Risto Uuk

Täiesti nõus. Ma kasutangi seda "ürgne eluviis" konseptsiooni lihtsalt, et ühe fraasiga koheselt lahti seletada, mida ma mõtlen. Tegelikult ei pea see eluviis midagi väga ürgset loomulikult olema.

Hmmm, huvitav lähenemine. Kui sa väidad, et sa toitud tervislikult, siis kas see välistab terve elu jooksul jäätise söömise? Ma ei saa tegelikult su argumentidest aru; oleks kena, kui sa proovid hetke veidi objektiivsemalt asja põhjendada. Ma pooldan ürgset eluviisi, sest ma arvan, et see maksimeerib mu tervise ja heaolu. Kas see tähendab, et ma ei kasuta kunagi ühistransporti? Ei, aga see tähendab seda, et ma püüan teha nii palju, kui ma suudan. Kui mu heaolu mingil põhjusel langeb, on midagi viltu. Näiteks, kui ma käiks aasta ringi paljajalu, siis võib-olla oleks mu sotsiaalne olukord täiesti kohutav ja ma muutuksin õnnetuks. Ega need, kes usuvad ürgse eluviisi kasulikkusesse, mingiks koopainimeseks ei hakka. Selle asja nimi on "ürgne eluviis tänapäeva maailmas". Ja eks seda eluviisi kasutatakse ikka selleks, et enda elu paremaks muuta. Kui sa arvad, et selline toitumine on su figuurile ja tervisele parim, ei pea see ilmtingimata tähendama, et sa loobud tehnoloogiast. Eks ikka valitakse endale üht-teist, mis meeldib ja abiks on.

Absoluutselt. Ma ei arvagi, et inimesed peaksid siin võtma eriti ekstreemse elustiili omaks ja nüüd oma tossud täiesti ära viskama. Lihtsalt hea on võimalikult palju oma taldadele maapinda tunda anda.

Seoses sellega tuleb meelde lugu, mida mu vanaema kunagi rääkis. Ta ütles, et nad kõndisid ka peaaegu kogu oma lapsepõlve paljajalu, kuna neil polnud lihtsalt kusagilt jalanõusid saada. Jama oli see, et heinakõrred lõhkusid pidevalt jalatallad ära.

Ma kirjutasin just enda blogis päris pikalt sellel teemal: http://ristouuk.wordpress.com/2011/06/20/k...oki-peab-sooma/ Aga ma tahtsin ka teie käest küsida, mis te arvate. Kui oluline on üks hommikusöök?

No mul endal ka ei ole väga seda muret, aga no selliseid inimesi ju on omajagu.

Aitäh raamatusoovituse eest!

Mu eesmärk ei olnudki kirjutada artiklit lihaste kasvatamise eesmärgiks vaid kaalulangetamise eesmärgiks.

Ma olen AlanBStard-ga nõus. Ma isegi soovitaksin olla nii ekstreemne ja proovida asendada riis ja kaerahelbed kas puuviljade/juurviljadega või midagi valguallikatest (liha, lind, kala, muna). Hea võimalus on, et sa ei saa süsivesikutega väga hästi hakkama. Proovi näiteks seda ja anna teada, kas on mingit kasu.

Üks ürgse eluviisi suur propageerija Mark Sisson soovitab süüa 50-100g süsivesikuid juurviljadest ja puuviljadest. Selle põhjal, mis sa meile öelnud oled, tundub, et sa lähed ilusti sinna vahemikku. Aga jah, ma nõustun absoluutselt sellega, mis eelpool enesetundest öeldud on -- kui tunned ennast hästi ja rasvapõletus toimib, siis jätka. Kui tunned ennast halvasti, võiksid midagi muuta; kuigi kes ütleb, et põhjuseks on süsivesikute kogus? Muidugi tahaks siinjuures ka huvi tunda selle vastu, kust sa enda 60g süsivesikuid saad. *** Kui palju keegi sellest aluseline-happeline teooriast teab? Ilmselt võib see veidi mõtteainet tuua selles osas, kui vähe ikkagi süsivesikuid süüa.

Kas on siin kedagi, kes Stevia-t (naturaalset magustajat) kasutab?

Ma olen ka, aga mulle meeldib see artikkel ning need autorid, selle tõttu ma teda ka soovitan, ning ta on üsna hiljuti kirjutatud. Ma olen selline huvitav tegelane, et mulle meeldib järgi proovida asju, mitte lihtsalt uskuda mingit materjali. Mis erinevus mul on olnud seoses sellega, et söön sagedamini ja harvemini? Kui sagedasti süüa, on palju rohkem toidust mõelda vaja. "Millal mul järgmine toidukord olema peaks?" Selline kinnisidee ei ole minu meelest tervislik. Ei hakka nimesid nimetama, aga ükskord oli päris imelik, kui üks kulturist võttis oma sööginõu välja ja hakkas koolitusel sööma (täpselt kell 15:00). Aga ta ju pidi seda tegema, sest muidu oleks ta keha enda lihast sööma hakanud, veresuhkur oleks ebanormaalselt kõikunud ja ta oleks energiat kaotanud! Aga kui sa tahad selle autori argumentide üle arutleda, ma kuulaksin sind hea meelega. Ma ei ole selles nii kindel, sest võib-olla on ta teinud seda puhtalt selle pärast, et paljud eksperdid seda soovitavad. Kui sulle öeldakse, et kui sööd harva, siis sa enda eesmärke saavutada ei suuda, siis loomulikult sa hakkad sagedamini sööma. Aga loomulikult võin ma eksida.

Olge hea, lugege alustuseks see läbi: http://www.leangains.com/2011/04/critique-...nd-on-meal.html Miks te annate inimesele nõu ilma, et te küsiksite, mis ta enda elustiiliga sobib ja mis talle endale rohkem meeldib? Kust te teate, kas tal sobib süüa 6 korda päevas või näiteks 3 korda päevas?

Okei, tänks, et selle postituse siia tõid.

Siin on üks meeldiv eile kirjutatud artikkel sellest müüdist: http://www.nytimes.com/2011/05/31/health/3...&ref=health. Lühidalt: kui sul pole eelnevalt neeruprobleeme, siis ei juhtu su neerudega midagi, kui sa palju valku sööd.

Kuidas sulle endale mugavam on? Kui sulle meeldib harvemini süüa, siis söö harvemini (näiteks 3 korda). Otsusta selle järgi, mitu korda sööd, kuidas su elustiiliga see paremini sobib. Põhiline tähtsus on sellel, mida sa sööd ja kui palju sa sööd, mitte kui tihti sa sööd.

Ilmselt ei saagi öelda, et üks asi on täielik tõde ja et see sinu puhul paika peab. Aja jooksul õpid sa selle "tõenäoliselt õigema" info välja töötama ja viskad teised arvamused nurka; saad ka aru, millised inimesed jagavad üldiselt paremat infot ja millised teevad järeldusi selle põhjal, et on kusagilt ühe Google-i artikli välja noppinud. Kõige olulisem on teha seda, mis sinu puhul töötab.

Siis sulle sobib süüa tihedamini, või oled sa lihtsalt harjunud sellise rütmiga. Samas, kujuta ette, et sa oled terve elu uskunud, et 6 korda päevas söömine on üliefektiivne võrreldes 3 korraga. Mis sa arvad, kas su mõtlemine (uskumused) mõjutaks su tulemusi?

Sama siin. (Küll aga lisaks, et ma jalapressi sõber pole.)

Vabandust, ma vahel unustan, et selle foorumi kasutajatele on number 1 eesmärk lihast kasvatada. (Ma loodan, et siin on ka inimesi, kellele on funktsionaalsus ja tervis olulisemad.)

Me ei räägi siin, et üks oleks vale või õige. Me räägime sellest, et see soovitus süüa 5-6 korda päevas ei pruugi olla hea soovitus. Kui sellel pole vahet mitu korda sa päevas sööd, siis miks seda soovitada?

Mul kahjuks pole seda täisversiooni jagada, aga kui mu mälu ei peta, siis selles uuringus söödeti uuritavatele smuutisid, mitte tervet toitu. (Aga ma võin ka eksida.)

Eelkõige tervist, aga ka figuuri ja miks mitte ka sooritusvõimet?

Just, allika usaldusväärsust peaks tõesti hindama -- neid allikaid, mis toetavad paljude pisikeste söögikordade söömist, tundub olevat väga palju. Paraku enamik neist lihtsalt kordavad seda, mida teised ütlevad. See allikas, mille ma esile tõin, on päris usaldusväärne. Samas, ei loe mitte niivõrd allikas vaid see info, mida allikas toodab. Ega nii vast ei ole mõtet infot koguda, et kui allikas on üldiselt usaldusväärne, siis ei pea ise mõtlema ja võib selle info sulatõeks lugeda. Kui evolutsiooni peale mõelda, siis ei tundu eriti mõistlik see, et inimesel võiks kasulikum olla süüa väga sagedalt pisikesi portsjone. See on mul alati kõige lihtsam argument, minu meelest igati loogiline. Mida sa teoreetikute vs praktikute all silmas pead? Palju on ju inimesi, kes suudavad väga head figuuri ja sooritusvõimet näidata süües paar korda päevas.

Huvitavad materjalid, aga kui sa neid uuringuid jälgid, siis saad aru, et seal pole puuviljadega ju mingit pistmist. Kui sa ütled, et puuviljade fruktoos on kahjulik, siis võiksid asjalikke materjale sellest jagada. Ma saan aru, et fruktoosisiirupi fruktoos on kahjulik, aga miks puuviljade oma? "...crystalline fructose was added to one diet and crystalline glucose was added to the other. In the fructose diet, 14% of energy came from added fructose and 3% of energy came from fructose occurring naturally in the foods used in the diet." http://www.ajcn.org/content/72/5/1128.full No ei ole eriti asjalik uuringu disain ju? Ainult 3% fruktoosist on naturaalsest toidust.