Mõtlesin, et paneks ka väheke tarka: Aspartaam sisaldub tänapäeval vähemalt 6000 tootes ning kogu maailmas tarbib seda vähemalt 200 miljonit inimest (aasta 2006 andmed). Tegu on suhkrust ligi 180 korda magusama ainega, mida levitatakse ka NutraSweeti, Candereli ja Equali nime all. Toodetelt leiab selle märgistatuna valemiga E951. Aspartaami avastas 1965. aastal keemik James M. Schlatter. Ta tegi katseid leidmaks ravimit haavanditele, aga välja tuli hoopis midagi magusat. Nimelt oli tal ebameeldiv pahe oma näppe lakkuda, mis sel korral tuli hoopiski kasuks. Aspartaami turule laskmine käis üle kivide ja kändude. Magusainet ei lisatud USA toidu- ja ravimiohutuseameti (FDA) poolt mitmete aastate jooksul lubatud toidulisandite nimekirja. Probleem seisnes selles, et õhku oli jäänud üpris tõsine kahtlus, et aspartaam tekitab ajukasvajaid. Seega kutsuti 1980. aastal kokku Avalik Uurimisnõukogu (PBOI – Public Board of Inquiry), mis koosnes sõltumatutest nõuandjatest, siiski ei suudetud seda väidet ei ümber lükata ega kinnitada. Leiti, et apartaami uuringutes leidub lahknevusi ja lausa faktivigu ning magusaine jäi siiski turule lubamata. 1981. aastal valiti USA presidendiks Ronald Reagan. Seoseid Reagani ja ettevõtte Searl tegevjuhi Donald Rumsfieldi vahel pole küll kinnitatud, kuid Searli lobigrupi survel määras Reagan FDAle uue erivoliniku. Tagajärjeks oli see, et aspartaam kiideti heaks, kuid esialgu vaid kuivtoidus kasutamiseks. 1983. aastal legaliseeris FDA siiski aspartaami kasutamise ka karboniseeritud toiduainetes ja 1993. aastast alates on USAs lubatud seda kasutada kõigis toiduainetes. 1985. aastal ostis suurfirma Monsanto, mida kontrollib vabamüürlane ja bilderberglane Robert Shapiro, aspartaami tootja G.D. Searle ning jagas selle kaheks firmaks: Searle Pharmaceuticals ja Nutrasweet Company. 1995. aasta aprilliks oli FDA saanud kaebusi 7232 tarbijalt, kes seostasid oma kaebusi aspartaamiga. Sümptomeid toodi seejuures välja üle 90, s.h peavalud/migreen, uimasus, iiveldus, lihaskrambid, kaalutõus, depressioon, minestamine, ärrituvus, tahhükardia, unetus, nägemishäired, kuulmise halvenemine, südame pekslemine, hingamisraskused, ärevushäired, ebaselge kõne, peapööritus, mälu halvenemine, liigesevalud jms. Mõnede allikate väitel saab uue magusaine arvele kanda umbes 75% kõikidest vasturektsioonidest toidulisanditele, millest FDAle teada on antud. Mitmed aspartaami kõrvaltoimeid uurivad teadlased on leidnud, et magusaine põhjustab erinevate krooniliste haiguste nagu näiteks artriidi, epilepsia, kroonilise väsimuse sündroomi, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve, depressiooni, paanikahäirete ja diabeedi ägenemist. Kõige aktuaalsem “kõrvalmõju” on vähk – eriti ajukasvajad. Ajukasvajate hulk on pärast 1980ndate keskpaika tõusnud (uuringu andmed kajastavad USA rahvastikku). Aspartaam võeti kasutusele 1980ndtatel. Aspartaami kohta on tehtud palju uurimusi. Võtmeküsimus on aga see, et kes neid rahastab. Enamus uuringuid on kinni makstud aspartaami tootvate firmade poolt – need teadustööd ei ole täheldanud kasvajaid. Ent teised uuringud, mille rahad on tulnud mujalt, on täheldanud laborirottidel ajukasvajaid. 166 uuringust oli 74 rahastatud aspartaami tootjate poolt ja 92 eraalgatuslikult. 100% tööstuse poolt rahastatud uuringutest kinnitasid aspartaami ohutust. 92% eraalgatuslikult rahastatud uuringutest kinnitasid aga aspartaami kahjulikkust. Aspartaami ülesehitus Aspartaami molekul koosneb kolmest osast: aspargiinhape ehk aspartaat, fenüülalaniin ja metanool. Organismis laguneb aspartaam esmalt nendeks kolmeks koostisosaks. Magusaine võib “laiali laguneda” ka temperatuuri tõusmisel või kõrge pH-ga keskkonnas. Aspartaami kogukaalust ca 50% muundub organismis fenüülalaniiniks. Et inimorganism omastab seda magusainet kiirelt, mitte nagu fenüülalaniini sisaldavaid toite, siis on teada, et kurikuulus magusaine tõstab fenüülalaniini sisalduse kõrgele tasemele. Teadlased vaidlevad, kas säärane fenüülalaniini taseme tõus mõjutab ajurakke ja kas see omab mingit neurotoksilist mõju. Metabolismis moodustub aspartaami ühe kõrvalühendina metanool. Metanoolimürgituse sümptomid on peavalu, kõrvade kohisemine, uimasus, peapööritus, seedehäired, nõrkus, iiveldus, külma- ja kuumavärinad, mäluaugud, tuimus, käitumishäired, neuriit jms. Enimtuntud sümptomid on nägemishäired. Huvilistele lisaks • Üks teadlaste koolkond usub, et loomade peal metanooli testimine ei anna piisavat informatsiooni metanooli mõjust inimestele. Nimelt puuduvad inimestel mõned olulised ensüümid, mis on metanooli lagundamisega seotud. Seetõttu on inimesed metanooli mõju osas tundlikumad kui neljajalgsed. Teatavasti sisaldavad ka mahlad ja alkohoolsed joogid metanooli. Siinkohal on oluline, et neis kaasneb ka etanool, mis on n-ö vastumürgiks. Nimelt aitab see organismil metanooliga võidelda. • James ja Phyllis Balchi raamatus “Prescription for Nutrional Healing” on aspartaam liigitatud kategooriasse keemiline mürk. • Trondheimi Tehnika ja Loodusteaduse Ülikooli (Norra) uuringutest selgub, et aspartaam tapab ajurakke, mõjutades eriti ajupiirkondi, millest sõltub õppimisvõime. • Ajakirjanik Morgan Spurlocki kõmulisest katsest süüa ainult rämpstoitu oleme enamjaolt kuulnud. Sama tähelepanuväärne on ka julge pealehakkaja John Cook’i katse juua kuus kuni kaheksa karastusjooki päevas. Katsealusel tekkisid peavalud, meeleoluhäired ja isegi raevuhood. Avastati, et ajutöö ei ole enam endine (seostati kõrge fenüülalaniini tasemega ajus). Pärast eksperimenti tervis taastus. • Vabamüürlane Zbigniew Brzezinski avameelitses oma raamatus “Kahe ajastu vahel” (Between Two Ages), et eliit kavatseb uuel tehnotroonilisel ajastul massi kontrollida ka biokeemiliselt. Uut korda kindlustatakse moodsate vahenditega. Vaata ka dokumentaalfilmi
(Aspartame – Sweet Misery, A Poisoned World). Filmis võtavad sõna inimesed, kes on haigestunud mõnda raskesse haigusesse just aspartaami tõttu.Allikas: Vabameedia (siit leiad ka kõik artikli jaoks kasutatud allikad)
