mardus

Asja teeks paremaks maha jätmine Ise tossasin ka nagu vana kurat. Nüüdseks olen 2.5a ilma olnud ja on parem võhm...

Fitnessi naised on sex jah!

Valmis segatuna seisab ~8h

Kuna pole viisakas ühes foorumis teist reklaamida siis kandin siia tarkade meeste teksti Mida süüa, et lihased kasvaksid? Selleks, et auto sõidaks, on vaja kütust. Mida kvaliteetsem kütus, seda paremini ta töötab. Inimesel on selleks kütuseks peamised toitained - valgud, rasvad ja süsivesikud. Olenemata sellest, kas jõusaalis käija soovib kehakaalu tõsta või langetada, tuleks iga päev süüa 4-6 korda, 3-4tunniste vahedega. Sagedane ülekaalu põhjus seisnebki just selles, et toitutakse päevas 1-2 korda, enamasti just õhtuti ning liiga suurtes kogustes. Treeniva inimese jaoks on parim valkude, süsivesikute ja rasvade protsentuaalne suhe umbkaudu 30/60/10. Valkudel (1 gramm=4,1 kcal) on suur tähtsus just lihaskoe kasvatamise seisukohalt: jõusaalis treenides lõhume lihaskude ning süües valku, paraneb lõhutud kude, muutudes selle tulemusena suuremaks. Loomset valku sisaldavad toiduained on peamiselt liha, kala, muna, ning piimasaadused. Lihasmassi kasvatamise seisukohalt on parimaks just loomne valk, mida peaks tarbima umbes 2 grammi 1 kg kehakaalu kohta ööpäevas. Ise ma söön 7 korda päevas, neist kaks toidukorda on toidulisandid (mõlemas 40 grammi valku), siis 2 pakki lahjat kohupiima (mõlemas 45 grammi valku), siis kaks korda 200 g kanafileed (mõlemas 45 grammi valku) ja siis 10 munavalget (kokku 40 grammi valku). Kokku teeb see ümmarguselt 300 grammi valku päevas. Süsivesikud (1 g=4,1 kcal ) Süsivesikuid vajab keha energiaks, mis lõhustatakse organismi poolt glükoosiks, mis on omakorda liikumisel kütuseks. Eelistama peaks kvaliteetsüsivesikuid - näiteks pruuni riisi, kaera, kartulit, spagette. Nende organismi imendumise aeg on pikem ning seetõttu tagavad nad täiskõhutunde kauemaks ajaks. Loomulikult võib süüa ka magusat, aga seda päeva esimesel poolel. Omal kohal on suhkrud muidugi pärast treeningut, et oma energiavarud kiiresti taastada. Treeningujärgne toidukord peaks sisaldama ka piisavalt loomset valku, lihtsaim viis seda saada on toidulisand. Üldiselt vajavad täiskasvanud inimese aju, süda ja närvisüsteem 150-180 grammi glükoosi ööpäevas, seega peaks kolm korda nädalas regulaarselt treeniv inimene sööma päevas 4-6 grammi piires süsivesikuid oma kehakaalu ühe kilogrammi kohta, kuid kõik see on individuaalne ja sõltub suuresti igapäevasest füüsilisest koormusest. Kuid kindel on, et rasvumise üks peamisi põhjusi ongi just süsivesikutega liialdamine. Rasvad (1 g=9,3 kcal) Ka rasvu kasutatakse energiaks ning vajalike hormoonide tootmiseks. Eelistada tuleks taimseid rasvu (nt. oliivi-, kalamaksa-, linaseemneõli), üldjuhul on head rasvad need, mis on toatemperatuuril vedelal kujul. Paljud tooted sisaldavad n.-ö. peidetud rasvu (sealiha, maks, keeduvorst, verivorst). Maksimaalselt võib ööpäevas süüa 1 kg kehakaalu kohta 1 grammi rasva. Samas täiesti rasvavaba dieet on äärmiselt tervise- ja lihasevaenulik. Alkohol (1 g=7 kcal) Paljud teadusuuringud on tõestanud, et alkoholi tarvitamine aeglustab rasvapõletusprotsessi ligi 20 protsendi võrra. Kes tahab edukalt kaalust maha võtta, peaks kindlasti piirama ka oma alkoholitarbimist. Selleks, et mõista, kui tähtis on õige toitumine, võib teha lihtsa tehte. On teada, et 1 gramm rasva sisaldab ligikaudu 9 kcal. 500 grammi rasva annab järelikult 4500 kcal. Ühe tunniga kulutab 70 kg kaaluv inimene keskmise koormusega treenides 400-500 kcal. Seega - et vähendada nädalaga oma kehakaalu ainult rasva arvelt poole kilo võrra, tuleb kulutada 4500 kcal. See tähendab, et nädalas tuleks treenida 9-11 tundi! Marek Morozov

Kuidas õige kalorite kogus välja arvutada? Nendele, kes tahab kaalust alla võtta: 1,5 - 2 g valku ühe kilo kehakaalu kohta, 2 - 2,5 g süsivesikuid(need on juurvilja, leiva ja teiste teraviljatoodete süsivesikud), 1 g rasva. Naistel tuleb süsivesikute protsent vähemaks teha kuni 1,5 - 2 g (põhiliselt need on juurviljad ja teraviljatooted hommikusöögiks). Nendele, kes tahab kaalus juurde võtta: mitte vähem kui 2 - 2,5 g valku 1 kehakaalu kilo kohta ja kuni 4 g süsivesikuid. Rasvade kogust võib suurendada kuni 1,5 - 2 g 1 kehakaalu kilo kohta. Neid andmeid süsivesikute, rasvade ja valkude kohta võib leida kulinaar raamatutest. Ärge unustage vitamiine ja aktiivseid aineid, sellepärast sööge rohkem puu- ja juurvilju. Vlad Golodov

Toit Toit peab olema täisväärtuslik ja sisaldama kõiki organismile vajalikke aineid, siis toimub normaalselt ka ainevahetus ja suudame toiduga saadud energia otstarbekalt ära kulutada. Valgud on atleetvõimlejale eriti tähtis toitaine. Seedimisel lagunevad nad aminohapeteks ja organism kasutab neid kasvu-ja ehitusainetena. Atleetvõimleja, kes soovib kasvatada lihaseid, peaks sööma väga mitmekesist valgurikast toitu.Päevane soovitatav valgukogus on2-2.5 g 1kg kehakaalu kohta, kusjuures sööma peaks korraga 30-40 g. Nt 75kg mees peaks päevas sööma 150-180g valku. Jagades selle koguse 30-40 grammisteks porsjoniteks selgub, et päevas tuleb vähemalt 5 söögikorda.Organism ei saa aminohappeid varuks säilitada. Pikemaajaline ühe või teise aminohappe puudumine võib võhjustada toitumise puudulikkust, hoolimata teiste aminohapete küllastusest.Seepärast on kõige otsarbekam segatoit. Teraviljatoitu sööme piima ja piimasaaduste, liha ja kalaga.Kaunviljatoidule lisame piima ja tangu. Põhilised toiduained, millega organism rahuldab oma valguvajaduse on liha, kala, kohupiim ja muna. Täiskavsnu toiduratsioonis peaksid 50%-60% valgu üldhulgast olema loomsed valgud. Pea meeles, et valkude omastamist raskendavad sealhulgas näiteks liiga rasvane toit, suured toidukogused. Atleetvõimleja toidukordade vahe ei tohiks olla lühem kui 3h ja pikem kui 4h.Liiga prisket kõhutäit ei jõua magu 3-4 tunniga seedida. Ei teki isu ning lihaste kasvamiseks nii vajalikke valke omastab organism puudulikult.. Soovitav on enne treeningut süüa kergesti seeditavat toitu: lahjat kohupiima, paar viilu saia ja klaas mahla. Ka päris näljasena või vastupidi täiskõhuga ei ole meeldiv treenida. Kui soovid kehakaalu vähendada või hoida söö päevas 1-1,5g valku keha kg kohta. ( 1g valku annab keskeltläbi 4 kcal energiat) Süües päevas 150g valku, saab organism 700kcal mida on vähe isegi põhiainevahetuseks, rääkimata treeningutest. Järelikult tuleb meil energiat juurde ammutada. Atleetvõimlejad hindavad lihaste ilu, nende eraldatavust ja reljeefsust. Selle saavutamiseks tuleb hoolikalt jälgida mida me suhu paneme, millest energiat saame. Kuna rasvad kipuvad naha alla tagavaraks kogunema, peame energia võtma aeglaselt põlevatest süsivesikutest. Muidugi vajab organism ka rasva, kuid normaalse tervisliku toitumise käigus saame eluks vajaliku rasvakoguse toidust kätte. Rasva on ju rohkem või vähem Aeglaselt põlevaid süsivesikuid sisladavad kartul, riis ja leib. Kaalus maha võtta soovijad peavad lõviosa energiast saama samuti nendest ainetest. Millegipärast arvatakse, et kartul teeb paksuks. Kartul sisaldab rikkalikult kaaliumi, samas aga vähe naatriumi. Kaalium soodustab vee lahkumist organismis, mis on oluline rasvade sünteesi allasurumiseks ja kehamassi vähendamiseks. Rikkalikult peaks sööma juur-ja puuvilja. Treeningute tulemusena kasvab organismi vitamiinivajadus. Suvel ja sügisel saame värsetest aiasaadustest oma vitamiinid kätte. Talvel ja kevadel on aga toit suhteliselt vitamiinivaene, eriti c-vitamiini osas. Siis peaks ikka apteegist abi otsima. Energiavajadus- spordikauge mehe päevane energiavajadus päevas on keskmiselt 3000kcal. Atleetvõimleja, kes soovib kasvatada lihaseid on see suurem ja oleneb treeningu intensiivsusest, koormuste suurusest, samuti sportlase kehakaalust. Võistlussportlaste energiavajdus võib tõusta kuni 5000kcal, või isegi 6000kcal´ini päevas. Sordikauge naise energiavajadus on ligikaudu 2500kcal Kehakaalu vähendamiseks alustame atleetvõimlemistreeningutega ja hoiame kalorite summa 2500kcal'il. Kiiremaks allavõtmiseks võib alandada kaloreid veelgi, kuni 2000kcal- 1600kcal'ini. Alla selle normi langenud energiahulk ei võimalda meil enam normaalselt treenida. Iga sportane peaks pidama päevikut kuhu ta kirjutab üles kõik, mida ta sööb. Siis on kalorite hulk teada ja on kergem teha vajalikke muudatusi. - Kui Te ei tea mida te sööte, siis Te ei tea mis teist saab - Ilma rasvaineid tarbimata ei saaks inimene elada, kuid rasvad tuleb panna organismile energiat tootma. See oleks nagu mootoriõli. Taimsete ja loomsete rasvade vaegtarbimisel võib tekkida tervisehäireid: väsimust, närvilisust, nägemishäireid, sooltehaigus. Organism hakkab tõrkuma - Vitamiinid meie organismile energiat ei anna!kuid nende puudumisel lakkab aainevahetus, mis võimaldab rasvadest ja suhkrust saadavat energiat rakendada - Dieedi ajal ei toji süüa palju puuvilju- neist suureneb söögiisu ja sisaldavad palju suhkrut - Leib paksuks ei tee- paksuks teeb see mis seal peal on! - Proteiine on valges lihas sama palju kui punases, punases on aga rauda märksa rohkem - Mitte mingil juhul ei tohi päevas piirduda ühe söömaajaga, kui te olete ettevõtnud kõhnumiskuuri. Meie organism vajab energiat pidevalt, mitte toitumine toob lihtsalt kaasa pideva väsimuse ja närvipinge. - Meie saleda keha suurimad vaenlased on magusad joogid ja suhkrud. - Aju hea töötamise tegemiseks on optimaale menüü 1,5-2 liitrit vett päevas pluss arukas koguses toitu, mi sisaldab kõiki dünaamiliseks ajutegevuseks vajalikke elemente. Ero Viik

Vesi Küsimusi tekitab sportlastele ka meie tavaline joogivesi. Nii lihastekasvatajad kui ka kaalust allavõtjad küsivad tihti, kas vesi ei tee paksuks? Kas treeningu ajal võib juua ja kui võib, siis kui palju? Hapniku järel on vesi vajaduselt teisel kohal. Vett vajame seedeprotsessidel, toitainete imendumisel ja nende jagunemisel keha erinevatesse osadesse. Vesi toimib ka termoregulaatorina ja jääkainete eemaldajana. Treeninugte ajal võib keha tarbida kuni 25 kalorit minutis, mis loomulikult tõstab kehatemperatuuri ning organism vajab suurt hulka vett taksitamaks ülekuumenemist. Vee vahetus organismis on kiire. Vedelikku eristatakse organismist uriiniga, kopsudest hingeõhuga, ka higina - kokku umbes 2 liitrit ööpäevas. Vähemalt selle hulga vett peab organism tagasi saama, et tagada elundkondade ja kogu keha töövõimet. Peale joogivee saame suurel hulgal vedelikku ka söögiga. Täiskasvanud mehes on ligikaudu 60% ja naises 55%vett, millest rakkudes on 55% ja väljaspool rakke 45%. Lihaselistel inimestel on lihaskoes oleva vedeliku tõttu vett rohkem. Vee tasakaalu hoidmine organismis on tähtis eeldus edukate sporditulemuste saavutamiseks. Isegi 2% veekadu toob esile janutunde ja alandab töövõimet. 6% vedelikukaotus on juba tõsine takistus sportimisel- tekib nõrkus ja agressiivsus, üle 18% vedelikukaotus on aga eluohtlik. Tugeva treeningu käigus võib vedeliku kaotus ulatuda kuni 2 liitrini tunnis, paljudel vastupidavusaladel võib see ulatuda kuni 5-6 liitrini. Niisuguses koguses vett on võimatu tarbida treeningu ajal, mistõttu peab vedelikukaotuse vastu valmistuma samamoodi kui energiakaotuse puhulgi! Enne treeningut on soovitatav juua küllaldaselt vett, et keha saaks normaalselt toimida. Paljud atleedid alahindavad vedeliku tähtsust ja kipuvad isegi tarbitava veekogusi piirama. Tavaliselt ei lähe neil siis ka treeningud hästi. Tähtis on teda, et higistamise hulk on sõltuv keha pindalast. Enne treeningut joodud vesi aitab hoida vee, kehatemperatuuri ja soolade tasakaalu. Treeningu käigus on soovitatav aeg-ajalt juua. Kui palju see sõltub juba harjutuse sooritamisel kaotatud vee hulgast. Üldiselt oleks soovitatav juua väikeste koguste kaupa, sest ka ülearu joomine ei mõju hästi ning taksitab harjutuse sooritamist. Samas kui makku koguneb liiga palju vett põhjustab see vaevusi kõhus ja isegi oksendamist. Jahe vesi imendub kiiremini kui soe. Vee funktsioonid 1.molekulaarsel tasandil - universaalne lahusti (lahustatava aine molekulide vahelised sidemed lagundatakse ja molekulid ümbritsetakse vee molekulidega, nt soolad, suhkur) - hüdrofiilsus (vesi koos vastava ensüümiga lagundab polümeerse ühendi väiksemateks osadeks) 2.raku tasandil - omab suurt soojusmahtuvust (takistab ülekuumenemist ja alajahtumist) - põhjustab rakkude siserõhku - omab suurt tähtsust normaalse ph säilitamisel 3.organismi tasandil - kaitsefunktsioon (ülekuumenemine näiteks) - ringelundkonna töötamine - hüdrostaatiline skelett (vee langus organismis põhjustab näiteks kortse nahal) - vesilahustunud olekus tajume erinevaid maitseid (soolane, magus, kibe jne jne) Ero Viik

No kuule, see ikka täiesti maitse asi Ise söön meelsamini kalkunit. Mulle linnuliha ntx üldse meeldib Kuigi vahepeal peax keedetud loomaliha ka sööma...

Krt... ma olen nende asjade suhtes kole skeptiline... Kas nii noorel inimesel seda veel vaja on [23] ...

Nojaa.. kui sedaviisi kõike jälgida siis ei saa üldse midagi teha

Kuna kreatiini kohta on palju küsimusi ja erinevaid teemasi siis kandin siia natukene kreatiinist lähemalt. Kreatiin Ilmselt on kõigile teada, et kreatiin on üks tänapäeva parimaid toidulisandeid, mis on lubanud paljudel kulturistidel võtta juurde nii lihasmassis kui ka jõus ja seda steroidide abita. Käesolev artikkel peaks andma ülevaate kuidas kreatiin toimet kõige otstarbekamalt ära kasutada. Teaduslikud uuringud on tõestanud, et kreatiin "töötab" kuni 60 % paremini, kui teda kombineerida süsivesikutega (dekstroos, glükoos). Kreitoni Ülikooli (USA) labor, samuti doktor Paul Greenhaff tõestasid, et kombinatsioon kreatiin+süsivesikud on tõhusam, kui puhas kreatiin. Uuringud on näidanud, et toode (Phosphagen HP), kus on sees kreatiin+süsivesikud, tõstis anaeroobseid näitajaid kuni 30% enam, kui puhas kreatiin üksi. Kreatiini ajalugu. Kreatiin avastati 1832.a. prantsuse teadlase Chevreul poolt lihaskiududes ja uus aine saigi nimeks "kude". 1932.a. avastati, et inimese organism sisaldab ~100gr kreatiini, millest 95% asub lihastes. Samuti on avastatud, et kõige rohkem leidub kreatiini kiludes. Mis on kreatiin? Kreatiin on aine, mis töötatakse välja meie organismi poolt ja mille ülesandeks on varustada lihaskiude energiaga. Keemiline nimetus – methylguanido- acetic acid. Kreatiin moodustub tervest reast organismis toimuvate protsesside tulemusel (lõplikult välja uurimata) sellistest aminohapetest nagu arginiin, metioniin, glütsiin. Kreatiin moodustub maksas, samuti võib olla teatud määral välja töötatud neerudes. Pärast väljatöötamist satub kreatiin verre, kust transporditakse edasi lihastesse, kus ta konventeeritakse ümber kreatiinfosfaadiks või fosfokreatiiniks. Taoline reaktsioon saab toimuda tänu fermendile kinaas, mis aitab kreatiinil ühineda fosfaatgrupiga, mis omab suurt energiat. Keskmise inimese metabolismiga seotud protsessid vajavad päevas ~2gr kreatiini, mis organismi poolt ka sünteesitakse ja mis aitab hoida kreatiini taset organismis. Kui kreatiin liitub fosfaatrühmaga, jääb ta rakku fosfokreatiini kujul kuni teda ei kasutata ära energia (ATF) tootmiseks. Kui see toimub, võtab kreatiin oma teatud kuju -kreatiniin- , mis teatud aja mõõdudes organismist uriiniga väljutatakse. Kreatiini kasutatakse vereanalüüsidel, saamaks teada kui hästi neerud verd filtreerivad. Kuigi kreatiin tõstab kreatiniini taset, ei ole toksilisust ega kahju neerudele täheldatud. Kõige kreatiinirohkemaks toiduks peetakse liha, kala. Kuid selleks, et tõsta oma sportlikke näitajaid, tuleks esialgu ära süüa ~5kg liha viie päeva jooksul ja edaspidi 1kg päevas, mis aga on täiesti ebareaalne. Teadus kreatiinist. Esimesi teaduslikke töid, mis näitasid, et kreatiin võib huvi pakkuda kulturistidele ilmus ajakirjas The Journal of Biological Chemistry 26 (1926): 29-41. Jaa, juba enam kui 70 aastat tagasi oli teadlastel info, et kratiin aitab koguda lihasmassi ja tõstab lämmastiku taset organismis.1981.a. ilmus New England Journal of Medicine artikkel dr. J.Sipilalt ja tema kolleegidelt, milles räägiti, et kreatiini tarvitamine haigete seas, kes põdesid haigust “gyrate atrophy” (teatud silmade haigus) kutsus esile patsientidel jõu kasvu, 10%.lise kehakaalu tõusu ja haiguse taandumise (lihaskiudude tüüp II). Patsientide seas oli ka sportlane, kes suutis oma tulemusi parandada 100 meetri jooksus 2 sekundit. Hiljem, dr. Eric Hultman ja ta kolleegid, k.a. P.Greenhaff, kes töötasid kliinilise keemia osakonnas (Karolinska Ülikool, Rootsi), leidsid organismi laadimiseks kreatiiniga lihtsa meetodi – ühe nädala jooksul 20gr/päevas ja edaspidi 5gr päevas. Oleks dr. Hultman selle patenteerinud, oluks ta praegu multimiljonär. Organismi laadimise idee kreatiiniga ja edaspidise kreatiini taseme hoidmine oli välja töötatud dr. Greenhaffi poolt Nothinghami Ülikoolis 1993.a. – 1994.a. ja uurimus avaldati kui dr. Greenhaffi ja dr. Hultmani tööna. Dr. Greenhaff koos kolleegidega tegid uurimusi lihaskiududest (biopsia), et saada selgust, kuidas toimub kreatiini laadimine. Selgus, et tarbides 20gr (jagatuna tervele päevale) päevas nädala jooksul, viib kreatiini kuni 25%-lisele taseme tõusule lihaskiududes. Samas selgus, et sama taset on võimalik hoida, kui edaspidi tarbida kreatiini väikestes kogustes – 2-5gr. 1994.a. viis Anthony Almada koos kolleegidega läbi uurimuse Texase Naiste Ülikoolis (USA). Uurimuse eesmärgiks oli demonstreerida, et kreatiin tõesti kasvatab lihasmassi (rasvata) ja jõudu. Tulemused avaldati ajakirjas Acta Physiologica Skandinavica. Mõõdunud sajandi jooksul viidi veel läbi mitmeid taolisi uurimusi, mis tõestasid, et kreatiin tõepoolest kasvatab lihasmassi ja jõudu ning kiirendab rasvkoe kadu. Lihasrakkude mõõtmete (mahu) kasv võib soodustada lihaste kasvu. Loomade lihasrakkude uuring näitas, et kreatiin võib esile kutsuda lihaskiudude mahu suurenemise proteiini sünteesimise stimuleerimise arvel. 2 toimet : - lihase töövõime kasv suure energia tõttu; - kreatiini sisalduse kasv lihastes. Kreatiin satub lihasrakkudesse veega seotuna. Mida rohkem kreatiini, seda rohkem vett lihaskiududes. Teaduslikud uurimused on näidanud, et kui lihasrakkude maht suureneb vee tõttu, siis suureneb ka proteiini süntees, samas aga proteiini lagunemisprotsess aeglustub. Seda võib samastada lihaste kiirema kasvuga, lihaskiud muutuvad mahult suuremaks, tugevamaks. Antud kontseptsiooni töötasid välja A.Almada ja Ed Byrd ja on vastu võetud toidulisandite tootjate poolt. Arvestades kõike, on kreatiinist suurim kasu esimesed paar kuud. Pärast ühekulist tarvitamist on teie lihased piisavalt kreatiiniga täidetud. Ja nagu tundub, toimub esialgne kehakaalu kasv just vedeliku arvel. Kuid see pole lihtne vee kogunemine, vaid vesikoguneb lihasrakkudesse. Arvatakse, et tõesti pärast 2. nädalast kreatiini tarbimist algab lihaste kasv, mis võib olla seotud sellega, et kreatiini toimel suudate treenida rohkem ja kauem, mis kutsubki esile lihaste kasvu. Kas kreatiin on ohutu? Kreatiin on ohutu preparaat, isegi sellistes kogustes nagu teda tarbivad tippkulturistid. Üheski uurimuse ei ole täheldatud negatiivset toimet, v.a. juhud, kus osad inimesed on lihtsalt tundlikud tetud preparaatide suhtes. Uurimus, kus osalesid 32-70 aastased mehed, naised, kes tarbisid viiel päeval nädalas 20gr kreatiini ja edaspidi 10gr viiekümne ühe (51) päeva jooksul, näitas, et mingeid kahjulikke toimeid ei ole. Peale jõu suurenemise täheldati ka kolesterooli taseme langust 22%. Meestel vähenes veresuhkru tase veres (öösel ei söödud), mis annab tunnistust sellest, et insuliin, kui väga tugev anaboolik tegi oma tööd hästi. Kreatiini kasutamise järgmine tase. Viimaste aastate uurimused on näidanud, et kreatiini toimet on võmalik tunduvalt tõsta. Dr. P.Greenhaff, kreatiini tarvitamise eestvedaja, leidis, et 10. atleedist 2. organismid on kreatiini toimele vastuvõtmatud, kreatiin ei toiminud nende peal. Ta leidis, et kreatiini toimet võib reguleerida insuliin. Samale järeldusele tuli ka EAS-i uurija A.Almada. Ta avastas, et kreatiin koos õige koguse süsivesikutega, mis kutsuvad esile insuliini eritumise, võib olla just see õige kreatiini preparaat. Koostöö kahe teadlase vahel viis selleni, et leiti, et 35gr dekstroosi ja 5gr kreatiini võib anda efekti. Tulemuste täpsustamiseks lisati 1gr tauriini, aminohappeid, mis jäljendasid insuliini ja parandasid kreatiini transportimist lihasrakkudesse. Samuti lisati dinaatriumfosfaati ja kaaliumfosfaati (täidavad rolli fosfokreatiini moodustumisel). Saadud preparaadile pandi nimeks Phosphagen HPtm – Hight Perfomance Creatine Transport System. Kõige olulisem, see toode saadi teadusliku uurimuse teel. Mida näitasid testid? A.Almada jätkas uurimusi, tõestamaks, et kreatiin on vähemeffektiivne kui Phosphagen HP. Antud uurimusele aitas kaasa David Noonan, Nebraska osariigi (USA) Teadusliku Ülikooli treeninggrupi liige. Uurimuse läbiviimiseks valiti 30 katsealust, kes löödi lahku kolmeks 10. grupiks. Esimene grupp tarvitas platseebot (35gr süsivesikuid), teine 5gr kreatiini, kolmas Phosphagen HP-d päevas. Küigil oli varasem kolmeaastane treeningkogemus. Uurimuse eel mõõdeti keha mass, jõud (rinnalt surumine), jooks 100m ja hüpped maast lahti. Uurimuse käigus treeniti ja toituti nagu tavaliselt. Kõigil olid pulbrid sama värvi ja maitset, seega ei teadnud keegi mida ta tarvitab. Uurimustest ei võtnud osa suurfirmad, seega puudus reklaam. Uurimuse lõppedes mõõdeti “kuiv” lihasmass ja mass koos rasvaga, max. jõud, kiirus ja üleshüpped. Nelja nädala jooksul võtsid katsealused rohkem juurde lihasmassis, näitasid rasvavarude kiiremat kadumist, paranesid tulemused jõus, kiiruses ja hüpetes. Uued uurimused näitavad, et kombinatsioon "kreatiin+süsivesikud" töötab. USA-s Kreitoni Ülikoolis läbiviidud uurimus tõestas, et kombinatsioon kreatiin+süsivesikud (Phosphagen HP) annab 30% paremaid tulemusi, kui puhas kreatiin. Dr. Greeni poolt läbiviidud uurimus näitas, et isikud, kes tarvitasid "kreatiin+süsivesikud" segu, paranes 50% kreatiini omastamine lihasrakkude poolt, kuid 200% paranes glükogeeni moodustumine. Uurimus näitas, et tulemused paranesid ka neil, kes olid kreatiini suhtes vastuvõtmatud. Samuti selgus, et Phosphagen HP tuleb kokkuvõttes odavam, kui osta kreatiini ja seda ise süsivesikutega segada. (USA). Kas on mõtet tarvitada kreatiini kuuridena? Antud arvamus tuleneb steroidide maailmast. Atleedid – "keemikud" kasutavad kuure selleks, et vähendada steroidide kõrvaltoimet ja, et retseptorid ei kohaneks steroididega. Dr. Greenhaffi uurimused näitavad, et kreatiini tarvitamine kuuridena ei anna mingeid eeliseid. Kreatiini tarvitamisel lõpetab organism ise kreatiini tootmise, kuid niipea kui lõpeda kreatiini tarvitamine, siis see taastub. Leiti, et kreatiini tarbimisel 20-30gr seitsme päeva jooksul ja seejärel 5-10gr 4-5 nädala jooksul ning seejärel kõik uuesti, on hea skeem. Teine skeem, mis välja töötati A.Almada poolt võistlustel osalevatele sportlastele, kellele on vajalik teatud "tipp", seisnesselles, et 2-3 nädalat enne vüistlusi katkestatakse kreatiini tarbimine, mis viib kreatiini taseme vähenemisele organismis. Dr. Greenhaffi uurimus näitas, et parem on 4.- nädalane paus. Edaspidi hoitakse kreatiini taset ülal organismi enda poolt. 10-14 päeva enne võistlusi tuleks taas alustada kreatiini tarbimist, 20-30gr päevas koos dekstroosiga, jaotatuna võrdseteks kogusteks kogu päevale. Parim aeg kreatiini sissevõtmiseks on kohe pärast trenni. Selleks ajaks ei ole kreatiini varud, mis lihase varasemast ajast veel tervenisti ära kasutatud ja lihastes on veel aineid, mis aitavad kreatiini transportida lihasrakkudesse. Tekib olukord, kus kreatiini transporditakse lihasrakkudesse rohkem kui varem.

Ma kükke veel ei tee.. olen liialt vähe käinud saalis selle jaoks.. Selg ei ole ka kõige parem (pidevad närvivalud jne..) arstid käskisid sporti teha ja siis ma nüüd teen Üritan seljaga eteevaatlik olla

see ongi üks probleem, kott õlal

Huvitav kas aeroobse alla võib ka selle jalutuskäigu panna kui ma peale jõusaali jala koju lippan 4-5km (mida ma ka teen koguaeg)

Otsingu tulemus ei andnud midagi ja ei leidnud foorumist ka mitte midagit... Seega küsimus: kuidas teada saada oma keha rasva % ? Parimat!

Miski wuss on äkki...

ühinen SEE APARAAT NÄITAB S*TTA aga paistab et ma pole ainus - me võime lausa selle aparaadi vihkajate klubi avada Nojah... ma pole aparaati näinudki ja juba ta mulle ei meeldi

Ilus vaadata:) [offtopic] Robottants [/offtopic] Panevad päris hästi

Hmm... Siis ma ei hakkagi üldse sinna aparaadi manu minema kui see nii valetab

Hea kirjatükk!

Ma ei tea kuidas siin on aga nagu ma kuulnud olen tahavad paljud treenerid ka keha rasva % teada, et sellega arvestatakse kui vorbitakse treeningkava vms. ? [ -edit: typo- ]

Üks loll küsimus ka Hakkasin siis tänasest Kreatiin monot kasutama... Kas selle lahustuvusega ongi nii nagu ta on, et ei lahustugi täielikult ära?

[ehk ei läinud teema vale jaotuse alla ] Tõdegem, et väga paljude teemade pealkirjad on suuresti mitte midagi ütlevad või segased:p Seega võiks olla miskid reeglid mille järgi teemasid pealkirjastada Kui on miski probleem vms. siis võiks olla ees PROBLEEM: bla-bla, kui küsimus siis KÜSIMUS: bla-bla vms. jne. Mida teised arvavad? [-edit: typo-]

Just,just