Arthas

Jõutõstjaid mitte, aga 11,03 vaatasin, et on jooksnud endine Lõuna Prefekt Otsalt, valgustkartvate tegude eest pagemiseks sellest aga siiski ei piisanud Jah, nii kummaline kui see ka enamusele inimestele ei tundu, et mis siin ikka, võtan kätte ja jooksen, kui raske see ikka olla saab. Sprindi puhul tõesti oluline suuta säilitada jooksu ajal lõtvus mitte krampi minna, igaüks võib omal nahal selle läbi proovida. Täies pinges joostes on juba puht hingamist korda saada keeruline. Aga see nö lõtvus omane ka paljudele teistele ekrgejõustiku alale, kasvõi kuulitõuge või kettaheide. Ei heidaks Kanter 70-meetri joonele, kui ta ringis ei suudaks pikka lõtva tõmmet võimalikult suure amplituudiga alustada. Eks ole tehniliselt ka erinevaid kujusid olnud, minu mäletamist mööda oli ungarlane Fazekas see, kes oma lühikese kasvu tõttu panipearõhu kiirusele ringis ja väliselt visuaalselt vaadates paistis tõmbe ajal ka küllaltki pinges olevat, heitis hästi - aga eks me tea ka, mille arevlt.

Homme, aga kellaaega kohe peast ei ütle.

Super! Õnnitlused Siimule võidu ja Kaidole esimese treenerina saavutatud tiitli eest!! Vilksamisi jäi silma ka noortes +120kg-s võistelnud ja 1993. sünniaastaga ungarlase tulemus - 300kg, uskumatu... Lisaks õnnestus Eesti koondisel (mis oli küll ühes isikus esindatud seekord - Siim) jätta seljataha selline tugev surumisriik nagu Rootsi, aga ka korraldajamaa Austria ja lõunanaabrid Lätist.

No omadele meestele on raske objektiivselt kohta ennustada, aga püüame: Siim Rast - I; Kaido Leesmann - 10; Tarmo Pärna - 15. Eriti meeldiv oleks, kui ennustus saaks "rikutud" seoses liigse pessimismiga lõppkohtade pakkumisel...!

Tegelikult jäi suurim vahe sinna 35kg kanti Minu arust jooksis ka fitnessi esilehelt võistluse tutvustus läbi, aga eks sinna nö "pihta saada" eeldab õiget ajahetke.

Jõudsid enne mind 5+ ära panna Ohoo, küll on kõlavad sõnad, aga kas neil ka kandepinda all on, kohe näeme. "...tunduvalt kergemad mehed...", selle all pead silmas vist eelpool kõnelejast, kes kaalus 118kg , vähemalt 20kg ja rohkem kergemaid mehi? Teiseks: "...palju paremaid tulemusi...". Taaskord jääb selgusetuks siis mõiste "palju paremaid tulemusi". Remi kogusummaks tuleb ca 700kg (pluss-miinus 10kg), et siis "palju paremad" tulemused võiksid olla ikka sinna 750kg kanti? No nii, palju siis on Eestis alla 100kg-seid jõutõstjaid, kes vähemalt 700kg teevad, parem isegi kui 750kg kogusummaks tuleks. Võtan nüüd mõttes läbi kõiki viimastel aastatel võistelnud mehi ja ega nimekiri saagi nii pikk. Julgen pakkuda, et ilma varustuseta oleksid võimelised tegema sellise kogusumma kokku ca 5-10 sportlast (raske täpsemalt ennustada, kuna neist keegi tavaliselt ametlikult kuskil ilma varustuseta ei võistle), nimeliselt vast Silbaum, Sagor, Raus, Raigo Kuusnõmm, heal päeval ehk ka Aimar, E. Kraav, Hirsnik...ega rohkem vast olegi? Või tegin kellelegi liiga? Palju kokku tuli - 7. ja paljud neist "kõvasti" üle 700 kg teeks? Usun, et 700kg varustuseta tehes on väga kõva tulemus (ka enda tulemused jäävad napilt sellest üle, ja veidi raskema kaalu pealt), ükskõik milliseid numbreid ka kaal ei näitaks!! Ka raskematest meestest ei ole palju üle selle tegijaid. Suurima kogusumma kilodes teinud Siim Rast oleks vast sinna 800-825kg kanti tegija võistlusmääruste päraselt, seega kaotada Eesti absoluutsele tipule 100kg või veidi rohkemaga kolme ala peale kokku pole kindlasti mingi häbiasi!

5+! Nagu "Jõutõstmise varustuse kasutamise eripäradest" aabitsast!

Mehed: 1. A. Kuusnõmm 2. A-E. Raus 3. R. Sagor 4. S. Rast 5. E. Hirsnik 6. T. Pehme Naised: 1. L. Laan 2. M. Bogdanova 3. M. Aus 4. A. King 5. H. Hiiemäe 6. A. Alas Meeste võistkondlik: 1. TÜASK I 2073 2. SK Sparta I 2051 3. SK Reval-Sport 1923 Naiste võistkondlik: 1. SK Reval-Sport 1095 2. TÜASK 1072 3. SK Sparta 808

Tubli töö, kahju, et sellist võistlust siis veel ei olnud, kui ise koolis sai käidud. Ajad on muutunud, 90ndate lõpus ei olnud aimugi sellisest võistlusspordist nagu seda on jõutõstmine. Ja osaletud sai siis Tallinna koolinoorte võistlustel kergejõustikus, ujumises, jooksus, korvpallis jne. Rõõm, et ka jõustõstmises saab seda nüüdsest teha!

Üks väheseid asjalikke kommentaare koos sisuliste (numbriliste) põhjendustega neile, kes ei viitsi ise arvutada või õpikusse süveneda. Ei mõista ka mina, kuidas ometi ei saada aru, et ka praeguse tulumaksusüsteemi kohaselt maksavad ju kõrgema sissetulekuga inimesed suuremat osa nii protsentuaalselt kui ka raha ekvivalendi mõistes oma palgast maksudena ära kui vähem teenivad isikud. Ja milles peaksid siis tõesti süüdi olema edasipüüdlikud, haritud ja teotahtelised inimesed?

Ok, ainult kolmanda koha tulemused. Nende piiridega on muidugi nii, et need laienevad vaikselt igal spordialal (vahest ehk mitte naiste kuulitõukes ja kettaheites - nendega läheb veel jupp aega), nii ka jõustõstmises, tasapisi ikka siin-seal rekordeid uuendatakse, ehkk siis inimvõimete piir nihkub järjest edasi (muidugi mänivad siin rolli juba ka teised tegurid, mis ei sõltu otseselt alati inimjõust - tehnoloogia, treeningvahendid, metoodika jne.)

90 ja +125kg kaalukategooriad on protsentuaalselt väikseima vahega (kilodes) võrreldes eelnevate kaaludega, seega olete Siimuga õiged kategooriad valinud. Mis on selle tabeli juures huvitv, on see, et väikestes kaaludes üles liikudes pead koos kaalu kasvuga (60kg - 67,5kg, 12,5% kaalutõusu) suutma peaaegu sama palju edasi viia ka tulemust (670kg - 746kg=11%), suurtes kaaludes aga vahed enam nii drastilised ei ole, 100kg-st - 110-sse, lisakaalu 10%, tulemuste vahe aga 954kg-st - 981kg-ni= 3%. Need muidugi olid ka äärmuslikumad ülesminekud. Kaaludeks võtsin muidugi kaalukategooriate "laed", sul aga on arvutatud nad vist 7 aasta 3-e parema mehe kaalukeskmiste järgi, seega päris samad tulemused ei tule, aga väga erinevad ka mitte, kuna üldine keskmine jääb ikka sinna kaalukategooria maksimumi juurde.

Ei kahtlegi selles. Tal ei olnud ju niikuinii plaani pikemalt -100kg-s võistelda, kui ma õigesti mäletan. Olen teda isegi ju paar aastat trennis (nüüd ta paar maja edasi) kõrvalt näinud erinevates kaaludes "pendeldamas", aga Huvitas lihtsalt see, et ta on tunduvalt kauem kuni 90-s kg-s võistelnud, seega ka ideaalse õnnestumise protsent tulemustes peaks olema suurem kui 100kg-s (pean silmas ametlikke tulmusi, mida Margus ka ise vistiti mõtles).

Eks me räägi natuke teineteisest mööda praegu. Ma ei mõtlegi seda, et sa peaksid seda tegema või seda, kui palju selleks lisaressurssi kuluks. Sa tõis eelnevalt välja oma rekordid -90kg juures ja -100kg kaalukategoorites. Minu väide või küsimus seisnes selles, et kas sa saad ikka neid tulemusi üks-ühele võrrelda, sest nii palju kui olen aru saanud, siis kuni 100-s on sul tunduvalt vähem võistlusi olnud ja seega äkki ei ole maksimumi õnnestumine lihtsalt õnnestunud 100%-lt? Need 90-s tehtud tulemused (335 ja 347,5) on ju kõigi eelduste kohaselt igati ideaali lähedased õnnestumised, samas, kas neeed tulemused kuni 100-s olid seda samuti?

Põhimõtteliselt nõus, kõigil inimestel on ego, soov olla number üks, tunnistavad nad siis seda või mitte. Siiski ei ole paljudel 80kg kaaluvatel ja näiteks 1.65cm pikkadel sportlastel kuigi lihtne end +120-sse süüa, seetõttu lepitaksegi oma kaalu valitsemisega.