Helena Mang

Head uut, 2018. aastat! On 1. jaanuari õhtu, olen just lõpetanud järgmiseks 2 päevaks lõunasöökide "preppimise" ja tundub kuidagi sobilik avada uus aasta uue blogi sissekandega. Seljataha jääb 2-nädala pikkune pühade-pidude pillerkaar ja ausaltöeldes on täitsa mõnus homsest alates oma armastatud rutiini tagasi sukelduda- töö, trenn, toidud jne- kõik nii nagu mulle meeldib. Pärast MM tulekult puhkasin trennidest nädala ja siis asusin tagasi jõusaali- esialgu hoian ennast tagasi ja käin vaid 4 korda nädalas- minu jaoks on see tõesti "vaid" ja täitsa harjumatu on kohe 3 vaba päeva omada. Küll aga üritan endale aru anda, et kohe ei saa samalt tasemelt jätkata ja vahepeal on vaja 0 punkti tagasi jõuda, et sealt uuesti progresseeruda. Trennid on mul jagatud 2 erinevaks päevaks vastavalt sellele, mida mul oma hinnangul järgmiseks võistlushooajaks arendada on vaja: 1. Tuhar ja reie tagaosa (ja mõni harjutust teistele jalalihastele) 2. Õlg (ja mõni harjutus ülejäänud ülakeha lihastele- selg, käed jne) Iga trenni lõppu teen 1-2 harjutust kõhulihaseid- see on vist ka mu ainukene "uusaasta lubadus" - neid mitte ära unustada Kindlaid harjutusi ma endale ette pole kirjutanud, küll on aga mingid omad lemmikud ja baasharjutused, milleta kuidagi ei saa... aga üldiselt jätan endale harjutuste osas suhteliselt vabad käed. Praegusel ajal, kui jõusaalid puupüsti rahvast täis, on selline vabadus väga hea- ei pea kuskil järjekorras seisma. Huvitav on see, et seekord viskas jõusaali juba jõulude ja aastavahetuse vahel täis- mulle tundub, et inimesed alustasid seekord juba oma uusaastalubaduste, uue elu jms-ga peale jõule. Positiivne Raskuste osas katsun vaikselt jälle üles liikuda ja hoian seeriad pigem lühikesed, küll on aga mingid harjutused (näiteks õlale hantlitega lendamine) kus sihilikult väga raskeks ei lähegi. Möödas on need ajad, kus on oluline number hantli peal- üritan ikkagi rõhku panna treeningu kvaliteedile. Mis puudutab veel vaheldust siis olen väga palju mööda teisi saale hiilima hakanud- eriti meeldib mulle Sikupilli HC Gym ja Ülemiste Myfitness- vahelduseks on nii värskendav teistes saalides trenni teha- tunne hoopis teine. Boonuseks erinevad trenažöörid, mida Spartas pole. Näiteks Sikupilli HCGymis on väga head jala ja tuhara masinad- soovitan sinna sattuda! 1x pilet on ka väga mõistliku hinnaga, olenevalt ajast kas 2,5€ või 3€. Mis siis edasi? Mida toob 2018? Olen juba varem ka mõista andnud, et juba mõnd aega tagasi sai otsustatud, et 2018. aasta kevade ma puhkan- olen võsitelnud järjest 3 hooaega ja nüüd vajab keha pikemat puhkust. Sama tulemuse saavutamiseks oli iga ettevalmistus aina rohkem pingutada- keha ei ole rumal ja võitleb vastu- ega see lavakaal ja madal rasva% ei ole talle just mingi meelis tasakaalupunkt. Tahan järgmine kord lavale tulles ikkagi näitada arengut ja aega maha võtmata see võimalik ei oleks. Nüüd saan rahulikult oma kaloraazi tõsta ja tugevamaid trenne nautida- see juures loodetavasti ka lihasmassi kasvatada- peamiselt siis tuharas ja õlgades Olen nüüd ju ka IFBB Elite Pro ridades- mis annab veelgi põhjust pingutamiseks. Vaatasin juba ka võistluskalendrit- enam ei tundu need võistlused nii kaugel ka- hetkel tundub, et esimene on 16. septembril Austrias ja sealt tulevad nad järjest 1,5 kuu jooksul. Millistele täpselt lähen alles mõtlen aga igaljuhul on Septembris vaja olla tippvormis- siis toimuvad ka esmakordselt PRO divisionis Maaimameistrivõistlused! Minult on palju uuritud et mis asi see Elite Pro liiga on või mis osas see erineb sellest, kus eelnevalt võistlesin (amatööride liigast) või nö "vanast" IFBB PRO liigast. IFBB Pro liiga vs Elite Pro Elite Pro nägi ilmavalgust alles 2017 a septembris. Eelnevalt oli üks ja ainus, IFBB Pro Liiga, mida juhtisid ühiselt nii NPC (USA) kui ka IFBB Amateur. Pro-kaarti oli võimalik lunastada (peamiselt) overall võiduga mõnel märgitud võistlusel- enemasti USA kohalikud võistlused ja mõningad rahvusvahelised sekka. Sellest tulenevalt on ka suurem osa võistlejatest IFBB Pro liigas ameeriklased. Pro liigat peetakse suuresti meelelahutuseks ja äriks ja spordi või reeglitega seal üleliia palju tegemist ei ole. Sellest tulenevalt on tihti saanud kriitika osaliseks kohtunike hindamine ja võistluste tulemused. Tüli sai alguse spetembris kui toimus Olympiaga koos esmaskordselt ka Amateur Olympia Las Vegas. Olen aru saanud, et seal olid hindamas NPC kohtunikud, kellel ei ole IFBB Amateur standarditele vastavaid kohtunike kvalifikatsioone ja IFBB kohtunikud ei olnud nõus nendega koos paneelis hindama. Kuna IFBB Amateur liigas rõhutakse väga palju läbipastvale spordile, reeglitele, kohtunike kvalifikatsioonidele siis ei saanud jätta sellele reageerimata- kokkuvõttes otsustas IFBB Amateur, et loob oma PRO-liiga- Elite Pro, kuhu tema amatöörsportlased edasi liikuda saaksid. Kiirelt töödati välja ka tingimused- kuidas ja kes pro-kaarti taodelda saab. Vanad pro-kaardi omanikud said võimaluse aasta lõpuni otsustada, kus liigas edaspidi võistlema hakkavad. Kopeerin siia tingimused, mida täites on võimalik Elite-pro kaarti taodelda: IFBB ATHLETES ELIGIBLE FOR THE ELITE PRO CARD INTERNATIONAL REQUIREMENTS To be placed amongst the Top 15 in the Elite Ranking on the 1st October To be placed amongst the Top 15 in the Elite Ranking from 1st October till the 31st December (or the date of the last Elite Ranking event) To be placed amongst the Top 3 in the Overall in all the Elite Pro Qualifiers NATIONAL REQUIREMENTS IFBB ELITE PRO CARD can be granted to the following athletes in their national championships Bodybuilding OVERALL Classic Bodybuilding OVERALL Men’s Physique OVERALL Muscular Men’s Physique OVERALL Bikini-Fitness OVERALL Wellness OVERALL Women’s Physique OVERALL Women’s Bodyfitness OVERALL Women’s Fitness OVERALL https://eliteproifbb.com/join/ Mina sain võimaluse kaarti taodelda kuna lõpetasin aasta Elite Rankingu tabelis to 10-s. Samuti on õigus taodelda kaari Eesti Overall võitjal ehk Reedal. Sain pakkumise ka n-ö vanalt liigalt- et liituda nende ridadega. See sama kus on hetkel kirjas ka Egle-Eller Nabi. Nii et mingi hetk oli mul kaalukausil 2 pro-kaarti Küll aga otsustasin ikkagi Elite Pro kasuks. Miks? Mõned asjad mis minu puhul otsustavaks said: Väga palju võistlusi Euroopas, erinevalt vanast liigast, kus enamus toimub siiski teisel pool ookeanit (loe: kuhu reisimine on väga kallis). Võistlused toimuvad amatöörvõistlustega samas kohas/ajal, saab ikka koos kaasmaalastega võistlema sõita Korralikud auhinnarahad IFBB kvalifiatsiooniga kohtunikud ja reeglid. Reaalne võimalus ka mingi koht saada isegi juhul kui oled "ei keegi pisikesest Eestist" ja suurt toidulisandite firmat sponsorina või maailma tasemel eliit-treenerit lobitööd tegemas taga ei ole. Võistlus ise näeb praktiliselt identne välja amatööride võistlusega- kõige suuremaks erinevuseks ongi ilmselt see, et on üks avatud kategooria (pole vähemalt esialgu erinevaid pikkuseid) ja tasuda tuleb pro-kaardi eest aastamaks ja esialgu tundub et võistlustel eraldi tasu ei ole. Loodan, et suutsin enavähem arusaadavalt seda liigade asja selgitada. Üks asi veel- Pro divisioni liikudes kadus ära ka mul võimalus amatöörvõistlustel osaleda- sinna alla käivad ka kodumaised võistlused. Olles juba aga nii Eesti karikavõistluste kui ka meistrivõistluste võitja, olen sellega leppinud Igaljuhul on ees ootamas põnevad ajad Edukat uut aastat kõigile!

2018. aastast on sisse viidud hulganiselt uusi reegleid IFBB amatööride liigas- 1 rida on pildi pealt puudu jäänud- rahvusvahelise kohtuniku litsentsi omamiseks peab hindama aastas vähemalt 3 võistlust- mis on minumeelest väga hea uudis- alad on nii palju muutuses koguaeg et kui ainult 1x aastas Salmes istuda, ei pruugigi aru saada, mida või kuidas hindama peab. Enim puudutab muutused vist meie juunioreid ja mastereid- kus lisanduvad vanuse kategooriad. http://www.eastlabs.sk/europa/6130/ifbb-ohlasila-novinky-ktore-platia-pre-rok-2018

Eksole, nimetagu siis see juba spordiklubide või peasekretäri lemmikuteks aga mitte "aasta parimateks". Neid kategooriaid, kus tiitel läks õigustamatult valesse kohta, oli liiga palju, et sellest mitte rääkida. Piinlik!

Eilse Kulturismi ja Fitnessi Liidu piduliku galaga võib nüüd vist küll minu 2017. (bikiinifitnessi) aastale joone alla tõmmata. Värskelt kodus uhked tiitlid- parim bikiinifitnessis 2017 ja parim naissportlane 2017- vau vau vau- viimast auhinnda oli küll väga suur üllatus vastu võtta 2017. aastal tegin kaasa nii kevadise kui ka sügisese hooaja: kokku 10 võistlust: EM ja MM pronksmedalid, EKV ja EMV kuldmedalid, Diamond Cup Milano hõbe, Põhjamaade MV hõbe, Olympia Amateur pronks, Arndold Classic 5. ja Riia karikavõistluste kuld.... ainuke õnnetu vaid Ben Weider 7. koht kus võistlesin pikemas kategoorias ja jäin 2 punktiga esimesena finaali ukse taha. Samuti suutsin lõpetada ka rahvusvahelises arvestuses väga kõrgel kohal- nimelt kõikide pikkuste peale IFBB Elite Ranking tabelis auhinnalisel 8. kohal- kevadel kui see tabeli süsteem loodi, ei osanud küll unistada, et aasta lõpuni suudan konkurentsis püsida- aga võta näpust Blogis on aga väike ajaline nihe sees- viimati kirjutasin kui oli 6 päeva MM ärasõiduni, nii et kerime nüüd kiirelt tagasi ja alustame algusest: Ärasõit oli planeeritud reede hommikule- kogunesime lennujaamas juba 5 paiku hommikul. Võistlused ise toimusid Prantsusmaal aga lendasime läbi Saksamaa Hispaaniasse ja rentsisime sealt bussi ning liikusime viimased 150km mööda maad- kokkuvõttes võiks öelda, et need 12h läksid nagu "niuhti" (nii "niuhti" nagu ühed lendamised, ümberistumised ja ootamised üldse minna saavad) ja varsti olimegi Prantsusmaal, meeldivalt armsas linnakeses Biarriz. Reedeks oli planeeritud vaid registreerimine, mis möödus ka ilma igasuguste vahejuhtumisteta ja saimegi hotelli puhkama minna. Kahju, et alaliit ei saatnud omaltpoolt ühtegi delegaati MM-le, kui võistles 12 sportlast. MM-le, kust kokkuvõttes toodi 5 medalit.,. Kas see on normaalne olukord, võib igaüks ise otsustada.... Aasta üks suurimaid tiitlivõistluseid ja sportlastele ei tule mitte keegi kaasa appi, kes lava ees või lava taga aitaks... Kui ma ei eksi siis Soome oli lähetanud väiksemate sportlaste arvuga kaasa 4-5 ekstra inimest- kohtunikud, treenerid, mänedžer jms abistajad. Veits hirmutav tundus küll see mõte pikast reisist ja ühest bussist mis täis näljaseid ja väsinud fitness-naisi aga kokkuvõttes oli meil väga sõbralik ja kokkuhoidev tiim Planeerisin küll esialgu terve laupäevase päeva puhata, sest minu kategooria võistlus oli alles pühapäeval, aga kokkuvõttes oli mul varakult uni läinud ja istusin terve laupäeva võistluspaigas, haarasin hommikusöögilt toidu karbiga kaasa ja sain rahulikult kogu võsitluse ära vadaata. Esimest päeva jääb vist enim meenutama kohutavalt halb DJ- küll ei olnud vabakavade muusikat, või olid valed lood, või liiga vaikselt jne jne. Arida vaeseke pidi näiteks oma i-walki üle minuti laval ootama, kuna muusika lihtsalt puudus ja kui lõpuks tuli, oli see prantsuskeelne youtube reklaam... See oli nii halb et lõpuks lausa naljakas. Saal ja lava olid aga Salmele väga väga sarnased- mõnus kodune tunne tekkis! Kolm võsitlushotelli olid kõrvuti ja meie Ibis oli ülimalt väikeste tubadega, aga mis peamine, toad olid puhtad ja sellest täitsa piisab. Ka oli minu hinnangul toitlustus see aasta MM oluliselt parem kui eelmine sügis Poolas- mõeludud oli ka extra-delegaatidele ja kohtunikele, kes võibolla ei taha keedetud kana ja soolata riisi hommikust-õhtuni süüa. Võistlushommikul oli plaan ennast toas valmis sättida ja vahetult enne võistlust kasiinosse sõita. Eleri tegi mulle ühe ja suhteliselt paksu kihi grimmi ja ainukeseks kihiks see jäigi. Nagu kõik viimased korrad- hoolitsesin oma väimuse eest ise- meik ja juuksed ja võiski 12 ajal võistluspaika liikuda. Kokkuvõttes jõudsime kohale suht nibin-nabin, käisin wc-s ära (iga spotlane teab, kui oluline see on ), tegime grimmiparandused ja juba kutsutigi 166cm lava taha valmis. Seal oli eraldi tsoon selle jaoks ja sealt enam välja ei lastud. Haarasin oma peegli, vee ja kummilindi kaasa ja läksin. Kuna meid oli kategoorias 18 siis tehti kohe automaatselt pool-finaal- ehk siis kohe ka väljakutsed. Olin esimeses väljakutses ehk top5-s. Olin eelnevalt natukene tutvunud osalejate nimekirjaga ja teadsin, et vähemalt 2 pretendenti on kullale- Ukrainlane Tokareva ja Slovakk Timea. Ringid käisid kiirelt ja juba olidki 2 ringi laval tehtud ja jäime autasustamist ootama. Kuna eelmine aasta MM-l sain 5. koha siis kõik sealt ülese oleks olnud minu jaoks juba edasiminek- enda peas olin välja mõelnud, et eesmärgiks oleks top 6 ja unistasin medalist- nii et kui autasustamisele läksin ja Elerit laval nägin, karikas käes kus paistis medali pael välja rippumas teadsin, et kõik on korras ja eesmärgid täidetud (tihti kutsutakse just sama riigi delegaadid autasustama- nii saigi just Eleri mulle medali kaela riputada ). Suurt pidutsemist ja rõõmustamist ei olnudki- tõmbasin dopingu pileti ja mind kablutati otse sinna. Protseduur oli mul juba Eestist tuttav seega läks päris kiirelt, õnneks olin ka esimene bikiini kategooria keda autasustati seega, ei pidanud kellegi järel ootama. Lisaks uriiniproovile võeti ka vereproov, läbi grimmise käe oli see päri õõvastav Kokkuvõttes sain kiirelt tulema ja mingit pinget see protseduur minus üles ei kerinud- pole midagi varjata Läksime tagasi hotelli ja mõtlesime, et sööme tavapärasel õhtusöögil kõhu täis- see oli üks kuradima hea otsus, sest hiljem selgus, et välja reklaamitud "Elite Gala Dinner'il" midagi peale klaasi šampuse ei pakutudki Vot selline “dinner” siis! Pildike meie hotelli õhtusöögist: Õhtul kui kõhud täis, vahetasime dressid kleitide vastu ja läksime IFBB korraldatud Gala Dinnerile Seal autasustati aasta koguarvestuses top 10 bodyfitnessis ja top 10 bikiinifitnessis. Tagasi reisisime terve esmaspäevase päeva ja jõudsime Tallinna lennujaama tugevalt peale keskkööd ehk põhimõtteliselt juba teisipäeval. Vastas oli meil terve tervituskomitee- aitähh Ott organiseerimast ja Ergole tulemast- väga armas traditsioon mis leidis ära märkimist ka ifbb.com lehel: https://www.ifbb.com/estonian-team-warm-welcome-after-w orld-championships/ Esimese asjana ootas mind kodus keefir ja Muhu leib, nõnda me siis istusime, kell pool 2 öösel laua ääres ja sõime koos Erkiga võiga leiba ja jõime keefiri Pikalt puhata ei saanudki sest teisipäeval kell 12.00 oli juba Hiltonis EOK korraldatud vastuvõtt II poolaasta medalistidele- Ehk siis saime praktiliselt otse lennukist vastuvõtule minna. Ülejäänud nädal (nii palju kui seda alles oli) möödus töö ja puhkamise rütmis- trennist olen nüüd nädala puhanud ja plaanin homme, esmaspäeval, uuesti vaikselt alustada. Nagu aga juba alguses mainisin, toimus eile Rakveres pidulik aasta lõpetamine- kus EKFL autasustas aasta parimaid. Olen väga liigutatud sellisest tunnustusest ja õnneks enamus tiitleid läks sinna, kuhu olekski pidanud minema, küll aga jäid mõningate nominatsioonide (ja nende puudumiste puhul) õhku küsimused- et kuidas nii saab? Inimesed on aasta läbi pingutanud ja kokkuvõttes jagatakse "aasta parimate" tiitleid nii nagu jumal juhatab? Kurb, et ei ole normaalset tulemustel baseeruvat süsteemi vaid korraldakse mingisugune "missvõistlus" kus liikmesklubid saavad oma suva järgi üles seatud nominentide vahel hääletada- kes nende arvates parimad olid. Sellises kohas ei tohiks arvamisteks ruumi olla ja mul on siiralt kahju, et erinevatel põhjustel M. Morozovi peetav tabel "ära kadus". Parim klubi hc gym- kas keegi seletaks kuidas? Mitte, et mul midagi HC Gymi vastu oleks aga kui EMV võitis Sparta ja aasta parim mees- ja naissportlane tulevad just Spartast? Parim laste fitnessis? Parim treener? Parim Master naistes? Parim kohtunik? Parim naine fitnessis? Näiteks: meil on 2 võistlejat ja mõlemad toovad MM-lt pronksi ja kohalikel EMV võistlevad nad omavahel- kumb peaks saama "aatsta parima" tiitli? See kes Eestis võitis- oleks ju loogiline? aga ei... Mulle Endla isiklikult väga meeldib ja mul ei ole Tema kui inimese vastu midagi- asboluutselt vastupidi. Nagu ka teiste inimeste vastu, kes siinkohal ennast puudutatuna võivad tulla. Küll aga on mul väga vastukarva tekkinud olukord, kus segadus alaliidus ja juhatuse pealiskaudne suhtumine on tekitanud lausa piinliku olukorra- sellises kohas ei tohiks küsimus olla meeldimimstes/mitte meeldimistes.... Oleks siis neid küsimusi üks aga seal oli päris mitu asja mis minus küll küsimusi tekitas. Peaks võrdlema ikka EM ja MM tulemusi, lisaks EKV ja EMV tulemused, sinna juurde veel rahvusvahelised IFBB üritused ja alles lõpus tulevad väiksema tähtsusega tiitlid.... Sellises kohas ei tohiks olla kaheti mõistmist või "valimist" - peaks olema kalkuleeritud tulemus. Samuti on naljakas, et senini ei ole mingisugust liidupoolset pöördumist EMV tulemuste, protokolli ja korralduse osas- sealgi oli ju päris palju vigu.... Aga noh, kuuldavasti on EKFL "klubide liit" ja sportlane on täiesti asjasse mittepuutuv tegelane- ei tea mida see liit ilma harrastajte-sportalsteta küll teeks? Aga see on vaid minu arvamus.... Aasta parim nais- ja meessportlane Siinkohal saan aga selle blogi ilmselt "sulgeda" sest olen kahekordselt välja teeninud IFBB Elite Pro kaardi- olen edastanud ka oma taotluse IFBB-le ning kohe kui see kinnitatakse, liigun edasi järgmisesse, pro-liigasse. Sellest aga juba siis, kui aeg küps! Seniks aga soovin kõigile mõnusat aasta lõppu ja edukat uut aastat- edu uute sihtide seadmisel ja saavutamisel! Helena

ja Overall kus Andral võimalus osaleda oli

Diamond Cup Milano- hõbemedal Siia on nüüd päris pikk vahe sisse jäänud.... Hooajal on mul olnud kombeks peale igat võistlust ikka üks sissekanne teha, nõnda siis seekordki. Peamiselt kuna muul ajal midagi põnevat ei toimugi- sest ega midagi uut ma ju vahepeal ei leiuta- käin ikka trennis ja toitun nagu üks (tõsiselt võetav ) fitness-sportlane toituma peab- mööda joont ja ei midagi "põnevat"... Võistlus-nädalavahetused on aga natukenegi emotsioonide ja südmuste rikkamad! Kuigi algselt kui hooaja võsitluseid planeerisin, ei olnud peale Eestikaid ja enne MM plaanis võistelda... Olin valinud võistlused kus on minu pikkuse kategooria (-166cm) ja jagatakse ka Elite Rankingu tabeli punkte. Milano Diamond Cup, mis toimus möödunud nädalavahetusel, ei olnud algsete kirjade järgi kumbki. Suur oli aga mu üllatus, kui üks hetk avastasin, et on nii minu pikkus kui ka elite rankigu punktid antud võistluse juurde tekkinud. Ilmselt oli võistluse vastu esialgu väike huvi ja üritati atraktiivsemaks muuta- no ja õnnestus Õnneks leidsin ka võimaluse ja sain võistlema minna. Aegajalt olen siin ka kulutuste poolt puudutanud- üks selline võistlus-nädalavahetus euroopas on ala 800-1000€- nii et see rahusvaheline võistlemine kaugeltki odav lõbu ei ole... (lend u 300, hotell min 2 ööd 250, registreerimistasu 200, grimm 100, maapealne transport...ja tulebki kenakene summa kokku). Väljalend oli juba reede hommikul 5.50 ja jõudsin Milanosse läbi Riia umbes 12 ajal kohale. Google maps on õnneks tänapäeval juba nii abivalmis, et arvutab kogu teekonna ette ja juhtab kohale- 1,5h lennujaamast hotelli sujus rongi ja metrooga ilma igasuguste vahejuhtumiteta. Lendasin täitsa üksi ja raha kokkuhoiu mõttes esimest korda vaid käsipagasiga- ütleme nii, et pakkimisega just kaua vaeva ei pidanud nägema- suurt palju ju kaasa ei mahtunud Niisama nädalavahetust veeta käsipagasiga ei ole mingi küsimus aga võsitlemisega kaasnevat nodi on üksjagu... Dressid selga, bikiinid, kingad, kõik kosmeetika ja toit kohvrisse ja oligi kõik viimse millimeetrini täis. Siis tuli meelde- et ahaa selline pisiasi nagu vahetusriideid oleks ju ka vaja kohvrisse pakkida Kõige suurem mure käsipagasiga lennates ongi just vedelikud- nõnda jäidki näiteks juukselakk ja meigieemaldaja seekord koju, lihtsalt ei olnud pisikesi pudeleid käepärast võtta ja poleks enam mahtunud ka- otsin siis kohapealt uued. Toiduga tegin ka nii et kogu päeva toit läks praktiliselt kokku pressituna 1 karpi ja mõned näksid juurde- sõin siis jaokaupa karbist. Samuti plaaneerisin õhtusse 2x putru süüa, sest helbed ise mingigrip kotis palju ruumi ei võta. Kotti lisan juba ka soola ja kaneeli ja kookoshelbed nii et hiljem vaja vaid kuum vesi peale kallata. Kuna olin juba reede keskpäevast kohal sain ilusti ülejäänud aja jalad seinal puhata. Peale varast äratust ja 2 lennureisi muud tegelt ei tahagi teha. Kahjuks ei mahtunud käsipagasisse mu tavapärane reisi-apteek (mis on üksjagu mahukas) ja nii kannatasin reedel päris mitu head tundi tugeva peavalu käes. Mingi hetk sain aru, et niisama see üle ei lähe ja hakkasin kaasvõistlejatelt uurima- kellel miskit kaasas on- siinkohal tahaks Reeta ja Andrat tänada kes mõlemad mind aitasid Registreerimine, grimm, võistlus ise ja majutus toimus kõik ühe katuse all- see oli küll mugav. Sai ilusti oma toas puhata ja plätudes/hommikumantlis viimasel hetkel liftiga alla korrusele võistlema sõita. Kuna mul kedagi kaasas polnud siis kasutasin seekord jälle spray-päevituse teenust. Lava taga oli kahjuks vaid Pro Tan kohal- see kuivab kauem (niiii külm!) ja pärast tuleb suht keeruliselt maha ning sügeleb- kui saaks valida eelistaks iga kell Jan Tana sprayd. Kokkuvõttes hea et üldse midagi oli sest enda grimmimisega veel küll riskida ei julgeks (kuigi tean, et osad eriti osavad saavad ka sellega hakkama). Next level Võistlus ise oli nagu Riga Pearl vol 2- venis ja venis. Pidi algselt algama kell 10.00 aga algas vist tund hiljem- minu kategooria oli ajakava punkt nr 90. kokku 117. punktis ehk päris lõpus. Lõpuks saime vist lavale kuskil 21. ajal. Naljakas mõelda et mul läks hommikul uni ära 7.30 ja siis hakkasin juba vaikselt putru sööma ja meikima. Ütleme nii, et kiireks ei läinud Vahepeal sai juba isegi söök otsa ja olin sunnitud oma järgmiseks hommikuks kaasa võetud pudru(helbed) ära sööma- sest see päev ei tahtnudki otsa saada ja viimane asi mida ma tahan on tühja kõhu ja energiavaeguses lavale minna. Suutsin vahepeal toas isegi täitsa magama jääda nii et kõhu peal olnud (soe) käsi sulatas grimmi sisse augu. Ups! Parandati küll ära ja esialgu tundus ok aga nüüd olen vaadanud piltidelt et see auk ikka paistis veits läbi. Nunuh- mis teha, ikka juhtub Seekord toimus poolfinaal (11 naist) ja finaal (top 6). Olin esimeses väljakutses ja lõpuks lõpetasin hõbemedaliga. Teadsin Milanosse lennates, et hõbe on maksimum mida sealt võtta on (sest kohal oli ka 3x juuniorite maailmameister, kes juhuslikult pole see hooaeg 166cm kategoorias mitte ühtegi muud medalit võtnud kui vaid kuldseid) siis olin üli-üli rahul ja õnnelik, et just selle maksimumi ka realiseerisin. Mis peamine, hea oli peale 4 nädala pikkust pausi jälle lavale saada, nö soojendus enne MM teha. Sain ära katsetada oma uued punased bikiinid ja i-walki lihvida. Tulin seekord lavalt maha sellise tundega, et poleks midagi muutnud ja kõik sujus enda hinnangul hästi- mida muud tahta! Pildid on seekord suht kehvad kuna hotellis oli väga kehv valgus- pime ja kollane. Aga noh, parem kui mittemidagi... Kuna õhtu oli juba päris hiline (u 22.30) kui tuppa jõudsin siis kaasa võetud kleit ja kontsad jäidki kohvrisse (nende jaoks ikka ruumi oli :D) - tellisin kiirelt tuppa õhtusöögi ja jäin tubaseks. Ausaltöeldes peale pikka ja väsitavat võistluspäeva pole midagi paremat kui ennast puhtaks küürida ja mõnusate jahedate linade vahele keerata ja head paremat endale lubada. Seekord koosnes õhtusöök peaasjalikult vaid valgust ja rasvast, erilist süsivesikute orgiat võistlusele ei järgnenud. Päev otsa olin juba ju süsivesikute peal tiksunud ka (2 putru, riisigaletid, kuivatatud banaan ja rosinad jne). Tellisin mozzarella-salati ja suitsulõhe salati (mis kohale jõudes oli küll rohekm 0,5kg kala ja 2 rohelist lehte :D) Aga ega ma ei kurtnud! Hommikul ma ju kaua magada ei oska- olin juba 6.30 jõusaalis kardiot tegemas ja peale seda tegin hommikusöögi lauas "südame kõvaks" (3/4 valikust olid koogid, saiad, pannkoogid) ... silmas pidades oma järgmisi (kõige tähtsamaid eesmärke) sukeldusin koheselt tagasi oma rutiini ja trackimise lihtsustamiseks valisin "igavad" keedumunad ja värske salati. Ütleme nii, et tasus tagasihoidlik olla- jõudsin koju tagasi pühapäeva õhtul ning täna, esmaspäeval, ärkasin kilo kergemana kui minnes- mida veel tahta kui käia nädalavahetusel Milanos võistlemas- noppida hõbemedal ja jõuda koju tagasi, paremas vormis kui minnes- seda kõike 6 päeva enne MM Täna tegin kergelt alakeha läbi, homme ülakeha, kolmapäeval puhkan, neljapäeval kogu keha ja reede hommikul ongi juba jälle minek. Ausaltöeldes on tunne jälle nii hea, et jaksaks kauemgi dieeti pidada, kui nädala. Eks see medal mõjus jälle omamoodi motivatsioonisüstina. Kuigi olegm ausad- ega peale MM dieet läbi ei saa vaid algab tagurpidi dieet- viimane asi mida ma tahan on esimese 3 nädalaga "põrsastuda" ja siis ülejäänud pool aastat ennast max ebamugavalt tunda. Olen olnud viimasest 18 kuust ala 16 kalori defitsiidis mis tähendab, et pean väga hoolikalt planeerima, kuidas ja kui kiiresti oma kaloraaziga jälle üles liikuda. Ja see on üks offseasoni põhi eesmärkidest (keha kujundamise kõrval) -saada ainevahetus võimalikult hästi tööle, päevane kaloraaz ülese, ilma üleliigset rasva peale korjamata. Aga sellest juba nädala pärast... Praegu veel #6days out- reedel lend ja pühapäeval minu võistlus. Palju edu kogu koondisele kes kõik lõpusirgel- enam pole palju jäänud Milano oli edukas kõikidele Eesti bikinii fitnessi sportlastele- top6 kohad kõigil ja samuti terve medalite komplekt Siit näha finaali:

Ifbb FB lehel live kui kedagi huvitab. Hetkel ollakse umbes 20. Päevakorra punkti juures.

leidsin töötava lingi ka: http://live.tiesraides.lv/sportacentrs.tv/live/9?default_language=0

live jälle ei tööta jah?

Otile palju õnne, supper tulemus ja järjekindla töö vili!!!! Käisin isegi 2p telefon näpus ringi ja lõpuks jõudis Ott lavale just siis kui trennis olime Vaatasin isegi et fänne näideti koguaeg live eetris- tegid vist korralikult lärmi- Tubli töö, aitähh kõigile kes kohapeal võtsid vaevaks üksteist toetada, tundub et sattus mõnus ühtne tiim Rumeeniasse! Aitähh ka staar-reporteritele fitshopi storyt tegemast!

Mastersid (Jana Teder) laval, esimene voor... hea näide sellest, mis juhtub kui vesi, sool, kalorid jms välja võtta ja palavale lavale seista, pingeolukord veel kõigele lisaks. Hea kui ehamtusega pääseb... Janal oli aga elliminatsioon ära, number kadunud ja ootame tulemusi, kas saab top 15 - kat väga pikk!

Kohe näha, et blogimise eest mulle palka ei maksta- reageerimise aeg kuidagi pikaks jäänud Vabandan nende ees, kes on pidanud ootama mu järjekordset monoloogi... Nüüd juba nädal ja mõned päevad peale kui saan ennast Eesti Meistriks nimetada, uhke värk küll Sest üks suurimaid motivatsioone see sügishooaeg kaasa teha oligi just selle tiitli püüdmine- eelnevalt oli mul kodus ju "vaid"hõbe. Väga palju kriitikat on olnud EMV kohta- küll võistlejate tase kehv ja korraldus halb. Iseenesest- ega midagi valesti ei olegi öeldud- ei tea, et varem oleks juhtunud mitme kategooria puhul tulemuste arvutamisel vigu sisse, mille tulemusena valedele võistlejatele valed medalid kaela riputatakse... aga mis puudutab võistletae vorme- üldine keskmine nõrk tase ei anna üldistamiseks ka õigust- oli ka võistlejaid kes elu parimat vormi näitasid ja eelnevalt palju-palju pingutanud olid. Ühes teises teemas visati ka ninale, et nüüd iga teine saab hõisata "Eesti Meistri" tiitliga- tagumist otsa kommenteerima ei hakka (ma ei ole ka kohtunik) aga kullaga said näiteks bikiinis küll pärjatud need, kes selle väärilised ning ka rahvusvahelistel võistlustel finaalikohti saanud. Minu tulemuseks jäi -166cm kategooria kuld ja absoluutkategoorias lahutas mind võitjast 1 punkt. Täpselt nagu kevadel kui jäin Jekaterina Remetsa seljataha, siis nüüd oli au Reedale alla jääda. Kuigi, olgem ausad, läksin ikka absoluuti lootuses, seda võita, siis uhke on olla ka Eesti nr 2- pakkuda reaalset konkurentsi Eesti 3-kordsele absoluutvõitjale. Vau! Kohtunike töös ma ei kahtle (ei olegi selleks mingit õigust ega põhjust) ja jääb midagi järgmiseks sügiseks ka- tuleb lihtsalt enda kallal edasi töötada. Hommikune registreerimine venis mõnevõrra pikale, õnneks olin ise varakult kohal ja väga kaua seisma ei pidanud. Mõõdeti, vaadati kingad ja bikiinid üle ja sain oma võistleja kaardi kätte. Viimasel hetkel otsustasin veel, et lasen meigi-soengu eest kellelgi teisel hoolitseda ja Salmest edasi läksingi juba meiki. Seda kõike lihtsal põhjusel, et oleks 1 asi vähem mille pärast muretseda/vastutada. Otsustasin seekord Halo clip-inide kasuks (Decoris: https://www.decoris.ee/halo-juuksepikendused/) ja lasin Doris Karolal (https://www.instagram.com/muadoriskarola/) neisse teha lokid- lõpptulemusega jäin väga rahule- hele huul ja kerge lokk on ikka minu teema küll- MM-il tuleb ilmselt sarnane look. Siin küll veel läige puudu aga annab aimu Tagasi Salmesse jõudsin, tegi Eleri mulle 2. grimmikihi ja jäin riietusruumi kuivama. Kokkuvõttes oli aega päris palju käes (sest üritus omajagu venis) ja rabistamiseks ei läinud kordagi. Sain isegi käia rõdul 2. blokki vaatamas. Mingil imelikul põhjusel olin seekord enne võistlust vist kõige rohkem närvis üldse, mis kunagi olnud olen- ju siis pingestas see kodune kultuurimaja õhkkond ja omad inimesed saalis kuidagi eriliselt Kuna kõik kategooriad olid lühikesed tehti kohe finaaliformaat- ei mingeid eelvoore. Kohe I-walik, veerandpöörded ja maha minek. Ja oligi autasustamine. Edasi jäin juba absoluuti ootama. Kui keegi veel ei tea siis abasoluutkategoorias pannakse kõrvuti kõikide bikiini pikkusekategooriate võitjad ja selgitatakse välja 1, absoluutne võita- sellel aastal (3x järjest) oli selleks Reet Reimets. Vasakult: Jane Tammearu, Reet Reimets, Mina, Mariliis Mia Topp, Regina Krukovskaja Seekord sattus kuidagi sinine rivi, Eesti MV kohaselt Seekord mulle tundus, et hoolimata sellest, et võistlejaid oli vähem, oli publikut rohkem. Mõnele oli pool kodulinna tulnud kaasa elama- supper äge. Igaljuhul tahan siinkohal ka tänada kõiki kes leidsid mahti kaasa elada, kas kohapealt või läbi ülekande, aitähh kõigile kes kirjutasid, õnne soovisid või koos pilti tahtsid teha- Peale meistrikaid oli tee juba tuttav- Uulitsa Tänavagurmee (https://www.uulits.ee). Taldrikul ootas mind väike üllatus- tuleb välja, et ka seal köögis on mul "fänne" Tellisin (nagu alati, kui on põhjust tähistada)- 2 kotleti ja peekoniga paksukese. Kõrvale gin tonic ja õhtu lõpetas McFlurry. Traditsioonid-traditsioonid. Vahepeal enne MM ma ühtegi võistlust teha ei plaani seega jääb EMV ja MM vahele lausa 5 nädalat. Esimese (eelmise) võitsin VÄGA vabalt, 0 kardiot ja oluliselt rohkem sööki, nädalavahetusel oli ka ühe kalli inimese sünnipäev ja lubasin endalse absoluutselt kõike, samuti sai üle 2 aasta korralikult napsi võetud #donttrythiathome Eile (pühapäeval) oli ikka korralik söögi-joogi pohmell ja täielik 0 päev, veeretasin kuidagi õhtusse ja läksin varakult magama. Täna juba inimese tunne tagasi, omad toidud, korralik trenn tehtud ja võib öelda, et järgmiseks 2 aastaks on alkoholi isu jälle läinud Edasi nüüd mööda joont- range distsipliin nii toidu kui trenniga, kardiot hakkan vaikselt lisama (vaatan kuidas kaal langeb). Hetkel keha nagu mõnus väike õhupall- vett täis Aga see peaks kaduma kiirelt. MM peaksid ka uued bikiinid tulema, millised... seda ei tea veel isegi November tuleb aga töine igas mõttes- stardime Prantsusmaale 1. detsembri! Lõppu video Salme glamuursest lavatagusest

Rannafitnessis oli veel 1 esimene koht- Stanislav Jagutkin -178 cm kategoorias Samuti Fitmodelis 2 medalit- kuld Irina Ivanova ja pronks- Julia Korõtõts- Palju õnne asjaosalistele

Otile lühikeses aga üliraskes katis 6. koht, palju õnne!

Treeneril puudub võimalus kedagi otseselt keelata... küll on aga korraldaval alaliidu poolt antud õigus/kohustus vastavale inimesele kes peaks kohapeal “filtriks” olema. Et kui juba etteheiteid teha siis pigem selles suunas. Ja ma ei räägi bikiinist mis on kõige n-ö mainstreem’im üldse- on teisi alasid kus nõutud oluliselt rohkem kuivust/lihasmassi.

Kõik olemas eraldi vahelehtedel, üleval äärel järjehoidjad

http://www.kulturism.ee/2017/10/29/eesti-meistrivoistlused-kulturismis-ja-fitnessis-tulemused/ Protokoll ja tulemused üleval. Terane pilk leiab veel erisusi sellest, mida kohapeal autasustati...

No niinonii 2 nädalat on möödas ja saab vähe rõõmsamate nootidega alustada- Põhjamaade Meistrivõistlused, -169cm- hõbemedal Põhjamaade meistrivõistlused toimuvad Rootsi väikelinnas- Alingsas. Arvasin, et tegemist on järjekordse depresiivse väikelinnaga aga võta näpust- nii armas ja lummav linnake! Reisi alustasin juba reede varahommikul kus praktiliselt tühja lennukiga sain otselennu ja 1h20 min Göteburgi. Põhjanaabritele kohaselt on seal ühistranspordiga liiklemine väga lihtne- lennujaama ukse eest väljus buss mis viis 30 minutiga bussiterminali. Sealt maja teisest otsast väljus rong mis viis järgmise 30 minutiga Alingsa linnakesse. Astusin rongi pealt maha, jõudsin juba google mapsi hotelli nime sisestada ja pilku tõstes nägin, et hotell asus otse minu ees- rautejaamast järgmine maja. Selle kõrval oli teine hoone- võistluspaik. Võib öelda, et kõik oli seal VÄGA kompaktne Enne 10 hommikul olin juba kohal ja kohe lasti tuppa ka- Hotell on väga korralik 4tärni ja etteruttavalt võin öelda, et väga hea hommikusöögiga Viskasin jalad seinale ja sain arvutis tööd teha. Kuna planeerisin seekord üksi reisida, kasutasin üle pika aja ka jälle spray-grimmi teenust. Esimene kiht lasti peale reede õhtul ja minu üllatuseks oli seekord kogu protseduur palju kiirem, 3 min peale ja 10 min kuivamist, polnud isegi külm Eelmine aasta Poolas tehti mul vist Pro Taniga ja see kuivas kordades kauem. Kokkuvõttes jäin grimmi täisteenusega väga rahule, kui midagi nuriseda siis järgmine kord laseksin sutsu vähem õli panna, õnneks olime laval kõik ühtsaselt õlised Täisteenus maksis ette makstes 125EUR ja sisaldas 2 kihti ja õlitamist, parandamist ja isegi küüneplaadid tehti svammiga puhtaks Võistlus oli hästi korraldatud ja jooksis kiirelt, bikiine oli 3 kategooriat ja mina olin keskmises- kuni 169 cm. Kella 16-17 ajal oli kõik läbi ja minul hõbemedal kaelas. Jäin kahe Rootslase vahele ja esimest korda näen protokoolis et olen 2. voorus vähem punkte saanud. Tavaliselt on mul keerukam 1. voorus, kus rohkem naisi laval- natsa kehvem skoor ja finaalis tõusen. Natukene paneb kukalt kratsima sest peale 11. võistlust tundisn, et esimest korda oli finaal ja i-walk täpselt selline, et poleks midagi millimeetritki ka mitte muutnud Igaljuhul lõppes võistlus minujaoks positiivse noodiga ja siit on väga mõnus edasi töötada. Sobivalt oli linnakeses parasjagu ka tänavatoidu festival ja õhtu lõpetasimegi food-truckide juures. Meil oli supper mõnus seltkond (aitähh kõigile kes end ära tunnevad!) ja sinna võistlusele võiksin tagasi minna küll! Nüüd jäänud vaid loetud päevad Eesti Meistrivõistlusteni- kohtume juba sellel nädalavahetusel Salmes Seekord ka Eestis vaid 3 bikiini klassi- kuni 164cm, kuni 169cm ja kõik pikemad. Võrdlusi top 3-st Lõppu veel video mis tehtud reede õhtul enne esimest grimmi:

Viskasin just hetk tagasi asju kohvrisse (jep, jälle pakin) kui äkki meenus, et sätin siin samme järgmisele võistlusele, aga pole veel eelmistki kokku võtnud. Eks põhjuseid on mitmeid- peamiselt siiski kuna on VÄGA kiire olnud- töö ja trenniga koos venivad päevad rohkem kui 12-13-14h pikkusteks ja lihtsalt ei satu pikemalt arvuti taha, et blogi täiendada. Teisalt kindlasti kuna vajasin aega, et asju enda jaoks läbi mõelda ja seedida. Liigume aga siis ajas tagasi üleeelmisesse nädalavahetusse kui toimus Lahtis Ben Weider Legacy Cup. Võistlesin seal eelmine aasta kuni -168cm kategoorias ja sain ülitugevas konkurentsis 5. koha. See aasta oli pikkuse kategooriat veel pikemaks venitatud ja "rinda tuli pista" kuni 169cm reas. Tulemuseks 19. naisest- 7. koht. Olin eelnevalt põgusalt tutvunud nimekirjadega ja teadsin kes sinna tulemas oli. Seega olin juba valmistunud, et suure tõenäosusega jääb parimaks tulemuseks top 6 tagumine ots ja seda ka vaid hea õnne puhul Paraku aga peale 1 aastat ja 10 võistlust koitis ka mulle see hetk, kus finaali uks jäi minu jaoks suletuks. Käisin laval ära 2 ringi ja sellega asi selleks korraks piirdus. Millised on siis need tunded ja emotsioonid? Segased. Püüdsin kohe analüüsida ja mõelda, mis oleks võinud teisiti olla, mida peaks muutma... ja kuna tegemist on nii võrd subjektiivse alaga siis ega kohe ühest ja õiget vastust ei leiagi. Alati on ju ruumi millegi muutmiseks, parandamiseks- selge see. Tagantjärgi oskan vaid öelda, et oli pikk nimekiri ja palju väga häid võistlejaid ja nii lihtsalt on- tuli leppida seekord 7. kohaga. Eks ma tean ka omi nõrgemaid külgi ja töö käib pidevalt aga ega need ei ole midagi sellist mida loetud päevade või nädalatega muudaks... Ka punktitabel annab aimu- kui tasavägine võistlus oli, punkti vahed taga pool minimaalsed ja ilmselt ka kohtunikel oli omajagu tegemist, et naisi reastada. Muidugi oli kohal ka Ukraina sõjaprintsess Oksana (kes pole vist kordagi kullata lavalt maha astunud ) kes just Arnoldidl overall võidu võttis. Expo seekord suuremat muljet ei jätnud, eks enamus oli eelmine aasta nähtud aga võistlus oli hästi korraldatud ja tore oli nädalavahetuseks perega koos kodust välja saada. Nüüd veel loetud päevad ja reedel stardin Rootsi poole- 21. oktoobril toimuvad Põhjamaade Meistrivõistlused. Ka seal ei ole kahjuks minu pikkust ja pean pikematega koos olema- selge on see, et ette ma kaotama ei lähe Aitähh kõigile kes on vahepeal kirjutanud ja kaasa elanud- kaugel need Eestikad ongi- juba järgmine nädalavahetus! Kes motivatsiooniga probleeme soovitan Salmesse kohale tulla, grimmi lõhn ja palju vormis inimesi- annab jõudu juurde küll

Unustasin veel kirjutada et Arnoldi raaames toimus seal ju ürisuur fitness expo ka- kõik suuremad lisandite tootjad olid oma boksidega väljas, lisaks paljudes boksides kohal nende sponsoreeritud "kuulsad" sportlased- rahvas seisis päris pikkades järjekordades, et oma iidoliga koos pilti teha. Expo oli suur aga kokkuvõttes ei midagi nii väga teistmoodi kui Soomes. Seega tahakski soovitada- kel vähegi huvi, viitsimist ja võimalusi, siis järgmisel nädalal Lahtis toimuv ei jää väga alla. Igaljuhul tuuakse kodule nii lähedale kui vähegi võimalus tippklassi võistlus, fitness mess ja PRO-de võistlus. Nii et täitsa soovitan suuna Soome võtta ja põhjanaabritele laupäevaks külla sõita. Täpsem info siin: http://nordicfitnessexpo.com/

Laval jah korvid väga push-upid ja see teeb tihti pildi halvemaks kui asi tegelikult on. Ja mis puudutab suurust... see on juba maitse asi. Sama hästi võiks juba arutama hakata, et kui pikad küüned on ilusad või kunstripsmed või mitte.... Eks nii palju kui on inimesi on ka arvamusi. Julgen arvata et kui bikiinis ei oleks silikoondi lubatud, hääbuks ala väga kiirelt- ka mulle ei meeldiks ilma rinnata ringi käia.

Nonii no nii, esimene linnukene kirjas Arnold Classic Europe 2017- V koht Olen juba 2 päeva Hispaaniast tagasi ja aeg oleks ka midagi kirja panna. Alustasin siis oma 3. hooaega Barcelonas- Arnold Classic Europe võistlustel. Registreerimine oli juba neljapäeval, minu bikiini kategooria -166cm alles pühapäeva hommikul. Ehk kokku sai veedetud seal terve mini-puhkuse- 5 päeva. Kuna seal kandis on veel väga soe- keskmiselt 22-28 kraadi, ei saa kurta Kuna meil oli auto rentimisega väike segadus siis jõudsime registreerima umbes 1,5h selle lõppu- kokkuvõttes oligi hea sest kuuldavasti oli päeval teistel Eesti sportlastel isegi 2,5+h järjekordades kulunud. Kõigepealt seisad templi järjekorras (tõendad osalustasu maksmist) siis seisad mõõtmise järjekorras (kus tegelt lõpuks ei mõõdetagi kui pikkus juba passis) ja lõpuks siis veel käepaela järjekorras. Huhh Aga kui see kõik oli tehtud sain jalad seinale visata ja 2 päevaks aja maha võtta. Reisisime jälle kahekesti ja võtsime endale lähedal asuvas kompleksis korteri. Korteri selleks, et oleks köök olemas- siis on toitudega hulka muretum. Küll kontakteerus minuga vahetult enne võistlust ka Barcelona Fit Kitchen, kes pakkus oma meal-prepi teenust- nii et hotellis ööbides oleks saanud ka oma riisi-kana-brokkoli väga mugavalt kohale tellida. Neil on olemas ka söögikoht- kel huvi, võib instagrmaist otsida. Reedel käisin veel hommikul jooksmas (lühikestes riietes täitsa mõnus) ja samuti käisime kohalikus jõusaalis. Nende valik oli seal ikka väga suur, 1km raadiuses ümber meie korteri oli 5-6 tk. Laupäeval puhkasin trennist, jalutasime Barcelona camp nou staadionil ringi (see ekskursioon mööda treppe üles-alla oli kokkuvõttes täitsa treeningu eest . Kava koostajad olid minu suhtes armuslised olnud- olin esimeses blokis kohe peale meeste BB kahte kaalu kategooriat. Ehk võistlus algas kell 10.00 (no natsa hilines ikka ka ) ja kella 13 paiku oli minu jaoks kõik läbi. Ärkasime muidugi vara- 4.00 et teha kodus kõik grimmi kihid, meik ja soeng ja varajane hommikusöök. Kohapeal kiired vormipildid jne. Kokkuvõttes aega üle ei jäänud aga ei läinud ka millegagi rabistamiseks. Lava taga ei jõudnud veel soojagi teha kui juba kutsuti rivvi- kõik ringid käisid järjest ära (elliminatsioon, top 10 ja top6 finaal) ning oligi autasustamine. Enda eesmärkideks oli top6 ja kuna läksin Elite rankingu punkte "korjama" siis peas kripeldas miinimum 5. koht (sest 6. kohaga poleks enam punkte saanud). Niimoodi võttes said kõik eesmärgid täidetud ja hooaeg positiivse avalöögi. Ääri-veeri on minu käest uuritud, et mis emotsioonid on, viimased 2 suurvõistlust on siiski ju medaliga lõppenud ja kohati tundub mulle, et kõikide ootused on jube kõrgeks kerinud- ma ei ole absoluutselt pettunud. Eriti kui read on pikad ja tase kõrge. Jääb vaid kripeldama juhul, kui tundub, et keegi, kes ei vääri oma kohta jääb ettepoole. Aga mina ei ole kohtunik vaid võistleja Peale võistlust läksime koju, sõime korralikust kodusest toidust kõhu täis ja õhtul läksime alles linnapeale. See on ikka sürreaalne kui väsinud jalad peale 4 ringi laval käimist on. Nagu oleks 2 jala trenni üksteise otsa teinud. Õhtul otsisime linnast üles traditsioonilise McFlurry ja googeldasime välja parima burgeri koha- kohaliku Uulitsa- ütleme nii, et ei jäänud grammigi Eesti kohalikule alla. Esmaspäeva esimene pool oli ka vaba- käisime trennis (täis kõhuga oli päris tore üle pika aja korralikult kettaid jalapressile laduda) ja pärast jalutasime natukene linnapeal ringi. Trenniga juhtus selline naljakas seik et sõime kõhu mõnusalt süsikaid täis ja jõime juba pre-workoudi ka ära ja jõudsime väljavalitud saali uksetaha selgus tõsisasi, et on mingi kohalik Barcelona püha ja see jõusaal on suletud. Otsisime siis Google abil kiiresti uue. Lõpuks seisime sealgi värava taga ja ootasime avamist. Tegime enda lõbuks kahekesti võidu sprinte- kohalikud vaatasid ja muigasid energiajäneste peale Lõpuks aga oli väga aus trenn! Keskkööks jõudsime koju ja kuigi ma palusin mitte vastu tulla, olid Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu esindajad eesotsas presidendi Ergo Metslaga lilledega vastas- väga armas Teisipäevast alates sukeldusin pea ees töö-trenni-toidu rutiini tagasi. Tänaseks olen (reisi)väsimusest üle saanud ja juba järgmine laupäev on Soomes uus võistlus- Ben Weider Legacy Cup. Võistluste vahe on niivõrd mikroskoopiline, et ega siin vormiga midagi väga teha ei anna, küll aga lavalise esitlusega. Tundsin ise, et rabistasin enda kohta ikkagi natukene liiga palju (ikkagi hooaja algus) ja loodetavasti on järgmine nädal poseerimine stabiilsem. Rohelise bikiinivalikuga jäin väga rahule (lava on endiselt punast paksult täis). Soome võsitlus on aga mulle hinges väga eriline- just seal astusin eelmine aasta esimest korda lavale- ootan juba väga Uskumatu, et sellest on vaid aasta! Väiksed võrdlused ka mis aastaga toimunud on:

90% juhtudel on tõesti vene naised head- just nimelt- valik on seal riigis lõputu ja võistlema lähebki vaid top 6 vääriline grupp. Mõni üksik tüdruk tekitas tõesti küsimusi (just nimelt see pildilt), kes silmaga vaadates lausa jäme, et kuidas küll... aga üldjoontes 8 kategooria peale seda ikka vähe. Võibolla seal alaliidus ka suurem filter, sest kommerts võistlusele saab meil Eestist küll vähemalt igaüks minna, kel raha, et tasuda 200€ osalustasu, lennupiletid ja 4 ööd Barcelonas. Transport, toitlustus, pesemine? Kommertsvõistlus- kõik on ikka enda korraldada. Pesed ja sööd seal ja nii kuidas rahakott lubab Barcelona ise meelitab enamust ilmselt ilmselt ikka meeldiva kliimaga- +25 septembri lõpus on täitsa mõnus! Võiks ja võiks. Siis võiks üldse juba teha uue spordiala, kus pole implantaadid lubatud ja ideaaliks on (õpitud) u 35-protsendine rasva %.... Tegemist on bikiini fitnessiga- just nimelt- proportsioon. Kui rasva pole, pole ka rinda ja kuna rinda suuremaks treenida pole võimalik, on implantaadid lubatud. Silikoonid ise ei ole üldiselt halvasti paigaldatud, lihtsalt kui ei ole praktiliselt üldse rasva ülakehas siis nad paistavadki ebaloomulikult palju välja. Rasva rohkem on ka pilt parem. Paratamatus. Ja kindlasti on ka erandeid.

kas ma olen ainukene kellel ifbb leht ei toimi?

No noo nii noo nii umbes 10 päeva võistlusteni Hurraa! Mis põhiline, muuhulgas toimuvad need mu lemmik riigis Hispaanias kus veel võrdlemisi soe ka Kui keegi küsiks mult seda imelist valemit, kuidas muretult dieeti pidada siis ma vastaks, et vaheta töökohta Viimane kuu on möödunud nii kiirelt, et praktiliselt ei saa arugi, et ettvalmistus hakkab lõppema. Kõik toimub autopiloodil- toidud on kaaasas, kella 9 hommikul saab 9 õhtul nii, et ei märkagi. Päevad nädalad mööduvad- positiivne on selle juures see, et asjade ülemõtlemiseks, tühja kõhu tundmiseks või väsimuse kurtmiseks ei jää just aega. Alles mõni päev tagasi sõbranna küsis, et kuidas vaim vastu peab- nonohh mis mõttes vastu peab?! hooaeg alles poisike, ehk pole veel ju alanudki ja selles osakonnas on asjad küll võrdlemisi hästi Jah, eks minulgi on aegajalt väsimus, kõht tühi ja kipun asju üle mõtlema- õnneks küll suhteliselt harva ja siis on mul ka niipalju tugev inimene kõrval, kes sütitava motivatsioonikõnega reele tagasi aitab Ausaltöeldes ma ei kujuta ettevalmistust üksinda ettegi- just vaimses mõttes- et teed ja rühid ja oled omaette, et partner ei toeta... Olen kuulnud küll lugusid, kus mehed ei toeta ja lausa töötavad vastu- üldse ei kujuta ette! Õnneks on mul vedanud ja sellest niiiii palju abi, et ta koguaeg olemas on. Nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Ega see mehele ka kerge pole Küll keedab putru kui ma hommikul jooksmas käin või lohutab hea sõnaga, kui kaal üleöö 1,5 kg tõuseb Paar sellist momenti on seekord sisse ikka juhtunud ka, et kaal jukerdab ja siis tekib juba endalgi kerge dilemma- et mis see siis nüüd on? Kas midagi peaks muutma, mida ja kui palju? See on ka põhjus miks paljudel "treeneritel" treenerid on- üks hetk lihtsalt on vaja, et keegi kaine pilguga kõrvalt vaataks ja otsuseid sinu eest vastu võtaks sest minapilt ei ole enam adekvaatne.... Kahtlustan, et sellised raskemad hetked saavadki paljude jaoks määravaks: ehmutakse liiga kiirelt, tehakse kärpeid, muutusi, sellega aga oma ainevahetust veelgi rohkem "kinni tõmmates"... Minu kaalulangus on see ettevalmistus olnud kõike muud kui lineaarne- vahepeal ei liigu 2 nädalat kuskile, siis jälle tõuseb üle öö 1-2kg. Ja siis langeb kolinaga. Kokkuvõttes aga vaatasin kalendrisse- 9 nädalat ja - 4kg. See on tegelikult 444g nädala keskmiseks. Kõlab suhteliselt ideaali lähedaselt kui nii võtta Kaal on hetkel 55.5 - esimesteks võistlusteks jääb ilmselt 55 kanti, Ben Weider mis on 2 nädalat pärast Arnoldit, ilmselt vähe madalam ja kuivem. Hooaeg on aga pikk ja tippvormi jõuab veel saavutada On olnud hetki kus mõtlen, et ei jõua õigeks ajaks valmis- mida see siis tähendab, kelle jaoks valmis, kus on see punane joon mida ületades oled valmis? Minu jaoks on tegemist enesekriitikaga, mul on mingi ettekujutus oma soovitavast lavavormist ja olengi ise enda kõige suurem kriitik. Täna, 10 päeva enne võistlust võin juba iseendale lubada, et häbi ei pea tundma- see mis koht tuleb- või mis vormi konkurendid teevad, mida seekord hinnatakse- seda nagunii ei tea või mõjutada ei saa. Kokkuvõttes tean ise, palju panustasin, mida saavutasin ja kui ei ole ühtegi enda tegematust, siis ei saa ka mitte rahul olla Järgmine nädal olen E T K tööl ja neljapäeval asume juba teele- siis ka registreerimine ja võistlus ise pühapäeval. Õnneks reisime koos, nii et grimmi jms ettevalmistusega keeruline pole, täna isegi pressisin lubaduse välja, et aitab krepp-lokke juuksejuurtele kohevuseks teha Vot nii hea mees on mul! See nädalavahetus olen aga kohal Reebok Fitness festivalil, oleme väljas mõlemas hallis fitshopi boksidega, otsige üles ja tulge külla, kavas on ka palju häid pakkumisi batoonidele, bcaa'le, pähklivõidele jne. Mis puudutab treeningute mahtu siis on see hetkel keskmiselt 6x nädalas- hommikuti 35 min kardiotreeningut (spinning toas või sörkjooks õues), õhtuti 1h jõutreeningut ja 15 min kardiotreeningut. Puhkepäeva teen siis kui tunnen füüsiliselt, et ei jaksa või tuleb "päris elu" vahele ja tõesti aega ei ole Kingad otsisin ka välja ja katsun peale igat trenni nüüd alati mõned minutid poseerida. Esimesed 2x lõppesid päris kiirelt säärelihase krampidega- ometigi käin ju 8h päevas kõrgetel kontsadel. See poseerimine on aga nii teine teema, kes kord proovinud, mõistab Aga juba peale 3-4 korda läheb ka selles vallas kergemaks- õnneks on kehal mingi lihastunnetus mälu. Nüüd kui võistlus on nii lähedal liigub kõik ettevalmistuse rütmis- trenn ja toidud ja ööuni on nr 1, pean (vahel raske südamega) tühistama sotsiaalsed koosviibimised ja igasugused menüükatsetused jäävad samuti kõrvale. Seekord on keha eriti valvas ja reageerib väga tugevalt kõikidele kõrvalekalletele- mis tõttu olen tänaseks menüü korralikult ära puhastanud ja viimased 1-2 nädalat katsun igasuguseid lisandeid minimaalselt tarbida. Hetkel on veel kastuses pre-workout-treeningeelne erguti- dieedi ajal on see ikka imeline abivahend. Muidu ma seda regulaarselt ei tarbi aga hetkel peaaegu iga päev enne jõusaali. Saab mõnusalt pulsi üles ja jõudu ka kohe rohkem. See defitsiidis trenn ei ole päris see. Kuna mul n-ö nüüd käpp sees siis olen saanud erinevaid katsetada ja olen enda jaoks avastanud senini täiesti märkamatu toote- Olimp sarjas knockout- peale selle, et see mõjub hästi, on ka mõlemad proovitud maitsed (pirn ja nätsukomm) väga mõnusad. http://fitshop.fitness.ee/ergutid/0/readmore/1789/ Samuti ei puudu mul šeikerist bcaa-glutamini kombo, seda igas trennis. BCAA-dest jääb ikka minu lemmikuks Olimp maasika ja ananassimaitseline toode- xplode. Bcaa mõju on siis eriti hästi tunda, kui see tarbimata jätta- järgmine päev oleks nagu rongi alla jäänud Minul igaljuhul aitab küll taastumisel väga hästi. Kõik muud batoonid-lisandid-suhkruasendajad, maitsetilgad, dieetjoogid jms olen hetkel kõrvale jätnud. Seda just vahetult enne võistlust, et olla maksimaalselt naturaalse ja puhta toidu peal. Hiljem kindlasti tuleb üksosa neist tagasi Nii saan kindel olla, et seedimises mingit tõrget ei teki. Menüü osas olen jäänud pidama valemile- puder hommikuks- vahele mõned galetid, keedumuna, kalkuni sink/kana, lõunaks köögiviljad kanaga- õun- õhtuks omeltt juustu ja köögiviljadega. Esimesel dieedil langes kaal jube hästi kui hommikul oli muna ja õhtul puder, seekord aga hoopis vastupidi Eks see üks suur katsetamine ja keha kuulamine ole. Kokkuvõttes aga täiesti harilik toit ja ei mingit raketiteadust, lihtsalt kalkuleeritud päevane kalorikulu ja makrotoitainete tasakaal. Vahepeal ilmus ka väike ilu teemaline lugu Eesti Ekspressi vahel, Catwalki lisas, kes tahab, võib välja otsida