Jump to content

Svander

Kasutajad
  • Sisu loend

    40
  • Liitus

  • Viimati külastanud

Kogukonna Reputatsioon

0 Neutraalne

Svander

  • Tase
    Algaja
  1. Piim on kole, milk is evil, mkay?

    Loomulikult ei ole piim "kahjulik", kui tarbimine on mõistlikus annuses.Asi on pigem selles, et piima tervislikkuse rõhutamisega minnakse meil üle piiri. Teada tuntud rahvuslik müüt on jutt rasvlahustuvate vitamiinide ja (eriti) kaltsiumi rikkusest. Meie kardiovaskulaarsete haiguste ja rohke (rasvarikka) piimatoodete tarbimise vahel on kindel seos.
  2. Kulturismi maine

    Ei saa salata fakti, et spordialadest on kulturism ehk kõige nartsissistlikum. Olen tähele pannud, et mitmed kulturistid "teavad" seda ja viskavad ka selle üle eneseiroonalikku nalja. See tasakaalustab pisut (paratamatult) välisele suunatud ala Tasakaal on elus üldse harvaesinev nähtus.
  3. Liigesetoidud!

    Tõsiseltvõetavad teaduslikud uuringud on seni läbi viidud glükosamiiniga. Teised (kondroitiiin jms) tuginevad rohkem oletustele. Kinnitust glükosamiini toimele on andnud ka ortopeedid ja traumatoloogid. Glükosamiinsulfaat on tunnistatud ka raviaineks (mitte toidulisandiks ja ravimisarnaseks aineks!!!) ning seda substantsi sisaldav preparaat on müügil ka retseptiravimina (Arthryl). Pole suurt vahet, mida neist tootenimedest valid. Küsi apteegist, mis tuleb soodsam. Hiljuti tegi soodusmüüki tootja Pharma Nord.
  4. Taimne valk

    Leian, et mul on suhtliselt esimene kord põhjust imestada praktiliselt alati kompetentsete vastustega esineva Fred Antsoni üle... (?!). Tõde jaotatakse pooleks, üks serveeritakse õige pähe ja teise poolega pannakse võssa. Mis puutub siia nefropaatiliste inimeste uurimine ja kaltsium? Üks probleemidest seisneb leelise ja happ tasaskaalu pidevas düsbalansis ja sellest tulenevatest organismi koormusseisundites.Selle on tashilju kulgev aga pidev stresssituatsioon, millest tulenevalt häirub kogu organismi ainevahetus(k.a. ka kaltsiumi ). Old Man´i jutus on tõetera. Eriliselt "huvitav" on väide taimset valku mitte arvestada. Ma ei taha siina hakata laskuma ajaloolistesse eskurssidesse (küsimus:a´la mis kultuur päästis keskaegses euroopas genofondi kestvuse?) vaid tõsiasjast, et õige toitumise märksõnadeks (jätaksin ehk tippspordi esialgu välja)on erinevate valguliikide sünkretism üleüldse. Jaa lihtsus on ahvatlev, sellest saan aru aga kas sellega ka "kaugele sõidab"? Muudes piirkondades kasutatavad liigid (soja jms) jätaksin kõrvale aga nende osatähtsus siiski Euroopas kasvab ja mitte vähe.
  5. Valu paremas õlas surumisel

    Ärge oletage, vaid kontrollige fakte. Fakte kinnitab või välistab spetsialist. Valikuid on palju (näiteks Artrosportkliinik). Kõige õigem ja adkvaatsem soovitus ja vastus on erx11-il. Kujundlikujlt õige ("100 põhjust"). See on tõsi. Teised soovitused sisulist informatsiooni ei sisalda, on pelgad oletused, sõnaõhenditest "ON SEE" tuleks igal juhul hoiduda. Õlavigastustega seoses tuleb endale ka koheselt umbes 8 varianti ette.
  6. Põlved raksuvad.

    Miks konkreetselt just need põlved ragisevad, seda võib täpsemalt öelda vaid arst. Saab ainult tõenäosust kasutades oletada. Põhjuseid võib olla mitu. Üheks võib olla vale treeningmetoodika ja tehnika. Kahjuks pean tõdema, et algajatest ca 80% teevad jõusaalis endale ilmselt liiga. Nukker lugu on see, et suhteliselt vähe on neid, kes asjatundlikku nõu vahepeal küsida julgevad. Nii jätkataksegi vanaviisi. Kükkimine on siin üks iseloomulikemaid, rääkimata jalapressist kus on valet sooritust väga palju. Aga üks võimalik põhjus: lihaste jõudlus tuleb ruttu, sidemed on nõrgad, venivad välja, patella hakkab ees liigselt (eriti täisküki korral)sisse vajuma, liikuma ja loksuma. Minu soovitus: põhjalik soojendus(jalgrattasõit jms), sidemed sooritustel, vältida täiskükki ja põrget ületõuke lõppfaasis (nn taskunoaefekti), glükoosamiin 2x 500 mg päevas(pikaaegselt) ja kui on raha ja järjepidevust siis gelenknährungit . Viimane on küll kallis aga tõesti tõhus. Paljureklaamitud UltraGel ei tee halba aga on nõrguke, rohkem naiste "küünte ja juustetugevdaja".
  7. Roheline tee

    Tee (camelia sinensis)sisaldab kofeiini. Teiin ja kofeiin on kaks erinevat asja, mida kahjuks asjatundmatuse tõttu ühta patta pannakse. Teiin on tees leiduv suhteliselt keerulise koostisega amionohapete ja parkainete segu. Ei oma ergutavat toimet(kui kerge toniseerimine välja arvata) Kahjulik ei ole nagu ühes kommentaaris väideti (juhul kui ei tehta nn ülikanget/musta teed ). Annab hoopis teele iseloomuliku maitse. Tee kofeiini sisaldus on olenevalt sordist väga varieeruv. Mõnes on seda väga vähe, mõnes väga palju (näiteks jaapanlaste teepulber macha). Kofeiini ergutav toime on rohelisel teel reeglina tunduvalt pikaajalisem kui kohvil. Seda tänu mitmetele ühenditele (näiteks GABA ehk aminovõihape ning ka teiin jpm), mis mängivad nn puhveri rolli. Väga palju sõltub valmistamisest.
  8. Kõrge vererõhk ja todulisandid!

    Hüpertoonia on üldmõiste ja ei oma diagnostilises leksikas kohta. Tradistsiooniline meditsiin käsitleb hüpertooniat 5 üld eriliigina. Näiteks on etioloogilises mõttes eesents. hüpert. ja sekundaarne hüpert. kaks väga erinevat patoloogiat ning nõuavad erinevat lähenemist ja vajadusel ka eriravi. Iga füüsiliselt aktiivne inimene peaks kõigepealt teadma täpselt millega temal on tegu, seejärel leidma endale ka koormused ja koormusteliigid.
  9. vererõhk

    Mina isiklikult ei soovita siit foorumist (küllaltki paljudele)taolistele probleemidele abi ega nõu otsida - väga ohtlik (eriti kui on kalduvus kergeusklikkusele ). Ainult üks on enam-vähem aru saanud, mille üle kaebad (hüpotoonia). Aga tuleb tunnistada, et kohvi joomine tõepoolest pole lahendus. Niisiis... Nõu tuleb küsida meedikult või sellega väga hästi kursis olevalt inimeselt.
  10. Rosinad

    Üldreeglina tuleks hoiduda enne magamaminekut süsivesikute laadimist. Samas ei saa midagi sedavõrd triviaalsetl väite, et "kui võtan süsivesikuid enne magamaminekut siis see läheb rasvaks". Ainevahetus ei ole sedavõrd primitiivselt lahtiseletatav. Antud juhul on küsimus rohkem hulgas ja järjepidevuses
  11. Tegelikult on hatebreed´i poolt arukas vastus juba olemas -"Tee aeroobset ja vähenda süsivesikute hulka toidus". Kui nüüd süveneda nimetatud toote koostisse siis saab väita, et selle toote klassifitseerimine rasvapõletajaks on väga tinglik. Sisuliselt saab olla tegemist tüüpilise dieettootega, nn toiduasendajaga. Sellelaadseid on turul väga palju ja kõik need toimivad ainult tõhusa aeroobse koormuse juures. Kui treeningmetoodikat (pikaajalisemalt) ei muuda on selle lisandi tarbimine kasutu. Võta ühendust asjatundjaga, kes viib sind kurssi toitumise põhitõdedega,koostab ka üldjoontes toitumiskava ja annab vajalikud soovitused treeninguks.
  12. Valgu söömine ja trenn

    Kui toitumise perioodilisuses muudatusi ette ei võte, pole tulemusi mõtet suurt loota(iseasi, mida tulemuseks pead). Sportivatele naistele soovitatav valgunorm on võrreldes meestega väiksem. Vastavalt mitmete uuringute keskmistatud indeksile kuni 20% väiksem(Maughan & Burk 2002). See,et organism ei suuda rohkem kui 30g proteiini omastada on väär. Usun, et siin on valesti aru saadud ning mõisted optimaalne piir ja omastamine sassi aetud. See "30" tähendab antud kontekstis seda, et liig kasutatakjse ära üldise energeetilise substantsina. Kuna valk pole selleks aga kõige paslikum siis liialdamine koormab organismi ja töötab arengule vastu.
  13. Ei saa tagumikku vormi!!!

    1. Ei selgu, mida pead vormi saamisel silmas?? Kas nimetatud piirkonda on kogunenud(koondunud) hinnaguliselt palju rasva ja tahad seda "põletada"? Või hoopiski vajab kasvatamist tuharalihas/tuharalihased, et viia asi "vormi"? 2. pulsikellast on "rasvapõletamisel" kasu siis kui seda kasutada p i d e v a l suhteliselt pikaajalisel aeroobsel koormusel(sörkjooks, stepper jne). Jõusaalis (ehk siis anaeroobsel koormusel) on see suht kasutu atribuut ehk juhul kui on tegemist südame töö jälgimisvajadusega (võimalik haigus jms). Anaeroobne koormus on teistel alustel ja tõstab pulsisagedust nii-või teisiti teisele tasemele. Aeg-ajalt võib jõusaalides näha, et mõni kannab pulsikella ja jälgib seda tehes tavakordustega jõuharjutusi. Sisuline mõte sellel puudub. 3. äratoodud toidumenüü annab minimaalselt informatsiooni. Puudub äratoodud toidu hulk, toitainete sisaldus jne( näiteks: lõuna aeg söön prae?). Vabanda otsekohesuse pärast aga siiski.... 99% kindlalt võib öelda, et toitumine on päris viltu. Mis alusel võib seda väita??? Sisuliselt loen siit välja 2 toidukorda päevas!!! S.o. hommiku ja lõunasöök, kusjuures hommikusöök sisaldab põhiosas süsivesikuid. Teine on siis lõunasöök, mille sisu on teadmata. Aga mis toimub lõunast kuni õhtuni??? Miks peale treeningut ei söö???? Mõtled järelpõlemise peale pärast sisulist nälgimist?? Või mille pärast? Ausalt öeldes on siin ainult küsimärgid. Lohutuseks võib aga öelda, et Sinu mure ja kirjeldatud probleem on täiesti ootuspärane - vormi niimoodi tõesti ei saavuta. Seega kokkuvõtlikult: *4-5 korda päevas süüa *menüüsse lisada rohkem valku *peale treeningut (ca 15-30 minuti pärast) natukene kiiresti imenduvaid süsivesikuid ja valku * aeroobne koormus valida sobiv vastavalt eesmärgile *pöörduda spetsialisti(treeneri) poole kes annab soovitused õige treeningumetoodika ja toitumise kohta.
  14. Teooria?

    A j a p i k k u tekib terve kaskaad terviserikkeid. Tekib maksa ja-või neerupuudulikkus. Muud nähud (mitmesugused)on kas otseselt või kaude eelpool nimetatud düsfunktsioonidega seotud.
  15. linaseemneõli ja muud rasvad!

    Kunagi oli kvalteetset õli saada Stockmann´i kaubamajast. Päritolult vist Saksa toode. Hetkel peaks suuremates apteekidest saadaval olema ka soome "Bio" linaseemne õli. Nähtaval ei pruugi seda olla. Tuleb küsida, sest säilitatakse seda mõnes kohas külmkapis.
×