htilga

http://www.nature.com/nm/journal/vaop/ncurrent/full/nm.3145.html

Mis jook muidu bodypumpis pauside ajal läheb? Kunagi kui regulaarselt käisin, siis mäletan, et kui sai tarbitud vahepeal BCAA'd (Xplode, Olimp), siis oli jõudlus-kestus treeningu käigus oluliselt parem.

Naised Bikiinifitness absoluutne võitja: Aleksandra Laer Naised bodyfitness absoluutne võitja: Elo Ilumäe Noorte ja juunjorite absoluutne võitja: Siim Kelner Mehed klassikaline kulturism absoluutne võitja: Allar Vaet Mehed kulturism absoluutne kateooria kohad 1-5: 1) Raigo Kuusnõmm 2) Rain Kuusnõmm 3) Allar Vaet 4) Ahti Jakson 5) Siim Kelner Noored edasijõudnud 1) Marius Lemming 2) Lauri Ööpik Bikini fitness algajad 1) Anastasija Zerdetskaja 2) Kristina Nuut 3) Jekaterina Nikitina 4) Tiina Ollema Bikiini Fitness edasijõudnud 1) Aleksandra Laer 2) Marju Järvela 3) Olga Jakovleva 4) Õnnela Raudsep 5) Kristina Aleksejeva 6) Julia Ageeva Bodyfitness juuniorid 1) Julia Golubõhh 2) Kaisa Metsla Bodyfitness naised edasijõudnud 1) Elo Ilumäe Klassikaline kulturism algajad 1) Allar Vaet 2) Aleksandr Kononov 3) Ivan Galkin 4) Dmitri Mirkin Kui Allar Vaet peaks edasijõudnutes olema: 1) Alesandr Kononov 3) Ivan Galkin 4) Dmitri Mirkin Klassikaline kulturism edasijõudnud 1) Kaido Allikas Kui Allar Vaet peaks siin kategoorias olema: 1) Allar Vaet 2) Kaido Allikas Mehed algajad kulturism 1) Peep Reinart 2) Eino Ainula Mehed kulturism edasijõudnud 1) Raigo Kuusnõmm 2) Rain Kuusnõmm 3) Ahti Jakson Juuniorid kulturism algajad 1) Aimar Tamm 2) Rene Jaanus Juuniorid kulturism edasijõudnud 1) Siim Kelner 2) Sten Richard Oskar 3) Siimo Sikut

Kükid ja triits on muljetavaldavad. Eriti arvestades veel asjaolu, et sa ei saa ju hambad ristis omaette punnitada, vaid pead kogu tunni vältel rääkima

Siim, mis raskustega bodypumpis lased?

Süües valku omastatakse sellest vaid teatud %. Piir 2g valku kehakg kohta on välja öeldud seetõttu, kuna selliselt toitudes ei jää veel liiga mõttetult suur osa valku omastamata (P.Gaine, 2006). Teadmine 1g rasva pärineb raamatust Sportlase toitumine (mis omakorda pärineb muidugi kuskilt uuringust aga kuna raamatu autoriteks on Rein Jalak ja Vahur Ööpik, siis ma ei pea iseenda jaoks vajalikuks algallikat otsida). Ja muidugi vahetub tunnustatud teadmine, kui muutub valitsev paradigma!

Oleneb mida sa oma sõnadega silmas pead:* kas seda, et tarbida apteegist ostetavaid rohte või mitte? * kas seda, et puhata kodus või anda kehale koormust juurde?

Mis toimub? Igal asjal on oma koht vastavalt kontekstile. Algaja võib nõnda koguda näiteks tarbetult palju rasva.

Mehed: 1. RAUS (KÜKK) 2. SAGOR (TÕMME) 3. KRAAV 4. A. KUUSNÕMM 5. ERIT 6. RAST (SURUMINE) Naised: 1. BOGDANOVA 2. LAAN 3. AUS

Tõenäoliselt sinna see koer maetud ongi. Kuna tehnikat järele kontrollida ei saa, siis proovi harjutust vahetada - alternatiive on küllaga.

Kõlab selliselt nagu kasutaksid liiga suurt raskust, millest tulenevalt kompenseerid liigutust millegi arvelt, kust see toimuma ei peaks.

Oh teid pessimiste, Veerpalu on ju mutant!

Järelikult on toitumine liiga tasakaalust väljas, kui isud lakke tõusevad.

Reklaami ka siinsetele inimestele, et kus nad saaksid registreerida. Asjakohane oleks fitness.ee juhtkonnaga läbi rääkida, et ehk saad omale mingi banneri vmt. Samuti tuleks seekord parem sõelumine teha, et logardid ja muidusööjad aastast kaalulangetuspaketti ja eetriaega niisama raisku ei laseks. Soovitaksin ka sellist kontseptsiooni (lisaks uutele inimestele), et jätkad koostööd mõne agarama tegelasega esimesest hooajast, kelle viid lõpuks ideaalvormi Ilmselt oleks mingiaeg asjalik personali juurde palgata, kes hakkavad paksukestel seljas elama, et ei tuleks sellist massilist feilimist, nagu esimeses hooajas. Variant oleks korraldada ka aegajalt nö. "boot-campe", kus saad mitu inimest korraga käsile võtta - see säästaks sul endal ka ressursse.

Huvitav oleks kuulda, et milliseid reaalseid soovitusi arst sulle andis?

Kuidas ta sellega tegeleb? Määrab mingeid tablette?Kehaline aktiivsus ja tervislik toitumine on ikkagi kõige alus!

Huvitav mis surma põhjuseks oli?

Mida oligi tarvis tõestada - kahtlase väärtusega "mõõtühikud" peotäis ja portsjon tekitavad liigset segadust

Mu küsimus seisnes pigem selles, et kas näiteks 10kg on MMA kaalumiseks mõistlikum kaotada 3 päeva või 3 kuuga Mitte et ma vastust ei teaks, vaid ootan jrx'i selgitust, miks paljud selle spordiala harrastajad esimest varianti eelistavad.

Minu meelest on need niiöelda mõõtühikud "peotäis" ja "üks portsjon" äärmiselt kahtlase väärtusega. Kui dieedil oleval inimesel ikka magusasõltuvusest silme eest mustaks kisub, siis küll ta sinna pihku ikka oma 3 kg banaani ära laob. Samuti olen sirvinud "populaarteaduslikke" toitumisalaseid raamatuid, kus toitumissoovitusi jagatakse vastavalt nö. portsjonidele. Seoses viimasega on ühel lehel öeldud, et "üks portsjon" on näiteks 40g seda, teisel lehel, et "üks portsjon" on näiteks 25g toda, kolmandal jällegi on toodud välja uus toiduaine, kus "üks portsjon" markeerib jällegi UUT kaaluühikut. See on ju täielik idiootsus. Kui asja süvitsi vaadata, siis ma saan aru, milline on sellise lähenemise taotlus. Sisuliselt tahetakse luua niiöelda "privaatkeelt" või "innovaatilist kontseptsiooni toitumisest", kus iga toiduaine kohta on loodud selline "kulde tõde" ehk "üks portsjon", mille järgi peaks iga raamatu lugeja toituma. Tegelikkuses POLE lõplikku tõde aga kuna inimesed seda otsivad, siis seda ka luuakse ja seeläbi selline raamat ka müüb. Lõppkokkuvõttes ajab igasugu "peotäie" ja "portsjoni" teema inimesi ainult üha rohkem segadusse ja lõpuks ei saa enam keegi aru, et mida ja kui palju siis süüa tuleks. Selgeks oleks tarvilik teha baasteadmised, millelt lähtuvalt saaks iga inimene luua just endale kõige paremini sobiva menüü.

Kuna paljud sama spordiala (MMA) harrastajad seda vahetult enne võistlusi harrastavad, siis täiesti huvi pärast küsin, et kas selline lähenemine on ka põhjendatud? Ma saan aru, et on vaja enne võistlusi ruttu võimalikult madalasse kaalukategooriasse mahtuda aga kas näiteks pikemale perioodile planeeritud dieedist poleks sportlikus mõttes rohkem kasu?

Sisuliselt lahendab selle probleemi siis asjaolu, et ollakse õhtu viimasest söögikorrast kuni hommiku esimese söögikorrani toiduta?

Täpsemat kommentaari vajaks punkt, kus analüüsitakse päeva toidukordade arvu vastavust inimese tervisele. Nagu ma aru saan, siis artikli järgi on probleem selles, et teatud x aja järel tuleks olla y aeg söömata (kui rääkida b. variandist ehk paastumise lahendusest), et saaks toimuda rakkudest jääkainete väljaviimine, mis muidu võib tõsta riski haigestumaks käärsoolevähki? Kuskil aga ei öelda, et mis oleksid X ja Y, vaid jäädakse abstraktseks.

Nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid õigeid lähenemisi. Ideaalvariandina pooldan samuti seda, et inimesele tuleks baastõed selgeks õpetada, millele tuginedes saaks ta ise tervislikult toituda. Samas leidub inimesi, (1) kellel pole põhitõdede õppimiseks tahtmist (või aega), (2) kellele meeldib täita etteantud plaani, (3) kellele loeb asjaolu, et kava on koostanud autoriteet jne. Siit tulenevalt tuleks treenerina inimeselt alati küsida, et millist varianti ta eelistaks - kas seda, kus mõeldakse kõik ette ära või kus ta saab ise hakata vastavalt õpetusele oma toitumist reguleerima.

Platseeboefekt http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/miks_tekkis_platseeboefekt_/ http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1090513812000700