frh

Plaanis USA-s toodetud "geinerit" ka osta?.

Mõtlen "väikselt", siis on iga iga väikegi edasiminek rõõmustav.

Lõkkes tuha sees tehtud sibul (kas siis hõbepaberi sees või ka ilma) on ülim.

Sel juhul kui proov võtta suvaliselt võistlejalt peale võistlust (tugevat pingutust), siis peaks iga võistleja testis positiivse saama? Kindlasti dopingunormide tegijad sellega ei arvestanud ja neil ei ole aimugi millise tasemeni see nö. loomulikult võib tõusta? "Lisan veel juurde, et kui Veerpalu oleks tõesti midagi tarvitanud, siis ta enda süütuse eest tõenäoliselt ei võitleks ja kohtu poole ei pöörduks." Samas kui mingi suure "jamaga" hakkama saada, millest sõltub VÄGA palju, siis võideldakse vahendeid valimata. Kui ikkagi mingi teoreetiline võimalus on püüda näiliselt puhtalt välja vingerdada, siis seda tehakse. Lõpetaks ehk selle jõuluvana olemasolu uskumise juba? Kas keegi tõesti usub, et tippspordis on võimalik mingeid märkimisväärseid kohti saavutada (isegi suurematele võistlustele pääseda!) kui eales pole tarbinud aineid, mis praegu dopingainete nimistusse kuuluvad? Praegu on 21. sajand, praegusel ajal käib mäng selle üle, et "juriidiliselt oleks kõik korrektne" ehk et vahele ei jääks.

Asi on tavaliselt selles, et tegelikult ta ongi ainult väliselt nö. kindel kalju, seesmiselt on nõrk, ebastabiilne... (nende suurte ülesannete ja tegude hulka kuulub ka näiteks enda "suureks ja tugevaks" treenimine).Enamasti see enda suure(ma)ks ja tugeva(ma)ks treenimine ongi põhjustatud alaväärsuskompleksist (arvatavasti ka sinu mainitud VV puhul). Kui on motivatsioonipuudus, ära põe selle pärast. Varsti niikuinii silmad avanevad ja sa näed et see nö. suureks ja tugevaks treenimine on üsna mõttetu ning avastad et oled mõttetult palju aega ja energiat sellele kulutanud.

Olen ka kuulnud juttu teemal "kui palju peal on?" ja siis üks mõtleb kui palju on ketaste kaal, mis kangile laotud, teine mõtleb ikka kogukaalu. Nagu ka eespool öeldud, siis trenažööride puhul ei arvesta keegi trenažööri enda raskust (vastupanu jõudu), kangi puhul aga ikka peaks arvestama ka kangi ja lukkude kaalu (nagu ka võistlustel arvestatakse).

Jah, aga kui iga päev trenni ei tee, siis on see kogus suht väike (kreatiini soovitatav kogus on niikuinii algajatele mõeldud ). Igatahes kui ma kreatiini eraldi tarbisin, siis peale trenne kasutasin julgelt HT-R-i (veidi süsikaid lisades, neid on liiga vähe seal)

Loe see läbi, siis saad teada millisel koormusel (millise pulsisageduse juures) millest põhiliselt energiat saadakse. http://www.fitness.ee/?act=article&articleID=526

Sul ei ole vaja kaalust alla võtta kui treeninguga veidi lihast kasvatad. Siis näed, et kaalunumber on küll umbes sama, aga peeglist nähtav pilt muutub oluliselt.

Ma ei pööranud tähelepanu südamelihase tugevnemisele vaid paksenemisele. Sa võid ju osata loogiliselt mõelda, kuid ma usun, et arstiteadus teab asjast rohkem. Südamelihase paksenemine EI ole hea.

Anaeroobse treeningu tulemusena südamelihas pakseneb. Südamelihase paksenemise korral häirub südame lõõgastumine ja see võib viia südamepuudulikkuse tekkeni. Südamepuudulikkus kujuneb tavaliselt pika aja jooksul. Algselt püüab organism kompenseerida halvenenud vereringet suurema veremahu, südamelihase paksenemise (hüpertroofia) ning löögisageduse kiirenemisega. Need mehhanismid ammenduvad aga teatud aja jooksul ning südame töövõime langeb progresseeruvalt, avaldudes südamepuudulikkuse kliiniliste sümptoomidena. Tegemist on seisundiga, mille puhul on südame funktsioon nõrgenenud ning ei suuda pumbata nii palju verd, kui organism vajab. Kõige traagilisema stsenaariumi järgi lõpeb haigus raske südamerütmihäire ja surmaga. Südamearst Arvo Mesikepp ütleb, et südamepuudulikkus pole ravitav, kuid õigeaegne ravi võimaldab sellega elada... Nii et valesti käitudes võid omale südamepuudulikkuse saada, aga sellest lahti enam ei saa.

17-aastaselt kui veel kordagi jõusaalis polnud käinud, kaalusin sama palju ja rinnale rebida jõudsin ka umbes sama palju. Sama lihase treenimisel peab kindlasti paar päeva vahet olema.

Mulle kunagi arst soovitas, et tervislikkuse kohapealt oleks kasulik kui aeroobne treening kestaks vähemalt sama kaua kui anaeroobne. Kui teed palju anaeroobset ja vähe aeroobset, siis võib küll rasva kaotada ja lihast/jõudu kasvatada, aga muude lihaste kõrval areneb ka südamelihas paksemaks/tugevamaks ja jäigemaks, elastsus ja vastupidavus vähenevad. See ei ole mitte hea...

Toitumiskava jälgimine on põhiline. See millist trenni teed, ei oma eriti suurt tähtsust, vabalt piisab ka nö. tavalisest jõusaalitrennist, kus algul soojendusena teed veidi aeroobset (u. 15 minutit) ja pärast lõpus nö. lõdvestuseks ka mingi 15 minutit.

Ei osanud valida ja ei valinud. Ei osanud valida seetõttu, et minu arust "võta üks ja viska teist", kõik poliitikud on korrumpeerunud, valetavad ja keerutavad ning on omakasupüüdlikud. Võibolla kohe mitte algul (juhul kui tegu on väga algaja poliitikuga), aga üsna varsti see muutub. Võib tõmmata ka paralleele kulturismiga. Algul võib ju nö. ilma keemiata punnitada ja üritada, aga "tegijaks" ilma kangema kraamita ei saa, seda ka mitte Eesti mastaabis.