tony

Tere Fred! Leidsin su postitustest kala- ja kalamaksaõlide kohta mõndagi õpetlikku, aga tekkis ka üks küsimus: nimelt takistab neis õlides sisalduvate kasulike rasvade oksüdeerumist D- vitamiin, mida on lisatud ja mille sisaldus on antud nii Mölleri kui Lysi kalamaksaõlide puhul. Aga kuidas on D- vitamiini sisaldusega Lysi kalaõli puhul?- ei maaletooja kodulehel ega toote etiketil pole sellest sõnagi. Ise arvasin, et leidsin endale optimaalse õlide tarvitamise mudeli- päevas 5ml nii Mölleri kalamaksaõli kui ka Lysi kalaõli- esimesest saan A, E ja D- vitamiini lisaks Omega- 3 rasvhapetele, teisest jälle suurema koguse Omega- 3e. Mida sellest arvad? Ja kas oleks mõistlik tarvitada neid korraga, et saada ka D- vitamiin samal ajal kätte? Kui võtta aga Möllerit 10 ml päevas, kas siis vitamiine liiga palju ei või saada? Teiste vitamiinidega ilmselt muret poleks, aga D- vitamiini tuleks mingi 20 mikrogrammi, mida peaks olema 4x päevanorm? Kas selle pärast peaks muretsema?

Nujah, Alan, teeksin küll nii, aga sellisel juhul juhul peaks mul oksekauss kohe kangi kõrval olema, muidu ei jõuaks ma ju 40 sek. pärast uuesti seeriat tegema Aga tegelt on mul sobiv kauss kodus olemas küll ja kindlasti võidaksin sellise treeningstiiliga endale hulgaliselt fänne ja austajaid Aga mis seeriatevahelistesse pausidesse puutub, siis üks artikkel siitsamast leheküljelt http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk...amp;textID=4212 Ja muidugi suudavad kõvemad mehed ka väikeste oksendamispausidega kõvasid trenne teha, mäletan, et Lasse Vireni raamatus (Viren on teadupärast soomlasest mitmekordne olümpiavõitja pikamaajooksus) oli sarnaseid episoode üsna mitmel korral kirjeldatud, aga tavalisel inimesel üldjuhul ikka raske end niimoodi piitsutada ja kas ka mõttekas? Iseasi, kui mingi suurepärase motivatsiooniallika leiaks

Nojah, ma olen kogu aeg imestanud, et inimesed teevad trenni 30 sekundiliste pausidega seeriate vahel. Olgu, kui teha väiksemaid lihaseid ja kordustes väike varu jätta, on kõik OK. Ja kui on tegu väga treenitud ja hea taastumisega kulturistiga. Aga enamus meist teeb ju siiski niiöelda jõudu ja lihast mõlemat ja kui teha ikka piiripealse raskusega ja nii palju, kui jõuad, siis ma tahaks näha meest, kes baasharjutuste juures suudab selliseid puhkepause pidada. Endal on vaja mõelda ja proovida, mitte lugeda, et 40 sek. pausi on õige! Jah, mõne jaoks ja mõne harjutuse jaoks ja teatud treeningperioodi jaoks, aga tavalise treenija jaoks üldjuhul siiski mitte, ajab treeningu liigselt intensiivseks. No kui ma teeks näiteks lamades surumises 40 sek. pausiga trenni, siis 1. seeria suruks näiteks 120kg 12 kordust, teise vast 6 kordust, 3. seeria tuleks 3-4 kordust ja viimaseks oleks juba nii läbi ja pulss nii kõrgel, et 1- 2 kordust vast tuleks heal juhul. (samas kui teha sama seeria umbes 3 minutiliste pausidega, tuleks korduste arv orienteeruvalt 12, 10, 9, 8 väikeste võimalike variatsoonidega) Proovige, kui ei usu! Aga tehke seeria korralikult suutlikkuseni! Ja siis kahe minuti pärast alustage uue harjutusega ja tehke samamoodi intensiivseid tööseeriaid! Ja tehke ka kükki ja jõutõmmet 40 sekundilise puhkepausiga suutlikkuseni seeriate vahel ja vaadake, mis teie keha ütleb selle peale. Pakun, et enamus tavalistest saaliskäijatest hakkab poole trenni ajal oksele suurest pingutusest, sest trenn läheb juba täielikult anaeroobsesse tsooni ja keha ei suuda lihtsalt sellele valule vastu panna. Kogu selle jutuga tahan lihtsalt öelda, et endal tuleb mõelda ikka ka, mitte lugeda kuskilt, kuidas on õige.

Jah, nüüd sain aru küll, kuidas treenid.

Et teed rinnaltsurumist siis maksimumraskusega üheseid kordusi? Naljakas meetod... Aga tegelt mõtled võibolla, et esimese harjutuse puhul lähed alati seeriaga lõpuni välja, teistega enam mitte. Aga no see 60-75% on siin jälle naljakas sel juhul- kas teed siis 6- 7,5 kordust, kui jõuaksid 10??? Jälle oleks üsna kahtlane variant, kui nii suur varu jätta. Igatahes sinu postitusest ei saa teha mingeid järeldusi su tõelise treeningmetoodika kohta...

doggcrapp- mis see endast kujutab???

Kui on kerge külmetus, nohu, köha, siis trenni see küll seganud pole, pigem olen haiguse kiiremini "välja higistanud." Aga kui lisandub palavik, külmavärinad, nõrkus, siis küll trenni mõtet minna pole-esiteks ei jõua sa seal midagi teha, teiseks tuled tagasi veel nõrgema ja haigemana. Eks indikaatoriks saabki olla vaid enesetunne- kui suudad kasutada tavalisi treeningraskusi, anna minna, aga kui mitte, tule parem koju tagasi, saad kiiremini terveks.

Vaatasin video ära ja minu arust tegid sa, Jackie, sel korral küll Aktivisti arvel põhjendamatut kriitikat. Mingit "vingerdamist" ju polnud, viimased kordused ei peagi ju väga sirgelt ja otse üles minema, muidu võiks ju veel 2-3 kordust teha, aga eesmärk oli ju 11 kordust max suutlikkuseni. Mina hoopis kiidaks Aktivisti- väga hea treening ja video ülesehitus ka hea- igast harjutusest ainult 1 seeria- aitab küll, ei lähe liiga pikaks, huviline saab ju artiklist juurde lugeda. Ja olgem ausad- Aktivist on eelmise video ajast (vist Gerliga) kõvasti kenamaks ja naiselikumaks läinud. Tubli töö! Minu kiitused!

Ja kus müüakse Gaspi teksaseid? On sealsamas ka nende muud toodangut, näiteks jõusaalipükse?

Tormiga nõus- milleks meil ajud on, kui me neid ei kasuta. Muidugi, kui tahad kiiremaid tulemusi, võid ju küll tellida toitumis- ja trennikava ja siis ise vaikselt katsetades neid vajadusel muuta, vastavalt sellele, mis sulle tundub sobivat. Inimesed ju ikka erinevad ja siin tegijatelgi palju eriarvamusi toitumis- ja treeningpõhimõtetes, mis siis veel algajatest rääkida. Näiteks mõni soovitab aeroobset, mõni intervalltreeningut, treeningkavasid on vägagi erinevate lähenemistega ja enamusega neist on võimalik ka tulemusi saavutada. Ja ka toitumisest on erinevaid arusaamu, kindlasti mõni kava sobib sulle rohkem, mõni vähem. Ja selleks, et aru saada, mis SULLE kõige paremini sobib ja mõjub, on ikkagi vältimatuks eeltingimuseks endale selgeks teha toitumis- ja treeningpõhimõtted. Nii saad rahulikult kavu muuta, teha väikeseid muudatusi, eksperimentegi, ilma et peaksid kohe paanikasse sattuma, kui miski ei mõju nii, nagu oodatud. Ja saad ka kriitiliselt suhtuda igasugu nõuannetesse Nagu sinugi teema puhul- keegi tark soovitas sul kohe 3- 4 korda nädalas tund aeroobset teha. No isegi kui valmistuksid kevadel maratoni läbima, pole ehk kohe vaja sellise koormusega treenima hakata, ikka vaikselt, et keha harjuks. Samas näiteks Bonsuna nõuanded trennipäevade valiku kohta on vägagi õiged, paremini tema mõtet väljendada ei saagi- kui tahad, et sul ikka jätkuks motivatsiooni ega tekiks tüdimust, pead leidma enda jaoks parima variandi. Võibolla oled seda tüüpi, et trenn annab sulle lisaenergiat, tekitab terveks päevaks hea enesetunde- siis mine kindlasti hommikul enne tööd trenni ja vahel ka vabadel päevadel, aga kindlasti võta mõni päev ka täiesti vabaks nagu Bonsuna soovitas! Sest sinu eesmärgi täitmiseks ei ole tegelikult isegi kõige olulisem mitte see, kas sööd ja treenid tingimata just parimal meetodil, vaid see, et sul jätkuks motivatsiooni, tahtmist. Ja motivatsiooni säilimiseks on põhilised kaks asja: esiteks positiivsed emotsioonid sellest, et näed oma trenni ja toitumise tulemusi, enda arengut-usu mind, see on väga võimas motivaator! Ja teiseks pead nautima puhkust-oi kui hea on üks täiesti töö- ja trennivaba päev! Aga hea on ta ainult siis, kui oled eelnevad kaks päeva (või siis üks, kui treenid näiteks üle päeva) trennis kõvasti vaeva näinud! Vot niimoodi mõeldes hakkad nautima ka oma trennipäevi, hea on ju puhata kõvast treeningust ja samas on hea trenni minna, kui oled korralikult puhanud. Sellepärast on mõttekas alati teha trenni ka täiega, kui oled juba jõusaali kohale läinud, võtta igast seeriast ja harjutusest maksimum. Pärast on lihtsalt endal hea tunne, et alla ei andnud, oled endast paremal arvamusel ja sellevõrra naudid rohkem ka trennivaba aega. Vähemalt minu puhul on see küll nii. Aga veidi konstruktiivset juttu ka:) Ise olen 7- 8 aastat jõusaalis käinud ja võin sulle öelda, et kui praegu pihta hakkad ja isuga trenni teed, võid kevadeks olla hoopis teine mees. Ja mingit imet siin vaja pole, ei pea 3- 4 korda nädalas tund aega aeroobset tegema ega ülejäänud päevadel 3 tundi jõusaalis rassima. Niimoodi treenides lõpetad sa hullumajas "krooniliste spordivihkajate osakonnas". Väga hea on, kui saad käia 3 korda nädalas jõusaalis mingi 1,5 tundi korraga. Mõnel nädalal piisab ka kahest korrast, aga vabalt võid käia saalis ka 4 päeva nädalas, see kordade arv polegi kõige olulisem, tähtis on vaid see, et treeniksid isuga ja õigesti. Milline treeningkava sinu jaoks parima tulemuse annab- seda pead ise proovima ja katsetama. Ja korra nädalas võid leida enda jaoks mingi nauditava aeroobse tegevuse, mis sulle kõige rohkem meeldib. See võib olla ujumine, rattasõit, sõudmine, mida iganes, mõni nädal võid ehk ka ainult oma tüdrukuga tunnikese mürada, kui suudad Ja usu mind, kevadel oled juba oluliselt teine inimene, palju paremas vormis ja tänu sellele ka rohkem enesega rahul ning võid juba siin foorumis teistele head nõu anda ja mõnikord mõnede siinsete nõuannete peale südamest naerda. Edu sulle!

Jah, noortel oli kindlasti kergem pomm, ma siin ainult meestest rääkisin. Aga muidu on naistel ja noortel vastavalt vanusele minu teada kasutusel ka 16, 12 ja isegi 8kg sangpomm.

http://www.joud.ee/est/eesti_xii_maaspordi...ngpomm_yles.xls Siin on näiteks selle aasta maaspordimängude tulemused, tase oli seal vast kõvemgi kui eestikatel. Siin on ainult kõik tulemused tehtud 24 kg pommiga ilmselt. Kui 32 pommiga, siis on koefitsient 2, st. tulemus korrutatakse 2-ga. Üldiselt saab enamus võistlustel ise valida kas 24 või 32 kilose pommi.

Mina olen Tartust magneesiumikuubikuid ostnud Powermani poest (asub Riia tn. alguses, kohe Vanemuise juures) ja ka Lõunakeskuse Sportlandist.

Käisin täna apteegis uurimas, mis kujul nad magneesiumi pakuvad. Ja leidsin põhiliselt magneesiimoksiidi ja ühe preparaadi ka magneesimlaktaadi kujul. Aga aspartaadi kujul polnud küll ühtegi toidulisandit... Fred, kust sa soovitad seda aspartaati otsida? Ja mida Mg- laktaadist arvata?

Aitäh, Fred! Väga mõistlikud soovitused on! Ise ka võtan magneesiumi lisaks ainsana mineraalidest. Tõsi, kasutan küll magneesiumoksiidi, sest apteeker ei suutnud mulle selgitada, kumb kasulikum, kas oksiid või aspartaat. Äkki selgitad, mis neil vahet on? Imenduvad erinevalt? Ja kas sinagi soovitad ka tsinki lisaks võtta, nagu Oldman mainis?

http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/joutrenn.htm http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artikli...ortlasetoit.htm Äkki huvitav lugeda...

Ma ei hakka siin vaidlema, kuidas oleks parem suruda, igaüks tunneb ju ise, mis talle paremini sobib, kui mõistust vähegi peas on. Kui õlg lubaks, teeksin ka ise aeg- ajalt ehk kukla tagant, aga et see liialt liigest väänab mul, ei tee. Eest jõuan hetkel 95kg 6x. Ja Vitalile- sinu jõutõmbe trenn on väga kõva, 6x10 235 kiloga! See eeldab ju vähemalt 300 kg maksimumi! Mis rex on sul?

Tegelikult on Fredil täiesti õigus, punamütsike. Ega see, et harjutuse nimi jõuTÕMME on, tähenda veel, et tegu puhtakujulise tõmbeharjutusega on. Pigem ikka toimub keha ja jalgade sirutamine nagu ka surumisharjutuste puhul, seega peaksid ka vastavalt hingama.

Kuulge, kas keegi teab, kuidas neid videoid sealt leheküljelt lahti saab, veel eelmisel nädalal avanesid ilusti, aga nüüd küsib miskipärast parooli, samas mingit registreerimisvõimalust ei paista olevat. Kas kellelgi on veel niimoodi, äkki aitate!

Splint, kui mul mõned aastad tagasi mandlid ära lõigati, alustasin vist kahe nädala pärast jõusaaliga ja hakkasin enamvähem kohe täiega treenima. Muidugi pead sa ise tunnetama, kuidas sulle sobib, aga üldjuhul peaks paarist nädalast piisama, et veritsuse oht mööduks. nagu ma aru saan, ongi peamine põhjus, miks väga ruttu ei tohi peale oppi tugevalt pingutada, asjaolu, et haav võib taas lahti minna. Kui aga seda ohtu enam pole, anna minna, sest ega sa ju haige enam ole, pigem tervem kui enne.

minu arvates oli sellel üritusel üks suur pluss- huvitav võistlus tänu tugevatele osavõtjatele ja kaks suurt miinust : 1.- toimumiskoht. ma ei mõtle siin Tartut, vaid Raekoja platsi. esmapilgul väga atraktiivne koht osutus tegelikult katastroofiks- publikut oli küll palju, aga mitte eriti asjatundlikku; et võistlust jälgida, pidi 3-4 tundi ühe koha peal seisma, muidu võeti sinu hea koht piirde ääres ära ja ma ei kujuta ette, MIDA nägid need vaesekesed, kellel 5-6 rida inimmassi ees seisis... ma saan aru, et soovitakse ala propageerida ja ka sponsoreid huvitab võimalikult suur vaatajate hulk, aga äkki tuleks veidi mõelda ka neile vaatajaile? kui ei ole võimalik tribüüne ehitada, võiks ju võistluse pidada seal, kus need juba olemas on- näiteks mõnel staadionil või lauluväljakul! meil ei õnnestu ju näiteks kultuuri propageerida teatrilavastusega, kus publik näeb vaid näitlejate peanuppe. 2.- kommentaar. õigemini kommentaator. ma ei ole kursis, miks valiti ürituse juhiks Peeter Jõgioja, aga võin õelda, et 2 varasemat rammumehe konkurssi, mida näinud olen, olid küll tunduvalt paremini rahvani toodud! siinkohal minu kiidusõnad Margus Pärsikule ja Toomas Paurile! -mõlemad olid nii asjatundlikud kui humoorikad ja mis peaasi- nad edastasid ka olulist infot. kõigest need kolm omadust jäidki puudu Peetril, et saada oma ülesandega hakkama. võib-olla oli ka pealtvaatajaile mõeldud võistlustel liiga palju mõeldud sponsoreile (olympic casino oma mõttetu täringumänguga, mida etendati koguni 2x) igatahes võistlejad olid tasemel ja kohtunikud samuti, kahju ainult et korraldajatel pool kodutööst tegemata jäi.

ma ei saa aru, mis probleem VDO-l on... igaüks, kes surub 150 kilo ringis, teab, et 100 kilo pole soovi korral pool minutit rinnal hoida mingi probleem. ma ei näe aga sellel mingit mõtet, kuna rinnale on palju arendavam seda raskust siiski üles suruda kui lihtsalt hoida, nagu Arnold Sulle ka ilusti seletas. aga sina tahad ikka kangesti oma koolkonda rajada- rinnalihased tugevaks ilma käsi kasutamata ! edu sulle ! üks küsimus sulle- tahan kõrgust hüpata 2.30 kas peaksin selleks treenima hüppevõimet või minema hoopis lendamiskursustele, et paremini üle lati lennata? nii nagu sinu lend läheb kõrgemaks hüppevõime paranedes, muutub ka sinu rind tugevaks seda treenides. ja ma hästi ei soovita kasutada sellist isomeetrilist harjutust, nagu magamine, 32- kilone sangpomm rinnal . soovitan siiski ka käsi kasutada . ning eelkõige pead... ja ühel päeval, kui suudad 100 kilose kangiga suruda 15-20 kordust, ei suuda sa kuidagi mõista, miks oli kunagi su unistuseks seda kangi pool minutit rinnal hoida !

ma näen, et pumpiniron on päris hästi kursis teemaga. Äkki sa soovitad ka mulle, mida on kasulik süüa, mida mitte. Veregrupp on B. Ma usun, et reesusfaktor pole oluline. Või on? Kui on, siis see on mul neg. Ja veel- kust nii põhjalikud teadmised?

ja madisele! muidugi on olemas nii kiirusjõud, absoluutne jõud kui ka see sinu "explosive strength" ehk plahvatuslik jõud. ma arvan, et pole väga oluline, mis värvi on vastavad lihaskiud, aga nad on olemas! ja muidugi on kõik need jõud omavahel seotud, aga mitte väga tihedalt. mõtle ise- jõutõstja, kellel on eeldatavalt suurim absoluutjõud (max tulemus näiteks kükis ), ei ole ju veel sellepärast sprinterist kiirem. või ei kasutagi sprinterid jooksmiseks üldse jõudu, ainult nn. "kiirust"? muidugi on neil kõrge liigutuste kiiruse tase, aga põhiline, mis teeb kellegist sprinteri, on just hea kiirusjõud. ja seda saab muide ka mõõta. kui me võtame jõutõstja, kelle max kükis on näiteks 300 kg ja sprinteri, kellel 140 kg, ning laseme neil teha kerge raskusega( näit.50 kg ) 10 kükki aja peale. ehkki jõutõstja ei tunnegi õieti sellist raskust oma õlul, kaotab ta üldjuhul ometi. miks siis, kui ta on siiski tugevam ja kiirusjõudu pole olemas? ja plahvatuslik jõud- on ju üldteada fakt, et heitjatel ja klassikalise tõstmise esindajatel omab just plahvatuslik jõud suurimat osatähtsust tulemuse arengus. võib- olla tõesti netis väidetakse, et plahvatuslikku jõudu pole olemas. kui sa seda usud, pead uskuma ka seda, et maailmameister jõutõstmises oleks maailmameister ka kuulitõukes, rebimises, tõukamises ,kui tal oleks vaid enam- vähem korralik tehnika. õpid tehnika selgeks ja kohe tõukad näiteks 100 kilo rohkem sirgetele kätele. ja kuul lendab ka 8-10 meetrit kaugemale. see ei ole võimalik, usu mind! ja oled sa vaadanud, mida teevad sprinterid jõuharjutustest peale kükkide? lisaks kükist üleshüppeid, kiireid poolkükke, rebimisi, rinnalevõtmisi jne.- kõik puha kiirusjõu ja plahvatusliku jõu(start!) arendamiseks! sorry, kui ajasin liiga tarka juttu, aga ise trenni tehes olen märganud, et tõesti on olemas erinevad jõu liigid, üks pole teisest parem. jõudu!!!

ercmanil on tegelikult õigus- loomulikult muutub lihas ainult massi tehes natuke puiseks, kaotades natuke kiirusest ja elastsusest. muide, kiirusjõudu saab arendada ka teistmoodi kui ainult hantlitega vehkides, saab kasutada üsna suuri raskusi. soovitan vene professori Verhosanski raamatut "Spetsiaalse jõuettevalmistuse meetodid." vist oli selline pealkiri. raamat on eesti keeles, suht. õhuke ja päris huvitav, mina sain nii mõndagi teada, ka uusi harjutusi leidsin.