Helena Mang

Mitu päeva juba mõtlen võistluspäevast kirjutada aga põhimõtteliselt sukeldusin lennujaamast otse tööellu ja päris mitu päeva on kulunud, et enamvähem oma tavapärasesse rütmi tagasi jõuda. Võistlemine üldse ajab rutiini päris sassi ja kui teha veel mitu võistlust järjest kulub ikka tükk aega, et magamise, trenni ja menüüga uuesti rütmi saada. Eile sain esimese trenni tehtud (oioi kui valus täna on) ja täna on esimene päev kus saan hommikust õhtuni oma toitude ja tavapärase menüüga arvestada Jeee! Nii, aga liigume tagasi siis pühapäeva hommikusse. Seekord mul oma nr. 1 Erkit kaasas ei olnud, ehk minu abistamisel astus ette minu nr. 2- Eleri. Otsustasime, et kuna bikiinid on suhteliselt teises päeva otsas (hinnanguliselt minu lava u kella 16-17 ajal) ei hakka hommikul kohe grimmiga pihta. Mida kauem grimm peal on seda koledamaks (rohelisemaks) see läheb ja värske on alati ilusam. Alustasin hoopis oma päeva tavapärase pudruga- või noh, tavaliselt olen ma võistluspäeva hommikul 100g helvestest putru teinud aga seekord oli paki lõpp ja tegin kokkuvõttes 130g. Peale banaani, mett, kaneeli- hingasin selle ilma igasuguste probleemideta sisse. Kõrvale üks must kohv. Enne võistluspäeva ma ka oma menüüd kuidagi ei muutnud, viimane nädal oli umbes 1700 cal peal (ilmselt isegi rohkem sest liikumist oli palju ja lõunasöögiks söödavaid köögivilju ma ei kaalunud). Vett ja jms vedelike tarbisin tavapäraselt ehk midagi ei piiranud. Puder söödud jäin meikarit/juuksurit ootama kes olid kella 9.00 Barcelonast Sanata Susannasse kohale tellitud. Vaatasin netist erinevaid inimesi ja tellisin kodulehe ja portfolio järgi korraliku meikari. Soeng 45€, meik 100€, suht tavapärane hind iseenesest ja piltide järgi peaks töö kvaliteetne olema. PEAKS…. Kahjuks aga siit algas ka allakäik. Poiss tupeeris juuri ja lasi lakki aga kokkuvõttes oli tulemus minimaalselt kohev. Arvestades et võistluseni 6-7h sain kohe aru et pole päris see mis olema peaks aga suurt nr ei teinud. Meiki tehti mulle ilma peeglita ehk puudus ülevaade toimuvast. Kui vaatasin lõpus peeglisse sain leebelt öeldes šoki. Kontuurimisets polnud see meikar vist midagi kuulnud ja laovärvi harjutamisest samuti. Väga kontrastsed toonid (must/valge), teravad üleminekud, ühtlase värviga põhi. Põhimõtteliselt nagu pruun pannkook kuhu olid punased huuled ja mustad silmad peale joonistatud. Kõlab naljakalt aga tegelt oli päris kurb. Läksin oma tuppa, vaatasin peeglisse, istusin maha. Mõtlesin WTF?! Kogusin veel paar min ja helistasin õele. Arutasime mida teha annaks. Läksin meikari tuppa tagasi, lasin harjutada silmi, üleminekuid sujuvamaks ja kriiskavat valget vähemaks võtta. Sai paremaks aga noooo ühtlaselt pruun oli ikka. Siis tuli armas Lilian Rannu appi kellel on meigivahendid olemas ja kontruuris mu nägu nii palju kui sai. Peale 3-4x parandamis sai tulemus enamvähem vastuvõetav. Paraku ma ei tundnud lõpuni, et see jumestus oleks mind kaunistanud või ilu esile toonud aga nohh- lõpuks ajas asja ära. Ja kui eraldi ei maini, et polnud rahul, siis teised ei märka. Mõtlesin juba peale sügishooaega, et lähen ostan vahendid ja võtan koolituse- õpin selgeks kasvõi selle 1 kindla lava meigi tegemise- ei saa ju niii raske olla. Ütleme nii, et tänaskes on nüüd koolitus kokku lepitud. Lõpuks! Eestis võisteldes istun ikka hea meelega oma lemmik meikari Merili Pikk tooli ja lasen ennast nukuks jumestada aga reisides mujal pean küll õppima ise hakkama saama. See on lihtsalt liiga suur risk, veelkord niimoodi põruda ja sellise raha eest. Vaadates ta tehtud töid kodulehel ja kogemuse pikkust mööda euroopat reisides, ei saa ma aru, mis valesti läks… üks õppetund jälle juures…. Kui see meigi jama kõrvale jätta siis lavanärvi kui sellist mulle sisse ei tulnudki. Hommik oli väga positiivne ja kui nägu sai parandatud ja rahunesin maha läks edasi ka väga sujuvalt. Pakkisin kohvri ja läksin võistluspaika, leidsin lavatagusel alal endale oma nurga ja seadsin sisse. Kohe tuli ka Eleri ja läksime alla mingisse riietusruumi grimmima. See oli mu esimene kogemus võistluspaigas grimmida. Oleme alati Erkiga seda enne hotellis privaatselt oma toas teinud. Ühesõnaga jälle midagi huvitavat- riietusruum mis on täis ihualasti naisi ja nais/mees treenerid segamini neid grimmimas. Kõik on grimmiga koos ja tumepruun, seined, põrand ja hullem moll käib. Grimm peal siis seisad veel 30 min ja “kuivad” , hoiad käsi üleval ja chillid… paljalt. Kedagi ei huvita mis ümber toimub, see on seal normaalsus. Positiivne oli see, et grimm jäi imeilus (ilmselt mängis rolli ka eelmisel õhtul hästi Eleri poolt teostatud karvaeemaldus ) ja kui mõlemad kihid olid tehtud, tegime veel õues mõned pildid, Eleri vaatas poseerimise üle ja oligi aeg pikali visata ja oma aega oodata. Olin kuulnud igast hirmulugusid, kuidas hirm vara aetakse lava taha järjekorda valmis (ala 2h varem) aga minu satsil läks küll väga nobedalt. Kutsuti meid lava taha, minu pikkuses 26 naist. Pandi ritta, mina olin rivi eelviimane ja minu järel hetkel valitsev maailmamister Ksenia Romanova. (pildil vasakul) Top 15 pärast väga ei muretsenud aga samas on see voor kus peab kõige rohkem pingutama- tuuakse lavale 26 naist ja valitakse välja 15 tugevamat. Kuna rida on nii pikk siis kohtunikel ei ole palju aega ja on oht “kahe silma vahele” jääda. Esimese ringiga veel väga palav ei hakanudki ja hullult higistama ka mitte. Lavalt maha ja uuesti järjekorda. Nats pumpasime, tuulutasime ennast käepäraste vahenditega (pappkasti tükkidega) ja jäime ootama tulemusi. Varsti tuligi kohtunik ja näitas näpuga järjest, kes jääb, kes läheb koju. Ja alles oligi meid 15. Uuesti lavale. Poolfinaal. Eesti tiim oli nii tubli, kõigi kolme vooru ajal Eleri, Ott, Lilian, Õnnela ja kõik teised- hääled olid nii hästi lavale kuulda ja väga palju abiks. Arvad küll, et pingutad maksimaalselt aga kui keegi ikka tuletab meelde jalga pingutada või rinda ette suruda siis kohe saab ennast veelgi paremaks sättida. Poolfinaalis läheb juba nats kauem, alguses käivad kõik numbrilises järjestuses 5 kaupa ees ja sooritavad kõik veerandpöörded. Ehk kokku 3 satsi, kuniks teised on ees seisad küljel eestpoosis. Seekord oli konkreetne juhis, et ei tohi poosi vahetada. Tuleb seisa eestpoosis ja isegi kätt puusal ei tohi vahetada. Ilmselt, et kohtunikel oleks lihtsam tööd teha. Siis tuleb 1. 2. Ja 3. Väljakutse. See on juba paremuse järjestuses. 1. väljakutse tähendab 95% et oled finaalis ehk top 6-s….. Nooo sesian taga real, ja hakatakse kutsuma tüdrukuid 1. Väljakutsesse- kuna olin numbriliselt eelviimane siis teadsin et enne mind kutsutakse kindlasti 2-3 eespool olevat võistlejat. Kui aga 4 tk oli välja kutsustud ja järgmisena öeldi minu kõrval (viimasena seisnud) Ksenia number sain aru, et mina jäin vahele. Ehk siis pole 1. Väljakutses….. Ees reas oli neid 4 tk ehk top4. Mis tähendab, et top 6 ehk finaalis on veel 2 vaba kohta ja kui saan 2. Väljakutsesse on veel täitsa reaalne võimalus sinna 2 vabale kohale pretendeerida. Mingil kummalisel põhjusel ei läinud ma ka siis sabinasse. Olin kuidagi kindel, et kui 1. Väljakutses ei ole siis ilmselt saan 2… . Samas saalis nägin kuidas Eesti tiim kuidagi ära vajus ja kõik mõtlesid et ??? eriti, kuna ees tolle 4 tüdruku seas oli selgelt 2 minust nõrgemat osalejat. Ja siis äkki ütles kohtunik “mistake” ja palus ühel tüdrukul taha ritta tagasi minna, enne kui ta jõudis minu nr öelda sain aru- et nüüd on minu kord. Ja nii ma sattusin ikkagi 1. Väljakutsesse. Väga uhke oli sinna ritta sammuda ja võibolla saingi natukene lisa tähelepanu, kes teab aga et see numbrite kokkulöömis viga just seal pidi juhtuma Nii et olin top 5-s sees ja teadsin et edasi ootab finaal. See voor oli juba pikem ja laval hakkas täiega grimm laiali jooksma. Esimene kogemus ikkagi palavas kliimas võistelda. Lavakohtunikud nii armsalt käisid paberi nutsakatega ringi ja tupsutasid tüdrukuid- aitähh! Maha sain siis jooksis mulle ka Eesti tiimist Sergei Popov appi ja kuivatas selga, rullis grimmi, et saaks finaaliks enamvähem korda. I-walkid ja võrdlused tulid jällegi päris kiirelt ja oligi võistlus tehtud. Ei jäänud muud teha kui tunnike oodata, pikali visataja puhata. Glamuurne lavatagune elu... Ma sain paar pilti võrdlustest ka mis mobiiliga tehtud ja nägin et 1 neiu on minust selgelt kehvem, ehk top 5 peaks ikka tulema. Minnes oli eesmärgiks seatud top 6 saada ja unistuseks medal. Seal lamades ja oodates mõtlesin vaid et kui saaks 4. Koha oleksin mega õnnelik- ikkagi edasiminek võrreldes sügisese MM-ga, kus lõpetasin 5. Kohaga. Kuigi peaks mainima, et ka 6. Koht oleks olnud tegelikult super, sest tase oli võrreldes sügisega kõrgem. Ühesõnaga, oma eesmärgid olin saavutanud igaljuhul. Sõin kohvris oma järge oodanud ja Eestist kaasa ostetud halvaa ära (mmm kui hea see oli), kohendasin nast meiki ja jäin pikali puhkama. Autasustamisel hakati meid ette kutsuma- 6. Koht, 5. Koht, ikka mind pole öeldud, mõtlesin jess, 4. Käes J Ja siis öeldi 4. Koht- Ksenia Romanova- saalis oli korraks vaikus ja mul on tunne et ta ise ka ei saanud aru, et tema peab nüüd minema ette ja oma karika vastu võtma- oli ta ilmselt sinna võitma tulnud ja käitus kogu aja ka nagu “staar” selle sõna kõige negatiivsemas võtmes. Ja siis äkki jõudis mulle kohale- MEDAL! Sellest on hea pilt ka, lihtsalt viskasin pilgu maha ja mõtlesin JESSSSS! Ja mis ehk veelgi magusam- valitseva maailmameistri ees. Vaadates autasustamise videot siis peale seda kui 4. Koht välja hõigatakse saai vist Ukraina osaleja ka aru, et kõhnad vene neiud seekord eesotsas ei ruuli ja on hea lootus kuld võtta (mida ta tegigi). Igaljuhul 3. Koht oli minu ja ma poleks saanud olla õnnelikum. Lavalt maha tulles sai teha suuremal hulgal pilte, võtsin baarist pool gin tonicut ja olin seitsmendas taevas Jalutasime hotelli (mõnusad 20 min) ja läksin pesema- läks ikka tükk aega et kogu see grimm ja meigi kiht maha saada. Oli mõnus jälle ennast puhtana tunda. Olin plaaninud juba mitu päeva Danone külmutatud jogurti kohvikusse minna või pistaatsia gelatot süüa, lõpuks kui õue jõudsime oli kell saanud napilt 23 ja kõik sedasorti kohad kinni. Lõpetasime hoopis peale üürikest õueringi tagasi oma toas, room service tõi sinimerekarpe ja krevette, magustoiduks 2 Fast High Protein bari ja kohaliku rasvatut jogurtit värske ploomi tükkidega. Selline cheat siis Hommikul sõin normaalsest toidust lihtsalt kõhu täis ja alustasimegi teed kodupoole. See oli muidugi märkmisväärselt pikk aga natuke peale keskööd olime Tallinnas. Lenujaamas ootasid meid TTV kaamera, fotograafid, lähedased inimesed, EKF liit pärgade ja lilledega- üli armas Läksin veel pool 2 öösel jäätist sööma sest olin kindel, et selle päevaga peab olema tähistamised tähistatud- edasi juba puhtalt lehelt. Ja lõpuks me polnudki ainukesed kes esmaspäeva öösel vastu teisipäeva pool 2 öösel mustamäe mäkis jäätist tellisid Mis siis edasi? Tänase seisuga on 30 päeva viimaste võistlusteni. Kaloraaziga istun 1700 peal edasi. Kardio osas tõmban mõneks ajaks tagasi, kui enne EM-I oli mu koormus 1h kardiot ja 1h jõutreeningut siis nüüd vähendan ja teen 1h jõusaali+ 30 min kardiot. Katsun palju magada, normaalselt vett juua. Treeningute osas muutsin kava- peamine rõhk alakehale, pikemad seeriad, väiksemad puhkepausid, intensiivsem ja ajaliselt pigem lühem kui pikem. 10. Juunil Marbellas toimuval Amateur Olympial tahaks veelgi parema vormi lavale tuua. Loodetavasti selleks ajaks vastutan ise oma lavavälimuse eest Ja selga panen ilmselt jälle punased uued Freydise bikiinid- need istusid nagu valatult ja olid laval lihtsalt mega kenad! Kvaliteet on neil ka ikka üle mõistuse hea, ükski kivi ei ole ära tulnud. Kokkuvõttes oli reis väga meeldiv, seltskond valdavalt sõbralik, hea ja toetav. Käisime võimaluste piires üksteisele võimalikult palju kaasa elamas. Eleri tegi muidugi delegaatide poolt ära kõige suurema töö, olles olemas lava ees, taga ja kõikvõimalikul juhul Aitähh kõigile toetamast, kohapeal ja distantsilt! Siia lõppu tahaks aga lisada kõikidele võistlejatele ja nendele kes plaanivad kunagi võistelda- kui sinu treener lubab või veelgi hullem, ise soovitab enne võistlust vedelike mitte tarbida, soolasid vältida või kaloraazi ebanormaalselt piirata (800, 1000, 1200 olenevalt kas oled 1.50m või 2m...) siis tasuks väga kriitiliselt mõelda tema kompetentsi üle. Kahjuks oli seal lava taga seda liiga palju näha, kuidas tüdrukud peaaegu et kokkukukkumise äärel on, kes söömata, kes joomata, kellel lihased krampis, kellel kõik korraga. Miks? Milleks? See on bikiinifitness! Vorm peab olema saavutatud juba 1-2 nädalat enne võistlust ja lõpus on vaja vaid pisiasju timmida. Sellised võtted ei ole normaalsed ega vajalikud. Ja võivad lõppeda väga kurvasti, eriti soojas kliimas ja lõõskava päikese all….

Kas ma sain millestki valesti aru või eestlanna just võitiski, või kas Arida on venelane või hoopis Ukrainast?

Suht "eilsed" uudised aga olen tagasi EM-lt PRONKS medaliga Jõudsin Eestisse tagasi eisipäeval varahommikul, lennujaamas ootas tore vastuvõtt- aitähh Läksime veel tradistioonilisele Daimi McFlurry ringile ja peale 3 üürikest unetundi startisin juba Pärnusse koosolekule. Täna öösel sain ennast lõpuks hotellis välja magada (mõnusad 11 tundi) ja vaikselt aklimatiseerun. Töö-toidud-trennid jälle graafikupärased ja katsun õhtul peale trenni ka võistluspäeva muljed kirja panna, seniks aga jagan siia finaali videot. Enne seda oli veel 2 vooru, elliminatsiooni voor kus laval oli 26 naist, ja pool-finaal kus lavale said 15 parimat. Siin aga finaal- ehk top6- i-walkid ja veerandpöörded+ autasustamine.

Märkamatult on siin Hispaanias, Santa Susannas, 4 päeva möödunud ja homme ongi käes aeg ka minul lavale astuda ehk ees ootab minu Euroopa Meistrivõistluste debüüt Jõudsime kohale juba kolmapäeval- kogu päev kulus põhimõtteliselt reisimiseks. 14h et jõuda Hispaaniasse Kella 6 hommikune lend Frankfurti, 5h lennujamaas ja edasi 2h lend Barcelonasse. Siis ootasime “hispaania 15 minutit” ehk 3h bussi ja kui lõpuks hotelli saime läks juba päris päris kiireks. Kohtusin Freydisega, kes siin iga aasta EM ajal siin “puhkamas”, sain kätte oma uued võistlusbikiinid ja jooksin registreerima. Seekord ei mõõdetudki, kuna passis on mul MM-st pikkus kirjas. Nibin nabin enna 21.00 olin kirjas ja sai minna asju lahti pakkima. Bikiinidest- otsustasin vaid paar nädalat enne EM et tahan Freydiselt uusi- ütlesin vaid et palun punased ja korvidega ja “russian cut” pükstega ja voilaa- kätte sain täiesti ideaaalselt istuvad bikiinid- uskumatu naine ja see kvaliteet! Mul ei jätku sõnu Nii ilusad ja täpselts ellised nagu tahtsin, istuvad valatult ja säravad kogu raha eest. Muuseas oli ta teinud ka mu rohelistele uued püksid (ka russian cutid). Super inimene Neljapäev-reede-laupäev on möödunud sarnases rütmis- hommikul 30 minutiline jooks, päeval käisin teisi võistlemas vaatamas. Neljapäeval käisin ka ühes kõrval hotelli jõusaalis aga see oli nali omaette- kõige väiksemad hantlid 25 kg ja 5 masina peale 50 inimest järjekorras Eile otsustasin et lähen meie hotelli “jõusaali” kus on põhimõtteliselt vaid ülakehale selja plokk-süsteem. Tegin selja soojaks ja kummilindiga natukene käsi ja sellega asi piirdus. Iga päev on ala 15 km kõndimist ja hommikune jooks ja sellest täista piisab. Ega mingid lihast enam nagunii ei kasvata, hea vaid vahepeal lihstes veri liikuma saada... Sain pakkumise teha ka üks pildistamine ja no soe kliima, vorm on ju hea ja bikiini-ingel(loe: Freydis) kohapeal olemas, mõeldud tehtud. Hetkel vaid paar oma iPhone klõpu aga jään huviga ka fotograafide töid ootama. (pildistasid korraga 2 fotograafi, kohe endalgi huvitav vaadata mida kaks fotograafi samast situatsioonist välja võluvad). Toitudega on nii, et kaerahelbed olid mul kaasas ja plaanisin hommik-õhtu putru teha. Mida aga toas polnud oli vee keedukann (oleksin pidanud vana hea spiraali kaasa ostma)- nii ma siis seadsin sammud kohaliku toidupoodi ja soetasin 20€ eest vajaliku kannu. Alguses mõtlesin, et jätan koristajatele kingituseks aga pakist tuli nii nunnu asi välja et katsun selle ikka kohvrisse pakkida. Hotelli poolt on sportlastele praetud kanafilee ja valge kala, keedumunad ja munavalged, keedetud riis, kartul, värsked salatid. Nii et nälga keegi selle pärast küll tundma ei pea, et süüa ei saaks. Tõin oma minikülmkappi ka värskeid puuvilju ja naturaalseid jogurteid ja elan nagu kuninga kass Hotell on puhas ja lihtne aga kahjuks on meil siin iga õhtu südaööni hoovis peod- vähkren voodis ja enne magama ei jää kui see nali kesköö paiku kinni pannakse… Käisime just Eleriga tegime veel 1 ringi poseerimist, pakkisin homseks kohvri kokku, kõht putru täis ja nüüd vaja veel pesemas käia ja siis juba pikali visata. Homme 9st on soeng, 10st meik ja kuskil 12-13 ajal liigun võistluspaika. Kavades kellaaegu pole aga peale vaadates arvan et enne 16-17 lavale ei saa, ja kuna minu kategooria on koos -166, -169, -172 ja üle 172 siis autasustamised tulevad alles kõige lõpus, seda prognoosin ka u 21-22 kanti. Võistluste alateemas on ülevaated üleval, kuidas seni läinud on, võistlejaid palju ja tase kõrge nagu ikka, sellegi poolest eestil 1 medal ja hulganuselt top 6 kohti juba käes. Homme lähebki suurem osa koondisest võistlustulle- bikiinid. Ülejäänud juba saavad hooaja lõppenuks lugeda ja Hispaania mõnusat elu nautida. Ise arvan, et vorm on mul konkurentsivõimeline, bikiinid ilusad, grimmi eest vastutab seekord Eleri ja samuti on ta lava eest “karjumas” kui vaja midagi parandada- nii et kõik on nagu omaltpoolt tehtud ja nüüd pole muud kui enesekindlalt lavale minna ja hetke nautida

Viimasest garderoobist peegli laualt kadunud kollase värvialuse ja rulliga koos praktliselt terve purk Jan Tana grimmi. Värvialuseta saan hakkama aga grimmi tahaks küll tagasi. Kui keegi võttis kaasa ja avastab kodus, et see pole tema jagu, palun märku anda. Kuna veel 2 võistlust ees ja lootsin seda kasutada... aitäh!

Eesti Karikavõistlused, 1 koht Eilne oli ikka päris pikk ja väsitav, aga samas ikkagi väga palju positiivseid emotsioone pakkuv päev Jõudsin koju alles 23 ajal, kiirelt pakkisin asjad lahti, pesin bikiinid ja koorisin naha. Mõnus on peale pikka võistluspäeva oma koju jõuda ja minna magama nii et kõik asjad on korras Hommik algas eile väga rahulikult- kuna tegime 1. kihi grimmi juba eelmisel õhtul siis polnud kohe mökerdama vaja asuda. Pesin vaid ennast puhtaks, sõin korraliku pudru (100g kaerahelbeid, 1 banaan, mesi, tükk tumedat šokolaadi, pähklivõi, kaneel) ja läksin registreerima. Olin kohal täpselt kell 9.00 ja seal pidi natukene järjekorras seisma aga üldiselt läks suht kiirelt ja edukalt- mõõdeti pikkus, näitasin ette kingad ja bikiinid ja edasi liikusin juba ilusalongi. Õnneks mõõtmistega tekkis minu kategooriasse ikka võistlejaid juurde ja esialgse 4 osaleja asemel oli meid lõpuks siiski 7. Väga pisikeses kategoorias võistelda on kuidagi nukker ja võit ei ole ka nii magus Merili Pikk tegi jälle suurepärast tööd, kella 12-ks olin nagu barbie ja liikusin koju tagasi et grimmima hakata. Seekord valisin lavale Freidyse võrratud rohelised bikiinid mida vimati MM-l kandsin ja sellest tulenevalt ka jumestus vastav. Grimm kodus tehtud, pakkisin asjad kohvrisse ja oligi aeg Salme poole liikuma hakata. 29. aprill ja õues möllas lumetorm- kohutav! Mässisin enda pea suure salli sisse ja jooksin autosse- grimm ja meik just vett ei armasta Seadsime ennast sisse garderoobis ja kuna kõik oli nö valmis siis saime isegi minna rõdule mõneks ajaks istuma ja 2. blokki vaadata (bodyfitness). Kuna meid oli kokku 7 saime laval käia 2 korda- poolfinaal (kus selgitati veeranpööretega 6 parimat) ja finaal kus kõik saime teha oma i-walkid ja järgnesid võrdlused veerandpööretes. Mitu korda laval käimise pluss on alati see, et iga vooruga tuleb jalga kindlust juurde ja nii ka see kord. Peale oma kategooria võitu pääsesin edasi veel Overalli kus sain lava jagada kõikide teiste oma kategooriate võitjatega- vot see on alles võistlus Pärast banketil nägin protokolli ja overallis jäin 2. kohale, Jekaterinast lahutamas vaid 1 punkt- vot see on alles tunnustus Õnnestus tõmmata loosiga ka dopingu proov- nii et anonüümsetele kommenteerijatele saan peagi tõestada, et ei ole see bikiinifitness mingi kasvuhormooni sport Kui pissimises oleks medaleid jagatud siis oleksin ka selle korjanud- kuuldavasti on nii mõnelgi probleeme, et valvsa pilgu all tops piisavalt täis saada, aga ka siinkohal ei pidanud ma kellelegi pettumust valmistama Kiire bankett Salmes, sõin natukene lõhe pastat, ahju köögivilju kartuliga ja värsket salatit. Jäätise tegime hoopis McDonaldis- see on meie traditsioon, peale häid tulemusi Daimi McFlurry Kuigi Eleri arvas, et ma enne Euroopakaid võiksin selle vahele jätma siis ignoreerisin soovitusi (sorry!) ja nautisin oma võitu. Vahel on vaja midagi hingele ka ja traditsioone peab autsama Kahjuks jääb siiski tänaseks planeeritud suurema kaloraaziga pidulik söömaaeg ära ja alustan hooga Euroopakateks häälestamist- ärasõit juba kolmapäeva hommikul Aitähh kõigile toetajatele, kes kohale tulid või neti teel kaasa elasid, eriti tänan Erkit, Elerit, Peepu, Andred piltide eest ja Eret kes viitsis saali kaasa elama tulla Ja loomulikult EKFL võistlust korraldamast! Tulemused: Kui keegi viimasest garderoobist mu praktiliselt täis Jan Tana grimmipudeli (koos kolase värvialuse ja rulliga) kogemata koju kaasa võttis, siis võib märku anda, lootsin seda EM-le kaasa võtta.

Mõtlesin just et insta laivi ei ole ju keeruline korraldada ja saaks hulganisti jälgijaid ka juurde Aesteetlikud poisid??

Ja homme ongi aeg juba uuele ringile minna- Eesti Karikavõistlused Salmes Nädal on läinud väga kiirelt, esimesed päevad taastusin Riiast (töö-trenn-voodi) sest 3,5h une pealt otse uuede nädalasse sukelduda võtab ikka läbi küll. Eile oli Spartas viimane trenn ja poseerimine, täna enam trenni ei tee, puhkan. Loodetavasti läheb homseks lihsavalu üle, kuidagi eriti hea tuhara trenn oli 2 päeva (!) tagasi ja siiani annab korralikult tunda. Seekord proovin grimmiga nats teistmoodi- teeme juba täna (eelmisel õhtul) esimese kihi, pesen selle hommikul maha ja lähen registreerima ja sealt otse edasi meiki. Meigi eest vastutab jälle Merili Pikk, kes ka eelmine aasta Salmeks mulle imeilusa meigi tegi Ootan juba millega seekord üllatab! Peale iluprotseduure tulen koju tagasi ja teen värske, paksema kihi grimmi ja eelduste kohaselt peakski 1-st kihist piisama. Tavaliselt ma ei ole eelmisel õhtul grimminud vaid võistluspäeval 2 kihti, aga mulle tundub, et nahk on eelmisest võistlusest veel nii tume, et nii toimetades võiks lõpptulemus hea jääda. Hetkel tundub, et kui täna mitte grimmida ja homme 2 kihti teha jääb veel tumedam kui Riias. Kuigi kokkuvõttes lavapiltidel oli okkk, lihtsalt veel tumedam ei tahaks enam olla. Katsetame-katsetame Söökide-jookidega ma midagi ei muuda nagu ikka, täna tavaline (1800) kaloraaz, kuigi trenni ei tee. Homme hommikul kõht täis, tavaline puder (kaerahelbed, mesi, banaan, kaneel) ja edasi vähem mahukad ja sv rikkad toidud- peamiselt riisigaletid. Õhtul saab midagi korralikumalt süüa. Mingid suurt orgiat ei saa korraldada (isegi kui tahaksin) järgmised võistlused juba järgmisel nädalavahetusel (pühapäeval, Santa Susannas, Euroopa Meistrivõitlused). Väga närvi polegi, sellesmõttes oli ikka see Riia hea, et kingad on soojad- rohkem ootusärevus, kodusaal ja kodupublik, palju tuttavaid võistlejaid- tuleb tore päev Omaltpoolt soovin kõigile edu homseks, nautige oma hetke! Hommikune vormnikontrolli pilt ka

Daisy, üks pool siis tohib oma mõtteid ja kogemusi kirja panna ja teine hulk inimesi ei tohi? Kindlasti on jah see juba liiga pikaks veninud, vale koht ja algsest teemast väga kaugel. Kõigil kes tahavad veel mingil teemal (anonüümselt) minuga arutada tahavad, siis teretulemast minu blogi lehele

Soe soovitus- kui oled juba enne alustamist kahtleval seisukohal siis see ala ei ole kohe kindlasti Sulle. Lava tähtsam kui pere? Siis võiks iga tipp-sportlase või karjäristi kohta öelda- et talle pole pere tähtis? Kas üks peab teist välistama? Kui midagi väga pühendatult ja intensiivselt teha tähendab see automaatselt, et muu pole oluline? Teema valgub kuidagi väga laiali- väga üldistavad väljaütlemised. Väga paljud pered kannatavad erinevate põhjustel. 6-7x nädalas õhtuti diivanil õlut juua pole ka just teab mis normaalne tegevus (minu hinnangul) aga ometi väga suur osa pereisasid teeb seda ja terve pere "kannatab" ka selle all Igaüks elabki oma elu oma äranägemise järgi ja teeb ka vastavad valikud. Üldiselt ma olen ka arvamusel, et need kes anonüümselt internetis varjunimede all arvamust avaldavad, pole päris normalsed

Mis see siia puutub kes kellega kohtamas käib või kus võistlusel mis poliitika on? Jutt algas sellest et ilma steroide süstimata pro jaoks vajaliku lihasmassi ei saavuta...?! Ja nüüd väide et peale 30. eluaastat ka "nii kergelt ei kasva" - Millal ta kasvab üldse kergelt? See, et üks osa inimesi ei leia piisavalt aega, tahtmist ja motivatsiooni, et sellega hakkama saada, ei tähenda, et see võimatu oleks. Arusaam "andsin edast kõik" on lihtsalt inimeste jaoks erinev. Ja mida see näitama peaks et Egle on oma massilt väikem kui mõni teine Pro? Ma võin sulle umbes 10 nime kirjutada kes on väiksemad või suuremad, ega inimesed ei tule 3D printerist et kõik ühtmoodi on. Pro-sid on usas sadu ja tuhandeid ja kõik erineva taseme ja suurusega. Selline jutt, et pro-ks saavad need kellel sidemed või kohtunikega magavad, või et lihased on vaid nendel kes puhast sporti ei tee- ma kohe ei kannata... Tüüpiline vabanduste otsimine ja mingite "põhjenduste" taha pugemine. Kokkuvõttes tegeleb selle alaga igaüks vabatahtlikult ja omal soovil- kes ebatervislikult, kes tervislikult ja ka nendel kahel sõnal on inimeste jaoks erinevad tähendused. Bodybuildingu tulemused on enamjaolt siiski otseselt võrdelises seoses panustamise hulgaga ja lihtsalt ei ole vaja ennast üks-ühele võrrelda inimestega, kes on seda ajaliselt oluliselt kauem teinud või kordades rohkem panustanud.

Ärge nüüd ajage sassi bikiinit ja Body (Figure) kategooriat. Jah, bikiini on suurtel lavadel aina lihaselisem ja kuivem (olgem ausad, veel mõned aastad tagasi sai noppida medaleid "Stroomi-ranna" vormiga, aga ei ole see tänane bikiini ka midagi utoopilist (k.a. PRO tase) ja ilmtingimata süstlast. Lihtsalt see vorm ei tulegi peale 6-12 kuud jõusaalis või 12 nädalast "dieeti" ning vajab pühendumist, pidevalt, mitte vaid paar kuud enne hooaega.

Võita on selline tunne nagu koolis kui oled kõvasti eksamiks õppinud ja lõpuks puhtalt sooritad ja 5-e saad Mõned kvaliteetsed pildid ka sekka eastlabs.ru lehelt:

Võtame siis kokku emotsioonid, muljed ja kogemused möödunud nädalavahetusest mis algas mul juba tegelikult reedel- võtsin töölt vaba päeva et tütre 10. sünnipäeva tähistada Käisime koos Soo tn. Uulitsas (mis on üks tema lemmik söögikohti) burgereid söömas- just just- lugesid õigesti- 2 päeva enne lava ja hamburger! Proovisin ära kuulsad Vormiloojate kana burgeri. Miks see toode siis teistmoodi või eriline on? Tegelikult ei olegi- lihtsalt selle kohta on teada koostis ja toiteväärtus, mis teeb minu jaoks väga lihtsaks see oma menüüsse paigutada. Ka 2 päeva enne võistlust. Ja oma olemuselt natukene vähem rasvasem kui tavalised hamburgerid (kanakotlett, jogurti kaste, light juust). Kui nüüd rääkida maitseelamusest siis ma annaksin 10/10. Olen kindel, et kui enam dieedil ei ole siis võtan aegajalt jälle Uulitsa Paksukest, aga seniks, kuniks toidukord peaks alla 500 cal jääma, sobib Vormiloojate fitness-burger väga hästi. Trackisin selle oma MyFitnessPali sisse (1 burger u 335g) ja kogu lugu. Toit on toit. Reede kujuneski nii kiireks, õhtul oli veel tütre sünnipäevapidu (käisime laser-püssidega mängimas) ja trenni lõpuks ei jõudnudki. Okou! Mul oli vaba aega täpselt 2h erinevate tegevuste vahel ja otsustasin hoopis selle õppimiseks kasutada… Jah, see õppimise teema- nimelt oli mul laupäeva hommikul Spartas kaua-oodatud treeneri kutseeksam. See koosneb 2 osast- üldteadmised (kõikidele treeneritele sama) ja spetsialiseerumine (mille puhul vastutab EFKL). Olin kuidagi valmistunud nii, et esimene osa on raske ja teine peaks suht puusalt tulema (ok, tegelt õppisin mõlema jaoks ühtmoodi) aga kokkuvõttes sain üldosast läbi aga kulturismis jäi 1 vale vastus liiga palju sisse. Järgmine kord (mis on poole aasta pärast ) olen ajaloo ja aastaarvude õppimisel hoolikam… Õnneks hea uudis on see, et esimest osa enam uuesti tegema ei pea. Klass oli inimesi täis ja hiljem lugesin, et vaid 13 tubli inimest sooritas eksami positiivselt. Ehk kõik kes plaanite minna- ei tasu arvata, et see mingi niisama värk on. Ühesõnaga- laupäev ei alanud kõige parema noodiga- olin endas päris pettunud, väike perfektsionist nagu ma olen. Aga mul ei olnud aega väga kaua norutada, vahetasin riided ja läksin jõusaali- vaja oli teha veel viimane, kogu keha trenn- tegin läbi kõik lihasgrupid, kergemad raskused, pikemad seeriad. Tunnike ja valmis. Samuti tegin veel bikiinides ja kingades viimast korda i-walki ja veerandpöördeid peegli ees läbi. Kuna laupäev oli nii tiheda graafikuga, peale trenni koju, toite valmistama ja asju pakkima siis väga kaua selle ebaõnnestunud eksami pärast ei norutanudki (mis muidugi ei tähenda, et ma seda üle ei elanud. Lihtsalt tuleb oma energia ja fookus järgmisele asjale suunata sest eelnevat nagunii enam muuta ei saa). Startisime Riia poole kell 16.00. Minuga koos reisisid veel Erki, Merili Jesaar (bikini kuni 160cm) ja meie meikar Liis Vahter kes oli nõus Riiga pika sõidu kaasa tegema ja hommikul 5 naist ilusaks tegema. Ok- kokkuvõttes jumestas vaid 4-ja sest üks avastas laupäeva õhtul kell 22.15 et ikkagi ei vaja jumestust… See on küll juba teine jut aga lühidalt lihtsalt- nii ikka ei ole kena käituda- huvitav kuidas võistleja suhtuks, kui olukord oleks vastupidi ja meikar oleks hoopis see, kes eelmisel õhtul kell 22 teatab, et meiki ikka ei saa… (!?) Ööbisime juba 2. aastat järjest Art Laine hotellis- 3 tärnine lihtne hotell, mis asub autoga 2 minuti kaugusel Studio 69-st ja saab 50-60€ ilusti öö mööda saata. Õhtul veel lakkisin küüsi, käisin pesemas, koorimine, kreemitamine raseerimine ja magama ära. Võistluspäev. Alustasime kell 6 hommikul grimmiga- plaan oli kella 10seks regamiseks mõlema kihiga ühelpool olla. Päev oli pikk ja tegelt oleks veel lava taga saanud 7x grimmida aga mulle meeldib seda hotellis kordades rohkem teha kui terve koondisega koos ühes ruumis olles. Tundub, et on veel asju, milles ma häbelik olen Grimm jäi seekord väga tume, tundub, et kõigil kes uue partii JanTanat kasutasid, tegime vaid 2 kihti ja olin peaagu, et must. Eelmine aasta olin sama tume 3-kihiga. Kokkuvõttes olin laval küll üks tumedamatest aga midagi katki sellest ei olnud. Isiklikult eelistan olla gramm tumedam kui heledam. Lätis võistlustega tuleb alati arvestada faktidga et ajakava on illustreeriva tähtsusega- kui ikka registreerimine nihkub juba hommikul 20-30 min edasi siis võib arvata, mis ülejäänud päevast saab Mõõdeti mind ka esialgu 2cm lühemaks aga kui palusin ikka kontrollida siis leiti mu cm-d üles Bikiinid ja kingad endiselt kedagi ei huvitanud- küsiti vaid 25€ ja anti number. Vsjo. Tagasi hotelli meikima. Kokkuvõttes oli ajakava terve päeva umbes tunniga maas ja lõpuks, viimaseks autasustamiseks (mis algas 22.00) suudeti isegi ajakavaga järjele saada. Võistlejaid oli seekord oluliselt rohkem ja minu hinnangul tase kõrgem (kuna oli peale lätlaste ka hulganiselt leedukaid, venelasi jms naaberrahvast). Õnneks olid ka lavatagused ruumid avaramad, nii et ruumi jätkus. Võtsime hotellist late check-outi’ ja jõudsime võistluspaika natukene peale kell 3-e. Viisin asjad lavataha ja võtsin koha sisse rõdul- mõtlesin kohe et seal taga ma küll oma järge oodata ei viitsi (lava aeg oli hinnaguliselt 18.20 ja selleni umbes 3h aega) vaid vaatan parem rõdult võistlust. Selleks hetkeks oli mul grimm peal, bikiinid seljas, jumestus tehtud, juuksed sirgendatud- ehk põhimõtteliselt pane vaid kingad jalga ja mine lavale. Mingit suuremat “trenni tegemis” ma ka enne lava ei harrasta. Nii ma siis istusin oma “moonakotiga” rõdul, vahepeal näksisin süüa ja vaatasin teisi tublisid inimesi. Muuhulgas oli laval ka uus kategooria Wellness Fitness- mis küll minu hinnangul väga heas väljapanekus ei olnud ning ei toonud seda kategooria olemust hästi esile… Lavale sain u 7 ajal. See mis täpselt laval toimub on alati isemoodi. Eelmisel päeval kuulutati FB välja et tulevad ka eelvoorud ja i-walke teevad vaid top 6 aga lõpuks kui võistluseks läks siis oli hoopis selline korraldus, et kõik tüdrukud toodi lavale kahte äärde (meid oli 13) ja siis kõik hakkasid ükshaaval i-walke tegema, ülejäänud seisid külgedel. Oli ka 1. Ja 2. väljakutse ja siis maha minek ja võistlusega korras. Ausalt ma polnud üldse enesekindel selle koha osas- olin küll esimese väljakutses, ehk kindel top 6 ja ise arvasin (hinnanguliselt), et tuleb top 3 aga mis värvi medal, ei oskanud ennustada… Ise ju ennast kõrvalt ei näe ja võrdluses teistega ja siis ongi keeruline ennuastada. Sest me kõik võime individuaalselt head olla aga kui inimesed kõrvuti pannakse, selgub tõde. No ja paneel on ka alati erinev, kes mida eelistab. Muud teha ei saa, kui endast vaid parim anda. Õnnestus aga oma tiitlit kaitsta (võistin ka eelmisel sügisel kuni 166cm kategooria Riias) ja õnnelikult kodupoole asuda. Mulle tundub, et nüüd on Riia võistlustega korras- mõlemalt (nii kevadiselt kui sügiseselt) 1. koht olemas ja edaspidi võiks külastada samal ajal toimuvaid põhjamaade võsitlusi… Natukene toitumisest ka. Ikka kuulen kuidas tüdrukud ei söö ja/või (!!!) joo 1-2 päeva enne lava- aru ma ei saa, miks seda tehakse. Või noh- tegelt saan küll aga siis tuleb juba vaadata oma ettevalmistust või offseasonit kriitilise pilguga. Kokkuvõttes ma arvan et mitte ükski koht või karikas pole sellist asja väärt. Töö tuleb pikalt enne võistlusi ära teha ja siis pole vaja lõpus lolli mängida. Vaatasin huvipärast endomondosse- selles aastas on olnud 112 päeva (kuni pühapäevani) ja mul on kirjas 150 erinevat treeningtundi. Sama lugu MyFitnessPali ja toitumisega. Mitte miski ei tule niisama ja ükski tulemus ei ole kellelegi "kingitud"... võti on järjepidev treening ja toitumine. Vastupidisel juhul tuleb omad järeldused teha. Päeva söögid: hommikuks pudru veega (70g täistera kaerahelvestest), peale 1 terve banaan ja vaba käega vedelat mett. Sõin selle ära umbes kell 8.00 Kella 11 ajal hakkas jälle kõht tühjaks minema- siis on mu tavaline vahepeala aeg- keha ju ei tea et võistlus on Võistluspäevaks oli mul planeeritud jooksvalt söömiseks 10 riisigaletti (iga üks 40cal) ja 100g (kuivainena) keedetud basmatiriisi+ pudeliga mett. Kõik kõrge süsivesikusisaldusega ja vähemahukad toidud. Rasval ja valgul ei ole võistluspäeval tavapärast osakaalu (vähemalt mitte enne lava). Katsusin iga tunni tagant natukene ampsata- et oleks energiat ja kõht ei koriseks. Vahele natuke ka vett ja musta kohvi. Veega läks seekord küll natukene halvasti- lihtsalt juhuse tõttu ei sattundu seda haardeulatussse väga ja nii oligi suht varakult peavalu platsis (mis tuleb mul tihti vedelikupuudusest). Ma ei teinud seda üldse sihilikult (ehk siis ei vältinud vett) ja järgmine ndl vahetus olen kindlasti targem- pakin pudeli v shakeri kaasa, et vesi oleks kindlasti koguaeg haardeulatuses. Õnneks oli mul kaasas terve kotiäis ravimeid (koos niitide nõelade jms tarvilikuga) – korralik ettevalmistus nagu ikka Aga juhuse tahtel võtsin kogemata vale tableti ja siis juurdlesin veel mitu tundi, miks valuvaigisti seekord üldse ei mõju. Kui lõpuks läksin uut doosi võtma sain aru, et see mis esimesena sisse läks, polnud üldse õige asi oehh- naljakas-kurb lugu. Nii ma siis vaevlesin enamuse päevast hoopis peavalu küüsis. Peale laval käimist sõin ka ühe valgu batooni (Carb Killa, mis on mu lemmik)- see on kohvi kõrvale magustoiduks. Kõik suurem söömine jääb aga peale autasustamist- vaja ju veel pildi peal lameda kõhuga olla Kui autasustamine oli möödas tegime paar klõpsu, pakkisime kiirelt asjad autosse (kell oli siis juba u 23 või natuke peale) ja alustasime teed koju. Autos ootas mind valmis tehtud karbitäis- 100g keedetud tatart (kuivainena) 400g köögivilja, 100g veise hakkliha ja kookospiima. Unustasin sinna aga piisavalt soola lisada ja siis kui lõpuks sööma hakkasin siis ei maitsenudki kahjuks nii hästi kui olin nädalate kaupa oodanud Lõpu aitaski Erki ära süüa… Koduteel sõin veel ära 2 õuna, Talleggi chicken snackid, 1 piimakohv, 1 valgubatoon ja…. McDonaldsi Daimi McFlurry (jäätis). See on minu ja Erki traditsioon- tähistame alati (häid!) tulemusi sellega. Õnneks on McDonaldsit igalpool, oled sa siis Eesti, Lätis, Soomes või Poolas. Üldiselt ma ei poolda üldse mingit võistlusjärgset kräpi suuremas koguses sisse ajamist, eriti kui oled eelnevalt olnud väga piiraval dieedil- Su keha tahab sellel hetkel hoopis midagi muud- päris sööki ja mikrotoitaineid. Veel vähem mõistan ma mingit toiduga “tähistamist” kui tulemust pole ja on plaan edaspidigi võistelda… aga see on pelgalt minu arvamus Aga see väike jäätis on meil alati omal kohal ja leppisime kokku, et kui tuleb kuldne medal siis ka seekord. (Laval seistes, kui 2. koht välja hõigati siis kuulsin saalist kuidas Erki hüüdis, et kohe saab jäätist ). Trackisin seekord kogu võistluspäeva menüü MyFitnessPali sisse ka ja panen pildid juurde- siis saate aimu- valk ja rasv kokkuvõttes tavapärasel tasemel- süsivesikud laes. Tavapärase 1800 cal asemele siis umbes 3000 kalorit. Koju jõudsime umbes pool 4 öösel, pakkisin kiirelt veel asjad lahti, panin pesumasina pesema, pesin bikiinid, kingad ja iseennast grimmist/meigist, kreemitasin ja pugesin magama. Mõnus oli hommikul, peale “kosutavat” 3,5h ärgata- vähemalt olid toad korras. Preppisin kiirelt söögid päevaks- lõuna ja vahepalad, pakkisin trennikoti ja tegin hommikusöögi ja tööle. Viimane “tähistamine” seisnes veel selles, et 1 tumeda šokolaadi ruudu asemel lisasin pudru peale 2 Ehk tagasi tavapärase menüü ja rutiini juures. Katsun tööpäeva vastu pidada, ja siis jõusaali. Täna veel saan trenni osas allahindlust, teen kerge tunniajase trenni peale tööd ja eraldi kardiot ei tee. Homsest aga ka treeningkoormus võistluseelsel tasemel. Uued võistlused juba ju laupäeval #5days out ja Euroopakadki juba järgmisel(!!!) nädalal. Ja kaal- see oli selle süsivesikute orgia peale tõusnud 500g. Arvestades, et und vaid alla 4h ka siis ausaltöeldes, ootasin oluliselt suuremat numbrit. Kokkuvõttes oli see kaloraazi tõstmine ainevahetusele ilmselt hoopis kasuks ja mis peamine, enamuses ju ka normaalsest toidust mitte sõõrikutest. Laupäeval juba Eestikad, olen elevuses, jalg on soe ja ootan väga, õnneks seekord kõik käe ja jala juures ka, ei pea kuskile reisima. Aitähh kõigile kaasa elamast- igasugune toetus tähendab mulle palju- kahjuks lihtsalt ei jõua kõigile personaalselt vastata. Kui kellelgi on veel küsimusi võistluspäeva, varustuse, toitude vms suhtes siis ikka küsige- vastan heameelega

Hooaja algus kullakarva Kohe kui aega saan siis kirjutan ka pikemalt eilsetest emotsioonidest- aitähh juba kõigile õnniteljatele, igasugune toetus tähendab mulle nii nii palju! Aga esialgu jagan hoopis ühte linki- tutvume erinevate fitnessi aladega :) http://sport.delfi.ee/news/liikumine/rahvasport/video-fitnessi-sportlased-ja-spordialad?id=77948084

ma küll muudan maitseid ja kooslusi jooksvalt palju aga mida aeg edasi siis kombineeritavad komponendid külmkapis ja menüüs on samad. Lihtsalt saab erinevalt neid kokku panna. Külmkapp on ka viimase aasta jooksul kuidagi klaarimaks jäänud- vähem erinevaid asju. Ja tõesti, mis kõige olulisem et ei peaks midagi sisse vägistama- olen arvamusel et õige ongi leida just need endale meeldivad kooslused üles ja mis siis viga kurta

masters super äge pilt!

Ei tea mis seal nässu läks et nii pikaks üritus kujunes... Igaljuhul palju õnne kahe uue medali puhul!!!

Pole siia ammu endast jälle märku andnud- kes mind instagramis jälgivad on ilmselt rohkem kursis, et mis ja kuidas aga võtame siis jälle üle pika aja edusammud kokku Aeg läheb koguaeg nii kiirelt ja alles nagu algas aasta (!) ja algas ettevalmistus uueks võistlus-hooajaks, nüüd on kalendris 15. Aprill ees ja nädala pärast praegu olen juba Riias, hotellis ja ootan järgmisel hommikul algavat hooaja ava-lööki. Algselt ma tegelt ei plaaninud üldse Riiga minna, aga nüüd tundub, et seal on täitsa hea "jalg soojaks" teha. Mis puudutab soojaks tegemisse siis uskumatu kui palju vahele jäänud paar kuud (ilma poseerimiseta) mõjutada võivad! Esimesed korrad kontsadel oli küll selline tunne, nagu poleks seda kunsti kunagi vallanud. Missest, et ma ju kõnnin kontsadega 8h päevas, siis see poseerimine on ikka hoopis midagi muud. Õnneks hakkab see liikumine ja õige tunne vaikselt tagasi tulema ja umbes nädala jagu olengi alustanud kõiki oma jõusaali trenne kontsadega- hea teha tavapärase soojenduse asemel- keha saab soojaks küll Treeningud olen endiselt jaganud järgmiselt: Enne hommikusööki 30 minutit rahuliku kardiotreeningut (spinning) ja õhtul peale tööd 50 min lihastreeningut ja sinna otsa 30 minutit kardiotreeningut, natuke poseerimist ja kokku umbes 2h. 1 päeval nädalas jõusaalist puhkan, siis teen vaid hommikuse kardio. Siin- seal juba mitmed võistlejad paar nädalat võistelnud ja selline tunne on juba et tahaks ise kaa - samas hooaeg tuleb nagunii pikk (1,5 kuud) ja ei tahtnud seda veelgi pikemaks venitada- kuigi tuleb tunnistada- põhjamaade võistlused tundusid ahvatlevad küll. Kuidas siis vormiga on? Ilusti graafikus! Ma vist igas postituses korra ikka mainin ära, kui teistmoodi see ettevalmistus on olnud. Esiteks selles mõttes, et seekord keha reageerib erinevalt Teiselt kuna stardipositsioon oli erinev (rasva %) Kolmandalt- kuna mul on vahepeal tööalaselt amet muutunud, siis seekord on samal ajal ka tööalaselt nii palju uut ja teistmoodi sebimist, et kohati isegi läheb meelest, et võistlusettevalmistus on käimas. Väga palju on ka ringi sõitmist aga toidud pakin kaasa nagu igal hommikul ja kokkuvõttes pole vahet kas olen kontoris või sõidan teisele poole Eestit. Selline on üks tavapärane kaasa pakitud päev- vesi, lõuna ja erinevad vahepealsed snäksid. Aga see, et ettevalmistus läheb aegajalt meelest- ma ei pea silmas, et ma ei panustaks 100%- oh ei, lihtsalt kõik käib juba kuidagi autopiloodil. Puuduvad seekord ka need esimesed- "esimene poseerimise tund" "esimesed bikiinid" "esimest korda võistluseks asju pakkimas" jne jne. Kõik tuleb automaatselt ja möödaminnes. Inimesed juba ümberringi harjunud ka, et minuga peolauas arvestada ei saa jne jne ja keegi mingit nägu ei tee. Ehk siis (bikini)fitness ja võistlusettevalmistus on saanud elu normaalseks osaks Treeningute ümberkorraldamine on aga vormile väga hästi mõjunud- kaal hakkas väga ilusti liikuma ja eile oli jälle selle ettevalmistuse kõige madalam kaal ees- 55,3kg. Alustasin jaanuari alguses 60,6 pealt seega -5,3kg 3,5 kuuga- lihasmassi säästmise osas ilmselt väga mõistlik kaalulangetus tempo. Vahepeal oli küll selline tunne, et mitte kuskilt ei muutu ja ega silmnähtavaid muudatusi ei olegi iga päev/nädal näha siis nüüd lõpupoole on küll igat sadat grammi peeglist näha (või siis selle puudumust) Söömisest- süüa mulle meeldib Kaloraaz oli mul MyFitnessPalis juba ammu 1750 märgitud aga lasen siit-sealt ikka pidevalt üle (õunaviil, juurvilja natuke jne) ja nüüd mõtlesin et mis siis ikka ja märkisin sinna vana hea 1800cal tagasi (missest et ilmselt olen koguaeg u nii palju söönud). Seoses kaloraaziga- olengi natukene sellel hooajal ka "iseloomu kasvatanud" ja igat kurgiviilu alati ei kaalu- tuleb vaimsele tervisele pikemas plaanis kasuks. Vaatan ümberringi, et väga paljud tüdrukud ikka 1200-1400 cal kandis ja olen väga rõõmus oma 1800-ga. Täiesti tavaline kaloraaz ja kui peaks vaja olema, saab veel kärpida ka. Mis puudutab kõhu tühjust siis isegi Jaanuar-Veebruar olid kuidagi raskemad kuud, ilmselt oli see off-seasoni 2500cal liiga hästi meelest, nüüd aga vägagi harjunud ja kui just mingit rutiinivälist söömist või päevaplaani muudatust ei ole, saan oma päeva peale ilusti 5 toidukorda jagatud ja sellist asja ikka naljalt ei juhtu, et enne saavad kalorid otsa, kui päev. Mis puudutab aga neid madalaid kaloraaze siis väga soovitan kõikidele võsitlejatele tagurpidi-dieedile mõelda, vastasel juhul on kõik kaotatud kilod (kahekordse lisaga) väga kiired tagasi tulema. Ise mõtlen- et ega see söök ja maiustused maailmast otsa saa, et need peale võistluste lõppu, esimese 5 päevaga kõik kohe ära sööma peab. Kõige rohkem unistan hetkel muhu leivast, võist ja suurest portsust tatrast. Esimest kaht eile mahutasin natukene menüüsse, mida aga päevad edasi, võstlustele lähemal, seda vähematest komponentidest koosnevat toitu süüa proovin. Tatra karbi teen aga juba Riiga kaasa- hea koduteel autos nosida Toitude valikute osas olen aga seekord natukene tagasihoidlikum, eelmine kord nägin hästi, et lõppjärgus ei tasu katsetada, igasugused uued tooted menüüs (isegi kui mahuvad makrotesse sisse) võivad kehale ettearvamatult mõjuda- seega, viimased paar nädalat või kahe võistluse vahel- pigem mitte. Kõht armastab mul kaerahelbeid ja tihti peale trenni putru teengi, selle pealt on alati hea mõnus magama minna ja ei teki mingit rasket tunnet. Hommikuti ka puder ja vahele omlett- minu nö kindlad valikud. No ja Fasti puddingust vahepalades ma ikka üle ei saa- täielik lemmik valgu toode üldse! Vahepeal olen ka õpikud välja otsinud ja koolitustel õpetatud materjali üle korranud- järgmine nädal ka kutseeksam tulemas. Kes teeb see jõuab Eelmine nädal kutsuti mind Jüri Gümnaasiumisse rääkima tervislikust toidust, jõutreeningust ja tuleviku planeerimisest- see oli minu esimene (väga positiivne) kogemus midagi sellist teha- igaljuhul jättis see tunniajane esinemine väga mõnusa energia-laengu. Natukene notsalgiline ka, sest just Jüri kooli küljes olevast jõusaalist sai minu teekond alguse Mõned pildid ka meie pere söökidest- üldjoontes sama toit aga kogused erinevad- Kes rohkem sv, kes vähem, kellel suurem kaloraaz, kellel madalam. Täna värvisime ikka mune ka - kulturistide lemmik püha Munakoksimine läks päris kirglikuks aga lõpuks ikkagi kõige pisem võitis. Keedumunad lähevad aga hästi kaubaks- esimesed poetasin koos suitsuforelliga salatisse. Eks paistab kas jõuan veel enne Riiat midagi kokku võtta, aga peale võistlust ilmselt ikka on millest muljetada Meenutusi eelmisest hooajast Studio 69-st

viimased 10 päeva- valmistumine käib täies hoos

Ajakava on selline et 10-11 on regamine (Studios kohapeal) ja 13.00 algab võstlus, tavaliselt on regamise ajal seinale kategooriate järjestus kleebitud, aga erinevate plokkide kellasid pole välja toodud. Olemas pead olema 13-21-22 eeldavatasti.

Agne hõbe!

Ilus algus palju õnne!

Algas Aprill ja tahaks oma ettevalmistustest edasi kirjutada aga tundub kuidagi kohatu juba Andy, kas see oli Sinu õpilane, tüdruk sõbranna, keda kohendati? See karjumine tundub juba väga isiklikuks minevat. Või on asi mingis vanas Sinu enda tulemuses? Üks grupp avaldab arvamust siis on heitimine ja teine grupp avaldab arvamust siis on arutlemine? Võibolla oligi see 2. või 3. kohtuniku kommentaar mõeldud treenerile- et siis võtaksid ennast ka need treenerid kokku kes juhendavad valesti ja nagu eelpool mainitud- vahest mõistlejad teavad väga hästi, kuidas on õige aga ikka poseerivad nii nagu mugavam, parem, visuaalselt nende arvates kenam on. Sellist isetegevust ei saa ju lubada. Ja kui pole raha, et teivast osta, siis ei saagi ju teivashüppega tegeleda. Peaks ju olema nii, et kui korraliku treenerit ei ole siis pingutad 2x nii palju, et iseseisvalt kõik selgeks saada. Kokkuvõttes on Liidu huvi on siiski see, et kõik kes Eestist väljapoole võistlema lähevad (keda on VÄGA palju) oskaksid välisvõistlustele jõudes reeglitepäraselt poseerida.

Ostujõud on erinev, olen sellega tõesti nõus Esta, aga selle taha ei tasu küll tänapäeval pugeda, et (eriti noorem generatsioon) midagi internetist üles ei leia Seda pükste lugu oskab vast keegi teine paremini kommenteerida, sest ma ise seal juures ei olnud aga ma ikkagi mõtlen, et reeglid on reeglid ja kehtivad ühtlaselt. Kuidas pärast selgitada teistele võistlejatele, et miks nemad pidid määruste kohase lavariietuse hankima?