McNeo

Selline häda mul juba mitu nädalat, et kõht mulksub. Õieti on nagu stabiilne kõhulahtisus. Iga päev mitu korda potil ja siis tuleb purts ja purts. Niisama isun ja olen siis koriseb ja podiseb nagu oleks viimane nälg käes. Joosta on jube vastik.. ma ei teagi kuidas seda kirjeldada. Kui mingi aja olen ära jooksnud ja gaasid ülespoole ja tahkem allapoole settind, siis on enamvähem olla juba. Umbes kolm kuud tagasi ma veel suitsetasin ja tarbisin peaaegu iga päev alkoholi. Sõin vähe. Liigutasin vähe. Siis aga kapitaalne muutus ning nüüd siis jõusaal, tervislikud eluviisid, korralik söök. See podisemine kõhus hakkas millalgi keefiri tarbimisega (vist). Proovisin siis vahet pidada ja kiudaineid süüa jne. Aga vahet pole mida söön, sama pull käib edasi. Espumisan vist nagu gaase natuke tagasi tõmbas aga pole ikka see õige asi. Et mida ma pean siis tegema, et see pidu kõhus seisma saada? Ainult kuivikute peale ei julge minna, siis võib nii kinni tõmmata et.. njh, teate isegi.

Saabus rahu ja vaikus maa peale. Ehk siis mu kõht jättis mulksumise ja vetsus käin ikka asja eest, mitte niisama rahvale huvitavaid kuulmiselamusi pakkumas. Mis nüüd mulksumisprotsessi peatas, ma ei oska ütelda. Sõin nagu ennegi, enamvähem samu asju. Kuigi jah, muna sai küll lisatud menüüsse märksa rohkem kui varem. Ja keefiri puhul piirdusin ühe klaasiga, terve liitri asemel. Arvan, et eks elustiili muutus lõi organismi varasema rütmi sassi. Kui varem oli suits, 6 tassi kohvi, 1,5 liitrit õlut või siidrit, pakisupp (nuudlid) ja tugitoolisport, siis nüüd on pea peale kõik pööratud. Küllap siis need rõõmsad bakterid, millest Mumuu keefiri paki peal räägitud, mu kõhus kontrollimatult vohama hakkasid. Või midagi sellist.

Üritan nagu mitmekesist toitu süüa. Ikka supp ja praad ja puuviljad. Vahetevahel toorest kapsast, porgandimahla. Ühel päeval ühtesid asju, teine päev natuke teisi. Sinna vahele mahub mõnikord ka hamburger ja friikartulid.. maitea.. nagu ei tea midagi nimetada mis tugevalt domineeriks. Peab vist ikka paar kuivikupäeva tegema. Tobe on see, et suurem osa teavad nimetada vähemalt kolme asja mis kõhu lahti võtab, aga mis kinni paneks, seda nagu ei teata. ps. arstil pole käinud. no eks näeb. kui väga kaua kestab, siis vist tuleb tohtri käest abi küsida.

Minu tuttavad küll meeldivalt üllatunud, et jõusaalis käin. Ja tajun naisterahvaste pilke järjest rohkem Esialgu mul küll veel musklimäge pole näidata, aga rüht on paremaks läinud ja üldse sihuksem.. toekam. Enesekindlamaks olen samuti muutunud. Niiet.. minu edevus saab igal juhul toidetud. Edevusest rääkides.. tegin ükspäev trenni ja kõrval mingi tegelane kah vehkis hantlitega. Noor, pikemat kasvu ja suht kõhnapoolne. Kõhn paistis ta ilmselt sellepärast, et pikk oli. Aga koomiline oli see kuidas ta trenni tegi. Tegi parasjagu vist õlga ja peale kordusi kohe vaatab peeglist kuidas nüüd on. Keerab ja uurib ja liigutab kätt, jälgib muskleid. Teeb järgmised kordused ja jälle vaatab. Palju ei puudunud, et ma oleks naerma hakanud seal. Et noh.. eneseimetlus eneseimetluseks, aga ega siis lihas nüüd nii kiiresti kah kasva.

Aga sihuke küssa, et kui vaadata näiteks Kiivikase tehtud trennikavasid ja võrrelda näiteks jõutsüklit ja massitsüklit, siis jõutrennis on väga vähe aeroobset ja massi omas jällegi märgatavalt rohkem (3-4x nädalas 30–40min). Oskab keegi kommenteerida?

Sihuke häda mul vahest, et mõnda harjutust tehes vastikud naksatused läbi käivad liigestest. Probleem mul juba pikemat aega näiteks lõualuuga mis hommikuti naksub kuuldavalt. Seda naksumist ka vahel kätes, seljas jne. Et kas ja millega saaks seda vähendada. Ilmselt vist mingi apteegikraam õlitamiseks ja liigeste soojendus?

muig.. kui sa ütleks, et mitte midagi pole viga, siis küsiksin, mida sa seal üldse tegid. aga muidugi on normaalne, et kuskilt valutab. aga hea oleks siiski kahtlase valu korral mõnele treenerile või kogenumale sõbrale rääkida. mõnikord võid ennast lollimoodi vigastada ja vigastusega edasi treenida.

Ma ise pole küll vist piisavate kogemustega, aga tõepoolest, jooksusammul ja jooksusammul on vahe sees. Mitte raksaki kand maha, vaid pehmelt mööda jalalaba välisserva veeredes. Ja pinnas samuti oluline. Metsa vahel rahulikult pool tundi kuni tund nohisedes lipata väga mõnus. Siis lõpus annab tunda mis osa ihust nõrgem on. Kas ei jõua kopsud järgi või kipuvad lihased valutama või miskit sees torgib. Ja areng on tuntav täiesti - ilma põlvede purukspeksmiseta.