enesearmastaja

Aitäh vastuste eest, ma olen väga palju kasulikku infot saanud! Käisin perearsti juures ära. Näitas mulle võimlemisharjutusi/massaaži, mida vaikselt käele teha ja nii iga päev. Soovitas külma-sooja vanne (kordamööda) - pidavat väga hästi aitama. Kui tahan kusagile saatekirja, siis annab selle, ise arvas ta, et ortopeedile.

Sain täna kella 11.30-ks perearstile aja Kas selliseid asju uuritakse ainult röntgeniga või ka ultraheliga (nagu eespool keegi mainis)? Kummaga tulemused paremad on? Röntgeniga ei ole minu arust muud näha kui luid aga käe sees on muidki asju, mis viga võivad olla saanud.

Eks ootused ole vist suuremad jah. Samas ei tea ka kui pikk on normaalne paranemisaeg, millega enamvähem arvestada. 2 nädalat või nt 2 kuud, hoopis, tugevama põrutuse korral? Kui käsi rahulikult on, siis vahest annab veel nõrka valu (harvemini tugevamat) kuid enamjaolt on ta pigem valutu, jah. Suurt paistetust pole kordagi olnud. Teravama silmaga oli mõniaeg näha, et üks ranne tõesti natukese jämedam aga see oli nii minimaalne. Probleemid pole kordagi silmaga nähtavad olnud (paistetus, punetus, sinikas) kuid see-eest sisemiselt on kannatusi palju olnud. Sinikas nüüd midagi erilist ei ole aga mainin ikka, et see tekkis ca 5 päeva peale traumat ja oli terve käelaba seljaku suurune, hele, vaevu märgatav. Võtan täna perearstiga ühendust. Elan Keilas ja ehk saan kiiremini ka röntgenisse siis (Keila haiglas see olemas)

Mul on ka praegu võimalik kätt jõuliselt (surumine, tõmbamine) kasutada vaid siis kui see randmest sirge on. Hetkel ei anna kätt maha toetada (võimlemisharjutuste puhuks, kätekõverdusteks) kuna see lihtsalt ei paindu, eks ta ole veel haige kah. VÄGA ebamugavad on need raksud mis kätt randmest liigutades tekivad. Raksud on nii otse randems kui ka käelaba seljakul. Ja kohe väga kõva häälega ja korraga ca 3 raksu. Täna ärgates oli käsi väga valus. Ei tea, kas siis eilne suurem ragisemine tegi teda tundlikumaks.

Ma ei ütleks, et see valusündroom mul on. See on ikka selline valu ja tunne nagu midagi on ikka veel, eestikeeli, pekkis! Kas just katki, aga midagi on valesti (natuke tõsisemalt vigastatud) küll.

Isssand... :S:S:S Ma käisin põhja-regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnas, Mustamäel. Mul lööb ikka veel selline valu randmesse sisse (käe siseküljepool), et nutma tahaks hakata. Vahest laps unustab ära, et mul käsi haige on ja siis jälle "virutab"... -Aiii, aiii, aiiii... :D :S Aga kus veel traumapunkte on? Või ma sain aru, et polegi vaja traumakasse minna, ka läbi perearsti saab asju ajada aga sel juhul jälle võtab rohkem aega see. Kui mul siin midagi halvasti kinni on kasvanud vms, siis ei anna eriti oodata ju enam - peaks kiiremini asja uurima ja vajadusel tegutsema. Ja nii kummaline on see ebamugav tunne käelaba seljakul- miski nagu kisuks ja sikutaks või oleks nagu vatipadi naha all (tunde järgi) - ei krõbise (ei ole krudisev vatjas nagu vahest põrutuse korral nahaalune võib olla).

Mis lugu aga sellega on, et ranne ei paindu enam nii taha kui ta enne paindus? Terve käsi 90 kraadi, vigastusega 40-45 kraadi. Kas see peaks iseenesest (paranemisprotsessi käigus) taastuma või on midagi valesti kokku kasvanud vms?

Mida see valusündroom endast kujutab? On see okei või pigem mitte? Ma käisin kohe järgmisel päeval, peale traumat, traumapunktis. Tehti röntgen, mille põhjal ei tuvastatud muud kui, et põrutus on. Archangel - muideks ma tegin oma käega, mis vaja - külmakompressi, hoidsin teda ülevalpool (nt voodis pikali olles padja peal), fikseerisin käe elastiksidemega. Kui kaua ma neid võtteid kasutama oleks pidanud mulle ei öeldud (tunde küsimus ehk) ning et mingi hetk hakata massaaži tegema ja hoopis soojasid kompresse ma ka ei teadnud gmaster - sa oled füsioterapeut, ma saan aru!? Kus ja kuidas sinuga kontakti on võimalik saada ja kas sul on kusagil koduleht (k.a. hinnakiri)? Sorry, et eks ma olen keskmisest Eesti perest pärit ja piiratud (rahaliste) võimetega Vaja teada su hinda

Tere, kuna minu vigastus on sportlik (juhtus löögiga vasti poksiautomaadi poksikotti (see, kuhu raha paned sisse ja saad testida oma löögitugevust), siis tahan uskuda, et ka nõualast abi saaksin spordifoorumist. Olen 24-aastane naisterahvas aga see vast midagi siin ei loe. Igaksjuhuks mainisin ära Ühel sünnipäeval siis, 23. novembril, mõtlesin, et "not nüüd panen ühe hea paugu ära ja kus nüüd punktid tulevad!" See viimane ja saatuslik löök läks aga nii nihu, et hetkega muutus mu käsi randmest väga-väga valusaks ja lausa töövõimetuks. Öösel oli valu pärast väga raske magada ja ei jõudnud ära oodata kuni traumapunkti jõuan. Uskusin, et leitakse rohkem kui ühe mõrakese mu randmeluudest. Aga ei - öeldi, et tugev põrutus. Hakkasin emotsioonidetulvas muidugi kohe nutma kui seda öeldi - eks valust ja pahameelest (uskusin, et nad liiga lihtsakäeliselt saadavad mind ära ning ei märka midagi, mis tõsisem on kui lihtne põrutus). See, et ma nutu juures mainisin, et väga-väga valus on ja kas tõesti lihtne põrutus!?, see ei liigutanud kellegi südant ega ei saadetud mind edasiuurimisele Mul oli käsi ca 4 päeva maksimaalselt valus, ma ei saanud öösiti korralikult magada ja elasin sel ajal valuvaigistite peal (mina, kes ma võtan tavaliselt rohtusid alles viimases hädas!). Siis hakkas vaikselt paremaks minema... Mul ei olnud käe lihaste ja tunnetuse üle erilist kontrolli - need ei funktsioneerinud lihtsalt. Sain kätt hoida ainult kas püstiasendis (sõrmed taeva poole) või allapoole rippu (arvatavasti surve tõttu veidi valulikum kui ülespidi hoidmine). Kui hoidsin kätt sõrmed taeva poole ning kui kätt kallutasin (ükskõik, millises suunas), siis käsi "kukkus" randmest väga suure valuga (pisarateni valuga). "Kukkus" st paindus omavoliliselt, ilma minu kontrollile allumata (mul puuduski täielik kontroll!)... Saate aru ju, mis ma mõtlen!? ) Tänaseks on traumast möödas 2 nädalat + 2 päeva. Ülejäänud ranne, mis enne oli täiestükis haige, on saanud peaaegu terveks, aga pöidlapoolne randme osa on ikka veel väga valus. Töösse ei saa ma pöidla tõttu seda kätt ikka rakendada. Ma ei saa näiteks tasse pesta (see survetavaldav keerutav liigutus ei sobi hetkel mu käele) ega ühtegi tegevust, mis avaldab survet või jõudu sellele käele. Nimetan oma paremat kätt varumeheks ja vasakut põhimeheks, kui tegelikult peaks see vastupidi olema Ma paneksin peale seda pikka juttu lühidalt minu käe (randme ja pöidlaosa) sümptomid siia, 2ndlt + 2päeva pärast traumat (!): *ei tunneta (tema liigutusi ja tööd) kätt 100% *käsi paindub randmest tahapoole 40-45 kraadi (!!!), kui samalajal terve käsi paindub 90 kraadi *väga ebamugav tunne käelaba seljakul (e välimisel küljel) *käsi ohtralt ragiseb *käevalu, mis ei lase kätt rakendada töösse ning tavaliselt maksab VÄGA VALUSALT kätte kui proovin seda teha - lööb nutmaajava valu pöidlapoolsesse randmeluusse(?) sisse. Kui käsi rahulikult on, siis ta ei valuta enam. Mida arvate mu käe tervislikust seisundist ning paranemisprotsessist? Osati pole see, minu arust, väga edukas. Kas ma peaksin uuesti pöörduma traumapunkti? Kui traumapunktis öeldakse jälle, et see on põrutus ja see on okei, kuidas mul hetkel lood käega on, siis mis võiks olla minu trump nende vastu, et siiski rohkem kätt uuritaks jne... ? Aitäh !!! Maarja

168 cm - sihuke kena pikkus

Pean kahjuks arvestama ka rahalise poolega ja ei saa käia nii palju tasulises trennis Mees ju üksi praegu teenib - veel aastake nii. Selleks mõtlesin, et hakata siis rattaga pikemaid maid väntama (mulle väga meeldib see! ), laps rattatoolis (kui ta loodetavasti ikka lepib seal passimisega) ja kodus siis trenni teha või jõusaali (kodus on kogu põhi-kupatus olemas ). Tänan, et sulle mu kasutajanimi meeldib "enesearmastaja" - loodame, et sellest on kasu

Sest esiteks ma kardan, et ma ei saa nii palju alla , teiseks ei olnudki ma tegelikult selle 50- ga nii väga rahul Mulle on alati meeldinud kõige rohkem kaaluda vahemikus 52 - 55. Et jah... Nii ma siis võiksin eesmärgiks panna hoopis 52 ju See 56 kg on täpselt see, millega ma olen rahul ja ma tunnen end hästi ning eesmärgi saavutanult - 52 juba midagi rohkemat kuid mitte midagi olulisemat.... Aga eks vaatab - kui 56 käes, siis kindlasti tekib isu 52- le

Aga sellega on see mure, et ma kas ei oska seda õigesti või on mul lihtsalt nii vähe võhma, et ma ei jaksa üle ühe otsa (25m) ujuda järjest. Pean vaatama ka, kuidas lapse kõrvalt saan sest mees käib tööl ja kedagi last vaatama ma kutsuda koguaeg ei saa. Muidu mõtlesin kunagi vesiaeroobikasse minna

Nii vähe arvamusi siis ongi w

Teeksin nii, ma arvan: 2x nädalas bodypumpi, vähemalt üle päeva sõidaks jalgrattaga pikemat maad ja kodus siis veel korra-kaks aeroobset või jõusaali korra nädalas. ... ?