Malamuut

Nõustun kodiakiga. Mina olen kohe üks selline kes tahaks oma konto kaotada ja sama mailiga uue teha

Ausalt öeldes mina ka ei tea. Kaalun 100 kg. Isegi kui söön päevas 30 muna, mitu kg putru, kobara banaani, kohupiima, erinevat liha, jääb kaal isegi ilma trennita paigale. Kaalu tõusu ei tule mitte mingi valemiga ja ütleks et rohkem süüa ei suuda isegi unes. Arvan siiski et inimesed on erinevad ja tuleb leppida sellega mis looduse poolt antud. Samas tean kindlaslt ülekaalulisi kes ei söö tegelikult mitte muhvigi, ei patusta kommiga ega midagi aga on ja jäävad paksuks kui oma niigi vähest kaloraazi ei vähenda. Olen küll arvutanud igatepidi ja ületan tugevalt oma päevased vajadused isegi tugeva treeningu korral, aga tulemus kaalul null

Nonii, natuke aega ka arvuti jaoks. Poleks kunagi selga ära tõstnud siis oleks võinud võistlemas käija. Nimelt ei saanud tookord teada palju üldse jõuaks. Praegu ka veel ei tea aga 310 kg kerkib maast. Üldiselt on tunne nagu vibuks painduv kang annaks suurema raskuse juures eelise ka. Kükk ja tõmme on mul suht sama koguaeg olnud. Lisaks sellele on paranenud rinnalt surumine lausa 140 kg-le. (Seda siis püsti surudes) Lamades surumine ei meeldi eriti ja pole veel proovinud ka. Meeldivad rohkem alad mida eluliselt ka vaja on . Kehakaal on paar kg ikka alla saja veel aga rasv ja lihas vahetavad omavahel kohad. Muskel on kasvanud 2 cm ja kõhult vähenenud samuti 2 cm. Nüüd teen pausi sisse ja tõmban ennast aeroobsesse mõneks ajaks, üksikute tõstetega

Pärnumaal ma peale Tihemetsa spordihoone ei tea ühtegi kohta kus saaks jõudu teha. Natuke meenutada siis Kilingi nõmmes vist sai ka. Ülejäänud on mingid võimlemis klubid vms Aga maitse asi, kes mida ja kuidas treenida soovib

Tegin seljale vähe sooja on üks põhjus. Ja teiseks Omal käel trenni tehes polnud need asendid ka tõstmiseks just õiged. Kangi maast lahti venitades käis seljast kummaline naks läbi. Keeruline seletada mis tunne see oli. Valus polnud ja kangi tagasi alla lastes ka polnud valus. Tundus lihtsalt imelik naksatus ja tegelesin muude toimetustega edasi. Hommikul enam voodist välja ei saanud ja algas vaevaline elutsemine. Arstid sõna otseses mõttes soovitasid mul inavliidsust taotlema hakata. Toodi isegi valalst või kusagilt vastavad paberid selleks. Kahel korral rippus köis kuuri sarikate vahel, väga kole on kui ei kannata isegi lamada ja tohutud valud piinavad. Ühel hetkel tagusin vanast lauda uksest mingi kahtlase puki valmis kus hakkasin ennast päevast päeva venitama. Lisandusid igasugused raskused, vintsid ja mis seal salata ka seatapu plokk läks loosi. Töötasin sedasi enda kallal palju kuid ja asi tundus lootusetu olevat, aga ma ei jätnud jonni, sest muud mul naguinii teha polnud ja ei saanudki kui aegluubis jälle kuurialla plätserdada ja ennast venitada. Üritasin seljalülid teineteisest lahti tirida ja sinna samasse magama jääda, lootuses et närvid vms lülide vahelt lahti pääseks. Mis seal nüüd täpsemalt viga oli ei teagi, aga liikuma ma ennast sain ja tänaseks olen sellest väga hästi taastunud. Teen kergemaid harjutusi ja püüan uuesti trennimaalima sukelduda. Siiani ei suuda aga toitumiskavasid ja treeningkavasid koostada endale ja tellida ka ei jõua. Maal elades oli kuidagi loomulik lihtsalt kõht täis süüa ja välja maadlema minna, linnas uhked saalid ja ei oska midagi pealegi hakata

Mina saan rääkida hetkel enda minevikust, kuna üle 5 aasta tagasi oli raske seljavigastus ja hetkel pole ennast käima saanud. Muidu täna olen 26 aastane, 182cm pikk ja kaal kõigub 95-98kg vahel. Umbes 20 aastasel kaalusin ma 80-83 kg ja päris rekorditeks on raske enda tulemusi nimetada kuna alles siis puutusin kokku esimest korda tõstekangiga. Iga nädalaga jõudsin vähemalt 10 kg rohkem tõsta. Kujunes pigem tõsteliigutus ja harjumus midagi sellist tõsta. Ja siis see juhtus. Tõstsin selja paigast ära ja olin üle poole aasta voodis. Enne vigastust jäid siis sellised tulemused: Jõutõmme 240 kg kang türjal kükk 240 kg lamades surumine 140 kg õlalt hantli tõukamine 70 kg kangi surumine rinnalt seistes 120 kg maast kangi rinnale võtmine algul tõstevööle ja siis edasi rinnale 150kg olen saanud ka varasemal ajal 150 kg põllukivi kõhule Lisaks maal elamise rõõmudest olen ise meisterdanud vahendeid ja 14 aastaselt oli mul treipingi hammasrattaid terve hunnik mida sain torule panna. Kokku kaalus kang 70 kg (paar kg peale aga seda ma ei arvestanud kuna vana vilja vms kaalumise kaal oli abiks) Mäletan et 14 aastaselt surusin seda kangi 14 korda rinnalt lamades.Ja mis pole väga raske siis moskvits 2140 tõstsin tagumised rattad maast lahti. Lisaks ärplemiseks vedasin umbes 50 meetrit traktori ühehõlmalist atra süles, aga pigem see traktori ader on hirmutav sõna sest väga raske ta polnud, pigem ebamugav. Sellised on siis minu jutud. Müüte juurde lisada ei saa kuna kõike seda on sõbrad, tuttavad ja pereliikmed pealt näinud Loodan et kõik räägime oma uhkeid saavutusi ausalt

Ikka tohib

Kasutaks seda sama teemat kurjasti ära Tekkis mõte et võiks oma isiklike saavutusi, rekordeid jne postitada. Lisaks sellele poleks paha kirjeldada kes sa selline oled ja kus võistlend. Tekiks igal mehel võimalus võrrelda ennast teistega ja miks mitte tavalisel harrastajal tekitada huvi võistlusteks. Paljud mehed, kaasaarvatud mina sooviks näiteks teada kui palju peab suutma raskust tõsta et ka võistlustel võiks kätt proovida. Viimaseks jääda pole häbi aga järgnevate meestega võiks ikka vahe väike olla. Minusugusel pole näiteks mõtet võistlema minna kuna eesviimasest vennast jään juba 100 kg alla Võib huvi korral postitada kõike. Tulemusi,treeningust videosid,pilte, arenguid teatud aja möödudes, ja palju muud huvitavat

Kindlasti süüa süsivesikuid ja juua vett. Põhjuseks võib olla energia ja- vedeliku puudus, eriti kui samal ajal on märgata kerget palaviku.

Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes seda taime söövad. Kofeiin on kesknärvisüsteeni stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiin on kõige kasutatavam mõnuaine ja selle kasutamine pole keelatud. Kui küsid kas see on mõistlik siis seda see kohe kindlasti ei ole, eriti tüüpilise päevast päeva tarbimisega. Tegelikult võiks võrrelda seda ka alkoholiga, just selles mõttes et harva ei tee paha ja pole midagi aga iga päev mõni õlu on juba liig. Pigem harjumise mõttes. Keha küll harjub sellelga kuna sa sunnid, kuid samas nõrgeneb kordades. Väga ebameeldiv tunne on magneesiumi puudus, kes on seda kogenud see teab. Ka kofeiini pole mõtekas harjumusest hommikul ja igal pausil sisse kallata. Inimesel on psühhikas väga palju kinni. Täpselt nagu suitsetajal. Mõtlevad ja vaidlevad isegi vastu et see rahustab ja mida iganes veel. Puhas mõtlemine ja usk just selle suitseva kõrre üle. Kofeiin ei anna energiat vaid kasutab sinu enda organismi energiavarusid. Põhimõtteliselt kurnab organismi.

Tervist, Juba on rohkem kui kuu aega üle, viimasest postitusest. Aeg läheb ruttu ja uue postituse põhjuseks on ikka areng kuskile suunas. Alustuseks tülitasin arste nii kuis oskasin. Kuna eesmärk oli vana vigastuse kohta teada saada siis otsustasin väiksema seljavalu kurta parasjagu nii suureks et mind ikka jooksutatakse siia ja sinna ka. Mitte ei kirjutata perssetäis valuvaigisteid ja mine puhka mõned päevad... Olen arusaamisele jõudnud et liialt istuv ja puhkav inimene muutub romuks ja füüsilise tegevuseta võib õllest läbi pestud neerud ainult tihastele riputada. Selgus et mul on olnud vigastus, aga see on ilusasti taastunud ja soovitati lihastele lõdvestust ning võimlemist. Paljud hilisemad valud olid just lihaspinge tagajärjel. Ülejäänud jutt mida arst rääkis jooksis ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Olin kindel et selle teadmisega ma alustan jälle trenni. Selge oli ka see et seekord mõistusega ja jäägu lõpuni välja tervis esmatähtsaks. Mõtlesin et mida ja kuidas alguses teha ja otsustasin alustada vaikselt süvalihaste treenimisega. Alguses teostasin toenglamangus olemist küünarvartel mille olen suuremalt jaolt asendanud treening rulliga. Esimesed nädalad olid vaevalised kuna valu tegi selg ja ka jaksu polnud, kuid nüüdseks jõuan rohkem ja tunnen et tänu sellele rullile on saanud kere ja isegi õlad tugevamaks. Jõusaali pole veel oma nina sisse saanud pista kuna üks mõlakas mõtles minuga eelmine nädal jõudu katsuda ja murdsin trepil koperdades suurevarba luu pooleks. Siiski olen hakanud ka hantleid tõstma (22 kg). Esimene päev mõtlesin et õlu on kergem tõsta, jonni poolest tõstsin palju jaksasin ka hantleid õlle kõrvale. Kindlalt peab paika see et saavutatud vormi on kordades lihtsam tagasi treenida. Lisaks harjumusele ja liigutuse käigule on paranenud ka jõunäitajad. Toitumisega ei oska ma aga mitte midagi peale hakata ja olen söönud sedasi kuidas aega ja viitsimist on. Vahel mitu päeva põhitoiduks kiirnuudlid vahel korralik praad ja vahel kõigest kerge näksimine. Lootusetu olen toitumise osas kuid midagi on mäda. Ma treenin päris kõvasti alguse kohta ja söön vähe, siiski olen kehakaalus väga kõvasti juurde võtnud lühikese ajaga. Nimelt uskumatu aga tõsi on see et minu kehakaal kõigub 95-98 kg vahel nüüd. Kurdan pigem kaalunumbri pärast sest välimuse poolest olen tunduvalt isasem kui paar kuud tagasi, kasvõi lihastesse pumbatava vere arvelt vms?. Üldiselt kui kehakaal halba ei tee siis ma ei viitsigi sellele enam tähelepanu pöörata. Peaasi et tervis hea ja rahulolu endaga olemas. Või mida targemad arvavad sellest? Kas peaksin midagi muutma?

Tere Ka minul on seljaga probleemid ja pole kunagi meeldinud kõhulihaseid treenida istesse tõuse tehes. Kuna olen omal käel harrastaja siis kindlasti ma ei oska rohkemat soovitada kui lisada siia endale meelejärgi olev harjutus. Olen natuke rohkem kui kuu aega treeninud sellise asjaga nagu treeningrull vms. (ratas millel mõlemal pool käepide). Olen põlvili padjal ja liigun ennast edasi sirutades ja jälle tagasi tõmmates. umbes kaks nädalat oli raske ja rõhus ikka selga ja isegi õlalihaseid. Kuid nüüd juba tunnen kui tugevaks on saanud kere, nii selja, kõhu kui ka õlgade poolest. Suudan umbes 20-30 cm ennast kaugemale sirutada ja olen selle harjutusega väga rahul. Vb saan varsti ka teised harjutused uuesti ette võtta Soovitan proovida ja paar minutit päevas ei tee naguinii paha Targematelt meestelt ootan ka ise nõuandeid, nii Dasfi küsimustele kui ka selle rulli kohta.

Tervist ja head uut aastat! Üritan kaloriarvutiga toitumiskava koostada. Kuidas ma saan teada oma öö-päevase kaloraasi? Baasainevahetuse arvuti näitab mulle ju minimaalset vajadust, et üldse hinges püsida... Kas baasainevahetus arvutiga saadud tulemus sobib siis põhimõtteliselt tugitoolisportlastele ainult. Minu loogika ütleb et kui ennast natuke liigutada siis on vaja rohkem süüa? Hetkel ma ei oska isegi umbes arvata kui palju ma siis tegelikult peaksin sööma ühel toidukorral ja päevas kokku... Selle baasainevahetus arvuti järgi ma söön hetkel ühel toidukorral ka rohkem kui terveks öö-päevaks ette on nähtud Minu eesmärk oleks 10-15 kg ikka kaalu langetada, aga kangitrenniga võtab varsti silme eest mustaks ja tähed lendama kui liiga vähe süüa. Kui täpselt ei saa seda välja arvutada siis kui palju midagi süüa soovitate? ühel toidukorral valku, süsivesikuid, rasvu jne..? Mitu korda päevas jne? Trenn on hetkel vaikne ja harjutan kerge raskusega. Las kõõlustest saavad trossid ja siis vast vigastuste oht väiksem? Paari kuu pärast läheks võimlasse ja hakkaks ennast korralikult ning järjepidevalt piinama..

Rahulikke jõule ja kärarikast aastavahetust kõigile Panen oma mõtted kirja ja parandage mind kui ma päris lolliks jõululaupäeval läksin Kui maal elav inimene loomi peab, näiteks sigu siis see siga elab enamjaolt väikeses aedikus. Mahub ringi pöörama ja paar sammu pikki aeda jalutama. Sellele seale pannakse paar korda päevas toidulobi ette. Põhiliselt mingi kartuli mehu. Seda korralik künatäis. Kui arvestada et sea ja inimese organism pidi loomadest kõige sarnasem olema siis vähe liikuv kere seal puuris ainult sööb ja sööb, kulutab vähe. Kasvab kiirelt pekine siga. Kui siga saab paremat süüa ( vitamiinid, jõusöödad ja mida iganes veel), jookseb taluõuel ja ajab kanu taga, saab temast tõsine peekonisiga kellel silmad põlevad peas Pullidest, karudest ja muudest loomadest ei hakka rääkima sest iga oraganismi kasv on erineva kiiruse ja suurusega. Oma jutuga tahaks jõuda sinna kus iga inimene saab ise määrata milline ta tahab olla. Põhiline on see mida inimene sööb ja kuidas liigub. Kui enamus elust koosneb metsas palke tõstes siis kere võitleb et sellega kohaneda ja kasvavad vastavad lihased ja jõud. Kui inimene sunnib ennast pidevalt kiirelt jooksma siis jällegi teisemad lihased arenevad vastavalt sellele. Kui mees trennisaalis teeb raskustega harjutusi kasutades koguaeg ühte ja sama raskust siis areng jääb seisma ühele kohale. Kui julmalt öeldes ennast iga trenniga lõhki treenida siis peaks keha võitlema igal mehel selle nimel et ennast terveks ravida. Pidev enda lõhkumine paneks aga musklid mõtlema et mida kuradit ja hakkavad neile tekitatud olukarraga kohanema, kasvatades musklit ja jõudu et suudaks elus püsida. Organism ju panustab alati nõndapalju kui eluspüsimiseks vaja, kui aga organismi lollitama hakata siis võib imesid teha. Tuleb lihtsalt elada just selles maailmas mida saavutada soovid. Pidevalt organismile teada anda et tuleb valutada ja kasvada, sest muidu jäämegi lõhutuks ja sureme ära. Et kasvada peame sööma aina rohkem ja rohkem täisväärtusliku toitu. Seda toitu poeletidelt on raske leida ja on välja mõeldud toidulisandid. Kas minu jutus oli üldse mingit loogikat??

Põhimõtteliselt võistlustele minusugune ei pääse kindlasti ja spordipoistega ei hakka ennast võrdlemagi. Tahaks lihtsalt tervem ja tugevam olla