somps
-
Sisu loend
94 -
Liitus
-
Viimati külastanud
Postitused posted by somps
-
-
Minu rahuoleku pulss on sinna 45 kanti, ohtlik ei ole, pigem saan arstidelt kiita, et heas vormis süda. Aga kiire pulss võib olla tingitud mitmest asjast? Pikaajaline kõrge pulsisagedusega, elik anaeroobses, treenimine tekitab nö "hiiresüdame", kus süda hakkabki kiiresti tööd tegema. Tee koormustest algatuseks ära, et veenduda südametöö normaalsuses ning siis hakka tegema nö baasaeroobset. Peaks mõne ajaga pulssi alla tooma. Aga neetult palju on kannatust ja regulaarsust selle jaoks vaja. Lisaks puhka piisavalt treeningute vahepeale.
Ahjaa - kardioloog ütles mulle minu pulsi kohta üsna üldistavalt viimasel koolitusel: "Sportlased on toredad, madal pulss ning tugev kardiovaskulaarsüsteem, kuid suur osa lõpetavad ikka stimulaatoriga.." Sellega viitas, et madalapulsilised tegelased võiksid aeg-ajalt lasta EKG teha, et võimalikud blokaadid varakult ära tuvastada.
-
Karmenil on siin mõned ideed, mida kasutada: http://gallery.mailchimp.com/34d5858bfb3c27a814db5e633/files/002_coach_Karmen_trenniideed.pdf
-
Noh, rütm on ka natukene sama... Aga plageeritud kindlasti ei ole.. Samal prinsiibil võiks öelda, et J-Lo feat Pitbull "on the dance floor" on Kaoma "Lambada" pealt maha vehitud. Seejuures seal on oluliselt rohkem sarnasust. Muideks, Pink Floydi "Another brick on the wall" ja Eminem "Toy soldiers" on ka lastekoori kasutanud. Edasi?
-
1
-
-
Ujumiskursused on ka muidugi mõte... Või vähemasti paar eratundi - omadest kogemustest võin öelda, et on küll hea kui keegi kaldalt seletab kus viga tuli ja kuidas proovida parandada...
-
Väga tubli tulemus. Päris huvitav on seda progressi jälgida..
-
1
-
-
Velo
in Vaba foorum
Ratast ostes tahaks teada ka ratta kohta pisut muud kui mudelit? Esikäiguvahetaja, tagumine käiguvahetaja, käikude üldine arv, keti seisund, rehvide seisund (palju kulunud jms), millal hooldatud, kuidas on piduritega lood? Raami suurus - ehk siis millisele kasutajale paslikum, oleks ka ilmselt vajalik. Amortide kohta tahaks infot. Mitte, et ma teda ostma hakkan, lihtsalt soovitus...
-
Just sellepärast, et vahepeal oled ravi pooleli jätnud, tulebki korrata koormustesti. Ja tähelepanelikult kuulata mida arst räägib. Kindlasti ütle, et Sul on olemas pulsikell ning soovid nõuandeid millise pulsiga peaksid treenima. Ma ei usu, et keegi keelab liikumise. Koormustestiks vali kindlasti uuesti Bruce'i meetod (sain aru, et just nii tehti esimesel korral!?), sest siis on mida võrrelda. Kaasa võta ka eelmine koormustest. Need pulsivahemikud, mis on internetis, on mõeldud inimestele, kelle südametöös ei esine muutuseid, ning on siiski umbkaudsed. Kui Sa tõesti ei soovi minna arsti juurde, siis mine raamatukokku ja tee südametööga seotud raamatud lahti. Muidugi, see on vaid minu isiklik ja sõbralik soovitus, tervise säästmise nimel või nii, Sa ei pea seda kuulama kui ei soovi.
Muide, mina olen umbes 10 aastat Sinust noorem, ning minu kestvustreeningute keskmine pulss on 130-135 enamasti.
http://maraton.postimees.ee/446126/rumal-sportija-lopetab-sudame-rutmihairetega/ vana artikkel, kuid meelde tasub tuletada siiski.
-
Ütleks vahepeale, et see ei ole nii. Rattaspordis on mägedemehed elupeenikesed, et võimalikult vähe massi mäkke vedada. Sprinterid on lihaselisemad kuna äkilised kiirendused vajavad suuri lihaseid, et saavutada võimalikult kiire tempo. Ja kui te seda TDF vaatade siis on näha kui need mägede etapid hakkavad siis jämedate jalgadega sprinterid katmestavad. Jaan Kirsipuu pole enda jämeda sprinteri jalaga veel ühtegi TDF lõpuni sõitnud. No ja see jala jämedus tuleb rattaspordis ikka kehaehitusest. Igastühest ei saa mägede meest.
Niisama väikseks lisainfoks.
Muidu, oled sa märganud, et TDF on mnt-ratastega? Asfaltil? Mitte mudaste mülgaste otsas? Kirsipuu ja Taaramäe on mõlemad mnt rattaga võistlemas?
Lihtsalt tähelepanek. Aga mida ma ka tean
Võib ju absoluutselt juhtuda, et eksisin praegu rängalt pidades TDFi maanteesõiduks, edaspidi olen targem 
-
Sinu puhul oleks väga mõistlik teha enne treeningute alustamist siiski ära koormustest (arstiga, vähemalt EKG-põhine). Sealt saad teada ka enda jaoks soovituslikud pulsitsoonid, 141 on selgelt liiga kõrge. Artefaktide põhjuseks võib olla tõesti kehv kontakt või lõtv rihm, kuid ka mõni patoloogiline muutus südametöös (kuivõrd alguses sellele vihjasid, siis sealt ka soovitus koormustestile minna).
Kui pikka aega ei ole treeninud, siis esimesed tulemused peaksid tulema kuu-kahega, edasi läheb aeglasemaks. Võid jälgida ka oma hommikupulssi ja selle kohta pidada nö päevikut.
Pulsivööde segamini mineku kohta loe tootja infost, kas tegu on kodeeritud vöödega. Kodeerimata vööd võivad kergest segamini minna, kodeeritud vöödega nii kergelt see juhtuda ei tohiks.
-
Kuidas on aga lood treeningujärgse "taastava venitusega" ? Kas staatiline venitus peale trenni annab üldse reaalselt sooritusvõimele ja taastumisele midagi kaasa(v.a painduvust nõudvad alad) jne..
Kas inimesed on ainukesed loomad, kes tegelevad eraldi oma lihaste venitamisega.. Kõik teised loomad teadaolevalt ainult "ringutavad/sirutavad"..
Pole näinud ühtegi gepardit, kes peale kõvat jooksmist oma reisi venitaks..
Ma pole ka näinud ühtegi inimest, kes peale bussile jooksmist venitaks. Aga olen kogenud, mida teeb pikaajaline venitamise vahele jätmine. Valutum on venitada.
-
1
-
-
www.ampser.ee menüüanalüüs on üsna asjalik, kui ise ei oska. Ma algatuseks jälgiksin menüüd nii näiteks nädala. Ja siis hakkaksin mõtlema.
Algatuseks oleks äkki kõndimine parem? Lift asendada treppidega. Trenni osas mõistlik leida raha ja VÄHEMALT korra külastada personaaltreenerit kava eesmärgiga. Muidugi, nupu "otsing" kasutamine ei teeks ka paha.
-
"Tere" on hea algus.
Olen ma kasvõi Sulle jätnud kunagi tere ütlemata? Sa tead suurepäraselt, et kui mind välja ei vihastata, siis olen naerune ja teretav
-
Ma vahelduse mõttes võtaks mõned nõuanded meestelt naistele
Äkki läheb kunagi vaja -
Võin kinnitada, et pikaajaline aeroobika mõjub halvasti immuunsüsteemile - peale sinasõprust sellega olen talvel selgelt rohkem haige ja kõigele lisaks jube külmapelglik ka. Samas märgatavalt on muutunud kehamõõdud... väiksemaks siis.
-
Rademar, Sportland ja Hawaii-s ei ole kahjuks, käisin täna vaatamas.
Küsi neilt. Neil on laos olemas. Vähemalt Hawaiis on kindlasti. Minul õnnestus mnt-kiiver osta omale. Siis on olemas ju lisaks veel veloplus ja velospets, mis ongi spetsialiseerunud rattavärkidele. Ja üldse kõlab kahtlaselt, et Hawaiis ei ole rattariideid.. mul polnud probleemi keset talve mnt kiiver osta - veits läks aega, laost otsiti üles, kuid ära tulin kiivriga... Aga üldiselt, mis on Sinu hinnaklassi tase?
http://www.spordipartner.ee/ sealt vaata ka, alati on
http://www.velospets.ee/tallinn
http://fixus24.ee/?st=3;info=jalgrattad;ryhm=AY;
http://www.spordipood.ee/ tegu peaks olema AT spordiga
www.proshop.ee - saab muide ka proovida kui helistada ja küsida
www.nevene.ee - pood asub paraku küll Tartus
Team Rattapood Pirital on ka veel. Rohkem poode esimese hooga ei tule pähe, lisaks siis Rademarile, Sportlandile ja Hawaiile.
-
Veloplus, Hawaii, Rademar, Spordipartner, Hobisport, Team Rattapood, Look rattapood
Seal Hawaii majas Roccas on ka Sportland, sealt saab ka.
-
TDF sõitjad äkki teevad veits rohkem trenni kui keskmine kaalulangetaja? Loomulik on see, et mingil määral ta lihast tekitab, aga ma olen isiklikult veendunud, et see on otseselt seotud treeningmaastikuga, mäkketõus on pingutavam ja seetõttu ka rohkem lihast. Maastikul peab rohkem vaeva nägema = rohkem lihast. Tühipaljas mnt sõit või velo väntamine kerge koormusega ei ole lihase kasvatamiseks koht. Seda enam, et keskmine kaalulangetaja ei tee vast väga rohkem kui tunnike-kaks päevas, kui sedagi.
-
Oleneb mida ratta seljas teed - minu keskmine rattatrenn kestab hooaegadel kahe tunni tuuri või rohkem, ei ole täheldanud, et teksad enam jalga ei läheks.
-
Kõik on võimalik tahtejõuga. Kuid samas peab olema piisavalt loogilist mõtlemist ja oskusi lahendada probleeme ka väljaspool "kasti". Neid õpetabki kõrgkool/ülikool. Selleks, et saavutada edu, pead ise õppima, kool omab vaid suunavat osa protsessis. Mul on kõrgharidus, lisakoolitusi mitu-setu, sügisest ilmselt uuele ringile õppima. Aga need teadmised ja see lähenemine, mis mul praegu on oma eriala suhtes, on nõudnud mu oma pingutust ja seda, et ise õpiksin. Ja nõuab seda ka edaspidi, muidu ma ei areneks. Sellele küsimusele ei ole otsest vastust, sest ei ole olemas õiget ja vale arvamust. Kõike saab, tuleb lihtsalt tahta ja olla valmis pingutama selle nimel.
-
1
-
-
Oled Sa näinud kunagi jämedate reitega maratonijooksjat?
-
Õnneks sai nagu see hullus läbi, et ma pidin FB's mingeid automaatseid "Sõber X jooksis 5,4 km" staatuseuuendusi iga jumala päev lugema. Blokkimisega ähvardamine töötas:)
Oota-oota, kevad on varsti tulemas:D
-
Ehk olen skeptiline, kuid usun, et vööga kell on igal juhul täpsem. Kunagi sai katsetatud isegi. Niru variant kui vehid, et seda nägu ja higi nõretamas ning kell teatab pulsiks alla 100.
-
sports tracker aeg-ajalt, enamasti ei kasuta midagi. rattal kompuuter ja pulsokas käel.
-
Magneesium vedelel kujul peaks tulema sel juhul pigem võistluspäeval kaasa ja tagataskusse, et seda iga mõne aja tagant manustada? Aga minu mõte pigem selles, et kui Näveren soovitab süsikarikast toitu juba 2-4 päeva enne kurnavat jooksu, siis kas peaks tegema ka mineraalide jms asjadega eelnevat tutvust?
Millist "cardio" treeningut teed?
in Muud spordialad
Postitas · Report reply
Jooksen, ujun, kärutan ratta peal.
Jooksmine - okei ilma puhul eelistan seda teha õues, hiljuti nt olin haige ja praegu külmast õhust veidi veel hoidun ja jooksen toas. Seda siis kas sisehallis või lindil. Reeglina vähemalt korra nädalas lähen sisehalli.
Ujumine - mis seal ikka, reegelel, et basseinis ujun. Vähesel määral, kui olud soosivad, olen ka meres.
Ratas - suvel mõõdan mööda maanteid kilomeetreid. Mõnikord üksi, teinekord grupisõidus. Maastikule satun üha harvemini. No ei meeldi mulle maastikusõit väga. Talvel enamasti eelistan spinnerit, kuid talvel on rattasõitu ka vähem kõvasti. Eelmine suvi sai neid rattakilomeetreid ikka mehemoodi kogutud - 4300 ja veidi peale.
Treeningmetoodika - 3-4x nädalas on pikem baasaeroobne (mõned sutsakad tulevad ka seal sisse), 1-2x nädalas on intervall ehk kiirustega mängimine, 2-3x nädalas on ÜKE (reeglina lisaraskuseid ei võta, mängin kestvuse peale), 1x nädalas on põhjalikum venitamine. Treeningud toimuvad enamasti pulsikellaga ning kõrge hommikupulss tähendab, et sel päeval jääb trenn ära või toimub pigem staatiline venitamine jms madalal pulsil. Oleneb kui palju tavapärasest kõrgem on. Ahjaa - aeg ajalt teen plaaniväliselt ka asju, lihtsalt seetõttu, et see on fun.