cannar

Tänud ka selle kuldaväärt vihje eest!

Aitähh kõigile kes vaevusid vastata. Nüüd ju lihtne järeldusi teha.

Austatud spetsialistid! Viimane aasta on mind eriti kummitanud küsimus trenni ja seksi kohta. Puudub igasugune perversne tagamõte. Näiteks, teen trenni ära, peale seda tarvitan oma kohustusliku valgujoogi (taastusjoogi). Kuid õhtul tuleb (looduse kutse) need samad väärtuslikud valgud naisolevusele välja anda. Siit ka murettekitavad küsimused: -kas ei teki valgu defitsiiti lihase arengule? -kuidas suhtub organism sellisesse protsessi, peab ta ju kogu aeg valguvarusi täiendama? -kas peaks valgutarbimist suurendama (Näit. kaseiini näol mitu korda päevas, 30gr. korraga, sest rohkem ei pidavat inimese organism korraga valku omastama)? Teadaolevalt pidi liigne valgutarbimine kahjulikult mõjuma neerudele, maksale ja tont teab veel kuhu. Palun asjalikke kommentaare, soovitusi teadjatelt. Kiibitsejad kiibitsegu mujal.

Aitähh mehed, teen teie kirjade põhjal järeldused.

Vastus ju olemas. Asendame siis sõna "keemiliselt" töödeldud sõnaga "oksüdeeritud". Kui sa tähelepanelikult lugesid teema algataja artiklit siis oli seal ju kirjas, et must tee tänu oksüdatsioonile kaotab oma vähivastased omadused ja potentsiaalsed antioksüdandi koostisosad hävitatakse. Mis puutub kõrgema sordi nisujahusse, siis (süsivesinikke - loomulikult aga...) soovitan uurida vastavat kirjandust enne kui vaielda. Mõtetu vaidlus.

Vahe on selles, et musta nagu ka punast, kollast, valget, ... on keemiliselt töödeldud. Tänu sellele on kaotanud nad ka palju nö. ravivaid-tervistavaid omadusi. Roheline tee seevastu aga kõige looduslikum nagu ka näit. pruun suhkur, pruun riis jne. Ise olen jõudnud arusaamisele, et ei ole mõtet seda keemiliselt töödeldud "sodi" endale sisse ajada. Näit. kõrgema sordi nisujahu - organismil ei ole sealt sisuliselt midagi saada.

Tere austatud spetsialistid. Probleem siis nimelt rinnalt surumisega. Kuskil aasta tagasi vigastasin vasakut õlga horisontaalpingil hantleid lennutades. Vigastus tekkis siis kui olin just seeria lõpetanud ja tõusin kuidagi kiirustades istesse hantlid poolkõverdatud kätega kehasuhtes risti ees. Käis mingi nõks õlast läbi. Peale seda oli terve õlg valus (eriti tiivanuki pealt). Ajapikku läks asi üle. Nüüd siis paar nädalat tagasi tegin oma järjekordset trenni (rind, biitseps, triitseps). Kõik oli OK. Järgmisel päeval oli põhimõtteliset vasakut kätt võimatu tõsta. Õlg oleks nagu paigast ära, siis nagu mingis asendis (õlaliiges oleks nagu paika läinud) lubas läbi valu kätt tõsta. Nüüd on valu tiba järele andnud, laseb kätt liigutada, trenni pole teinud. Kas on kellelgi midagi sellist ette tulnud. Kahtlustan, et see õla paigast minek võis olla surumise tagajärjel. Või on süüdi skeleti eripära, nimelt on loodus mulle kaasa andnud laiad õlad. Ette tänades.