Jump to content

rivosarapik

Kasutajad
  • Sisu loend

    3
  • Liitus

  • Viimati külastanud

Kogukonna Reputatsioon

0 Neutraalne

rivosarapik

  • Tase
    Vaatleja
  • Sünnipäev 07.09.1981

Kontakteerumise viisid

  • Website URL
    http://apmaraton.blogspot.com

Profiili informatsioon

  • Sugu
    Male
  • Interests
    Meeldib ultrasport ehk distantsid, mis pikemad kui maraton ja kestavad tunde/päevi. Samas pole sport ainult higi, vaid ka tähtis kool elust ja iseendast.
  1. Taimetoitlus - hea või halb?

    Olin vahepeal hõivatud ultraspordiga – sõitsime 3 nädalaga 3000+ km ja 4 päevaga 1200 km jalgrattal, taimsel kütusel – ja kommenteerin nüüd väikese viivitusega Kuigi olen päri, et allikaid tuleb hoolikalt ja kriitiliselt valida (kuigi ma ei tea kedagi, kes on välja selgitanud tõe ning kellest lähtuda), siis ma teadlaste ja uuringute duelliga hetkel enda ja teiste aja säästmiseks ei jätkaks, sest see ei vii kuigi kaugele. Küll vaataks teisi juba nüansse. Ma ei saa nõus olla sellega, et ei peaks vaatama toidu saamise hinda ehk mõju keskkonnale ja ümbritsevale. Sina ja mina oleme ka osa sellest keskkonnast, üks liik. Me hingame õhku, joome vett ja tarbime saaduseid. Vajame neid eluks. Kui sureme, laguneme mullaks. Kui on teada, et üks viis elamiseks lagastab meid ümbritsevat rohkem kui teine, siis tundub mõistlik valida säästvam variant. Keskkonda ära rikkudes kannatame kõige rohkem ise (teised liigid muidugi ka), sest sellest sõltub meie elu. Loomsete saaduste saamine (tootmine) on ressursimahukas – vaja on palju vett, maad, toitu. Üha rohkema arvu suude lihanälja toitmiseks nõudlus nende ressursside järgi kasvab. Loomne põllumajandus toodab täna suure osa reostusest (enam kui kogu transport kokku), see on suurim põhjus liikide väljasuremisel, veekogude reostaja jne. Ma ei jätaks toidust rääkides välja ka eetikaküsimust. Suur osa inimestest ei teagi, mismoodi on taldrikusse maandunud lihatüki nimel pidanud keegi terve elu laudas piinlema või kuidas saab klaasi piim. Kas valiks mõni loom vabatahtlikult sellise, puuristatud elu? Mis õigus on meil seda nõuda, kui meil on alternatiive? Loomad on samasugused nagu inimesed, emotsioonide ja intelligentsusega. Nad saavad aru, mis nendega ja nende ümber toimub. Näiteks siga on 3aastase lapse intelligentsusega. Nagu ma ühes varasemas kommentaaris kirjutasin, pole mul lihasöömise vastu põhimõtteliselt midagi. Olen päri, et inimene on segatoiduline. Samas on muutunud see, mida me sööme ehk kuidas seda toodetakse. Meie esivanemad ei söönud iga päev liha (sest loom tuli ise püüda ja teda ei saanud lihtsalt kätte), ei tarbinud sellises koguses piimatooteid nagu praegu või ka toidulisandeid (isolaatidest valgupulbritest spordijookide jms kraamini). Teistsugused on ka loomad, keda masstööstuses söödaga kiirelt lihakamakateks pumbatakse. Mind isiklikult eelnev häirib. Senine spordikarjäär, hulk mitmepäevaseid ultravõistluseid, paranev füüsiline, aga ka vaimne vorm, ja enesetunne, kasvanud jõudlus ning kadunud tervisehädad veenavad, et saab ka teisiti.
  2. Taimetoitlus - hea või halb?

    Tõin banaani näiteks vastuseks eelpool kirjeldatud väitele, et süsivesiku, rasva, valgu allikal pole tähtsust. Ma ei saa päris täpselt aru, miks just aminohapete kogus selles on kõige olulisem. Uuringut kommenteerin, kui olen jõudnud sellega tutvuda.
  3. Taimetoitlus - hea või halb?

    Rõõm näha, et on kaasa mõtlejaid. Ma lisaks eelpool viidatud blogipostituse autorina paar märkust. Mulle tundub, et minu kogetut püütakse ümber lükata asjadega, mida ma väitnud pole ja millega ma osaliselt isegi nõus olen, näiteks kohvi teatav kasu. Et lisangi toidule paar vaatenurka juurde, mida tasuks lisaks selle toiteväärtusele arvestada. Lehmapiimast saadav valk võib olla küll rikkalik, ent samas viitavad uuringud ka selle tarbimise kõrvalmõjudele – näiteks soodumus vähiks, enneaegne vananemine aga ka luude hõrenemine. Vähi soodustamisest kirjutab ka biokeemik T. Colin Campbell oma raamatus The China Study. Samuti lisandub toidule veel tootmise nüanss – kui suur on selle saamise vaja kulutada ressursse. Näiteks liitri piima tootmiseks kulub ca 1000 liitrit vett (looma jootmine ja talle sööda kasvatamine), tööstuslik loomatootmine (liha, aga ka muud loomsed saadused) on väga ressursse kulutav, aga ka muid probleeme kaasa toov (liikide kadu, reostused, loomade väärkohtlemine jne). Mul pole ideoloogiliselt midagi liha või loomse tarbimise vastu. Küll tundub selle tarbimine ebamõistlik ja raiskamine, kui samaväärse toitaine saaks kätte säästlikumalt, keskkonda ja tervist laastamata. PS. Süsivesikul ja süsivesikul siiski on märgatav vahe. Näiteks 250 kcal saab kätte pudelist koolast või umbes veerand kilogrammist banaanist. Erinevalt koolast saab puuviljast aga lisaks süsivesikutele 11 aminohapet (milleks valgud organismis lagundatakse), samuti mineraalaineid (raud, magneesium jne) ning vitamiine (B, A, C jt).
×