ei pruugi treeningu eesmärkide realiseerumise seisukohast olla kaugeltki rahuldavad (Tipton, Wolfe, 2004). See tähendab seda, et sportlaste, iseäranis kiirus - jõualade esindajate ja kulturistide puhul ei saa lämmastikutasakaalu säilitada võimaldavat kogust tõenäoliselt optimaalseks pidada, sest lihasmassi arengu tagamiseks oleks see ilmselt ebapiisav. Seepärast ka soovitus kuni 2.2 g/kg kehakaalu kohta. Kes jääb 1.8 juurde, kes 2.0 juurde, kuid massiajal, see 2 - 2.2 g/kg kohta, see võiks olla ülemine piir. See ongi esimese loo mõte!!!

[rinaldo 0]

Kordades? Ehk 2 korda kõigest? Ja mis siis rahasumma erinevus tuleb? Tuhat krooni versus tuhat kopikatega, suur erinevus või?

(Minu kontaktid on väga kuldaväärt, ja need lõin tänu MASU-le, ühe siinse foorumi kasutajaga olen ka neist rääkinud ja kui vaja saab diili teha, kui tal tõsisemat soovi, samamoodi on oma kontaktibaas paljudel, kes saab soodsamalt-mugavamalt ravimeid, kes liha, see on ka loogiline areng. Kuid minuj utu point oli selles, et ka Selveri hinnaga liha on suht soodne, muidugi minu poole hinnaga liha veel soodsam. Et idee oli öelda, et tegu pole antiik-taburetiga, vaid üsna lähedase hinnaga süsivesikule.)

Hinnavahe on pea 15 kordne! Ehk siis Tatra kilohind on 13 krooni ringis, korralikuma sealiha hind 75 krooni ja veiseliha hind 100 krooni kandis. Ja praegu rääkisime süsivesikute hinnast. On olemas ka kvaliteetrasvad nagu 20% hapukoor, mille kilohind tuleb umbes 25 krooni ja 100 grammi annab välja 204Kcal.

Nüüd puust ette ja punaseks.

1000Kcal hinnad:

Tatar 3 krooni ja 70 senti

Sealiha 28 krooni ja 70 senti

Veiseliha 54 krooni

20% hapukoor 12 krooni 25 senti

Tore on, kui saad odavamalt, kuid hinnavahe on võrreldav alles siis, kui saad 50% alla.

Muudetud Juuli 23, 2009 kasutaja rinaldo poolt

[oks 0]

Mind huvitaks, mida siis tegijad antud teema kohta arvavad? Nii artiklis mainitud Kiivikas, Kalmus kui ka hetkel teemat lugev Joker?

kirp kas sa ei tunne ennast tegijana ?

Muidu korralik ja sisurikkas artikkel nagu ikka Janari poolt !

[R.Tamm 3]

Minuarust mõiste "antiikmööbel" pole päris õige, liha pole ju nii suure hinnaga.

Ise ostan oma kontaktide käest lausa poolmuidu hinnaga seda.

Samahea oleks kui ostaksin antiik-taburette mõne krooni eest et ahju kütta, ei tuleks ju kuu jooksul suurt kulu kokku.

Paraku antiik-taburetid on mõnest kroonist tunduvalt kallimad, ses suhtes minu arust pole hea võrdlus.

Antiikmööbli väärtus ei sõltu selle hinnast. Hind sõltub selle väärtusest. Ja kui hind ei kajasta tegelikku väärtust: ei ole tähtis, kui kallilt või odavalt me endale antiikmööbli suudame hankida - antiikmööbel on ta sellest hoolimata. Ja sellega ahju kütta otstarbekas ei ole.

Küttepuu tõesti maksab pea alati kordades vähem, kui (antiik)mööbel. Ja küttepuule (halg) muud rakendust peale sellega kütmise üldjuhul ei leia.

Tore metafoor on sellest antiikmööbli-näitest saanud selle ca paari aastaga.

[joker 3]

Aga mis vahet seal on? Üks sööb rohkem valku, teine vähem - ja vaieldakse hullumoodi

Ma usun, et pigem on küsimus selles, kuidas üks või teine organism suudab toime tulla "kütusega", mis valkudest puudu jääb, et mingitki kaloraazhi kokku saada.

Kui sööd vähe valku, siis ülejäänud kaloraazh peaks ju loogiliselt tulema kas rasvadest või süsivesikutest.

Rasvade puhul vaja nati rohkem teadmisi. Pole nii, et vintsutad päev läbi rasva ja vorm äge ning lihas kasvab. Samamoodi peab ettevaatlik olema süskaritega. Muidugi juhul kui pole aega-tahtmist 3x päevas trenni teha jne.

Ja kasvamiseks on nagunii teised vahendid .. nagu kreatiin ja beeta-alaniin jne

Ja üsk vanarahva tarkus veel: Söö sibulat ja kala , siis ...

[Samakamees 43]

Ja üsk vanarahva tarkus veel: Söö sibulat ja kala , siis ...

siis mida ? ma ei tea sellist vanarahva tarkust

[Amarillo 1]

siis mida ? ma ei tea sellist vanarahva tarkust

viagrat pole vaja

Muudetud Juuli 23, 2009 kasutaja Amarillo poolt

[Blackdom 0]

Küttepuu tõesti maksab pea alati kordades vähem, kui (antiik)mööbel. Ja küttepuule (halg) muud rakendust peale sellega kütmise üldjuhul ei leia.

Tore metafoor on sellest antiikmööbli-näitest saanud selle ca paari aastaga.

Küttepuu annab ka rohkem sooja ja on võrreldes antiikmööbliga keskkonnasõbralikum ahju pista

[Arnold 76]

"Nii on - mis kuradi valgust te siin räägite!"

P.S. Korralikust sportlase toitumisest loe näiteks siit!

P.P.S. loe läbi ka "Toitumise algtõed"

[Mart Muru 17]

siis mida ? ma ei tea sellist vanarahva tarkust

Tuleta

[Capricorn 0]

Need soovitusvahemikud on siis vajalikud selleks, et saavutada lämmastiku tasakaal (kehast eralduva lämmastiku hulk on võrdne tarbitava lämmastikuga. Ehk siis me tarbime täpselt sama palju valku, kui keha ära kulutab ja lõppkäive oleks siis null.

Ammoniaagilõhnaline (ammoniaak- lämmastiku ja vesiniku ühend) higi kuulub vist ka selle teema alla. Kui tarbisin palju valku, siis oli ikka kõva ammoniaagihais juures riietel peale trenni, praegusel hetkel kui valgu kogused on tagasihoidlikumad, pole sellist asja enam märganud. Ühesõnaga enam ei ole antiikmööbli põlemise lõhna tunda?

Muudetud Juuli 23, 2009 kasutaja Capricorn poolt

[joker 3]

"Nii on - mis kuradi valgust te siin räägite!"

P.S. Korralikust sportlase toitumisest loe näiteks siit!

P.P.S. loe läbi ka "Toitumise algtõed"

Selles teises lingis on küll ikka väga palju jama sees

Näidismenüü1

Hommik: 1 greip, 150g jogurtit

Lõuna: pool tassi rasvata piima, köögiviljasupp, 6 täisterakreekerit

Õhtu: pool tassi rasvata piima, 180 g valges veinis hautatud turska, 180g ploome

Teine "kaval" mõttetera kivipalluri-taktikast: vältige soola siis näete parem välja jne jne

Muidugi selliste "nippide" puhul asjad toimivad ... mõnda aega

Rücky artiklis toodud valgukogus on ok. Kes tahab ja maitseb võib alati rohkem süüa, lihase kasvukohalt ilmselt vajadust pole ... aga kuskilt maalt jääb mulje nagu valku ei tohiks üldse süüa - see on ju ka vale. MASU ajal muidugi väga müüv mõte

Kunagi oli üldse päris "õpetlik" asi - kui härra Otsus treeninglaagris käis maha numbri 0,3g valku päevas on maksimum. Kohe oli ustavaid jüngreid, kes kukkusid tõde kuulutama - ja teisi lollideks tembeldama, kes sellesse numbrisse skeptiliselt suhtusid. Aasta hiljem Otsus samas laagris hakkas ise naerma, et kus ta sellise numbri võttis või pigem, et kust selline number võeti - et see on täiesti jabur ju keel vääratas vms kui see tõesti tema oli kes seda väitis.

Nii et rohkem praktiseerimist seltsimehed

[asdfghjkl 2]

Hinnavahe on pea 15 kordne!

Tatar 3 krooni ja 70 senti

Sealiha 28 krooni ja 70 senti

Veiseliha 54 krooni

20% hapukoor 12 krooni 25 senti

Tore on, kui saad odavamalt, kuid hinnavahe on võrreldav alles siis, kui saad 50% alla.

Mis kopikaid need arvud nüüd näitavad.

10kg liha maksab poehinnaga alla 1000 krooni, on nii? antiik-taburett maksab aga ilmselt 10000 kr.

Seega valgurohke menüüga toiduhind kokku tuleb tänapäeva mõistes tühine väike summa, on olnud inimesi, kes siin foorumis on öelnud, et neil läheb toidu peale isegi 3-4t kr kuus, minu arust saab pooleteise tuhande eest inimese kohta valgurikka hea menüü. See poolteist tuhat on niiväike raha. Seda kulutab 90% inimestest toidupeale, vähemalt selle summa. Seetõttu mulle ongi üllatav näha, et räägitakse valgu puhul rahast, ja võrreldakse veel antiigi-hindadega.