Jump to content

Erkki Hirsnik

Kasutajad
  • Sisu loend

    9
  • Liitus

  • Viimati külastanud

Kogukonna Reputatsioon

2 Neutraalne

Erkki Hirsnik

  • Tase
    Vaatleja
  • Sünnipäev 01.07.1982
  1. Silvar Rückenberg

    Ootame-vaatame huviga, millal sa, Allan, kulturistide leerist ametlikult jõutõstjate leeri üle tuled. Ametlik ületulemine loetakse toimunuks, kui sa hakkad kükkides kangi õiget pidi pukilt võtma (s.o näoga puki poole) ega vaata harjutuse ajal enam peeglisse .
  2. 2014 EM jõutõstmise, Sofia - LIVE, Raskekaal käimas!

    Aitäh õnnesoovide eest! Eriti suur aitäh abimehele ja suurepärasele reisiseltsilisele Marko Terasmaale ning abimehele Margus Silbaumile! Võistluste kohta niipalju, et vorm on viimase paari nädalaga natuke allapoole läinud. Tõmbes on muidugi kahju teisest katsest, sest kui selle oleks kirja saanud, oleks kolmandal katsel saanud 345 kg proovida. Samas ei ole suurvõistlustel tulemus esmatähtis. Oluline on eeskätt ikkagi koht ja lõpuks õnnestus mul see üksiala medal kätte saada .
  3. Põlveprobleemid

    Eks ma seda taastusravi tehes ikka olin väga tähelepanelik selle osas, milist "tagasisidet" ma põlvelt saan. Kui midagi imelikku tundsin, jätsin harjutuse pooleli ja proovisin midagi muud. Läbi valu ma midagi ei teinud. Aga kastilt kükki olen ma pärast vigastust teinud kergemate raskustega. Enam mingeid maksimaalseid pingutusi ma selles harjutuses ei tee. Põhjus on just seesama, mida sa, gmaster, mainisid - kastile istudes kaob pinge ära ja tõusmispingutus tundub olevat oluliselt koormavam (ja "lõhukvam") kui tavalise küki puhul.
  4. Põlveprobleemid

    Mina vigastasin oma põlve kastilt kükke tehes 2011. a jaanuaris. Operatsiooni tegi dr. Tein 2011. a juunis. Operatsioonile vahetult järgnenud päeval hakkasin sõitma rattaga ja tegema taastusraviharjutusi kummilindiga. Varsti hakkasin ka kasutama stepperit/ellipsit. Kaks nädalat pärast operatsiooni tegin esimest korda kükki - esialgu kerge raskusega ja väga kõrgelt (u veerandkükke). Aegamööda tegin üha sügavamat kükki üha suurema raskusega ja u kuu-poolteist pärast lõikust jõudsin poolkükkideni. Esimese korralikuma täisküki-treeningu tegin ligi kaks kuud pärast operatsiooni. Mõneti andis põlv jalatreeningu ajal end tunda kuni oktoobrini/novembrini. Seetõttu jätsin mõned treeningud katki või tegin algselt plaanitust väiksema koormusega. Joosta tohtisn esimest korda alles kaks ja pool kuud pärast lõikust. Alates 2011. a lõpust pole põlvega enam mingeid probleeme olnud. Taastumine on olnud täielik. Mina leian, et õige oli see, et ma hakkasin jalga kohe koormama, tegelesin pidevalt taastusraviga ja tõstsin aegamööda raskust. Rahmeldada pole operatsioonijärgselt õige; samuti pole õige lasta asjadel oma rada minna - taastusraviga tegelemine on väga oluline.
  5. Lahtised Rammumeeste Kolmevõistlused

    On kummastav, kui julgesti võtavad kõiketeadval moel õigusteemadel sõna inimsed, kelle õigusteadmised on pehmelt öeldes puudulikud. Esiteks on vale juba väide, et igasugune põhiõiguste piiramine on a priori lubamatu. Sisuliselt saab piirata kõiki põhiõigusi (erandi moodustab absoluutne inimväärikuse põhimõte ja õigus mitta saada piinatud), kui selleks on piisavalt kaalukas põhjus (eeskätt on see oluline põhiõiguste kollisiooni korral, kui ühe õiguse tagamiseks on tarvis teist piirata). Praegusel juhul aga ei olegi ülaltoodu kuigivõrd asjassepuutuv. Nimelt reguleerib põhiseadus (v6i sellele vastav normistik) kõigis demokraatlikes riikides eeskätt riigi ja inimese vahelisi suhteid. Ühelt poolt anneb see inimesele hulga õiguseid, teiselt poolt aga paneb riigile kohustused ka need õigused inimestele tagada (st et riik ei tohi käituda sellisel moel, et seaduses sätestatud õigused tema tegemiste või tegematajätmiste tõttu tagamata jäeksid). Seega on juba iseenesest vale väide, nagu saaks inimene igas olukorras ükskõik millises suhtluses viidata põhiseadusest tulenevatele õigustele. Inimeste omavahelistele suhetele põhiseadus otseselt ei laiene. Samasugune on olukord ka seoses eraõiguslike juriidiliste isikutega, kellele riik on oma käitumisreglemendi kehtestamisel jätnud väga avara mänguruumi. Üksnes sellisel moel tagatakse ka tegelikult inimestele ja nende ühendustele vaba eneseteostuse õigus. EJTL ja Euroopa ning maailma katusorganisatsioonid on eraõigusikud mittetulunduslikud juriidilised isikud. Nad võivad ise kehtestada regulatsiooni selles osas, keda nad oma liikmeks võtavad ja millised nõuded nad liikmetele esitavad. Seda õigust võib riik piirata vaid üksikutel juhtudel, eeskätt siis kui regulatsioon sekkub inimeste väga olulistesse põhiõigustesse väga suurel määral või on mingil muul põhjusel meelevaldne. Aga üldjuhul on sellised isikud reeglite kehtestamises vabad. Seda on ka EJTL, kes ütleb üksnes seda, et tema teatud tegusid toime pannud isikuid (seega on siin isikul võimalik ise oma käitumist juhtida, sest asjakohane on mingi tegu, mitte aga teatud inimene kui selline!) oma ridades ja oma võistlustel näha ei taha. Kindlasti ei ole nii valdavalt moraalsel, aga teatud osas ka juriidlisel tasandil hukkamõistetava dopingu tarvitamisega seonduv keeld meelevaldne. Kokkuvõtvalt pole seega viitamine põhiseadusele praegusel juhul asjakohane ja on õiguslikult väär ning eksitav. Eeltoodu on üksnes lihtsas keeles välja toodud probleemi kaardistus, mitte kõikides nüanssides absoluutsele juriidilisele tõele pretendeeriv avaldus. Selleks oleks vaja palju enam ruumi ja märksa suuremat ressursikulutust, mis ilmselt praegusel juhul põhjendatud ei oleks.
  6. Tallinna Lahtised KV jõutõstmises

    Eks see lukustamise osa kõige problemaatilisem ole, jah. Trennis jääb mul jõutõmbes väga tihti just see viimane osa tegemata. Samas olen aga võistlustel üldjuhul ka lukustamisega hakkama saanud - viimasel ajal on trennitulemused võistlustulemusest keskeltläbi 10-15 kg kehvemad olnud.
  7. Tallinna Lahtised KV jõutõstmises

    Aitäh! Kui teistel aladel tulid ootuspärased tulemused, siis 342,5 kg jõutõmbes oli ka endale üllatuseks (samas oli jõutõmme siiski ainukene ala, kus ei tulnud isiklikku rekordit Wilks'i punktides - tuli üksnes rekord kilodes). Ma ootan huviga, kas kellelgi ka mõningaid küki videosid juhtub olema - minu telefon millegipärast jukerdas ja seetõttu ei tulnud Elaril kükikatsete filmimisest midagi välja.
  8. Aitäh õnnitluste eest! Ja loomulikult aitäh ka Tambetile ja Elarile!
  9. Kuna tehtud on minu nime sisaldav teema, siis kirjutan minagi selle teema kohta mõne lause. Osalesin tõepoolest Leedu karikavõistlustel (Lithuanian Open Powerlifting Cup). Sain sellest võistlusest teada Peep Pälli käest ja leidsin, et see on igati hea võimalus teha ka sügishooajal üks korralik võistlus. Võistlus toimus Kaunases kahel päeval - kergemad kaalud võistlesid laupäeval ja raskemad (alates 90 kg) pühapäeval. Hakkasime Elari (Kraav) ja Tambetiga (Artma) laupäeval kella ühe paiku Tartust Kaunase poole sõitma ja jõudsimegi pärast ühte rehvivahetust ja mõnesajakilomeetrilist lumetormis sõitmist õhtuks Kaunasesse. Ööbimine hotellis oli organiseeritud korraldajate poolt ja meie pidime vaid kohale minema Võistlus toimus ühes ärihoones - suur konverentsisaal oli jõutõstmisvõistluse puhuks ümber korraldatud. Kaalumine algas juba pool üheksa hommikul. Kahjuks kutsuti mind kohe sisse ja mul ei õnnestunud tualetis ära käia - muidu oleks oma võistluse lõpuks saadud tulemusega 500 Wilks'i kokku kogunud (95,9 kg-se kehakaaluga jäi 498 Wilks'i kopikatega). Kükk ei õnnestunud nii hästi kui lootsin (ja milleks - julgen öelda - võimeline olin). Algraskuse 285 kg sain küll kirja, aga ei 300 ega 305 kg ära ei loetud - kõrguse tõttu. Eks see peab siis järgmisteks võistlusteks jääma (põlvesidumise taha asi igatahes ei jäänud, sest Tambeti sidumisele on ilmselt raske vastast leida ) Surumine oli ok - 180 ja 187,5 kg surusin määrustepäraselt ära; 192,5 kg juures aga tõusis tagumik pingi küljest lahti ja seda raskust kirja ei saanud. Pärast teist ala olin esimestest tugevasti maas, aga teadupärast ei ole jõutõstmisvõistlus enne läbi, kui viimane mees tõmmanud on. Minu jõutõmbe algraskus (305 kg) oli märgatavalt suurem kui konkurentidel. Selle tõmbasin kergesti ära. Teiseks katseks tellisin 320 kg ja sellegi sain üles. Nüüd oli tarvis vaadelda kaasvõistlejate numbreid ja Elar seda tegigi. Enne viimast katset oli kujunenud järmine seis. Ühel minu konkurendil (Germanas) oli 805 kg koos ja ta tellis kolmandaks tõmbekatseks kümme kilo suurema raskuse kui tema teine katse oli olnud (seega potentsiaalne 815 kg). Teisel konkurendil (Adomaitis) oli 795 kg koos ja temagi tellis kümme kilo juurde (minnes 805 kg peale). Seega otsustasime meiegi, et on tarvis minna 805 kg peale ja loota, et Germanas enda kolmandat katset kirja ei saa (see oli ka täiesti põhjendatud lootus, sest Germanase - kes oli, muide, surunud 265 kg - teisel katsel alistatud tõmbe algraskus 260 kg oli väga raske). Kergema kehakaalu reegli tõttu oleksin mina aga sama summa juures Germanast edastanud - ja ka Adomatist (juhul kui tema oleks kolmanda katse kirja saanud)-, sest kaalusin mõlemist mitu kilo vähem. Läks nii, et kolmandat katset ei saanud kirja ei Germanas ega Adomaitis. Elar viis täpselt viimasel hetkel komiteele minu kolmanda tõmbe raskuse muudatuse - konkurentide eksitamiseks andsime alguses sisse raskuse 330 kg, mille nüüd muutsime 332,5 kg-ks. Seega oli kõik mu enda kätes - ebaõnnestumise korral olnuksin kolmas, õnnestumise korral aga Leedu karikavõitja Ja tõepoolest, õnnestuski - tõmbasingi selle raskuse ära ja võitsin võistluse. See ei ole mul mitte esimene kord jätta võistluse saatus viimasele tõmbekatsele. Elar ütleb õigesti, et selline asi jõutõstmise põnevaks teebki. Lõpetuseks ütlen veel paar sõna korralduse kohta. Kõik oli väga meeldiv ja professionaalne. Nagu öeldud, oli hotell organiseeritud korraldajate poolt ja ise ei pidanud sellega tegelema. Pärast võistlust pakuti nii võistlejatele kui abimeestele tasuta mitmekäigulist lõunat. Auhinnalaud oli vägagi rikkalik - absoluutarvestuse parimad (sinna mul praegu veel asja ei olnud ) said kodumasinaid ja kodukinosüsteeme, leedukad ka raha. Mina sain nt kolm karikat - kaalu võidu puhul, Eesti meeskonna esindajana ja absoluutselt parima jõutõmbajana. Sain ka valku ja üht-teist veel. Leedukad olid väga sõbralikud ja külalsilahked. Huvitav oli see, et inglise keelt räägiti küllaltki kehvasti - niiet ma pidin oma vene keele oskused proovile panema. Aga järgmisel aastal kutsuti meid uuesti ja paluti sõbrad-jõutõstjad võistlejatena kaasa võtta. Räägin Tambetiga, et ta paneks ka mõne minu võistluskatse videod üles. Lõppu lisan aga ka paar pilti - minu auhindadest ja Kaunase jõulupuust. Häid jõule!
×