Jump to content

elar

Kasutajad
  • Sisu loend

    129
  • Liitus

  • Viimati külastanud

  • Päevavõidud

    2

elar viimane päevavõit oli December 3 2012

elar's oli kõige populaarsem sisu!

Kogukonna Reputatsioon

17 Natuke juba nagu teab midagi

elar

  • Tase
    Kasutaja
  • Sünnipäev 22.08.1987
  1. Arturiga igati nõus. Olulisem on ennast ikkagi maailmaga võrrelda (,et ei juhtuks midagi sellist nagu näiteks Eesti korvpallis on juhtunud, et arvame, et oleme kõvad aga pole tegelikult mitte keegi maailma ega isegi Euroopa mõistes). Lihtne valem mida olen ka varem välja pakkunud oma taseme arvutamiseks: kolmevõistluses 600-enda wilksi punktid ja lamades surumises 180- enda wilksi punktid (lamades surumises on tase tõusunud ja varasema 170 punktiga ei ole enam selles konkurentsis pädev number).
  2. Maailmamängud- jõutõstmine- tulemused, järelkaja

    Live protokoll: http://goodlift.info/live/onlineside.html
  3. Siin protokoll olemas: http://www.easl.ee/index.php?id=615
  4. Maailmas pole tipptasemel numbrit oluliselt muutunud eriti kui arvestada varustuse arengut. Ainult nende aastatega võrreldes on tase hoopis teine, kus venelased keelu all olid (2006, 2008). Kahjuks Inna saavustust kiputakse tihti ära unustama. Kogusumma MM medalit avatud klassis on ikkagi üliraske järgi teha.
  5. Minu postituse tagasihoidlik eesmärk oli lihtsalt tähelepanu juhtida Arturi ja Laura heale koostööle ning sellele, et Laura viimase aja head tulemused ei ole tulnud nii öelda lambist, vaid on mõtestatud töö tulemus. Pole väitnudki, et enne midagi viga oleks olnud treeningul, vaid et muutused on märgatavad. Eks igaüks tõlgendab seda, kuidas soovib. Alguses on kõigil areng kõige kiirem, olgu tegemist üliandeka või täiesti keskpärase sportlasega. Kõige olulisem on seda arengut ka järgnevate aastate jooksul jätkata ja mitte paigal seista. Sportlase tehnika aastatega ei parane vaid see kinnistub, see tähendab, et kui tehnika on vigane, siis see ainult süveneb. Tehnikas edasiminek toimub ainult siis kui selle kallal süstemaatiliselt tööd teha.
  6. Täpsustus: Artur on see, kes Lauraga nüüd tegelenud on üle aasta ja muutused on selgelt näha treeningu ülesehituses, tehnikas ja tänu selle ka tulemustes.
  7. Hakkab vaikselt Arturi juhendamine/treeneritöö vilja kandma.
  8. Protokoll: http://www.jegospasaulis.lt/main/176-kvietimas-d-lietuvos-jdgos-trikovds-taurds-vareybas.html
  9. Aitäh kõigile kaasaelajatele! Väike kokkuvõte võistlusest: Teadsin, et kaalu saamisega probleeme pole, kuna õhtune kaal oli piisavalt madal. Tegelik võistluskaal oli ilmselt natuke madalam kui protokolli läinud 104.8, sest ka Tambet oli kaalumisel raskem, kui hommikul kaasa võetud kodukaalu peal, mis on varasema kogemuse järgi üsna täpne. Pärast kaalumist käisime söömas ja kiirustasime tagasi võistluspaika sooja tegema. Küki soojendus läks kiireks nagu tavaliselt ikka ja pidin tavapärasest suuremate hüpetega minema ja seega oli eelviimase ja viimase soojenduskatse vahe üle 90kg ja algraskuse ning viimase soojenduskatse vahe 55kg. Võistlustel on alati tähtis kohaneda ja probleemidest ennast mitte häirida lasta, sest harva on kõik nii nagu trennis. Kuna võistluse algus venis natuke ja grupp oli pikk siis esimeseks katseks jahtusin juba liiga maha. 330kg tuli üsna raskelt ja seega panin plaanitust natuke vähem juurde. Teise katse sidus Tambet ja oli hea sidumine. (Aga Markole soovis Tambet edasi öelda, et põhimõtteliselt oleks kõvemini ka saanud.) Vaatamata sellele tõusin 345kg-ga juba tegelikult väga raskelt ja otsustasin viimasest katsest loobuda, ennast pigem surumiseks ja tõmbeks hoida. Selge oli siis ka juba see, et absoluudi ja kaalu võitmine on ilmselt ainult vormistamise küsimus. Viimased võistlusele eelnenud 4 nädalat jätsid kükile oma jälje. Põlves oli põletik ja 2 nädalat ei saanud üldse kükkida. Kiirulikud harjutused jäid ära terveks kuuks ja seda oli tunda: teravus ja kiirus puudusid. Samuti pole organism harjunud ühe söögikorra pealt nii vara (võistlus algas kell 10) pingutama. Suruda lootsin seekord hästi ja trennid seda ka lubasid. Et kindla peale välja minna, siis võtsime algraskuse 215 pealt 210-le. Esimene katse tõsteti eriti halvasti peale, ilmselt polnud tegemist eriti kogenud abistajaga. Surusin selle ära üsna kergelt ja panime 10kg juurde. Enne 220 kg katset seletasin, kuidas peale tõsta ja vahe oli märgatav. Katse oli üsna raske ja ei saanudki aru miks aga ilmselt jalg ei töötanud korralikult. See oli juba isiklik rekord ja miinimum eesmärk täidetud. Viimaseks katseks panime 225kg. Teise katsega võrreldes õnnestus see suurepäraselt ja oli kõigist kolmest kõige kergem. Särgi sättimine Arturi poolt oli täpselt õige. Hea abimees on väga oluline komponent ja ilma temata tulemust ei tee. Jõutõmbes otsustasime samuti algraskust alla võtta: 330-lt 315-le. See oli selleks, et juba esimese katsega kindla peale absoluuti juhtima minna. 315kg oli muidugi kerge aga tehniliselt halb. Teiseks katseks panime 340 kg, mis on tegelikult rohkem viimasel ajal olnud algraskuse lähedane raskus. See oli üsna okei katse, tehniliselt parem ja mitte eriti raske. Viimaseks katseks läks 357.5 kg, mis oleks andnud jõutõmbe ja kogusumma isikliku rekordi ning oleks ületanud praegu minu nimel oleva Eesti suurima tõmmatud raskuse. Tambet ja Artur valimistasid mind väga hästi katseks ette ja arvasin ka ise, et see on tõmmatav raskus aga polnud sellist emotsiooni nagu Anibali-ga tiitlivõistluste jõutõmbe medali peale konkureerides. Üks käsi sattus osaliselt kangi libeda osa peale ja nii kui kangi maast lahti sain, siis libises kang vaskust käest välja. Sellise tehnika juures seda ikka juhtub ja parem sellel võistlusel, kui siis kui sellist raskust hädasti vaja on. Seekord siis kokku 910 kg. Tampsi võistlus kõige paremini ei õnnestunud aga edasi minekud raw tulemustes on korralikud ja nüüd tuleb ka varustusega sõbraks saada. Aitäh Arturi ja Tampsile abistamise eest! Aitäh Laurale reporteri ja sekretäri töö eest ning selle eest, et nad viitsisid kaasa tulla Arturiga! Oli väga tore võistlusreis.
  10. IPF tehniline määrustik eesti keeles kodulehel

    Tundub, et Watanabel sai nullidest kõrini ja kolis WPC-sse. Loodetavasti tagasi ei tule. Kokkuvõttes tehti selle reegliga samm tagasi ja lamades surumise tõsiseltvõetavus üksikalana kannatab.
  11. IPF tehniline määrustik eesti keeles kodulehel

    Meeletu painduvus ja üsna lühikesed käed. Kokku teeb see midagi sellist:
  12. IPF tehniline määrustik eesti keeles kodulehel

    See tähendab seda, et järgmise aasta lõpuks on enamik lamades surumise maailmarekordid jälle jaapanlaste käes.
  13. Seda ilmselt seepärast, et tõmme polnud lukustatud, kang seisis aga ta ikka näiliselt tõmbas edasi. Piiripealne lugu aga oleks alla käskluse saanud, oleks ikka pidanud punased panema.
  14. Tundub nii! Tulid ikka mõistusele ja uut katset ei antud.
×