Jump to content

Margus Silbaum

Kasutajad
  • Sisu loend

    290
  • Liitus

  • Viimati külastanud

Postitused posted by Margus Silbaum


  1. Tallinna kv jah sai lubatud pikkade liibukatega. Sellised võistlused on just algajatele sisse elamiseks mõeldud.

    Põlvikud on reeglites kuna kare kang tõmbab nii mõnelgi jala katki tekitades sedasi teoreetilise ohu mõningate vere kaudu levivate haiguste levikuks.

    Plätud on jah mitte kinnine jalats

    Loodangi, et ehk mõni korraldaja vastab:) Siin on juba minu arust öeldud, et trikoo kohustuslik ei ole, nüüd jääbki küsimus, et kas võivad täispikad liibukad ka olla?

    Ja kuidas nende põlvikutega ikka on?

    Ja mis tähendab "kinnised" jalanõud? Et eest kinni eks, et pmst plätuga keegi ei tuleks jah? :D


  2. Mis on spordi mõte? Spordialaliitude eesmärk? Kui vaadata asjadele natuke laiemalt, siis sport ja rahva tervis on üksteisest lahutamatud. Seetõttu võiks ju olla spordialade reeglid sellised, et need soosiks spordi tegemist laiemalt. Kui mõelda, mida võiks muuta jõutõstmises, siis ega midagi eriti muuta saagi. Kui kaotaks kaalud ära jääks meid sama vähe alles nagu kulturiste ja rammumehi. Ehk siis Eestis oleks umbes 10 tõsiseltvõetavat jõutõstjat. Ja ülejäänud kaugeneks spordist mõne aastaga.


  3. Hei! Selle juures on väike probleem, ühestki tabelist pole näha, kes kuuluvad esindusvõistkonda ja kes teise võistkonda. Või tuleks järeldada, et parimad sportlased pärast võistlust arvestatakse esindusvõistkonda, ülejäänud teise? :)

    [TÜ ASK, SK Reval-Sport, SK Sparta on kõik kahe võistkonnaga meeste hulgas]

    Võistkonda kuuluvad 4 parimat wilksi võistlejat. Kui klubi on pannud 2 võistkonda välja, siis esimeses on wilksi tabeli järgi 4 parimat klubi võistlejat. Teise võistkonna liikmed on 5-8 mees.

    Seda ennustada on parajalt raske. Kuid ehk mõni paneb täppi.


  4. Keda sa pead nendeks 5 ks ja 3ks meheks, kui saladus ei ole?

    Ma arvan, et mehed jagunevad järgmiselt 3 gruppi. Esimene grupp Kuusnõmm ja Raus. Teine Kraav, Sagor, Rast. Kolmas T.Pehme, Hirsink, Päll. Grupi siseseid liikumisi pean reaalseks. Ainuke asi, mis mõjutab lõpp järjekorda on vaimne valmis oleks. Seetõttu ei hakka siin kg ja punkte välja tooma. Võistlustel õnnestuvad ainult need sportlased, kes hindavad enne jõudu reaalselt ega hõlju pilvedes. Kui lähed "panema" ja tekib takistus, siis vähese kogemusega sportlased põruvad täiega.


  5. Ma ausalt öeldes ei saa aru kuidas need wilksid pandud on kui 78 kilone mees peab tegema kogusummas ainult 220 kilo vähem kui 95 kilo raskem mees....Jätame persoonid välja, toetan mõlemat meest ja elan nende tegemistele kaasa, räägin lihtsalt praegu kehakaalu ja tulemuse võrdlemisest.

    Tegin väikese statistilise kokkuvõtte, mis peaks andma vastuse wilksi punktidega seotud küsimustele.

    Alustan sellest, et wilksi koefitsiendi välja töötamise aluseks olid 90-ndatel rahvusvahelised tipptulemused. Mis tähendab, et tuhandete maailma parimate jõutõstjate tulemused olid tegelikult wilksi süsteemi aluseks. Mitte kellegi suva. Tegin väikese testi, et kontrollida kui hästi see süsteem peegeldab tõstjate taset. Võtsin aluseks viimase 8 aasta maailma edetabeli 10 kehakaalu 10 parimat tulemust. Ehk siis 800 tõstja poolt püstitatud tulemused. Kõigepealt selgitasin välja 800 mehe kogusumma wilksi punktid. Ja arvutasin aritmeetilise keskmise, mis oli 564 punkti.

    Kui nüüd tahaks teada saada, kas wilksi süsteem on mõne kaaluklassi suhtes ebaõiglane. Siis oleks üheks võimaluseks võrrelda iga kehakaalu keskmist punktisummat üldise keskmisega. Liiga suur erinevus annaks alust öelda, et süsteem ei toimi ja soosib ainult teatud kehakaale.

    Tulemused olid siis järgmised 56kg meeste keskmine tulemus erines üldisest keskmisest -3%, viies kehakaalus 60kg, 100kg, 110kg, 125kg ja +125kg erines tulemus 1%, neljas kehakaalus 67kg, 75kg, 82kg ja 90kg erines 0%.

    Ausalt öeldes ei oodanud ka ise nii väikest erinevust, kuid faktid jäävad faktideks. Sellest võib järeldada, et süsteem mis töötati välja 90-ndatel meeste tulemustest lähtuvalt toimib ka nüüd suurepäraselt.

    Arvutasin välja, kui palju peaks uutes kehakaaludes kilodes tegema, et punkte koguneks 564 wilksi. Kehakaalus 59kg peaks kogusumma kilodes olema 651. Kehakaalus 66-718kg, 74-784kg, 83-845kg, 93-898kg, 105-944kg, 120-981kg, +120-1014kg.

    Rääkides Eesti mv, siis loodan, et pärast protokolli vaadates võib rõõmsalt tõdeda 536 punkti mehi on juurde tekkinud. See punkti summa on maailma edetabeli 10.koha piiriks.

    Kilodes oleks see 59-619kg, 66-683kg, 74-745kg, 83-803kg, 93-853kg, 105-897kg, 120-932kg ja 170-987kg. Hetkel Eesti mv reg. meestest suudavad seda ületada 5 meest ja 3 meest on sellele väga lähedal. Seda tingimusel, et igal mehel õnnestub võistlus ideaalset.

    Üks huvitav tähelepanek veel. Arvutasin välja 800 maailma parima jõutõstja keskmise vanuse, mis oli 29 aastat. Võrreldes Eesti mv 5 soosiku vanusega on see 7 aastat rohkem. Selles valguses on Eesti jõutõstmises hiilgeajad alles ees.


  6. Ei, 7aasta näiteks 90 kiloste klassi 3 koha tulemused. Mitte esikolmiku keskmine.

    90kg kolmandad kohad edetabelis

    2003 - 902,5

    2004 - 905

    2005 - 925

    2006 - 852,5

    2007 - 880

    2008 - 875

    2009 - 900

    2010 - 920

    kesk - 895

    Mis on selle tabeli juures huvitv, on see, et väikestes kaaludes üles liikudes pead koos kaalu kasvuga (60kg - 67,5kg, 12,5% kaalutõusu) suutma peaaegu sama palju edasi viia ka tulemust (670kg - 746kg=11%), suurtes kaaludes aga vahed enam nii drastilised ei ole, 100kg-st - 110-sse, lisakaalu 10%, tulemuste vahe aga 954kg-st - 981kg-ni= 3%. Need muidugi olid ka äärmuslikumad ülesminekud. Kaaludeks võtsin muidugi kaalukategooriate "laed", sul aga on arvutatud nad vist 7 aasta 3-e parema mehe kaalukeskmiste järgi, seega päris samad tulemused ei tule, aga väga erinevad ka mitte, kuna üldine keskmine jääb ikka sinna kaalukategooria maksimumi juurde.

    Raskekaalude vahed % vähenevad vähem seetõttu, et inimvõimetel on kuskil piirid ja tava matemaatika võib seal ära unustada.

    (liitsin postitused)


  7. See aasta hakkasid kehtima uued kat. mis muudavad kindlasti seda pilti. Kõige huvitavam kaal saab olema nii Eestis kui ka maailmas 105 kuhu koonduvad nii 100kg kui ka 110kg. Märtsis EMV võistlevad selles kaalus Rait Sagor, Elar Kraav, Erkki Hirsnik, Alex-Edward Raus, Taavi Pehme ja Rainer Raaper. Ehk siis esmakordselt Eestis tuleb 6.koha eest teha vähemalt 800kg.

    90 ja +125kg kaalukategooriad on protsentuaalselt väikseima vahega (kilodes) võrreldes eelnevate kaaludega, seega olete Siimuga õiged kategooriad valinud.

  8. Loodan, et suudad oma toitumise alaseid tõekspidamisi realiseerida Eesti absoluutseks rekordiks. Seniks olen pehmelt öeldes skeptiline.

    Wilksi punktide suhtes pean kahjuks paljastama tõe, mis paljudele ei pruugi meeldida.

    Nimelt näitan täpselt kuidas see punkti süsteem loodi ja kuidas see toimib.

    Wilksi süsteem võeti kasutusele 1997aastal peale Swartzi süsteemi ammendumist.

    Uue süsteemi aluseks sai maailma edetabel kuhu koondati kõikide kaalude parimad tulemused. Nende omavahelise võrdluse alusel tuletati koefitsiendid. Et kontrollida kui õiglaselt hindab see koefitsient erinevate kehakaalu klasside tulemusi siis koondasin iga maailma edetabeli kehakaalu klassi 3 koha omanike tulemused. Arvesse võtsin viimased 7 aastat. Niisiis näete järgnevas tabelis iga kehakaalu klassi 7 aasta keskmiseid tulemusi 3 koha eest maailma edetabelis.

    56 - 612 kg

    60 - 670 kg

    67,5 - 746 kg

    75 - 807 kg

    82,5 - 860 kg

    90 - 895 kg

    100 - 954 kg

    110 - 981 kg

    125 - 1036 kg

    ü125 - 1045 kg

    Ja nüüd paljude jaoks üllatav fakt. Järgnevas tabelis näete kui palju need samad kilogrammid on ümber arvutatuna Wilksi punktidesse.

    56 - 557 punkti

    60 - 571 punkti

    67,5 - 575 punkti

    75 - 575 punkti

    82,5 - 576 punkti

    90 - 571 punkti

    100 - 580 punkti

    110 - 577 punkti

    125 - 590 punkti

    ü125 - 581 punkti

    Üllatav on siin see, et kui tahate nii väga raskekaaludes silma paista, siis ei pea te ainult kilodes palju tõstma vaid ka Wilksi punktides.

    Loodan, et see paljude raskekaalu meeste tahet ära ei võta. Järgmine kord, kui Wilkse kipute kiruma, siis mõelge, kas asi on Wilksides või selles, et te pole veel oma kaaluklassi väärilised.

    Jutt õige, kuid alati tuleb meeles pidada, et oma kaloraaži kogu aeg stabiilsena hoides hoiad end siiski mingil määral tagasi. Ma ei vaidle vastu, et oled võimeline tugevamaks muutuma, kuid reaalselt vajab keha siiski lisakogustes toitaineid, et lihaseid suuremaks ja tugevamaks ehitada.

    Piirates oma toitumist liiga palju tuleb arvestada sellega, et mingist hetkest alates ei pruugi taastumine enam ideaalne olla, samuti energiavarud. Kõik asjad mis mõjuvad lõpptulemusele negatiivselt.

    Minu arust on ka veidi tobe end metsikult suureks õgida, kuid saan aru nende mõttekäigust pakkuda kehale iga päev maksimaalset hulka toitaineid, et tagada maksimaalne areng.

    Kuid jah. Väga raske on öelda kindlalt, mis on kasulikum. Enamasti on tõesti suured poisid ikka tugevamad tänu ülalmainitule. Kuid jah, kas on see seda väärt? Vbl tõesti lihtsam võistelda -80kg kategooriates, kus piisab ka väiksemate raskuste üles-surumisest.

    Üldjuhul aga minu arvamus on, et kui tehakse seda sporti justnimelt sellepärast, et meeldib suuri raskusi liigutada siis usun, et jääda igaveseks sinna 80-90kg piirimaile ei ole just parim egolaks.

    Mulle meeldiks küll parema meelega öelda, et oman Eesti surumisrekordit absoluudis, kui et oman rekordit kuni -80kg näiteks.

    Ning usun, et paljud maailmanimed on ka just sellepärast ennast söönud 120+kgsteks, et nende eesmärk on olla parim maailmas. Suruda rohkem, kui keegi teine. Mitte jääda mingite Wilksi punktidega uhkustama või oma kaalukategoorias jumal olla, vaid justnimelt suruda rohkem, kui ükski teine inimene maamunal.

    Ning eks siinkohal läheb ka paljude arvamus lahku. Kes mille jaoks seda sporti teeb. Millised eesmärgid ning soovid. :)


  9. Miks ei ole ma seda teinud ja ei tee on, seetõttu et oskan hinnata reaalsust. Ma oskan küll nii kaalu tõsta, et see max juurde annaks, kuid see ei annaks selliste kogusummade juures ikkagi 100kg juurde. Mis on vajalik, et olla maailmas ka 100kg meeste klassis konkurentsis. See kui palju on võimalik juurde saada sõltub tasemest. Kui kuulud maailmas top 5 hulka, siis sellised rekordi parandused jäävad unistuseks. Minu praktika on näidanud, et see millega sain oma kogusumma näiteks 500kg pealt 600kg peale ei ole absoluutselt võrreldav sellega millega tõstsin kogusumma 800 pealt 900 peale. See et teha järgmine 100kg hüpe eeldab jälle uut taset kogu protsessis.

    Ma ei pidanud üldist pilti silmas, vaid konkreetselt su enda läbitehtud etappi. Mind huvitab lihtsalt su prognoos enda olukorrale, et kui sa oleksid olnud treeningperioodil kuni 110kg ja vahetult enne võistlusi ennast 100-sse tagasi toonud, siis kas sa arvad, et su numbrid, mis ennist välja tõid (kuni 100kg, 335kg kükk ja tõmme samuti 335kg) oleksid olnud jätkuvalt need samad või mitte? Loomulikult on raske prognoosida sõna "oleks", aga su enda võimalikult objektiivne hinnang subjektiivsest seisukohast, kui nii võib öelda.

  10. Tulen selle alguse juurde tagasi. Kallid kaasvõitlejad kes soovite oma tulemust parandada ärge tehke seda viga et sööte suvaliselt. Rasva abil kasvatatud kehakaal ei paranda teie tulemust. Sõltub muidugi eesmärkidest nagu Kaido just mainis. Oletame et olete lihtsalt raskejõustiku huviline siis jah sööte end 15 raskemaks saate surumist 20 kg juurde ja kõik on rahul. Kuid hoopis teises valguses paistab see sama 15 ja 20 kg siis kui tahate kaasa teha rahvusvahelistel võistlustel. Tänu sellele et sõite 15 kg juurde olete liikunud 2 kaalukategooriat kõrgemale kus on vaja mitte 20 kg rohkem suruda vaid 50-60kg. Ehk siis lollilt kaalu tõstes võite esimesel juhul rahul olla teisel juhul mitte. Kõik sõltub eesmärkidest.

    Võimalik, aga ometi ei läbinud sa siiski seda etappi kuni 100-s samamoodi nagu läbisid kuni 90-s? Või ma eksin?

  11. Olen 15 aasta jooksul piisavalt andmeid kogunud, et nende abil enda ja teiste arengut edasi viia. Saate aru päris elu ei ole lineaarne matemaatika. Seda arvasin ka mina 15 aastat tagasi, et kõik on nii lihtne.

    Ja siiski ei saa sa öelda, et oleksid 100kg-na oma päris maksi näinud. Ütlesid ju isegi, et selleks, et rekordeid teha, oleksid pidanud treeningperioodil ligi 110kg kaaluma, mida sa aga ei olnud? Ütleme, et kui sa oleksid järginud oma tavalist treenigkava (olles trenniperioodil mõnevõrra raskem, võttes alla alles võistlusteks), siis usun, et on ikkagi olemas võimalus, et numbrid oleksid teised olnud?

  12. Ei valesti ei teinud ma midagi, sest raskemas kaalus tehtud tulemused ei ole olnud mul eesmärgiks omaette. Kui oleksin tahtnud 100kg midagi ära teha siis oleksin pidanud ennast 110 kg sööma ja siis EM või MM jaoks alla võtma.

    Rinnalt surumine oli 100kg 212,5. 2009 aastal 2 kuud enne EM-i surusin 93kg juures 230kg ja 3kg hiljem ainult 220kg. Selle kirjutan viimse 2 kuu treeningu arvele kus panin paari asjaga mööda.

    Sorry ma ei näe sellel nuumamisel erilist mõtet, kui see EM ja MM medaleid ei too. Asi ju selles mida suuremaks ennast sööd seda rohkem pead ka tõstma. Aga siin on piirid. Näiteks kui tahaks maailmas 100kg kehakaalu juures edukas suruja olla, siis peaksid 280-300kg suruma. Ja mida raskem oled seda rohkem pead suruma. Mis kasu saad 250kg surumisest kui oled oma suure kaalu tõttu maailmas 30 kohal. Minu jaoks see seda vaeva küll ära ei tasu. Miks teha sporti?! Et saaks kuskil pubis sõprade ees öelda, et olen kõva mees surun küll 250kg aga maailmas ma tegija pole. Kurb.

    Kui silbaum võttis 10 kg juurde ja tulemus jäi samaks, siis midagi tegid valesti. Ja kuule, kui sa uuesti 10 kg allavõtsid, siis palju rinnalt kilosid kadus :)

  13. Eesti Jõutõsteliit ei pea ju ametliku meistritiitlit enne välja andma kui näeme mis rahvusvaheliselt otsustatakse. Seniks võime ju varustuseta meestele välja jagada teisi auhindu.

    Seda ma kohe kindlalt ei usu, et meil võistlejate hulgaga probleeme tekib. Üldiselt see seltskond kes saalides kõvad tegijad on ju seni eemale hoidnud põhjusel et nad ei suruks IPF reeglite järgi pooltki nii palju kui saalis. Mis tähendab seda et vaevalt nad julgeksid võistlema tulla.

    Ei tasu nüüd ajast ette rutata.

    EJTL käib ühte jalga IPF-iga. Seal on esimesed ametlikud varustuseta võistlused 2012. Ma usun, et peale neid võistlusi antakse hinnang sellele projektile. On ta üldse jätkusuutlik ja perspektiivne...

    Ja ega nad meilgi varem toimuma saa.

    See muidugi ei tähenda, et erinevaid saalivõistlusi ilma varustuseta ei saaks juba sellel aastal korraldada. Neid on ikka korraldatud.

    Hetkel on seis ikkagi selline, et võisteldaks varustusega ja tiitleid jagatakse välja nii nagu seda on ka varem tehtud. Ükskõik kas see meeldib kellegile või mitte.


  14. Paistab toitumise osas on harrastajatel veel palju õppida lugeda. Kuid eks kõik saab alguse eesmärgist. Kui soovid olla parim oma kehakaalus Eesti meistrivõistlustel siis jah ära jälgi midagi söö mida tahad. Kuid kui tahad täiskasvanute EM ja MM medaleid võita siis kahjuks pead end harima. Oma täiskasvanute EM ja MM medalid panen just teadmiste arvele.

    Kui soovite oma teadmisi kuidagi tõestada, siis ootan huviga millal võidate esimesed medalid Euroopa või maailmameistrivõistlustelt.


  15. Kusjuures mul tuli väike idee. Pakkuda kõigile varustuseta meestele, naistele võistlus väljundit võiks ju Eesti meistrivõistlustel olla eraldi kategooria varustuseta võistlejate jaoks. See päästaks EJTL kulutustest.

    Süsteem toimiks järgnevalt. Näiteks viimati toimunud lam. sur. mv. Pärnus oleks kõik varustuseta võistlejad osalenud tavalisele arvestusele lisaks ka varustuseta võistlejate arvestuses. Kuna esialgu on varustuseta võistlejate hulk liialt väike, siis reastatakse selles kategoorias võistlejad punktides.

    Selline liitmine annab ka selle et kohtunike töö on võrdne. Ja igasugused saali umpa-umpa surujad oma põrke surumist kirja ei saaks. On ju karmid reeglid just nende kõvade meeste kõige suurem taksitus, miks nad võistlemas ei taha käia.


  16. Kindlasti oli see minu max. Vaadates erinevate inimeste DXA-aparaadiga määratud kehakoostise ja rekordite omavahelisi seoseid. Siis selgub, et rekordid on seotud otseselt keha rasvavaba massiga. Mis minu puhul oli 100kg kehakaalu juures 79kg. Kui kaalu alla võtsin 90kg peale siis mõõtmine näitas et olin võtnud ainult rasva arvelt kehakaalu alla. Siit ka põhjus miks rekordid ei muutunud. Muutus küll oli jõutõmbe näol kuid selle kasvu panen võistlus olukorra arvele.

    Margus, kas sa 100kg-na suutsid oma potensiaali ikka rakendada, et usud neid kahte tulemust 335kg juures enda tolle hetke maksimumid olevat? Lisaks peaksid siis ka võrdlema treeningtsükkleid nii -90kg ja -100kg kaalukategoorites võistlemise eel+ Kas mõnda perioodi ei jäänud näiteks tgeureid, mis võisid ettevalmistust rikkuda (vigastus, toitumine, üleväsimus...)?

    Arvad, et saa neid rekordeid päris üks-ühele võrrelda?

×