kristjanj

Sry for OT aga julgen angelole kyll vastu vaielda. ise olen s6itnud nii krossi ja teinud maadlust, suusatamisest ja jalkast r22kimatagi. Kross on v2ga kurnav ja v2sitav, eriti jalgadele ja k2tele. Peale 12min+2 ringi liivasel rajal olin kohe kindlasti rohkem l2bi kui 3x3 min maadlusmatil. Vabandan t2pit2htede puudumise p2rast.

võimas, oled kuidagi eraldi aint hüpet treeninud ka?

minul oli just vastupidi, kui vahepeal prooviks paar nädalat 50-70g süskarite peal olin. Koguaeg oli ikka jahe. Koolis teised käisid lühikese varrukaga majas ringi samas kui mul oli pikkadel riietel veel soe pesu ka all ja ikka oli külm.

mismõttes lähevad krampi? Kas nagu surevad ära või on siuke tunne et käsi paks ja ei jõua lenksust kinni hoida jne? Kui vähe sõitnud ka, siis ainuke lahendus selle vastu on minu arvates ja kogemuste põhjal ikka trenn ja just otsene siklitrenn, eriti liivas nt areneb kõige rutem minu meelest. Endal oli ka alguses nii, et jõudsin 3 ringi ära lasta ja siis nagu kõige muu poolest oleks võinud edasi panna aga käed enam koostööd ei teinud. Siis teed pausi ja raputad natuke käsi ja lased jälle paar ringi edasi. Ajapikku tuleb see vastupidavus.

Kusjuures see trepistkäimise värk on mul ka, eriti hästi on hommikul kuulda, kuna ärkan tavaliselt esimesena ja siis lähen alla kööki vaaritama, siis kohati on ikka väga kõva ragin sees nii põlvedes kui hüppeliigestes. Aga kas sul ka otsest valu nagu ei ole?

Tere! Olen 18-aastane noormees. Tegelen hetkel hobikorras maadluse ning jõusaaliga, lisaks veel erinevad pallimängud(peamiselt korv- ning jalgpall). Mureks siis meeletult ragisevad põlved, hüppeliigesed ning parem õlg. Põlved lõhkusin suure tõenäosusega ära umbes 5 aastat tagasi. Juhtus nii, et tahtsin garaasi katuselt alla tulla, räästa ääre all tundus olevat suur lumehang(õues oli üsna pime juba) ning sinna ma siis hüppasingi. Maandudes selgus aga tõsiasi, et ega selles "hanges" lund palju üle 10 cm ei olnudki ning siis oli küll selline tunne et kannad käisid ära seal kohas, kus päike ei paista. Järgnes meeletu valu ning järgnevad ca 2 nädalat käisin ringi poolkükis st. jalgu sirgu ei saanud. Arsti diagnoosiks olid venitatud põlvesidemed. Pikapeale tundus asi normaliseeruvat ning jalad hakkasid jälle normaalselt tööle. Mingi aeg aga hakkasid liigutades valu tegema ja oli aegu, kus ei suutnud 100m ka joosta, nii meeletu valu lõi sisse. Käisin siis Tartus arstil nendega, seal ragistati mind ja öeldi, et on tegemist luustumishäire vms-ga, soovitati glükoosamiini kondroitiiniga ning öeldi, et kui kasvueast väljas olen, siis peaks asi normaliseeruma. Mõne aja pärast läks asi enam-vähem normaalseks, igapäevast valu enam ei olnud, sain liikuda jms, aeg-ajalt külmemate ja niiskemate ilmadega jäid põlved vähe kangeks aga selle kannatasin ära. Nüüd, olles 18, siis põlved iseenesest valu enam ei tee, väga harva ja see ka siis kui mingi vale liigutuse teen, aga meeletu ragin käib sees. Näiteks isegi ilma raskuseta kükki tehes hakkab ca 5cm enne põhja põlvedes kõva ragin ja kestab seni kuni umbes poolkükki uuesti tõusnud. Selline ragin umbes nagu liivaterad oleks kuskil laagrivahel. Valu kui sellist iseenesest ei tunne. On kellelgi olnud kogemusi sellise asjaga? Õla lõhkusin ära mõne kuu tagasi, kui trennis maadeldes jäi käsi väga pahasti vahele, nimelt kaitsesin halvasti ning siis pandi mind selili, niiet parem käsi jäi selja alla. Ei oska seda hästi seletada, aga no oli enamvähem nii, et parem käsi oli küljepeale välja sirutatud ja siis väänati mind paremale poole selili ja nii see käsi alla jäigi. Käis kõva raks ja sellest ajast peale on neid liikumisi, mis kaasavad õlga, valus teha. Mis seal katki võis minna? Arsti juurde lähen ennast niikuinii näitama, lihtsalt mõtlesin et äkki oskab keegi siit ka mingit nõu anda või on kellelgi olnud sarnaseid hädasid. Kristjan

Kirjuta aga edasi, jutt jookseb hästi siis miks mitte. Palju muidu pikkust on(pealtpaneku kohapealt mõtlen, siis on parem aimu saada palju hüppad). Edu!